Tänavu oodatakse õpilastelt kolme järjestikuse põlvkonna esindajate kogemustele tuginevaid meenutusi koolielust. Kirjatöö annab autoritele võimaluse proovida kätt perekonnapärimuse kogujana ning mõelda selle üle, kui palju ja kuidas on kooliolustik ajas muutunud. Fookuses on isiklikud kooliga seotud lood, mis põhinevad elamustel, hinnangutel ja suhtumistel oludesse, sündmustesse ja inimestesse.

Tööde esitamise tähtaeg on 30. aprill 2010.

Autor võib valida välja pakutud teemadest sobivad, mis haakuvad tema koolikogemusega kõige paremini ning millest ta soovib lähemalt kirjutada. Seejärel vestleb ta valitud teemal kahe erineva põlvkonna lähedase inimesega. Vestluspartner ei pea olema ema-isa-vanaema-vanaisa, vaid võib olla ka vanaonu või tädipoeg või keegi teine, kes vanuse poolest ühte põlvkonda mahub. Valmib kolm isikulugu, mis on vormistatud üheks terviklikuks tööks. Lisada võib ka illustreerivat materjali (skaneeri tud fotosid, visandeid jm).

Näidisena toodud teemad, mille vahel võib valida ja mida võib omal valikul asendada, on järgmised:

* kooliolme (koolitee, ruumid koolis, õppevahendid ja õpikud, rõivastus jm);
* koolikord (käitumisnormid tunnis, vahetunnis, karistused või tunnustused, vahetund, koerustükid jne);
* õppetöö (koolitund, õppimine, vastamine, spikerdamine, lemmikõppeaine(d), lemmikõpetaja(d), olümpiaadid jne);
* õppetööväline tegevus (isetegevus, koolisport, koolipeod, popid asjad jne);
* koolitöö ja riigivõim (organisatsioonid koolis, riiklike tähtpäevade tähistamine, sümboolika koolimajas jne).

Töid hinnatakse kolmes vanuserühmas: 6–10, 11–14 ja 15–19 aastat.

Kokkuvõtted konkursitöödest tehakse ning parimaid autoreid ja juhendajaid autasustatakse maikuus.

Žüriisse kuuluvad haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, ministri nõunik Toomas Liivamägi, kirjandusteadlane Rutt Hinrikus, Eesti Rahva Muuseumi teadur Anu Järs, Tartu Ülikooli magistrant Kaarel Antons, Tartu Tamme Gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja Piibe Leiger, ministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurm.

Konkursi täpsem kirjeldus ja tingimused saadetakse koolidesse, samuti leiab need aadressilt www.hm.ee/index.php?0511463

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 8. veebruaril 2010  

Eestist osalesid projektis Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased õpetajate Ly Tammeriku ja Ingrid Maadvere eestvedamisel. Õpetajate sõnul pakkus sellises projektis osalemine nii õpilastele kui õpetajatele palju rõõmu ning põneval veebipõhisel lauluvõistlusel oli kaasaelajaid kogu koolis.

Projektitöö andis  Gustav Adolfi õpilastele põhjust rõõmustamiseks juba kevadel, kui Eesti laste laul saavutas võistlusel teise koha.

Toimunud lauluvõistlusega saate tutvuda projekti ajaveebi kaudu  http://schoolovision2009.blogspot.com/

5. veebruaril 2010 kuulutati Schoolovisioni projekt Sevillas erikategooria "Digitaalmeedia loov kasutus" võitjaks. Auhinna pani välja eOskuste Nädal.

Schoolovisioni lauluprojekt jätkub ka selle õppeaastal, juba on loodud ajaveeb http://schoolovision2010.blogspot.com/ ning koolid valmistuvad võistluseks, mille võitjad selguvad kevadel 2010

Tiigrihüppe Sihtasutus kutsub kõik Koolielu kasutajad vastama õppematerjalide kasutamist puudutavatele küsimustele.

Küsimusi ei ole palju ja iga arvamus on meie jaoks oluline.

Küsitlus asub aadressil: http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dGpIblR6Z0s1OXYtUGx2SlRkakpMR1E6MA

Head jätkuvat Koolielu kasutamist!

link: www.neti.ee

Kadri Stenseth

õppematerjalide valdkond

Ain Kaalep on meisterlik eestikeelse sõna kasutaja nii proosas kui luules. Tema panus eesti kõrgtasemega kultuuriajakirjanduse arendamisel, näiteks „Akadeemia“ taastamisel peatoimetajana ja maailmakirjanduse vahendamisel eesti keelde on püsiva väärtusega. Kaalep kuulub nende tõlkijate hulka, kes on rõhutanud originaalkeelest (mitte vahendatult) tõlkimise tähtsust. Tema hinnangul ei lase see põhimõte Eestil langeda ühe võõrkeele ja võõrkultuuri domineerimise alla.

Ain Kaalepi kui Eesti patrioodi kodanikuhoiak on teisitimõtlemise suhtes eeskujuandvalt salliv, sallimatu on ta vägivallarežiimide vastu.

Ain Kaalepi kandidatuuri esitaja, Tallinna Ülikooli emeriitprofessori ja Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Mati Hindi sõnul väärib austust Kaalepi kodanikuhoiak ka praegusel ajal, mil on algatatud ohtlik ja demoraliseeriv diskussioon eesti keele kasutusala ahendamise üle teaduses ja ülikoolihariduses.

Riigi keeleauhind suurusega 500 000 krooni antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril. Auhinnaraha on ette nähtud Haridus- ja Teadusministeeriumi 2010. aasta eelarves.

Keeleauhinna kandidaadid olid veel: Reet Kasik – esitajad Eesti Rahvusringhääling ja ajaleht Sirp; Valve-Liivi Kingisepp – esitaja ajaleht Sirp; Linnart Mäll – esitajad Tartu Ülikool, Eesti Akadeemiline Orientaalselts ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna arheoloogia instituut; Raimo Raag – esitaja Haridus- ja Teadusministeerium; Mari Tarand – esitajad Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus ning ajakiri Keel ja Kirjandus; Tiit-Rein Viitso – esitajad Emakeele Selts ja Tartu Ülikool.

Wiedemanni keeleauhind – asutatud 1989. aastal, alates 2004. aastast riiklik – määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann on väljapaistvamaid eesti keele ja kultuuri uurijaid läbi aegade ning püsiva teadusväärtusega saksakeelsete „Eesti-saksa sõnaraamatu” (1869), „Eesti keele grammatika” (1875) ja „Eestlaste sise- ja välisilmast” (1876) autor.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 5. veebruaril 2010

Tegemist on väga põneva peastarvutamisvõistlusega, mis tekitab elevust nii 1. klassi õpilastes kui ka 12. klassi õpilastes.

3. märtsil toimub ülemaailmne võistlus, kus igal mängijal on võimalik mängida 48 tunni jooksul kuni 500 mängu. Iga mäng kestab 1 minuti ja iga õige vastus annab 1 punkti. Sel aastal on juurde tulnud 5 erinevat taset. Harjutamisperioodil võivad õpilased ise valida tasemeid, kuid 3. märtsil määratakse tase automaatselt. Võistlus toimub 3 vanuserühmas (5-8, 9-13, 14-18).

Täpsem info: http://www.worldmathsday.com/

Allikas: Tiigrihüppe haridustehnoloogi ajaveeb

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Jako Salla sõnul on noorte vägivallakuritegude registreerimine üle Eesti ebaühtlane, mistõttu ei anna erinevate piirkondade võrdlused alati tõepärast pilti. "Kuritegevuse statistika annab siiski ülevaate sellest, millised juhtumid jõuavad politseisse ning millistel noortel tuleb toimepandud vägivalla tõttu kriminaalmenetlusega kokku puutuda."

2008. aasta andmete põhjal läbi viidud analüüs toob välja, et ligi pooled noorte vägivallajuhtumitest leiavad aset tänaval või muudes avalikes kohtades. "Tänavavägivalla puhul on iseloomulikuks see, et suur osa kuritegudest pannakse toime grupis, samuti kasvatab avalikus kohas toimepandud kuritegude arvu alkoholitarbimine," ütles Salla.

Veidi enam kui iga kolmas alaealiste vägivallajuhtum leidis aset koolis või muus lasteasutuses. "Suurem osa koolivägivalla juhtumitest toimus kaasõpilaste vahel ning sündmuste kirjeldustest oli näha, et üksteisele ei tehta haiget ainult koridoride pimedates nurkades vaid tihti ka tundide ajal klassiruumis," rääkis Salla.

87 protsenti vägivallajuhtumitest pandi koolis toime poiste vahel, tüdrukutevahelisi juhtumeid oli kaheksa protsenti. Juhtumeid, kus rünnaku ohvriks langes koolidirektor või muu töötaja, sai 2008. aastal politseile teatavaks vaid mõni üksik.

Analüüsist selgus ka, et venekeelsete noorte osakaal on vägivallakuritegude puhul 23 protsenti. "Kui eesti noored panid suhteliselt enam vägivallategusid toime kooliruumides, siis venekeelsed noored tänavatel ning muudes avalikes kohtades. Oluline erinevus on ka see, et eesti noorte seas oli vägivalda kasutanud tüdrukuid 12 protsenti, vene noorte seas aga seitsme protsendipunkti võrra enam," lisas Salla.

Analüüsis uuriti lisaks kriminaalstatistikale ka seda, kuidas tajuvad vägivallaprobleemi ulatust koolide direktorid, psühholoogid ning sotsiaalpedagoogid. Selgus, et küsitlusele vastanud pidasid vägivalda oma koolis väikeseks probleemiks.

"Kuigi võiks arvata, et koolitöötajad hindavad vägivalla levikut ka Eestis tervikuna eelkõige oma vahetu kogemuse järgi, pole see siiski nii – nimelt leidis enamik vastanuid, et vägivald Eesti koolides üldiselt on suur probleem," sõnas Salla.

Lisaks selgus küsitlusest, et koolidirektorid, sotsiaalpedagoogid ja koolipsühholoogid tajuvad vägivalla ulatust erinevalt. "Koolidirektorid, kes vägivallajuhtumite lahendamisega oma igapäevatöös otseselt kokku ei puutu, tajuvad probleemi tunduvalt väiksemana kui need inimesed, kelle tööks vägivallajuhtumi tagajärgedega tegelemine sageli on," selgitas Salla.

Küsitluse andmed näitasid, et valdav enamik koole teavitab politseid ainult tõsisematest vägivallajuhtumitest, kuid leidus ka erandeid, kes teavitavad politseid alati ning neid, kes ei teavita üldse.

"Küsitletud leidsid, et politsei kaasamisest vägivallajuhtumite lahendamisse on enamasti olnud kasu. Eelkõige toodi välja politsei positiivset mõju vägivallatseja käitumise muutmisele, vähem hinnati mõju kooli sisekliimale ning konkreetse olukorra lahendamisele," ütles Salla.

"Politsei kaasamine ei peaks muidugi olema eesmärk omaette, kuid kindlasti ei tohiks vägivallajuhtumeid näiteks kooli maine tõttu varjata. Eelkõige tuleks koolides mõelda sellele, kuidas  mõjutada parimal viisil vägivalda kasutanud noort ning samas tagada ohvri heaolu," selgitas Salla.

Analüüsiga on võimalik tutvuda siin: http://rubyurl.com/F9Hu

Justiitsministeerium
Lisatud 3. veebruaril 2010

Meie poolt koostatud õppematerjalid (Müüdid, Viirus, Vaba aeg ja suhted internetis - materjalide kollektsioon) on loodud põhikooli õpilastele, kuid tööülesandeid on võimalik kohandada nii nooremetele kui vanematele. Eesmärk on üks – tõsta laste ja noorte teadlikkust sellest, kuidas interneti vahendusel maailmaga turvaliselt suhelda. Meie kogemuse põhjal ei oska lapsed sageli näha oma tegude tagajärgi ja ei mõista, et internetisuhtlus ei erine vahetust suhtlusest – ka siin tuleb arvestada kaaslastega, olla viisakas ning arvestada tagajärgedega – kas järgnev omavaheline suhe pakub rõõmu või ei? Lapsed peavad ennast täiskasvanutest internetivallas nutikamateks ja usuavad, et suudavad olukorda alati kontrollida, olles niimoodi kerge saak pahatahtlikele. 

Pakume sulle võimalust ainetunni (arvutiõpetus, inimeseõpetus, eesti keel jne), klassijuhatajatunni või väljaspool koolitunde mõne seminari, kooliürituse raames valida kolme õppepaketi vahel, valida sealt välja endale sobivad tegevused ning need läbi viia. Soovitame kindlasti peatuda sissejuhatusel ja läbi teha häälestav soojendusharjutus. Sissejuhatus on meiepoolne mõtisklus sellest, mis meile selles vallas ohumärkidena muret teeb. Kindlasti on siia oodatud õpetajapoolsed täiendused ja tähelepanekud, näited oma praktikast. Kodutööd lisaülesandena on hea võimalus peale kooli kokku saada ja meeskondades töötada. Ka individuaalsed kodutööd laiendavad mõistmist.

Meil on sulle ka väike palve. Kui Sa otsustad meie õppepaketti (ühte või mitut) kasutada ja teed seda 9. veebruaril või veebruari teisel nädala jooksul, siis anna sellest meile teada täites alljärgnev lühike ankeet. Ankeedi leiad: http://www.eformular.com/itsektsioon/turvanett.html

Soovime Sind ja Sinu kooli/töökohta kiita tänuväärse töö eest diplomiga.

Sinu töö on meile tähtis!

Töölehtede koostajad 
Birgy Lorenz ja Kärt Käesel,  
Pelgulinna Gümnaasiumi õpetajad

Nõuandjad
Laste interneti turvalisuse koostöögrupp: http://www.sm.ee/index.php?id=847

Lisalugemist õpetajale, lapsevanemale, info lastele jagamiseks:
Samal päeval toimub: http://www.sm.ee/sinule/lapsele/turvaline-internet.html

Muu:
http://fame.pelgulinna.tln.edu.ee – õpilastelt õpilastele veebiturvalisusest, videod Pelgulinna Gümnaasium

http://www.nip.ee/page/329/302 - oma isikuandmete kaitse

http://www.nip.ee/page/330/302 - Turvaline arvutikasutamine

http://lapsnetis.eesti.ee – lingiportaal veebiohutuse teemal, loengud veebiturvalisusest - Sotsiaalministeerium

www.arvutikaitse.ee – tehnilised soovitused Vaata Maailma SA

www.netiohud.ee – soovitused lapsevanematele - RIA

www.peremeedia.ee – soovitused lapsevanematele ja eelkõige lastele – Lastekaitse Liit

www.assapauk.ee – lood elust enesest täiskasvanutega – CERT Eesti

www.microsoft.ee/veebivend – Veebivenna projekt Microsoft Eesti

www.lastemure.ee – tasuta 116111 laste kaitset ja toetust pakkuva infotelefoniga seotud lehekülg - Sotsiaalministeerium

Teate edastas: Anniki Tikerpuu
Lisatud 3. veebruaril 2010

Kuigi konverentsile on oodatud rekordarv külalisi, ei ole loomulikult kõigil eTwinneritel võimalik selles osaleda. Selle kompenseerimiseks varustab Elluminate meid otseülekandega internetis. Konverentsi saab jälgida konverentsi kodulehelt.

eTwinningu auhinnatseremoonia
Konverentsi esimese päeva jooksul kulutatakse välja konkursi eTwinningu Auhinnad 2010 võitjad. Jälgige uudiseid, et teada saada, kes jõudis finaali!

Konverentsi koduleht http://groups.etwinning.net/web/etwinning-conference-2010

Eestit läheb aastakonverentsile esindama 10-liikmeline delegatsioon.

Eesti eTwinnerite ajaveebi leiate aadressil: http://sopruskoolid.blogspot.com

Tiigrihüppe Sihtasutus - eTwinningu/Sõpruskoolid Euroopar rahvuslik kasutajatugi  
Lisatud 3. veebruaril 2010

Õpilaste arvu vähenemisest tingitud võimalikud muudatused puudutavad võrdselt nii eesti- kui ka vene õppekeelega koole. Kindlasti ei saa rääkida sellest, et vene õppekeelega koole ähvardaks spetsiifiline õppekeelest ja asukohast tulenev oht. Näiteks on Narva linna koolides praegu 56 gümnaasiumiklassi, kuid 2011. aasta sügiseks väheneb Narva gümnaasiumiõpilaste arv peaaegu kaks korda, nii et alles jääks üksnes 27 gümnaasiumiklassi. See tooks kaasa muudatusi riiklikust hariduspoliitikast sõltumata. Näiteks Jõgevamaal töötab 8 gümnaasiumi, kuid õpilasi on tervel Jõgevamaal mõne aasta pärast üksnes 300 kogu gümnaasiumiastme peale.

Seetõttu pean eriti kahetsus- ja häbiväärseks seda, et Keskerakond on hakanud selles protsessis täiesti teadlikult venekeelses meedias väärinformatsiooni levitama ning vene õppekeelega koolides hirmu külvama.

Nii venekeelses Postimehes, venekeelses Delfis kui ka Narva ajalehes Gorod on Mailis Reps väitnud, et kuna seaduseelnõus on sätestatud gümnaasiumide õppekeelena eesti keel, siis neile ilmselt tulevikus koolitusluba ei anta. Samas teab endine haridusminister väga hästi, et õppekeelt ja gümnaasiumides eestikeelsele õppele üleminekut puudutavates sätetes ei muutu uues seaduses kehtivaga võrreldes midagi. Eestikeelsele aineõppele üleminek kirjutati seadusesse juba rohkem kui kümme aastat tagasi ning need sätted olid seal ka siis, kui ministriametis oli Mailis Reps.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 3. veebruaril 2010

Konverentsiga tähistatakse 90 aasta möödumist TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamisest ja õppetooli esimese professori Walter Andersoni 125. sünniaastapäeva.

Konverentsi 21 ettekandes arutletakse folkloristika uurimisobjekti piiride ja olemuse ning folkloristika ajaloo üle. Folkloristika ajaloole lähenetakse nii uurijate isiksusi ja nende rahvaluuleteadusesse antud panust analüüsides kui ka eesti folkloristikas üldkasutatavaid termineid mõtestades.

Taevaskoja seminari- ja puhkekeskuses toimuval üritusel osaleb ligi 50 huvilist. Enamik osalejaid on Tartu Ülikoolist, Eesti Kirjandusmuuseumist ja Tallinna Ülikoolist.

Konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus).

Konverentsi kava ning muu lisateave TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna kodulehel www.ut.ee/folk

Tartu Ülikool
Lisatud 3. veebruaril 2010