Meri hingab omas rahus, see on imeliselt ilus, see lihtne paratamatus. See annab mulle hingerahu. Need olid kunstniku enese sõnad. Kõlab romantiliselt, kas pole? Selles mõtteavalduses polegi mingit intellektuaalset meeleheidet, sotsiaalset vemmeldust ega teaduslikku analüüsi. Midagi, mis seostuks "objektiivse tegelikkusega", mida oleme harjunud uuriva kunsti vahendusel kogema. Seega peab tegemist olema "kunstilise tegelikkusega". Tõepoolest, Virge Jõekalda näeb ja vahendab merd kuidagi hoopis teisiti kui see paistaks kriitilise vaatega fotol või videos... Ning ta on oma arusaamise, õieti oma kogemuse või äratundmise – ei, lausa veendumuse sellest stiihiast kraapinud vaskplaatidele. Ning paitanud neile peale sinist värvi ja trükkinud valgele paberile.

Tuleb tunnistada, et see kunstnik tegeleb oma töödes (elu)filosoofilise ja esteetilise problemaatikaga, rakendades seejuures jõulist kunstilist üldistust ja tehnilist meisterlikkust. Ja see kokku on tänases kunstisituatsioonis paratamatult radikaalne, isegi veidi skandaalne. Sest ilu, härrased vannutatud mehed, see ikkagi ON ju nüüdiskunstis patt, ehk isegi perverssus? Vähemasti juhul, kui sellesse pole üldsegi nõrutatud iroonia sappi või vastupidi, vürtsitatud seda kommertsi pahelise glamuuriga. Ehk siis on midagi lihtsalt ilusat lihtsalt liiga igav maailmas, kus inimeste elud näivad pürgivat selle poole, mida kõige paremini kirjeldab mõiste "sündmus" – loteriivõit mulle, maavärin neile, tulumaks teile, nali meile kõigile, kui keegi piilukaamerasaates lolliks tehakse?

Midagi olulist on Virge Jõekalda loomingus kestvalt sama. Ja jumal tänatud! Vahel öeldakse, et kõik hea on tegelikult väga lihtne. Ehk siis paistab lihtne ja loomulik ka siis, kui on tegelikult raske ja keeruline. Luua suureformaadilist trükigraafikat pole ei kerge ega lihtne. Kuid hoopis olulisem on suuta loobuda – ebaolulisest, eksitavast, segavast. Virge Jõekalda teeb seda. Ta keskendub, pühendub ega jäta poolel teel järele. Tema tööde vaatamine on nagu tunne, kui suruda sõrmeots ettevaatlikult vastu klaasikillu teravat nurka. Ja teinekord vastu lilleõie siidpehmet kroonlehte. Ta puudutab olemise, elus olemise tunnet.

Virge Jõekalda (s. 1963) on Eesti graafikas üks kõige jõulisema (ja samas õrnema) käega kunstnikest. Lemmiktehnikaks tugeva joonistusliku sisuga kuivnõel. Virge Jõekalda töid leiab peale Eesti muuseumide veel arvukatest kunstikogudest mujal maailmas - nagu näiteks Tama Kunstiülikool (Jaapan), Felicien Ropsi muuseum ja Frans Masereeli keskus (Belgia), Caixanova kunstifond (Hispaania), Aalto Muuseum (Soome) ja National Centre of Fine Arts of Egypt. Võtnud 1983-2010 osa 95 rahvusvahelisest graafikanäitusest ja 70 grupinäitusest 35 riigis; lisaks 37 personaalnäitust aastatel 1990-2010. Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1992.

Näitus jääb aadressil www.kunstikeskus.ee avatuks 31. märtsini 2010.  

24h galerii on osa portaalist KUNSTIKESKUS.EE, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas.

Vano Allsalu, KUNSTIKESKUS.EE toimetaja
Lisatud 1. veebruaril 2010

Kõik osalejad võivad kirjeldada muinasjutuvormis just selliseid taliolümpiamänge, nagu neile meeldib. Jutu võib valmis kirjutada nii käsitsi kui ka arvuti abiga ning selle kogupikkus võib olla kuni kaks A4 lehekülge. Kõiki osalejaid ootab üllatus!

Konkursi parimad tööd selgitatakse välja kolmes erinevas vanuserühmas: algklassid, keskaste ja gümnaasium. Võidutööd valib välja žürii, mida juhib 2010. aasta Vancouveri olümpiaraamatu peatoimetaja, spordiajakirjanik Gunnar Press.

Auhindu jagatakse kõigi vanuserühmade parimatele, kõigi vanuserühmade peale kokku peavõidu saanud muinasjutt aga trükitakse ära eestikeelses Vancouveri olümpiaraamatus. Eriauhinnad on välja ka parimate tööde juhendajatele. Parematest töödest koostab Eesti Spordimuuseum muinasjutuvihiku.

Konkursitööd võib kohale saata posti teel (MUINASJUTUKONKURSS, Eesti Spordimuuseum, Rüütli 15, Tartu 51007), e-maili teel (rita@spordimuuseum.ee) või ise kohale tuua (Eesti Spordimuuseumi infolaud, Rüütli 15, Tartu). Tööle tuleb lisada ka oma kontaktandmed (osaleja nimi, kool, klass, vanus, telefon, e-mail, juhendaja nimi).

Konkurss toimub koostöös Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Olümpiaakadeemiaga.

Lisainfo: Rita Mägi (tel 56 910 997, rita@spordimuuseum.ee) ja www.spordimuuseum.ee

* Muide, küünlapäev ise - 2. veebruar - on naiste päev! Meeste ülesandeks on siis täita kõik kodused kohustused, naised seevastu võivad rahumeeli minna külla või kohvikusse või Kolu kõrtsi, et võtta üks väikene naps. Punane magus jook – naistepuna – tagab terveks aastaks kena jume.

* 7. veebruaril läheme külla Kolgaküla rahvale: kl 13 saab kuulata muuseumi teadusdirektori Heiki Pärdi loengut „Lahemaa uued taluelamud“ ja toimub muuseumi koori kontsert.

* 16. veebruaril toimub muuseumis suur vastlapäeva üritus. Oleme sel päeval avatud kella 9ni õhtul: saab kelgutada, jääkarusselliga sõita ja õhtul lustida simmanil koos Tallinna tantsuklubiga. Kella 14.00-17.00 on avatud põnev vastlarada peredele, sõpruskondadele, töökollektiividele: valmistada saab vastlavurre, ajada kada, mõistatada, ennustada, osa võtta lõbusatest vastlamängudest, punuda paelu jpm. Hernesuppi ja muud head-paremat pakutakse nii kelgumäel kui ka Kolu kõrtsis.

* 19.-21. veebruaril saab Härjapea talus näha leivategu. Reede pärastlõunal paneme käärima juuretise ja seame taigna eelkergituseks valmis. Laupäeva hommikul sõtkume tainast – see on vaeva ja aega nõudev töö. Siis kergitame veel tainast ahju taga ja paneme leiva küpsema. Et leib maitsev saaks, paneme ta kasuka alla pehmenema. Pühapäeval saab maitsta hääd rukkileiba! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* 24. veebruaril pakub vabariigi sünnipäeva puhul piduroogasid Kolu kõrts. Kell 11 esinevad kõrtsi talli all Meero Muusiku laululapsed.

Talvehooajal ootame külastajaid igal päeval kella 10.00-17.00. Avatud on muuseumi park, käsitööpood, Kolu kõrts, Kuie kool, Härjapea talu, kolmapäeviti ning nädalavahetustel Sepa talu. Olenevalt lumeoludest saab sõita kas saani või hobuvankriga. Piletihinnad: tavapilet 50 krooni, sooduspilet 25 krooni, perepilet 75 krooni.

Hea ülevaate muuseumist ja pakutavatest võimalustest saab vaadates virtuaaltuuri muuseumi koduleheküljel www.evm.ee (nii eesti kui ka inglise keeles).

Toredate kohtumisteni!

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 29. jaanuaril 2010

Ministeerium lubab veebruaris välja töötada vajaliku määruse ja rakendada Euroopa Liidust saadava 71,25 miljonit krooni, et soovijad saaksid õpingute juurde naasta juba sel sügisel. "Programmi "TULE - Tule uuesti, lõpeta edukalt" rahastamisel võetakse varem õpingud katkestanud kõrgkoolidesse tasuta kohtadele õppima, nad saavad uuesti üliõpilasteks," ütles ministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Tiia Kurvits.

Programmi raames oodatakse kõrgharidust jätkama neid, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004-2008/2009 ning kellel on läbitud juba pool õppekavast. Õpinguid ei pea jätkama samal õppekaval ja samas kõrgkoolis, märgib ajaleht.

Üliõpilaskandidaadi edasiõppimise võimalused ja maht selgitatakse välja varasemate õpingute ja töökogemuse alusel. Seejuures ei ole oluline, kas enne õpiti riigieelarvelisel või tasulisel õppekohal.

Eesti üliõpilaskondade liidu andmetel on viimase viie aastaga õpingud pooleli jätnud ligi 40.000 üliõpilast.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht 29. jaanuar 2010

Leonardo da Vinci arvatava autoportree pidulik esitlus toimub 5. veebruaril kell 16.00 Kadrioru kunstimuuseumi peasaalis (Tallinn, Weizenbergi 37). Maali saab Kadrioru kunstimuuseumis näha kuni 12. veebruarini.

6. veebruaril toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents "Da Vinci kood", mis tutvustab viimaseid uurimistulemusi, sealhulgas maalile teostatud sõrmejäljeanalüüsi ja grafoloogilisi uuringuid.
Konverentsi kava leiate Tallinna Ülikooli kodulehelt. 

2008. aastal leiti Lõuna-Itaalia Lucania linnakeses maal, mis võib olla renessanssgeeniuse Leonardo da Vinci autoportree. Kui see osutub tõeks, tähendab see kunstimaailma raputavat uudist ja annab maalile suure rahalise väärtuse.

Nn Lucania portreega on tänaseks analüüside kaudu tegelenud paar­kümmend uurijat Itaaliast ja Eestist. Peale keemiliste ja maalitehniliste uuringute loodi portreest 3D-simulatsioon, et leida võimalik kattuvus teadaolevate da Vincit kujutavate joonistustega.
Kahe erineva suuna – klassikalise ja kaasaegse – teostajateks olid eestlased. Klassikalise portreeskulptuuri teostas Tallinna Ülikooli maali ja maalitehnoloogia õppejõud Orest Kormašov, arvutisimulatsiooni Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini tudeng Helen Kokk. Kõik Lucania portreega teostatud uuringud kinnitavad, et maalil kujutatakse Leonardo da Vincit ning suure tõenäosusega on see maalitud da Vinci enda poolt. Maali kohta saab pikemalt lugeda Postimehest.  

Eesti Kunstimuuseum
Lisatud 29. jaanuaril 2010

"Loobun seaduseelnõus esitatud ettepanekust tsentraliseeritud kooliastmete lahutamise läbiviimiseks. Seda lootuses, et see loobumine kõrvaldab viimase takistuse kogu haridusuuenduse jaoks olulise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse riigikogus vastuvõtmise teelt," teatas Lukas reedel Tartus haridusportaali konverentsil peetud kõnes.

Lukase sõnul on gümnaasiumiosa lahutamine põhikoolist olnud selgelt domineerivaim teema seoses uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõuga. "Ometi ei ole kooliastmete lahutamine omaette kandev teema selles seaduses," nentis Lukas. "Kandvaks on õppekavade lahutamine eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadeks tulenevalt nende erinevast eesmärgistusest. Kandev teema on koolide iseotsustamisõiguse suurendamine õppeprotsessi kujundamisel."

Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamises ei ole Lukase sõnul arvatud üksmeelt saavutatud ja vägisi seda teha ei saa. "Tsentraliseeritud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist igal pool ja ühtemoodi niisuguses olukorras läbi viia ei saa! Ei kavatsetud 3-6 aasta pärast ega vististi ka tulevikus," leidis Lukas.

Lukase sõnul tuleb uues olukorras mõelda, kuidas ilma gümnaasiumi põhikoolist lahutamiseta tagada kõigis piirkondades elujõuliste põhikoolide areng. Mitmed viimase aasta kohalikud otsused on näidanud, et linnad sulgevad eelistatult väiksemaid ajaloolisi põhikoole, suunates sealt õpilased suurtesse täistsüklikoolidesse ümber.

Seetõttu soovitas Lukas ka edaspidi puhtaid gümnaasiume luua, nii selleks, et hoida elus ümbritsevad põhikoolid, kui ka selleks, et õpilased ei voolaks maakonnast välja juba gümnaasiumiealistena ainult Tartusse ja Tallinnasse.

"Õpilaste arvu vähenemine sunnib omavalitsusi koostööle, olenemata teid häirinud seadusesätte ärajäämisest," kinnitas haridusminister konverentsil.

Kogu tekst:
Lukas: Loobun kooliastmete tsentraliseeritud lahutamisest, et päästa kogu ülejäänud haridusuuendus
Väljavõte haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase ettekandest Haridusportaali konverentsil 29. jaanuaril Tartus.

Õppekavade uuendus on heaks kiidetud. See rakendub 2011. aastast. Mõnevõrra Riigikogu sellega veel tegeleb, kuid suurt huvi muudatusettepanekuid Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekavaossa
esitada pole eelmisel kahel aruteluringil suures saalis olnud – tõsi kolmandas ringis on tulnud senise vaikuse foonil üllatavalt palju ettepanekuid – kuni õpilastele koduste ülesannete andmise sisulise
ärakeelamise ettepanekuni välja.

Õppekavaarendus on järjepidev protsess ja see jätkub. Jätkuvalt tuleb arutada ka riigieksamite süsteemi muutmise täiendavaid ettepanekuid.

Kui riigieksamite arutelu mingeid muudatusi toob, siis saab neid teha, sest õppekavade järgi toimuvad uued eksamid 2014. aastal ja eksamikord peab olema paigas 2011. a. sügiseks – seega selle arutamine ei takista sugugi uute õppekavade rakendumist. Ka vahepeal pisut üle räägitud matemaatika riigieksam on koos emakeele ja võõrkeelega seaduses kirjas – nii et kui see diferentseeritakse õpilaseti vastavalt kitsa ja laia õppekava järgi tehtuks, siis see on vaid korralduslik küsimus. Iga õpilane teeb ju ikka ühe matemaatika riigieksami ja nii see seisab õppekavas ka kirjas.

Gümnaasiumiosa lahutamine põhikoolist on olnud selgelt domineerivaim teema seoses uue PGS-iga. See on niiviisi kujunenud, sest see on tõotanud suurele osale koolidest selgelt käegakatsutavaid muutusi – samal ajal kui õppesisu puudutavad muudatused on vähemalt laiema avalikkuse jaoks abstraktsemat laadi. Ometi ei ole kooliastmete lahutamine omaette kandev teema selles seaduses. Kandvaks on õppekavade lahutamine eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadeks tulenevalt nende erinevast eesmärgistusest. Kandev teema on koolide iseotsustamisõiguse suurendamine õppeprotsessi kujundamisel (nii õppekava koostamisel, hindamissüsteemi kasutamisel kui erinevate
metoodikate valikul).

Kandev teema on õpetaja staatuse tõstmine kooli siseelus ja muidugi kooli muutmine õpetamiskesksemalt lähenemiselt õppimiskesksemale, mis tähendab, et õpilasi püütakse kaasata, et nad saaksid aru, et ei õpi õpetajale, vaid ikka iseendale. Põhjalikult peatutakse seaduseelnõus
õpilase koolikohustuse täitmise temaatikal. Juba esmasele põhjuseta puudumisele peavad reageerima kool, vanemad ja omavalitsus.
Esmakordselt nähakse ette reaalne sanktsioon (rahatrahv, ühiskondlik töö) vanematele, kes ei kindlusta oma lapse koolikohustuse täitmist.

Hariduslike erivajaduste teema on seaduses leidnud samuti pikalt kajastamist, kusjuures esimest korda on haridusliku erivajadusena nimetatud ära andekus. Nii et individuaalset lähenemist ei vaja
üksnes nn. mahajääjad, vaid ka need, kes on keskmisest nutikamad ja kelle huvi tuleb pidevalt toita, et nad tegevusetusse ja igavusse ei manduks.

Senisest oluliselt rohkem käsitletakse kooliturvalisust, kuni käitumiseni võimaliku ründe korral.
Niisiis on seaduses palju sellist, mida ootate nii Teie, koolijuhid, kui ootab ka laiem haridusüldsus. Kuna soove ja lähenemisi on palju, nii erinevate osapoolte esindusorganisatsioonidel kui kõigil
üksikult, on aastatega kokku kogutud ettepanekuid arutatud, kuni paljudel juhtudel on saavutatud ka ühine vaatenurk ja lepitud kokku tee edasiliikumiseks.

Ka opositsioonilised rahvasaadikud, kelle read on võrreldes aastatagusega kasvanud, leiavad enamasti siiski, et suur osa seaduseelnõus ette pandust on neile sümpaatne ja tuleks rakendada. On vaid üks teema, mis segab seda sulnist üksmeelt, see olevat gümnaasiumi lahutamine põhikoolist. Kuigi jah – ka sellest on aastaid räägitud nii kohtadel kui üleriigilistel Haridusfoorumeil, seda on taotlenud presidendi kantselei juures tegutsev Eesti Koostöö Kogu ja kinnitanud Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica Liidu ministritest koosnenud Vabariigi Valitsus.

Kuni asi oli pigem teoreetiline, tundus idee paljudele kiiduväärsena.
Kui asi läks tegelikuks, tulid hirmud. Ma mõistan seda.

Tuletan meelde, et gümnaasiumi lahutamist põhikooliosast on põhjendatud sellega, et eri kooliastmetes on õpe oluliselt erineva eesmärgiga ning nii õpetajate ettevalmistuse, koormuse jaotuse kui ka õppetöö rahastamise poolest tuleb neil koolidel vahet teha. Lisaks on olnud oluliseks vahe tegemise argumendiks ka õpilaste, eriti gümnaasiumiõpilaste arvu langus lähiaastatel, mis toob kaasa
niikuinii mitmete väga väikseks jäänud gümnaasiumiosade sulgemise omavalitsuste poolt. Olukorras, kus maakonnalinnade ümbruskonnas on noorte vähesuse tõttu tulevikus peamiselt põhikoolid, pumpab nn. täistsüklikool tegelikult üha rohkem põhikooliõpilasi ümbritsevatest koolidest linna. Vanemad kardavad kaotada oma laste šanssi gümnaasiumi pääsemiseks, juhul kui ei kiirusta, seitsmeaastane laps käekõrval, suure kooli gümnaasiumijärjekorda.

Korralike maakoolide tühjenemiseni viib just see, kui linnad oma koolivõrgus muudatusi ei tee ning loodavad vajadusel õpilasi juurde saada mujalt. Õpilasrände näitajad on halastamatud ja selge on, et
koolivõrku isevoolu teed lastes on karta selle võrgu katkemist mõnes piirkonnas. See tähendaks ka väikestele lastele liig pikka kooliteed või siis vahepealset õppekvaliteedi langust, kuni lõpuks otsuseid hädaga tegema hakatakse. Selliste ohtude puhul peab riik sekkuma.

Meil kõigil on oma roll – koolijuhil oma, vallavanemal ja linnapeal oma. Ministrina pean ma pikemalt ette nägema ja vaatama kogu Eesti pilti ja huvisid.

Samas ei saa suuri asju teha vägisi.

Ka Vabadussõjas ei õnnestunud sundmobilisatsioon, võit tuli alles siis, kui rahvas hakkas ettevõtmise väärtusesse ka ise uskuma. Olen alati öelnud, et koolis on asjad hästi siis, kui õpetajad usuvad oma
eesmärkidesse ja on piisavalt motiveeritud. Seepärast olen seisnud õpetajate palga eest ja olen ka kõiksugu töökorralduslikke muudatusi hoolsalt õpetajatega arutanud. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamises pole arvatud üksmeelt saavutatud. Kas selles on mingi roll ka tõsise asja liigses valimiste-eelses politiseerimises, näitab aeg.

Kuid tsentraliseeritud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist igal pool ja ühtemoodi niisuguses olukorras läbi viia ei saa! Ei kavatsetud 3-6 aasta pärast ega vististi ka tulevikus, sest tingimused selle süsteemseks läbiviimiseks on mitme protsessi (õppekavaarendus, õpilaste arvu langus, venekeelse gümnaasiumi eesti õppekeelele üleminek – viimase suhtes on Keskerakond teinud küll seadusemuudatuse eesmärgiga see ära jätta) ajalisel kokkulangevusel just lähiajal olemas. Edaspidi neid tingimusi sellisel kujul enam pole.
Olen palju suhelnud ja asju arutanud nii maakondades, kui ka poliitilistes debattides. Minu asi on arvamusi arvesse võtta. Loobun seaduseelnõus esitatud ettepanekust tsentraliseeritud kooliastmete lahutamise läbiviimiseks. Seda lootuses, et see loobumine kõrvaldab viimase takistuse kogu haridusuuenduse jaoks olulise Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse Riigikogus vastuvõtmise teelt. Seda seadust on varsti vaja.

Uues olukorras tuleb mõelda, kuidas ilma gümnaasiumi põhikoolist lahutamiseta tagada kõigis piirkondades elujõuliste põhikoolide areng. Mitmed viimase aasta kohalikud otsused on näidanud, et linnad sulgevad eelistatult väiksemaid ajaloolisi põhikoole, suunates sealt õpilased suurtesse täistsüklikoolidesse ümber. Kuidas kaitsta siis maakoole?

Kindlasti ei saa me rääkida enam ka suurusepiirangutest gümnaasiumipidamisel, sest niiviisi tekitaksime maal ebavõrdse seisundi koolipidamisel linnadega võrreldes. Muide, 120 õpilase ehk 6
klassikomplekti nõuet tervele gümnaasiumiosale pole seaduses kunagi olnud, kuigi mõnigi fraktsioon võitles avalikkuse ees "ennastsalgavalt" selle olematu sätte justkui seadusest välja võtmise eest.

Kuidas minna edasi?

Edasi läheme koostöös. Nii nagu seaduseelnõus on olnud algusest peale põhimõte, et lõplik gümnaasiumivõrk kujuneb läbirääkimistes ja koostöös omavalitsuste vahel, loodan ma ka edaspidi piirkonna otsustajate koostööle. Õpilaste arvu vähenemine sunnib omavalitsusi koostööle, olenemata Teid häirinud seadusesätte ärajäämisest.

Soovitan ka edaspidi puhtaid gümnaasiume luua, nii selleks et hoida elus ümbritsevad põhikoolid, kui ka selleks, et õpilased ei voolaks maakonnast välja juba gümnaasiumiealistena ainult Tartusse ja
Tallinnasse. Korralik kõiki suundi pakkuv puhas gümnaasium võib olla maakonnas samasugune majakas, kui kogu Eestis on Hugo Treffneri Gümnaasium, aga miks mitte ka näiteks Nõo Reaalgümnaasium. Pakun Haridus- ja Teadusministeeriumi abi nii sisuliste kui ka juriidiliste
küsimuste, võimalik, et ka finantsiliste probleemide lahendamiseks.
Kui mõnel maakonnakeskusel on näiteks huvi ja tunnetatud vajadus gümnaasiumi riigistamise kaudu puhta ühisgümnaasiumi loomiseks riigigümnaasiumina – Haridus- ja Teadusministeerium asub hea meelega läbirääkimistesse.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse esialgsed ettepanekud on algatanud koolivõrgu olulise muutmise arutelud ja tinginud või tingivad lähiajal ka juba otsuseid nii Tallinnas, Tartus, mitmetes maakonnalinnades ja ka maakondade eri osades. Need diskussioonid jätkuvad ja toovad kasu nii õpilastele kui kogu Eesti ühiskonnale.

Allikas: BNS Lisatud 29. jaanuaril 2010

Kui õpetaja-õpilane ei kohtu klassiruumis...
Muidugi on ka neid õpilasi, kellele lihtsalt meeldib mõnikord puududa, ka vanemalt tõendi saamine pole probleemiks (tuues ettekäändeks, et ega seal tunnis midagi erilist ikka ei tehta, loen ise õpikust vm). Mõnikord saab tunni toimumisele takistuseks ka õpetaja puudumine – täiendab ennast või parandab oma tervist.  

Puudumiste, tundide ärajäämise ja asendamise teema vääriks lume-, külma- ja haigusterohkel perioodil kindlasti omaette käsitlemist, aga käesoleva loo vaatlusobjektiks seame ikkagi koolitöö põhiprotsessi – õppimise... olukorras, kus osapooled ei saa näost-näkku kohtuda.

Agarate sisehindajate ja -kontrollijate nõudmisel on õpetajatel soovitatud teha kaks permanentses arengus olevat töökava, üks n-ö tavalise tunni jaoks ja teine selleks puhuks, kui tundi peaks andma asendusõpetaja. Kuigi uus õppekava jätab õpetaja töökavade vajalikkuse otsustamise kooli pädevusse, peaks asendavale õpetajale antav tööjuhend olema natuke enam kui paberilipikule kirjutatud paragrahvi või tööviku ülesande number. Aga isegi Käisi juhtnööre järgiv õpijuhis ei asenda õpetajat... kuigi sellega saaks juba õppimist korraldada (arvestades muidugi õppijate vanuselist eripära). Hüpates siit õppetöö või õppimislüngaga (puudumisest v. millestki muust põhjustet) õpilase murede juurde, jõuame ikkagi järeldusele, et vähemalt mingis ulatuses aitaks neid muresid leevendada e-õpe (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil toimuv õppetegevus). E-kaasamine virtuaalõppesse on midagi natuke enamat kui eKool, viimane ju vaid vahendab õppeinfot, aga õppimist otseselt ei toeta.

E-õppe kombineerimine tavaõppega, auditoorne õpe e-vahendite toel või veebipõhiselt on paljude õpetajate jaoks tavapäraseks praktikaks saamas. Virtuaalsed õpikeskkonnad VIKO, Moodle, LeMilli kogukond ja uuenenud Koolielu portaal pakuvad mitmekesiseid võimalusi õppematerjalide hoidmiseks, loomiseks, jagamiseks ja koostööks. Antud kontekstis on kõige olulisem, et e-õpe muudab õppimise paindlikumaks ning sõltumatuks ajast ja ruumist (nn. asünkrooniline e-õpe).

Meister ei õpeta, vaid loob õpetliku olukorra
Teatavasti on kogemustega õpetajatel mingi eriline professionaalne nn vaikimisi teadmine, mis võimaldab neil paremini mõista ja ka esile kutsuda õpilaste õppimist ning näha ette tulemusi. E-õpe annab võimaluse õpetliku olukorra loomiseks, õpetaja on rohkem õppimise toetaja kui teadmiste ja oskuste edasiandja. Kuidas siis ikkagi saavutada õppimine? Virtuaalne õpikeskkond iseenesest ei taga õppimist rohkem kui iseseisev lugemine (raamat + e-raamat). Olulisimaks saab õppematerjali kvaliteedi küsimus (e. õpiobjekti disainiga seotu).

Meistriks ei sünnita ja loomulikult tuleb ka e-materjalide loojatel ette tagasilööke (nii tehnilisi kui sotsiaalseid), ka vastavaid õpiharjumusi tuleb õppijatel eelnevalt kujundada.
Õpetlik olukord õpetajata ei keskendu õpetaja (virtuaalsele) kloonimisele või asendamisele, vaid ikka õppimise esilekutsumisele.

Lähtuda võiks õppimiseks vajalike tingimuste esilekutsumist toetava Robert Gagne’ õpetamise mudelist:
· tähelepanu haaramine,
· informeerimine eesmärgist ja motiveerimine õppima,
· eelnevalt õpitu kordamine ja aktualiseerimine
· uue materjali edastamine (ka iseõppimise tähenduses),
· õppimise suunamine,
· õpitu omandamist kinnitava soorituse esilekutsumine,
· tagasiside andmine,
· soorituse hindamine,
· õpitu kinnistamine ja üldistamine

Kui Gagne soovitab mõningad õpetamise faasid parema tulemuse saavutamiseks korduvalt läbida, siis e-materjalide puhul peaks arvestama sellega, millise faasi jaoks nad ennekõike sobivad või kuidas neid õppimise jaoks terviklikumaks muuta.  

Mõned soovitused virtuaalõppetöö korraldamiseks
Alustada tuleks olemasolevate materjalide täiustamisest.
1) Lisa slaididele õpijuhised – kas nn. speaker notes’id/märkmed või salvesta slaididele häälkommentaarid

2) Muuda slaidid interaktiivseks – s.t. anna kasutajale võimalus sekkuda esitluse kulgu (hüperlingid sisuslaidilt ja sellele tagasi), liikuda igalt slaidilt edasi ja tagasi suvalise slaidi juurde. Nii vähendame ka esitlustele omast õpetajakesksust, õppijale suuremad õigused,  power ei pea olema ainult esitleja (õpetaja) käes

3) Jaga slaidid välja (GoogleDocs, Slideshare jms). Ka prooviversioonis vabalt kätte saadav Office 2010 sisaldab mitmeid võimalusi slaidide väljajagamiseks.
Vt. Joonist: Microsoft Office 2010 beetaversiooni jagamise võimalused 
Tänapäeval on hea olla konkreetset tarkvarast sõltumatu, kasulikke juhiseid leiab internetist palju: http://lepo.it.da.ut.ee/~triinm/esitlus/html/

4) Muuda esitlus sõltumatuks arvutist ja programmidest: iSpring on tasuta tarkvara esitluse salvestamiseks flash-formaati ning oma esitlusse flash-failide lisamiseks. http://www.ispringfree.com

5) Kindlasti annab õppijale teatud emotsionaalse efekti võimalus õppimise ajal oma õpetajat ikkagi näha. Heade näidete ja õpijuhistega programmid Svoog ja Voicethread on selleks loodudki. 
   a. Svoog (http://www.svoog.com) võimaldab tasuta oma audio-video slaidettekandeid veebis avaldada, lisaks ka põhjalikud eestikeelsed õpetused.
   b. VoiceThread: http://voicethread.com, lubab samuti slaidedele audio-video kommentaare lisada, vt.  kasutusjuhend http://koolielu.ee/pg/tools/read/1716 

6) Sellist multimeedia formaati slaidide vaatamiseks sünkroonselt autori kommentaaridega nimetatakse Slidecasting’uks (Slides+Podcast=Slidecast). Eespool juba nimetatud Slideshare programmis tuleb selleks üles laadida esitlus ja MP-3 fail ja seejärel sünkroniseerida Slaideshareis olevate vahenditega esitlus ja heli. Sobib ka konverentsi ettekannete, audioraamatute jms esitluseks.

7) Arvestades iPodide populaarsust noorte hulgas, annab kindlasti tulemusi õppematerjalide edastamisel ka Podcasti e. netiraadio võimaluste kasutamine. Väga lihtne ja kompaktne veebipõhine helisalvestusvahend podcastide loomiseks on näiteks Vocaroo: http://www.vocaroo.com 

8) Integreeritud veebikaameraga tunni salvestamine ei vaja mingeid lisaseadmeid ega oskusi, kontrollida tuleb heli kvaliteeti ja kaamera fookuses püsimist või selle suunamist. Sihiteadlikult lähenedes saaks õpetaja mõne aastaga oma video-õpilugudest korraliku kogu. Windows Movie Maker on sobilik ka algajale režissöörile, vt. juhis http://ivar73.planet.ee/moviemaker/index.html ja võimaldab töödelda ka muudest videoseadmetest pärit materjali.

9) Oma tööd võib salvestada ka nn. ekraaniviisoriga. Ekraanivisiooni (näit. Wink, Jing) programmidega saab salvestada vägagi detailse õpijuhise – vt. näide. 

10)  Ka videofailide edastamisel on lihtsaimaks viisiks nende üleslaadimine (YouTube, TeacherTube) või nende vistutamine oma blogisse, kodulehele (LeMill, GoogleSites).  Vt. ka virtuaalõppe katsetusi füüsikas ja keemias.  

11)  Kui materjale on juba parajal hulgal, tekib vajadus terviklahenduse järgi. Tervikliku e-kursuse jaoks sobivad nii suletud õpikeskkonnad VIKO ja Moodle kui ka avatud õppematerjalide loomist soosiv LeMill. Õppimise teenistusse saab rakendada ka õpetaja e-portfoolio vt. näide.  

12)  Exe http://exelearning.org/ on (ka eestikeelne) vabavaraline tervikliku sisupaketi loomise vahend. Õppematerjali loomisel lähtub programm juba vaikimisi nn  SCATE mudelist:
  Scope – sissejuhatus, eesmärgid, eeltingimused (nõuded)
  Content– õppematerjalid (tekst, audio, video, graafika)
  Activity – ülesanded
  Thinking – reflekteerimine, arutlemine
  Extra – lisamaterjalid
Veidi lisatööd nõuab vaid programmi avaldamine internetis – vt. juhised. 

13)  Iseseisvat õppimist, eriti õpitu kinnistamist toetavad kindlasti ka enesekontrolliga nn. drilli-ja-treeni tüüpi testid. Laialt levinud Hot Potatoes’i kõrvale on ilmunud arvukalt uusi vahendeid (vt. Koolielu töövahendid).  

14)  Omaette ülesandetüübiks on nn. webquest e. veebijaht - iseseisvale uurimisele suunatud tegevus, kogu kasutatav informatsioon tuleb leida internetist, õpetaja annab taustainformatsiooni ja lähtepunkti probleemile lahenduse otsimiseks, „õige“ vastuseni jõudmiseks.

15)  Olenemata formaadist peab e-õpiobjekt sisaldama kõiki vajalikke elemente (õpijuhis, metaandmed, ülesanded jne). Õpijuhis kirjeldab õppijale täpselt, mida ta õpiobjektiga tegema peaks – ehk siis seletab lahti õppeprotsessi. Õppematerjalide loomisel on oluline silmas pidada ka autoriõiguse seadust. 
Õpiväljundid – õppimise tulemusel taotletavad teadmised, oskused ja hoiakuid – on sobiv esitada õpiobjekti alguses (nagu tavatunnis eesmärkide teadustamine). Kuidas õppija neid demonstreerib ja õpetaja hindab, on omaette küsimus.

16)  Ühistöövahendite kasutamine annab e-õppele veel täiendava väärtuse ja sellele suunavad kõik Web 2.0 vahendid. Aga kui õpilane on haige, siis on prioriteediks tema tervenemine, õppimise juurde saab asuda siis, kui tervis võimaldab, online koostöö pole paraku alati võimalik. Küll aga võiks õpetaja mõelda nn. neti-nõustamissüsteemile, kas foorumi või mõne õpikogukonna kaudu.

E-õpe täiendab tänapäevast koolikultuuri, väärtustab mitteplaneeritud ja õppija enda suunatud õppimist, et täiustada saavutusi. Oma materjale e-õppeks kohandades ja täiendades võib ka õpetaja jõuda enda jaoks üllatavate tulemusteni. Ja isegi kui virtuaalmaailma põliselanikust õpilane peaks õpetaja esimestesse e-katsetustesse kerge üleolekuga suhtuma, oleme ikkagi astunud sammu õppimist soodustava olukorra tekitamiseks, viies õppimise ka klassiruumist väljapoole. Alustada võiksid õpetaja ja õpilane seda teed aga üheskoos – kombineerides klassiõpet tööga veebikeskkonnas, arvestades ealisi iseärasusi ja ainespetsiifikat, rikastades õppimist  e-, veebi-, virtuaal-, audio-visuaalse, internetipõhise või muud esmapilgul ehk keerulistki epiteeti kandva õppega. Oluline on õppimine!

Maidu Varik, Kuressaare Gümnaasiumi õpetaja-metoodik
Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 28. jaanuaril 2010

Viktroiinisari on jõudnud poole peale: läbitud on kolm vooru ning hetkel saab lahendada neljanda vooru ülesandeid. Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Margit Turbi sõnul on osalejad ajakirja „Eesti Loodus“ numbreid  hoolega lugenud, mistõttu on võistlus väga tasavägine. „Erilist kiitust väärivad need, kes on alates eelmise aasta oktoobrist osalenud seni kõigis kolmes voorus,“ ütles Turb.

Keskkonnaamet palub kõigil osalejatel tutvuda oma tulemustega ning vajadusel saata küsimused/kommentaarid e-posti aadressile margit.turb@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega tähistab looduskaitse suurt juubelit muude ürituste hulgas viktoriinisarjaga „Eesti looduskaitse 100". Oktoobrist märtsini ilmuvad igas Eesti Looduse numbris Eesti looduskaitse valdkondi puudutavad küsimused. Samad küsimused on keskkonnaameti kodulehel (www.keskkonnaamet.ee). Vastamisel on abiks Eesti Looduse ja Loodusesõbra artiklid alates 2006. aastast. Iga vooru küsimustele oodatakse vastuseid keskkonnaameti kodulehel või Eesti Looduse postiaadressil. Õigete vastuste eest saadud punktid arvutatakse viktoriini jooksul kokku ja parimaid auhinnatakse looduskaitsekuu avamisel 2010. aasta maikuus.

Aet Truu, Keskkonnaamet
Lisatud 28. jaanuaril 2010 

Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja paberkandjal koopia avaldatud tekstist koos ilmumisandmetega.

Vajalikud materjalid saata postiga või tuua Eesti Kirjanduse Seltsi (Tartu Kirjanduse Maja, Vanemuise 19, Tartu, 51014) märgusõna: "Konkurss Esimene samm" all. Tööde esitamise tähtaeg on 15. aprill 2010. Preemia suurus on 5000 krooni ja see makstakse välja stipendiumina Tartu Kultuurkapitali kirjandusfestival Prima Vista fondist.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline ekspertžürii, kelle koosseisu kuuluvad tänavu Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik ja Lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar, kirjanik ja tänavune kirjandusfestivali Prima Vista patroon Hannes Varblane, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, kirjanik ja literaat Berk Vaher, Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär Marja Unt ning Esimene samm 2009. aasta laureaat Berit Kaschan.

Preemia antakse võitjale pidulikult üle Tartus rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista raames. Kirjandusfestival Prima Vista toimub 6.-9.05.2010 Tartus ja Põltsamaal.

Hedli Mangus, Kirjandusfestivali Prima Vista reklaamijuht
Lisatud 28. jaanuaril 2010

Lõppes algkooliõpilastele mõeldud online viktoriin „Piparkoogid“, selles osales veidi üle 200 õpilase. Noorim osaleja oli Kaisa Tukmann (6a) Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi eelkoolist, vanim osaleja Karolina Jefremova Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 12. klassist.

Võistlus oli väga tasavägine. Viktoriini lahendati nii individuaalselt kui ka kogu klassiga ainetunnis. Suur tänu kõikidele juhendajatele!

Aktiivseimateks klassikollektiivideks olid

Tallinna Saksa Gümnaasiumi 2b klass

Palupera Põhikooli algklassid

Järva-Jaani Gümnaasiumi 3,  4, 5, 6a, 6b klassid

Türi Gümnaasiumi 3a, 4a, 4b klassid

Tartu Descartes´i Lütseumi 1a klass

Jäneda Kooli 2, 3 klassid

Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkooli 3. klass

Karjamaa Gümnaasiumi 2b klass

Võrdselt enim punkte said Andre Lõhmus Palupera Põhikooli 3. klassist, Karmo Tutk Palupera Põhikool 1. klassist, Karmen Käos Palupera Põhikooli 2. klassist ning Andre Beljajev Türi Gümnaasiumi 3.b klassist. Võistlejaid, kes kogusid punkte ühe võrra vähem, oli ligi viiskümmend.