„Meie jaoks on oluline, et noored üle kogu Eesti teaksid oma võimalusi edasi õppimise kohta. Edaspidine otsustamine, kas ja kuhu minna jääb noore enda välja mõelda,“ nendib Dream Foundation Eesti esindaja Triin Kõrgmaa. Et teavitustöö jõuaks igasse Eesti nurka, sõidetakse lisaks suurematele linnadele nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu läbi ka kohad nagu Haljala, Tapa, Jõhvi, Narva, Kohtla-Järve, Noa-Rootsi ning Türi.

Koolides toimuvates infotundides viiakse noored kurssi Dream Foundation Eesti partnerkõrgkoolide ning nende õppesuundadega, tutvustatakse kandideerimisvõimalusi ning murtakse müüte välismaa hariduse kallidusest, keelebarjääridest ning paljust muust. „Koolid on Dream Foundationi esitluste suhtes positiivselt meelestatud, mis näitab meile koolide positiivset suhtumist välismaal kõrghariduse omandamisse,“ lisab Suurbritannias õppiv ja koolides infotunde läbi viiv Liis Madlik. Noored saavad ka ise aktiivselt esitlusest osa võtta, küsides küsimusi ning vastates Dream Foundation Eesti poolt läbiviidavale küsitlusele.

Dream Foundation Eesti ootab koole ka ise ühendust võtma. Kui mõni koolipere on huvitatud saamaks rohkem informatsiooni välismaal hariduse omandamisest, julgustab Dream Foundation kontakteeruma ning esitluse aega kokku leppima, sest nagu kinnitab Kõrgmaa: „Head teavitustööd saame teha vaid koostöös koolidega. On ju iga kooli õpilaste eesmärk pakkuda oma õpilastele parimaid võimalusi.“

Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel www.dreamfoundation.eu.

Dream Foundation Eesti
Lisatud 2. veebruaril 2010

Otsuse seletuskirja kohaselt on Raeküla gümnaasiumi muutmine põhikooliks vajalik, kuna õppeaastast 2004/2005 kuni õppeaastani 2009/2010 on gümnaasiumiastme õpilaste arv Pärnu linnas vähenenud 223 õpilase ehk 10 protsendi võrra ning prognoositavalt väheneb 2014./2015. õppeaastaks veel 500 õpilase ehk 25 protsendi võrra.

Pärnu Raeküla gümnaasiumis on ettevalmistused muudatusteks gümnaasiumist põhikooliks ümberkujundamisel tehtud aegsasti. Kool ei ole vastavalt arengukavale kahel viimasel õppeaastal avanud 10. klassi ning 2009./2010. õppeaastal lõpetab 12. klassi üks klassikomplekt õpilasi.

Klassikomplektide vähenemisega on vähendatud ka õpetajate arvu ja töökoormust. Vabanenud õpetajad on leidnud töö teistes Pärnu linna üldhariduskoolides. Vastavalt klassikomplektide vähenemisele on vähendatud ka kooli eelarvet. Vajalikud organisatsioonilised muudatused on üleminekuaastatel teostatud.

Pärnu Raeküla gümnaasium kujundatakse ümber kahe paralleelklassiga põhikooliks nimetusega Pärnu Raeküla kool.

Allikas: BNS Lisatud 1. veebruaril 2010

Avamine  4. veebruaril 2010 kell 18.00

Soome iseõppinud kunstniku Anna Wildrose näitus “Metsiku Roosi Uus Maailm” on tema tavapärasest stiilist natukene erinev.

Oma tööde kohta ütleb ta, et need on tehtud enamasti eimillestki, sobimatutest, käsitsi tehtud, kallitest, hinnalistest, liigutavatest, katkistest ja kadumaläinud asjadest. Tema miniassamblaaže meenutavad maalid on väga teatraalsed ja põnevad, otsekui ulmad uinuvate kaunitaride kostüümidest, vanaemade albumitest ja pärlikarpidest.

Wildrose armastab oma taiestes kasutada hõõguvaid värve ja eriti kulla-hõbeda toone, seekordsel näitusel ka värvikirevaid kombinatsioone. Detailirohkete maalide lemmiktehnikaks on papier maché, mis laki, liimi, traadi, sitsi-satsi, vanade müntide ja pärlitega kaetult tekitavad õhinat ja järeletegemishimu.

Näitusel kohtuvad mitu maailma. Kullakarvaline ja värvirõõmus “Hea printsessi maailm” on meenutus turvalisest, ilusaid mälestusi ja unistusi tulvil lapsepõlvemaailmast. Siin on kõik see, mis teeb inimesed õnnelikuks: muinasjutud, rõõm, ilu, unistused.

Saali teises osas valitseb vastandina heale printsessile kuri kuninganna, neil maalidel ja muudel taiestel kohtab samuti pidulikkust, kulda, karda ja luksust, kuid hoopis tumedamates toonides ja pahaendelistes kooslustes. Portreed kannavad pealkirju “Kurjus”, “Ahnus”, “Kadedus”.

Mitmetes kunstiteostes kajastub mure tuleviku pärast.

“Segan oma töödes kokku kõik vastandlikud asjad: hea ja halva, töö ja lõbu, ilusa ja koleda, rõõmu ja kurbuse,” ütleb kunstnik ise.

Anna Wildrose kasutab oma töödes kasutatud materjale. Ta on õppinud kunstiteraapiat ja korraldab huvilistele töötube kõikjal, kuhu tema näitused rändavad.

Töötoad täiskasvanutele ja lastele: juhendab Anna Wildrose
R. 5. veebruar    kell  10.00 (reserveeritud, Noorte Keskus JUKS)
R. 5. veebruar    kell  16.00
L. 6. veebruar    kell  11.00-14.00
R. 26. veebruar  kell  16.00
L. 27. veebruar  kell  11.00-14.00

Kullo Lastegaleriis saab Soome kunstniku Anna Wildrose'i juhendamisel meisterdada unikaalses kollaaži- ja assamblaažitehnikas töid. Samas on võimalik vaadata ka kunstniku imelist loomingut.

Oodatakse meelepäraselt kujundama ja kaunistama igasuguseid väikevorme ja mahulisi objekte.

Kaasa võib võtta väikese eseme, mida soovite kaunistada - pappkarbid, topsid, kontsaga kingad, lillevaas, tass, taldrik, vana raamat, huvitava kujuga pudel jms. Esemed võiksid olla sellised, mida te enam ei vaja, kuid mis pärast uuendamist teile jälle silmarõõmu pakuvad.

Kaunistamiseks kasutame erinevaid pabereid, nööre-paelu, efektkanga tükikesi, pitse, värve, salvrätte, nööpe-märke, litreid-pärleid, kuivatatud taimi, seemneid, pilte vanadest ajakirjadest, kingipakkimise paberit jms.

Töötoad kestavad orienteeruvalt 1,5 tundi. Kokkuleppel on ka mõnel teisel kellajal võimalik töötuba  korraldada. Juhendamine toimub inglise või soome keeles.

Osalemine galerii piletiga 6.- ja  3.- krooni (õpilased ja pensionärid).

Osalemiseks palume registreeruda: galerii@kullo.ee või telefonil 6446873,
Kullo Lastegalerii avatud T-L kell 10.00-18.00 http://www.kullo.ee/  

Kuni 13. veebruarini 2010 on samas avatud veel
„MEIE LENNUKAD IDEED 2009“
Harku Noortekeskuse Maaliring 
Juh. Oivi Tulve
  Tabaslu Noortekeskuse Kunstiring
Juh. Tiina Tammpuu, Katrin Saliste
  Pivarootsi lastelaager 2009
Juh. Katrin Saliste, Tiina Tammpuu, Epp Leikop, Kadri Pihelo

Kullo Lastegalerii
Lisatud 1. veebruaril 2010

"Meie prioriteediks on jätkuvalt internetti kasutavate inimeste osakaalu suurendamine. Oluline on selle juures elanikkonna interneti kasutamise oskuste täiendamine ning internetikasutajate kaitstuse tagamine. Eriti tuleb tähelepanu pöörata kõige nõrgemate, laste kaitstusele internetis," sõnas Informaatikanõukogu esimees, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes samuti rõhutas kiiret üle-Eestilist internetti võimaldava EstWIN projekti kiire käivitamise tähtsust, mis aitaks luua uusi töökohti.

Informaatikanõukogu toetas Infoühiskonna arengukava rakendusplaani 2010-2011. aasta eelnõud, millega muu hulgas kavandatakse 236 miljoni krooni eraldamist Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest erinevate infoühiskonna projektide realiseerimiseks käesoleval aastal.

Oluliseks peeti ka järjekindlamalt rakendada põhimõtet, kus uute infosüsteemide hankimise asemel kasutaks riigiasutused teenuste ostmist teenusepakkujatelt.

Informaatikanõukogu juhtis tähelepanu asjaolule, et viimastel aastatel on Eesti e-riigi koordineeritud arendus toimunud valdavalt EL struktuurivahendite abil. Kui lähiaastatel EL käesoleva perioodi struktuurivahendid ammenduvad, siis on oluline varakult vältida EL rahadest sõltumise pohmelussündroomi ning leida võimalusi e-riigi arenduste edasiseks koordineeritud korraldamiseks.

Samuti tõi ettevõtjatest, teadlastest, ametnikest ja poliitikutest koosnev nõukogu esile vajaduse e-riigi uusi arendusprojekte paremini ette valmistada – parem projektide majanduslik põhjendatus, töökorralduses vajalike muudatuste kaardistus ning kvaliteetne hangete ettevalmistus on edukaks tulemuseks hädavajalikud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Lisatud 1. veebruaril 2010

29. jaanuaril kogunesid Tartus Eesti kõrgkoolide õppejõudude täiendusõppe korraldajad ja koolitajad programmi PRIMUS toel toimunud seminarile "Koostöös on õppejõukoolituse tulevik", et arutada Eesti kõrgkoolide õppejõukoolituse hetkeseisu ja tuleviku üle ning moodustada Eesti õppejõude koolitaid ühendav võrgustik.

Seminaril jagas Rootsi õppejõukoolituse ja sealse võrgustiku kogemusi Rootsi õppejõukoolitajate võrgustiku esimees Klara Bolander Laksov.

Eesti õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamisese üle vahetasid mõtteid Haridus-ja Teadusministeeriumi, Eesti ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide esindajad.

Tõdeti, et õppejõudude õpetamisoskuste arendamine peab kuuluma lahutamatu osana ülikoolis õpetamise juurde ning on oluline kõrghariduse kvaliteedi tagamisel tervikuna.

Koostöö Eesti ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide vahel on parim võimalus aidata kaasa õpetamisalase enesetäienduse võimaluste laienemisele ja arendamisele ning kogu kõrgkoolipedagoogika arengule.

Selleks moodustati seminaril Eesti kõrgkoolide õppejõukoolitajaid ühendav võrgustik, mille sihiks on lisaks eelpoolmainitule aidata kaasa ka õpetamise väärtustamisele ja kvaliteedi arengule kõrgkoolides ning toetada Eesti konteksti arvestava kõrgkoolipedagoogika uurimistöö läbiviimist.

Loodud võrgustik saab rahvusvahelise õppejõukoolituse võrgustike ühendava ICEDi võrgustiku liikmeks.

Eesti õppejõukoolitajate võrgustiku esimeseks avalikuks väljundiks on rahvusvahelise ülikoolis õpetamise teemalise konverentsi korraldamine koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning sihtasutusega Archimedes 2011. aasta alguses.

2008.-2013. aastani rahastatakse õppejõudude õpetamis- ja juhendamisalast täiendusõpet kõrghariduse kvaliteedi arendamise programmi Primus raames Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamine on üks programmi Primus kuuest alategevusest.

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 1. veebruaril 2010

Keeleõpetuse tõhususe parandamisel peetakse oluliseks õpetajate koostööd nii vahetult kui ka võrgustike kaudu. Tõuke otsustava sammu astumiseks võõrkeelte õpetajate organisatsioone koondava katuseorganisatsiooni loomiseks andis kolme aineseltsi esindaja osalemine haridus- ja teadusministeeriumi lähetusel Vilniuses rahvusvahelisel konverentsil „Keele kaudu mitmekeelsesse Euroopasse“, kirjutab Valga Gümnaasium vene keele õpetaja Merike Soovares.

Eesti võõrkeelte strateegia 2009–2015 toetab mitmekeelsuse rakendamist Eestis ja võõrkeeleõpetajaid ühendava organisatsiooni loomist. Ühelt poolt toetab katuseorganisatsiooni loomist riik, teiselt poolt oodatakse, et võõrkeelte õpetajaid ühendava katuseorganisatsiooni kaudu toimub täiendkoolituse kavandamine, nõustamine, rahvusvahelise koostöö võimaluste ja väliskoolituste kohta info edastamine, parima praktika ja kogemuste jagamine. Võõrkeelte strateegia projekti järgi tuleb keeleoskust arendada nii, et oleksime valmis osalema rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Üldhariduskoolis tuleb astuda samme selles suunas, et arvestataks õpetatavate võõrkeelte tasakaalu ning inglise keele kõrval soodustataks ka teiste keelte, näiteks saksa, vene, prantsuse või muu keele õpetamist esimese võõrkeelena.

Eesti võõrkeeleõpetajate organisatsioon sai ühise katuse alla 2009. aastal. Ühise organisatsioonina oleme tõsiselt võetav osapool, üheskoos on lihtsam saavutada avalikkuse tähelepanu. Ei ole tähtis, mis keelt me õpetame. Tähtis on hoida keeleõpetust ja kõike seda, mis toimub selle ümber, tähelepanu keskpunktis.

Merike Soovares, Eesti vene keele õpetajate seltsi volitatud isik

VÕS ja võõrkeeleõpetajaid ühendav katuseorganisatsioon
Vene keele õpetajad olid loodavas katuseorganisatsioonis esindatud Merike Soovarese näol ning mõned korrad võtsid arutelust osa ka allakirjutanu ja Reaalkooli vene keele õpetaja Nora Mals. Loodud organisatsiooni VÕS siiski ei astunud, sest küsimusi tekkis siiski rohkem, kui vastuseid oli. Vene keele Õpetajate Selts vaatab tuleviku näol kindlasti Euroopasse, nagu teisedki võõrkeeled, kuid venekeellased  huvituvad ju ka Venemaast. Kohtumisel Peterburis Euroopa riikide juhtivate vene keele spetsialistidega sai tõdetud, et probleemid on meil ühised.

Ja kuna ühtegi putru ei sööda kuumalt, …siis ootame, vaatame. Praeguseks on liitumisest loobunud ka inglise ja prantsuse keele õpetajad Kaotatud ei ole ju veel midagi! Las elu areneb ja siis, kui vajadus ja põhjus, astutakse ka liitu.

Malle Ling, Vene keele Õpetajate Selts

Koolielu
Lisatud 1. veebruaril 2010

Sinu esimesed kokkupuuted internetiga?
Oli kunagi üks TÜ veebipõhine kursus elektronposti kasutamisest.

Millise veebilehega alustad oma päeva?
Postimees.ee, oma Page*s-i kodu ja kogukond (http://inglisekeel.ning.com).  

Veebileht või keskkond, milleta ei saa elada?
Pageflakes.

Parim abimees veebis töö tegemiseks?
Neid on palju: Zoho, Wordpress... 

Millist töövahendit soovitaksid oma õpilastele? 
Ikka Pageflakes'i.  

Sinu suhted sotsiaalse meediaga?
Olen nii Orkuti, Facebooki, Twitteri kui Ning-i kasutaja, käin seal päris sageli. Igal neist kohtadest on oma eesmärk ja mõte, nii ma neid kasutangi...

Lisatud 1. veebruaril 2010

Kodus õpime lugema KODUKEELES.
Küllalt on lapsi, kes koolis hakkavad õppima muus kui EMAKEELES.
Koolitöös loevad nad KOOLIKEELES. Üsna noorena alustavad lapsed VÕÕRKEELE õppimist.
Iga keel on võti raamatute juurde, mida saab lugeda just selles keeles.
Sel aastal ootame võistlusele kirju nendelt lastelt ja noortelt, kes LOEVAD MITMES KEELES.

Mis on sinu lemmikraamatud ühes või teises keeles?
Kes aitab sul parajat ja huvitavat kirjandust leida?
Kellega sa loetud raamatutest saad rääkida, olgu kodus, koolis või mujal?
Mis on lugemise juures raske?
Mille poolest on tore lugeda kahes või enamaski keeles? Mille poolest on ühes keeles raskem lugeda kui teises – kui sa näiteks räägid ise mõlemas keeles? Kas loed eri keeltes eri tüüpi raamatuid?

Kes tahab, võib koostada lugemissoovituse (näiteks A4 lehel või järjehoidja formaadis):
raamatu pealkiri
autor
keel, milles Sina seda lugesid
ja
kellele soovitaksid ja miks.

Saada kiri kas paberil või e-mailiga. Võib saata ka klassi ühise kirja.

Niisamuti on teretulnud õpetajate ja raamatukogutöötajate ülevaated klassi või kooli LUGEMISEST MITMES KEELES.

Tähtaeg 1. aprill 2010

Paberpost aadressil:
KKLL
Postkast 168
Tallinn 10502

Meiliaadress: mitmeskeeles@gmail.com
 
Teie Juku Kukepoeg

Teate edastas: Mare Müürsepp Lisatud 1. veebruaril 2010

Esitlusele tuleb Jaan Lattiku jutukogu “Meie noored” uus väljaanne kirjastuselt Canopus.
Jaan Lattiku elust ja loomingust kõnelevad jutukogu vahetalitajad Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur Marju Kõivupuu ja kirjastaja Tõnu Lember.

Jaan Lattiku looming on eritabaselt seotud tema lapsepõlise kodukoha Karulaga ja samas omandanud suure üldistusjõu. 1920-30teks aastateks oli Lattikust saanud väga oluline autor, kelle jutud kuulusid kindlalt koolilugemikesse ja keda võib pidada eesti kirjanduses teenäitajaks lapse toimetuste, mängu ja mõttemaailma kujutamisel. Nõukogude aastail üleskasvanu ei saanud paraku arugi, millest ta ilma oli jäänud, kuna Lattiku looming jõudis pika vahe tagant uute lugejapõlvkondadeni alles 1988. aastal. Austamisõhtule oodatakse igaüht, kellele meeldib mõnusat juttu kuulata.

Teate edastas: Mare Müürsepp Lisatud 1. veebruaril 2010

Eestis jääb töökohti iga kuuga aina vähemaks. 2010. aasta jaanuari keskpaiga seisuga on töötukassas arvel 89 000 töötut ja paljudel neist pole lootustki tööd saada. 
Töötukassa teenustejuht Marta TRAKS annab Intellektikal konsultatsiooni ja näpunäiteid välismaal töötamise kohta. Räägitakse nii ohtudest, mis Eestist välismaale minejat varitsevad, kui ka kohalikest eripäradest.

Kaheksateistkümnes haridusmess INTELLEKTIKA toimub 12.-13. veebruaril 2010. aastal Tartu messikeskuses. 

Lisatud 1. veebruaril 2010