Taustauuringu eesmärk on leida hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks lisamaterjale (käsikirju), samuti ideid lisamaterjalide koostamiseks, et toetada põhiõppevara kasutamist ning mitmekesistada HEV õpetust.        

Programmi “Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine” üheks eesmärgiks on  leevendada erialase kirjanduse vähesust ja parandada HEV õppe kvaliteeti. Selleks koostatakse ka põhiõppevara toetavaid lisamaterjale, näiteks pildimaterjalide, ülesannete, harjutuste komplektid, tekstikogumikud, veebipõhised ülesanded ja mängud jne. Koostatud materjalid tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks portaalis www.hev.edu.ee või jagatakse sihtgruppidele CD-del.

Programmi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Taotluste esitamise tähtaeg on 5. märts 2010.

Taotlusvormi leiab Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse koduleheküljelt www.ekk.edu.ee/uldinfo/avalik-teave/programmide-hanked 

Täiendav info: Epp Müil; tel: 7 350 613, epp.muil@ekk.edu.ee
või Kristiina Paist, tel: 7 350 714, kristiina.paist@ekk.edu.ee 

Teate edastas: Reilika Kaasik Lisatud 9. veebruaril 2010

Konkursi eesmärgiks on anda õpetajatele võimalus oma mõtete avaldamiseks ning tunnustada kirjutavaid õpetajaid. Konkursil kutsutakse osalema kõiki Eesti lasteaedade ja koolide õpetajaid olenemata rahvusest ja ainest, mida nad õpetavad.

Konkursil osalemiseks tuleb saata eestikeelne essee pikkusega kuni 3 A4 lehekülge (font 12, reavahe 1,5) meiliaadressile reading@tlu.ee hiljemalt 1. maiks 2010 Võistlustööle peab olema lisatud autori ees- ja perekonnanimi, töökoht ning meiliaadress.
Konkursil osalemisega annab autor nõusoleku oma töö või selle osade publitseerimiseks EstRA väljaannetes ja koduleheküljel.

Konkursi töid hindav žürii valib välja kolm parimat võistlustööd, mida premeeritakse
11. juunil 2010 algusega kell 10.00 Salme tn. 1 Eesti Lugemisühingu ning Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduste instituudi koostöös toimuval konverentsil „Lugemine. Kirjutamine. Mõtlemine: Lugemine on nauding” ning mis avaldatakse konverentsi kogumikus "Eesti Lugemisühingu konverentsid". Registreerimisvormi ja täiendava info leiate www.lugemisyhing.ee

Kaja Kivisikk, Eesti Lugemisühing, konverentsi korraldaja
Lisatud 9. veebruaril 2010

Sinu esimesed kokkupuuted internetiga?
Ega täpselt ei mäletagi. Internet on salamahti minu ellu tunginud ja ennast asendamatuks teinud.

Millise veebilehega alustad oma päeva?
Alustan postkastist.

Veebileht või keskkond, milleta ei saa elada?
delicious.com

Parim abimees veebis töö tegemiseks?
GoogleDocs, wikispaces, delicious.

Millist töövahendit soovitaksid oma õpilastele?
Praegu olen otsinud võimalusi, kuidas kasutada Wordle keskkonda. õppetöös.

Sinu suhted sotsiaalse meediaga?
Päris aktiivsed. Iga päev täiendan oma ajaveebi, külastan Orkutit ja teen Facebookis süüa.

Lisatud 9. veebruaril 2010

Meie poolt koostatud õppematerjalid
(Müüdid, Viirus, Vaba aeg ja suhted internetis - materjalide kollektsioon,
NÜÜD LISATUD ka VENEKEELSED töölehed - täpsem info)
on loodud põhikooli õpilastele, kuid tööülesandeid on võimalik kohandada nii nooremetele kui vanematele. Eesmärk on üks – tõsta laste ja noorte teadlikkust sellest, kuidas interneti vahendusel maailmaga turvaliselt suhelda. Meie kogemuse põhjal ei oska lapsed sageli näha oma tegude tagajärgi ja ei mõista, et internetisuhtlus ei erine vahetust suhtlusest – ka siin tuleb arvestada kaaslastega, olla viisakas ning arvestada tagajärgedega – kas järgnev omavaheline suhe pakub rõõmu või ei? Lapsed peavad ennast täiskasvanutest internetivallas nutikamateks ja usuavad, et suudavad olukorda alati kontrollida, olles niimoodi kerge saak pahatahtlikele. 

Pakume sulle võimalust ainetunni (arvutiõpetus, inimeseõpetus, eesti keel jne), klassijuhatajatunni või väljaspool koolitunde mõne seminari, kooliürituse raames valida kolme õppepaketi vahel, valida sealt välja endale sobivad tegevused ning need läbi viia. Soovitame kindlasti peatuda sissejuhatusel ja läbi teha häälestav soojendusharjutus. Sissejuhatus on meiepoolne mõtisklus sellest, mis meile selles vallas ohumärkidena muret teeb. Kindlasti on siia oodatud õpetajapoolsed täiendused ja tähelepanekud, näited oma praktikast. Kodutööd lisaülesandena on hea võimalus peale kooli kokku saada ja meeskondades töötada. Ka individuaalsed kodutööd laiendavad mõistmist.

Meil on sulle ka väike palve. Kui Sa otsustad meie õppepaketti (ühte või mitut) kasutada ja teed seda 9. veebruaril või veebruari teisel nädala jooksul, siis anna sellest meile teada täites alljärgnev lühike ankeet. Ankeedi leiad: http://www.eformular.com/itsektsioon/turvanett.html

Soovime Sind ja Sinu kooli/töökohta kiita tänuväärse töö eest diplomiga.

Sinu töö on meile tähtis!

Töölehtede koostajad 
Birgy Lorenz ja Kärt Käesel,  
Pelgulinna Gümnaasiumi õpetajad

Nõuandjad
Laste interneti turvalisuse koostöögrupp: http://www.sm.ee/index.php?id=847

Lisalugemist õpetajale, lapsevanemale, info lastele jagamiseks:
Samal päeval toimub: http://www.sm.ee/sinule/lapsele/turvaline-internet.html

Muu:
http://fame.pelgulinna.tln.edu.ee – õpilastelt õpilastele veebiturvalisusest, videod Pelgulinna Gümnaasium

http://www.nip.ee/page/329/302 - oma isikuandmete kaitse

http://www.nip.ee/page/330/302 - Turvaline arvutikasutamine

http://lapsnetis.eesti.ee – lingiportaal veebiohutuse teemal, loengud veebiturvalisusest - Sotsiaalministeerium

www.arvutikaitse.ee – tehnilised soovitused Vaata Maailma SA

www.netiohud.ee – soovitused lapsevanematele - RIA

www.peremeedia.ee – soovitused lapsevanematele ja eelkõige lastele – Lastekaitse Liit

www.assapauk.ee – lood elust enesest täiskasvanutega – CERT Eesti

www.microsoft.ee/veebivend – Veebivenna projekt Microsoft Eesti

www.lastemure.ee – tasuta 116111 laste kaitset ja toetust pakkuva infotelefoniga seotud lehekülg - Sotsiaalministeerium

Lisatud 9. veebruaril 2010

Eesti on riik, kus lapsed ja noored omavad väga head ligipääsu arvutile ja internetile ning kasutavad internetti omavaheliseks suhtlemiseks, veebipõhiste mängude mängimiseks, erinevates suhtluskeskkondades liiklemiseks ja ka koolitööde tegemiseks. Samal ajal on Eesti 12-17-aastased noored esirinnas oma riskikäitumisega internetis. Meie lapsevanemaid aga iseloomustab võrreldes teiste Euroopa riikide vanematega üsna ükskõikne suhtumine oma laste internetikasutuse suhtes.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul näitavad uuringud, et vanemad jätavad liiga kergekäeliselt interneti üksnes laste pärusmaaks. "Meie lapsed veedavad netis üha rohkem aega. Paraku on internetis ka palju ohte, mida laps ise märgata ei oska," ütles minister. "Lapsevanemad võiksid palju rohkem huvi tundma selle vastu, mida laps virtuaalmaailmas teeb ja kogeb. Kui täna tunneb vanem huvi selle vastu, kuidas läks koolis või trennis, siis samamoodi võiks küsida, mida laps internetis toimetas," lisas Pevkur.

Päeva tähistamisel osaleb ka Microsoft Eesti, kelle üheks tegevussuunaks on infotehnoloogia alase hariduse edendamine ja internetiohutuse teavitustöö. Microsoft on turvalise interneti päeva jaoks tellinud TNS Emorilt uuringu, millest selgub, et noorte peamiseks mureks interneti kasutamisel on koolikiusamine ning võõrad, kes neid tülitavad.

"Noored on interneti ohtudest üsna hästi teadlikud, kuid ei suuda neid ohtusid endaga seostada ja seetõttu võivadki nad ahistamise ja tülitamise ohvriks langeda," kommenteeris uuringu tulemusi Microsoft Eesti juht Rain Laane. "Olukorra parandamiseks on vaja teha laiemat teavitustööd ühiskonnas, eriti õpetajate ja lastevanematega, ning harida ka noori, et nad oskaks probleeme vältida ja häda korral abi paluda," lisas Laane.

Microsoft Eesti on loonud ka internetiohutuse teemalise keskkonna Veebivend, kuhu on koondatud informatsioon nii lastele, lastevanematele kui ka õpetajatele.

Laste interneti turvalisuse koostöövõrgustiku esindajana Kalev Pihli arvates oleme viimastel aastatel palju näinud liikumist suunal, kus me proovime täiskasvanuna noorte internetitegemistes rohkem kaasa rääkida. "Oluline on mõelda kuidas kaasata laps ja noor lahenduste otsimisse. Ühiselt vastu võetud otsustel on kõige suurem tõenäosus jõuda tegudeni," ütles Pihl.

Selleks, et ka ise oma panus noortega plaanide tegemisele anda korraldab koostöögrupp 9. veebruaril kokkusaamise ekspertide ja paarikümne Tallinna noore vahel, et arutada nii probleemide kui lahenduste üle ühiselt.

Turvalise interneti päeva tähistatakse üle maailma 9. veebruaril. Näiteks 2009.aastal korraldati selle päeva tähistamiseks üle 500 ürituse 50 erinevas riigis. Turvalise interneti päeva tähistamisega soovitakse suurendada teadlikkust turvalisest ja vastutustundlikust internetikasutusest. Euroopa Liidu Interneti Turvalisuse Programmi 2010. aasta sõnum on "Mõtle, enne kui postitad" ("Think, B4 U post!").

Lisainfo: www.sm.ee/sinule/lapsele/turvaline-internet/kasulik.html

Sotsiaalministeerium
Lisatud 9. veebruaril 2010

Järgnevalt lühike ülevaade muudatustest.

Autori otsing

Otsinguaknas on võimalik otsida autorit nii eesnime kui perenime järgi.

Pealkirja otsing

Õppematerjali otsing pealkirja järgi on mugavam, enam ei ole vaja sisestada plussmärki otsitavate sõnade vahele.

Sõnaosa otsing

Samuti on võimalik otsida sõnaosa järgi. See on eriti mugav juhul, kui soovime otsida kõikide käändelõppudega variante.

Õppekava sirvimise kiirvalikud

Lisaks õppematerjalide õppekavapõhisele sirvimisele on lisandunud kiirvalikukastid, kus on mugav liikuda teemalt teemale ilma liigsete klõpsudeta.

Kuupäevade filter

Neile, kes soovivad natuke põhjalikumalt otsida, on lisandunud kuupäevade filter. Näiteks on võimalik otsida teatud ajavahemikul teatud ainesse lisatud mänge.

Veebiaadressi otsing

Soovi korral on võimalik otsida veebiaadressi osa järgi.

Märksõnapilv materjalide arvuga

Õppematerjalide märksõnapilve on lisandunud sulgudes materjalide arv kõikides astmetes. Nüüd on juba enne teema avamist näha teemas olevate õppematerjalide arv.

Failid ja link koos

Uuenduseks on samuti lingi ning failide samaaegse lisamise võimalus. See on eriti mugav juhul, kui õppematerjal on veebis kättesaadav ning samuti on juurde pandud samasisulised allalaetavad failid.

Tagasi nupp õppekava aknas

Uue õppematerjali õppekava teemaga sidumise aknas on nüüd Tagasi nupp, mis võimaldab vale valiku puhul tagasi liikuda. Enam ei pea õppekavaga sidumist katkestama ja uuesti alustama.

Kadri T. Stenseth

Õppematerjalide valdkonna juht

Tiigrihüppe SA

Näitus toob hoidlariiulite vahelt välja ühe Võrumaa muinasaegse matusepaiga sajandiks unustusse vajunud arheoloogilised leiud. Raiste kalme kaevamisest möödunud saja aasta jooksul on arheoloogiateaduses kujunenud mitmeid, oma minevikukäsitluste poolest erinevaid koolkondi.

Väljapanek pakub neist valiku ja jätab külastaja otsustada, milline on nende arvates kõige tõepärasem, meeldivam või maailmavaatelt sobivam Raiste kalme tõlgendusviis.

Näituse on valminud koostöös Tartu Linnamuuseumi ja Kultuuriteooria tippkeskusega ning seda toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Näitus jääb avatuks kuni 31. märtsini.

Tartu Ülikool
Lisatud 8. veebruaril 2010

Usk iseendasse teeb tugevaks
Tänapäeval on pea igas ajalehes ja meediaväljaandes koht horoskoopidel. Inimesed kipuvad uskuma ebajumalaid, loodetakse välisele abile, nagu vanasti olid ohvrikivid, loitsud ja kirik. Inimene peab uskuma iseendasse. Loomulikus ühiskonnas on igaüks isiksus – ebajumalaid ei ole vaja kummardada. Usk iseendasse peab olema, see teeb tugevaks.

Inimesel peaks olema täiskasvanueas kujundatud maailmapilt, ta teab, mis on talle hea ja õige, kuidas ta soovib elada ja oma lapsi kasvatada – on loodud oma väärtussüsteem, omaenda maailmavaade. Isikupäratut massi on küllaltki kerge panna mõtlema ja tegutsema soovi kohaselt, omaks võtma mistahes arusaamu. Tegelik olukord muutub, kui hakatakse ise mõtlema ja ollakse režiimist vaba.
Et loovalt mõelda ja tegutseda, peab olema vaba. Vabaduse all peab Näpinen silmas välise sunduse puudumist. Kõigil on võrdsed õigused ühiskonna hüvedele, mida indiviid vajab oma eesmärkide ja plaanide teostamiseks. Eraomand tagab selle, et ollakse majanduslikult sõltumatu riigi omavolist.

Eesti vajab isiksusi
Rahvus, kus pole isiksusi, on enese kaotanud.

Iseseisvus, isikliku rahu ja ruumi vajamine võib näida sotsiaalse passiivsusena, aga meil on vaja aega võtta hingeliseks, emotsionaalseks arenguks. Indiviid on väärtus. Isiksuse iseseisvust tuleb väärtustada. Inimese isiksusse saab sekkuda siis, kui arenguprotsess on veel ebastabiilne ja suunatav. Muidugi on võimalik iseorganiseerumist teadlikult alla suruda või isegi asendada. See aga võib põhjustada „taandarengut“. Iga inimest tuleb väärtustada omaette.
Isegi kui ainult üks isiksus on teisel arvamusel, tuleks ta ära kuulata – väideldes jõutakse tõeni. Kellegi või millegi allasurumine pidurdab ühiskonda.

Maailmas saavutavad nende maade inimesed edukuse, kus panustatakse ühiskonna arengusse ja innovatsiooni, ei pidurdata inimese loovat arengut. Edu saavutavad need riigid, kus väärtustatakse isiksuse erilisust, ainult temale omaseid võimeid. Ühiskond on seda unikaalsem, mida rohkem on suuri isiksusi.

Inimesel on võõrandamatu õigus vabadusele. Ühiskond peaks olema liberaalne, võrdõiguslik. Kõige rohkem diskrimineeritakse soo, vanuse ja rassi põhjal. Ühiskond, mis arvestab kodanike nõusolekut, on demokraatlik. Iga elujõuline ühiskond vajab ise arenevaid isiksusi. Tuleb tunnistada iga indiviidi iseseisvat väärtust, tema eneseväärikust ja individuaalset vabadust, kõlblust. Mõtlemine ja individuaalne teadvus on edasipürgivale inimorganismile vajalik. Eesti vajab initsiatiivi haaravaid isiksusi nii täna kui ka tulevikus. Ideaalis peaks isiksus olema sõltumatu, tal peab olema võimalus valida iseseisvalt endale eeskujusid ja otsustada, kelle ideoloogiat väärtustada, kellega väärtussüsteemi jagada.  

Tiina Kilkson
Lisatud 8. veebruaril 2010

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse tulemusena valmivad 2010. aasta suveks originaalsed maanteemuuseumi välialad, mis pakuvad muuseumi külastajatele harivaid ja atraktiivseid puhke- ja tegevusvõimalusi. Kogu objekti ulatuses on tekitatud võimalikult palju ruumilisi emotsioone, vastavalt süvise laiuse ja kõrguse variatsioonidele. Süvisest moodustub mastaapne ning unikaalne näitusesaal vabas õhus, millega suureneb tunduvalt ekspositsioonipind. Välialade täpsem kirjeldus on toodud teate lõpus ja muuseumi kodulehel http://muuseum.mnt.ee.

Eesti Maanteemuuseumi missioon on pakkuda ühiskonna vajadusi rahuldavaid harivaid ja meelelahutuslikke tegevusi, tuginedes kasvavale ja arenevale teedeajaloo andmepangale ning teemaspetsiifilise oskusteabe arendamisele.

Konkursi tingimused:
1. Konkursi korraldaja on Eesti Maanteemuuseum
2. Konkurss on avalik.
3. Konkursi keel on eesti keel.
4. Võistlustöid hindab Eesti Maanteemuuseumi poolt moodustatud žürii.
5. Konkursi eesmärk on leida Eesti Maanteemuuseumi välialadele nimi, mis sobib muuseumi tegevusega ja on välialade identiteedi loomise oluliseks osaks.
6. Eesti Maanteemuuseumi välialade nimi peab olema meeldejääv, mugav kasutada ning lühike.
7. Nimel peab olema seos maanteemuuseumi temaatikaga.
8. Nimi peab olema kergesti hääldatav ka rahvusvahelisele publikule.
9. Nimi peab olema kooskõlas eetika ja moraali reeglitega.
10. Üks autor võib esitada mitu nime. Samade nimede esitamise korral antakse preemia esimesele esitajale.
11. Nimeidee esitamise tähtaeg on 5. märts 2010.
12. Ideed palume saata e-posti aadressil: hille.lillemagi@mnt.ee märksõnaga „Nimekonkurss“.
13. Žürii kuulutab konkursi võitja välja 15. märtsil 2010.
15. Võidutöö autor loovutab nime kasutus- ja autoriõiguse Eesti Maanteemuuseumile.
16. Sobiva nime puudumisel jätab Eesti Maanteemuuseum endale õiguse võitjat mitte välja kuulutada.
17. Võidutöö autorile on auhinnaks aastane tasuta sissepääs (perepilet) Eesti Maanteemuuseumi välialadele ja kõikidele muuseumiüritustele (lisaks videogiidi kasutamine ja sõit kahehobuse postitõllaga).

Välialade kirjeldus
Ekspositsiooniala koosneb järgmistest osadest:

Ajalooline teeruum
Euroopa kontekstis ainulaadne ajalooline teeruum koosneb kuuest osast: sootee, pinnastee, kruusatee, munakivitee, mustkate ja asfaltbetoon. Tee kulgeb käänulises kaevikus, mis võimaldab teed ja sellega kaasnevat ruumi esitada nii, et korraga on vaateväljas üks aeg ja üks koht. Teeruumis eksponeeritakse ajaloolisi teepäraldisi: miilikivi, verstapostid, tarad, teeviidad jms.

Teetähiste ala
Eksponeeritakse aja jooksul muutunud liiklusmärkide koopiaid ja muid teetähiseid. Ala keskseks elemendiks on Eesti vanima terasest maanteesilla keskferm – Vati sillalt.

Masinate demonstratsiooni ja ekspositsiooni alad
Masinate ekspositsioon on lahendatud lavastuslikus võtmes, eesmärgiks on luua masinatele võimalikult täpne töökeskkond.

Puhkeala koosneb järgmisest osadest:
1. Mänguväljak
Mänguväljaku eesmärgiks on pakkuda 3–10 aasta vanustele lastele erinevaid tegevusi. Väljakul paiknevad erinevad lastele mõeldud atraktsioonid: kiiged, ronimisatraktsioonid jms. 

2. Piknikuplats
Piknikuplatsi koosseisus on eraldi ette nähtud grillimiskohad. Kuna piknikuplats asub künkal, on seda võimalik kasutada ka väiksemate ürituste läbiviimise kohana.

3. Vigurivända rada
Maanteeameti liiklusohutusealase tegevusena läbi viidava jalgratta sõiduõpetuse elementide kogum, mida saab proovida erinevate kaherattaliste sõiduvahenditega: jooksuratas, suur kaherattaline jalgratas (19. sajandi lõpp), tavalised jalgrattad ja huvitavad moodsad lahendused.

4. Liikluslinnak
Laste liikluslinnak on mõeldud 5-12-aastastele lastele erinevate liiklussituatsioonide läbimängimiseks. Liikluslinnakus sõidavad elektriautod.

Hille Lillemägi, Eesti Maanteemuuseum 
Lisatud 8. veebruaril 2010

Lõppenud rahvusvahelise astronoomia aasta raames korraldati nii üle maailma kui ka Eestis mitmeid astronoomiat tutvustavaid ja populariseerivaid üritusi. Üheks selliseks oli EENeti ja Tartu Observatooriumi poolt läbi viidud arvutijoonistuste võistlus. Võistlus toimus 1. septembrist kuni 15. novembrini neljas vanusegrupis: kuni 10-aastased, 11-13 aastased, 14-18 aastased ja vanemad kui 18-aastased. Välja oli pakutud 9 astronoomiaga seonduvat teemat. Kokku laekus üle 5200 võistlustingimustele vastava joonistuse. Iga vanusegrupi parimate tööde autoritele olid välja pandud auhinnad ja diplomid. Parimatest töödest on koostatud rändnäitus, mida võib järgneva aasta jooksul Eestimaa eri paigus vaadata. Nii parimate kui ka kõigi võistlusele saabunud joonistustega võib tutvuda veebilehel http://joonistaja.eenet.ee/

Näitus on avatud kuni 27. veebruarini.

Kännukuke raamatukogu (E. Vilde tee 72, Tallinn) on avatud T-R 11.00-20.00, L 10.00-17.00

Anneli Kengsepp, Tallinna Keskraamatukogu
Lisatud 8. veebruaril 2010