Konkursi idee sündis viimastel aegadel palju räägitud noorte vähesest huvist informaatika vastu. Väidetavalt on noored küll väga aktiivsed infotehnoloogia kasutajad, kuid esinevad pigem tarbija rollis. Seekordne konkursi teema – Tiigri jõulumäng - pakkus võimaluse luua midagi mängulist eeldusel, et noorte jaoks on selline tarbijakeskne lähenemine motiveeriv. Osalema oodati põhikooli ja gümnaasiumi õpilasi ning kõrgkoolide õppureid.

Konkursile laekus kokku 9 mängu: kolm põhikoolist, kolm gümnaasiumist ja kolm kõrgkoolist. Konkursi žürii hinnangul oli tööde hulk küll väike, kuid esitatud tööde kvaliteet – leidlikkus, valitud tehnilised lahendused ja teostus oli hea. Üllatusena laekus teiste hulgas ka mitu mobiilimängu, mida võib pidada M-õppe esimesteks sammudeks. Kõikide tööde algfailid on katsetamiseks ja edasiarendamiseks huvilistele kättesaadavad Koolielu portaalis.

Sellise konkursi korraldamine oli sihtasutuse jaoks esmakordne kogemus.
Tänasel üritusel arutletakse muu hulgas selle üle, kas ja kuidas jätkata edaspidi sarnase sisuga üritusi.

Konkursitööd on kättesaadavad haridusportaalis Koolielu otsingusõnaga "jõulumäng" ning Tiigrihüppe Sihtasutuse koduleheküljel: www.tiigrihype.ee/?op=body&id=276

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 27. jaanuaril 2010

Kultuuriminister Laine Jänes ütles, et palju häid algatusi on tulnud rahvaraamatukogudelt ja ettevõtmisi korraldatakse erinevates Eestimaa paikades, mitte ainult suurlinnades. "Kuigi lugemisaasta üritusi korraldatakse kõigile, on põhitähelepanu suunatud siiski lastele ja noortele, et neis lugemisharjumust tekitada ja süvendada," märkis minister.

Lugemisaasta projektijuhi Krista Ojasaare sõnul on lugemisaasta olulisemateks sündmusteks Balti Raamatumess, kirjandusfestivalid Prima Vista ja Head Read, mis toovad huvilisteni palju uut ja põnevat kirjandusvallast. Ojasaar tõi välja veel mitmeid aasta läbi kestvaid üritusi, näiteks korraldatakse Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Eesti Kirjanike Liiduga ühiselt ettevõtmist "Kirjanikud kooli", Eesti Lastekirjanduduse Keskuses toimub mudilastele üritustesari "Sõit, sõit raamatukokku!", mais auhinnatakse Nukitsaga laste- ja noorte lemmikraamatuid ning muuseumid korraldavad üritustesarja "Kirjandusklassik loeb".

"Tallinna Keskraamatukogu raamatukogubuss "Katarina Jee" on koos kirjanikega liikumas aprilli lõpus Eestimaa erinevais paigus, Eesti Rahvusringhääling on aktiivselt tegemas lugemisaastale pühendatud saateid, sügisel toimub retseptsiooniteooria konverents Tartus ja palju muud huvitavat", tõi Krista Ojasaar välja veel mõned lugemisaasta üritused.

Kultuuriministeerium korraldab lugemisaastat koostöös Eesti Instituudi, Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kirjastuste Liidu, Eesti Emakeelõpetajate Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, kirjanike muuseumide, Postimehe, Eesti Rahvusringhäälingu, Briti Nõukogu, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Soome Instituudi, Ungari Instituudi, Prantsuse Kultuurikeskuse, Goethe Instituudi, Ameerika Suursaatkonnaga Eestis ja paljude teiste organisatsioonidega.

Jälgige lugemisaasta kodulehekülge, mis täieneb pidevalt: http://lugemisaasta.ee/
Albus toimuva avaürituse kava: http://rubyurl.com/0So6

Kultuuriministeerium
Lisatud 27. jaanuaril 2010

Näitusel on eksponeeritud 2009. aastal Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2000 ja enam eksemplari müüdud raamatud. Sel korral kuulub väljapanekusse 109 raamatut 13 kirjastuselt.

Ilukirjanduse menuk (ka üldine menuk): S. Oksanen "Puhastus" (kirjastus Varrak, läbimüük 16 982 eksemplari).

Aimekirjanduse menuk: "Kõik ehitamisest koduõuel. 150 projekti lehtlatest jalgteedeni." (kirjastus Varrak, läbimüük 11 978 eksemplari).

Lastekirjanduse menuk: "Eesti muinasjuttude kuldraamat", koostaja R. Krusten (TEA Kirjastus, läbimüük 11 869 eksemplari).

Kirjastuste Liidu tegevjuhi Kaidi Urmeti sõnul on sel korral enim müüdud raamatute hulgas palju teatmeteoseid, ainuüksi edetabeli esikümnes oli 4 entsüklopeediat. "Pea kahekordselt on võrreldes eelmise aastaga suurenenud ka lasteraamatute osakaal, samas on vähenenud ilukirjanduse ja aimekirjanduse osakaal," lisas ta.

Menuraamatute edetabelit on koostatud alates 2001. aastast. Arvestusse ei kuulu õpikud ega perioodikaväljaannete lisad.

Näituse pidulik avamine toimub Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis 3. veebruaril kell 16 koos 25 kauneima Eesti raamatu väljakuulutamisega. Menuraamatute näitus jääb avatuks 25. veebruarini.

Eesti Kirjastuste Liit
Allikas: BNS Lisatud 27. jaanuaril 2010

Peaettekande teeb ajaloolane Mart Laar. Rakvere Gümnaasiumi soomepoistest annab ülevaate ajalooõpetaja, kooli vilistlane aastast 1976 Heli Kirsi.
Sõnavõtuga „ Miks mindi Soome, milline oli isamaaline kasvatus Rakvere Gümnaasiumis ja soomepoiste saatusest” esineb 1946. aastal Rakvere Gümnaasiumi lõpetanud Riigikohtu õigusnõunik ja soomepoiss  Heinrich Schneider.
Soome ja Eesti relvavendlusest kõneleb Soome Suursaatkonna esindaja.
Rakvere Gümnaasiumi 90. lennu nimel räägib lennu esindaja Joanna Innos sellest, kuidas sündis idee kinkida koolile RG soomepoiste mälestuseks mälestustahvel.

Pärast konverentsi avatakse Rakvere Gümnaasiumis meie kooli kunagistest õpilastest ja vilistlastest soomepoistele mälestustahvel, mille teksti koostas Heli Kirsi. Tahvli valmistas kooli vilistlane aastast 1987 Joel Petrov.

Kutsed konverentsist ja mälestustahvli avamisest osavõtuks on saadetud ka Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi presidentidele.

Soomepoiste mälestustahvel leiab koha Vabadussõjas võidelnud oma kooli gümnasistide auks kooli seinale paigaldatud mälestustahvli kõrval. Nii saab täidetud jälle üks osa tänase põlvkonna aukohustusest oma kunagiste koolikaaslaste ees, kes võitlesid vaba Eesti eest.

Meile teada olevalt ei ole varem Eesti koolides sellist mälestustahvlit soomepoistele paigaldatud.

Rakvere Gümnaasium

Allikas: BNS Lisatud 27. jaanuaril 2010  

„19. sajandil ja 20. sajandi algul osalesid paljud Eestiga seotud teadlased Peterburi Teaduste Akadeemia ekspeditsioonidel, kus oli hea tava nimetada geograafilisi objekte oma teadusvaldkonna eeskujude järgi,“ ütles ülikooli ajaloo muuseumi ekspositsioonijuht Terje Lõbu. „Paljud nimetused vajusid ajapikku unustusehõlma, kuid siiski leidub ka tänapäeva maakaartidel mitmeid objekte, mis kannavad Eestiga seotud teadlaste nime.“

Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös valminud digitaallahendus toob eraldi välja nii teadlased, kelle järgi paigad on nime saanud kui ka teadlased, kes neile need nimed on andnud. Kõik kaardile kantud objektid on kajastatud vanadel kaartidel, reisikirjades või muudes märkmetes.

Fotonäitus „Tõus Araratile 180 aastat hiljem“ kajastab aga pildis 2009. aasta 9. oktoobrit, kui 19-liikmeline eestlaste rühm tõusis Ararati tippu. „Selle füüsiliselt raske ettevõtmise eeskujuks oli Tartu ülikooli geofüüsikaprofessor Johann Friedrich Parrot, kes 1829. aastal samal kuupäeval teadaolevalt esimese inimesena enam kui 5000 meetri kõrguse Ararati vallutas,“ ütles Lõbu. Seekordse ekspeditsiooni jäädvustas kaameraga alpinist ja fotograaf Jaan Künnap.

Digitaalse kaardiga “Eestiga seotud teadlaste nimed maailmakaardil” saab tutvuda aadressil http://unite.ut.ee/teadus/

Kaardi koostasid Terje Lõbu Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist, Veronica Irmann Tartu Ülikooli loodusloomuuseumist ja Erik Tammiksaar Eesti Maaülikooli teadusloo uurimise keskusest. Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartu Ülikool
Lisatud 26. jaanuaril 2010

Mälestuspäeva üritustest võtavad osa Eesti ja mitmete välisriikide esindajad, kirikujuhid, Eesti Juudi Kogukond ja mitmed kodanike ühendused. Rohkem, kui kümne riigi suursaadikud on lubanud kohale
tulla. Mälestuspäeval süüdatakse mõrvatute mälestuseks küünlad ja asetatakse mälestustahvli jalamile pärjad.
 
Holokausti mälestuspäeva tähistamine on muutunud iga-aastaseks traditsiooniks, mida on korraldanud Jeruusalemma Rahvusvaheline Kristlik Suursaatkond (JRKS) koostöös Eesti Juudi Kogukonnaga Kloogal juba alates 2003. aastast. Igal aastal on mälestusmärgi esine väljak täitunud autode ja bussidega, tuues kohale suure hulga osavõtjaid: nii riikide ja organisatsioonide esindajaid kui ka lihtsalt kodanikke. Samuti on kohal viibinud mitmed eesti kõrged vaimulikud juhid ja Eesti pearabi. Sajad süüdatud küünlad on jätnud osavõtjatele mälestussündmusest kustumatu mulje.
 
Klooga kontsentratsioonilaager oli esimeseks paigaks maailmas, kus dokumenteeriti holokausti koledused. Saksa armee põgenedes jäid surnukehad, mis olid vaheldumisi puutüvedega laotud põletamiseks riita, osaliselt hävitamata. Veel enne, kui Vene armee saabus, õnnestus reporteritel jäädvustada need koledused fotodele ja saata koos nendega sõnum toimunust maailma laiali. Rahvusvaheline meedia sai Kloogalt tõese pildi holokaustist. Kloogal leiti ka kõigi seal tapetute, üle 2000 vangi, nimed ja isikuandmed.
 
Euroopas mõrvati hitlerliku poliitika tulemusel ligi kuus miljonit juuti, kellest veerand olid lapsed. Massimõrva võimalikuks osutumine 20. sajandi Euroopas, peaks olema hoiatuseks kõigile, et see ei korduks 21. sajandil.
 
Holokaustipäeva peetakse 27. jaanuaril ka Euroopa Parlamendis.
 
Peeter Võsu, Klooga mälestusürituse korraldaja
Lisatud 26. jaanuaril 2010

Üliõpilased leiavad pressiesindaja teatel, et Tallinna linnavalitsuse otsus kehtestada alates tänavu 1. veebruarist mittetallinlastele pealinna elanikest kallimad ühistranspordi piletihinnad on Euroopa Liidu (EL) siseturu reeglitega vastuolus ning seetõttu vaidlustatav Euroopa Komisjoni juures.
 
"Kuigi oleme pöördunud hinnangu andmiseks õiguskantsleri poole, leiame, et Tallinna linnavalitsuse tegevusele peab andma oma hinnangu ka Euroopa Komisjon. Kuna Tallinna linnavalitsus rikub oma tegevusega otseselt EL-i reegleid, siis on selline pöördumine põhjendatud," märkis TÜÜL-i juhatuse esimees Getter Tiirik.
 
Tallinna linnavolikogu võttis mullu detsembris vastu määruse, millega tõstetakse alates tänavu 1. veebruarist sõidupiletite hindasid väljastpoolt pealinna pärit tudengitele.
 
Hinnaerinevus avaldub eelkõige perioodipiletite puhul, näiteks 90 päeva ID-pilet hakkab tallinlasele maksma 660, teistele 825 krooni. Eelmüügist ostetud bussitalongi hind on kõikidele inimestele 15 krooni.
 
"Sõidu kallinemine tuleneb kütuseaktsiisi ja elektrienergia hinna tõusust," põhjendas Tallinna abilinnapea Taavi Aas piletihindade muutust.
 
Tallinlastele ettenähtud soodustuse kasutamise õigust saab tõendada ID-kaardiga, alla 15-aastaste puhul õpilaspiletiga.

Allikas: BNS Lisatud 26. jaanuaril 2010

"Vene noored on siiani suuresti keeleoskuse tõttu eemale jäänud kõrgharidusest, suuremast tööhõivest ja kodanikuühiskonnast, aga see tendents on täna noorte seas muutumas," ütles Mudel Euroopa Parlamendi (MEP) sessiooni projektijuht Herman Kelomees.

Selleaastasel MEP-il on 120 noore hulgas esindatud üle kümne vene õppekeelega kooli.

Integratsiooniteemale lähenetakse konkreetsete küsimuste kaudu, näiteks kuidas suurendada vähemusrahvuste osakaalu kõrgharitute hulgas ja kuidas suurendada nende tööhõivet.

"Kahtlemata tuleb sellisele üritusele kasuks, kui osalejate hulgas on ka vene noori - muidu eestlased võivadki omavahel arutama jääda, aga tegelikke probleeme ei mõisteta," rääkis Kelomees.

MEP-i peetakse sel aastal juba kuuendat korda. 15- kuni 19-aastased noored kõigist maakondadest ja 50 erinevast koolist kogunevad 29. jaanuaril Tallinna 21. Kooli, kus tehakse kaks ja pool päeva tööd erinevates komisjonides. Lisaks integratsiooniteemale tegelevad komisjonid teiste hetkel Euroopa Parlamendis oluliste teemadega nagu maapiirkondade elukvaliteet, kliimamuutused ja valimisaktiivsus.

Noortega koos arutavad aktuaalseid teemasid ka avaliku võimu esindajad. Näiteks toimub 30. jaanuaril kell 16.00 21. Koolis avalik debatt, kus rahvastikuminister Urve Palo ja ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja arutlevad teemal "Rahvusvähemuste konkurentsivõime Eestis".

See ja kõik teised arutelud on avatud kõigile huvilistele. Teiste hulgas osalevad MEPil ka Mart Jüssi, Mart Laar ja Ivar Raig. MEP-i patroon Eestis on Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam.

MEP-i finaaliks on 1. veebruaril kell 09.00 Riigikogus algav üldkogu, mille avab Ene Ergma ning kus kantakse ette ja hääletatakse läbi kõik kuus resolutsiooni.

MEP on Euroopa Parlamendi simulatsioonimäng 15-19-aastastele noortele, mida korraldatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestis korraldab MEP sessioone MTÜ Euroopa Maja koostöös noortega.

Allikas: BNS Lisatud 26. jaanuaril 2010

Linna haridusameti projektijuhi Georg Aheri sõnul on eesmärgiks pakkuda lastele tunnivälisel ajal erinevaid võimalusi end liigutada või vabal ajal midagi kasulikku teha.

Et seda ellu viia, osaleb linna haridusamet programmi INTERREG IVA välisprojektis "Aktiivne ja turvaline koolipäev", mille käigus pakub iga osalev kool välja, kuidas muuta vahetunnid ja aeg pärast tunde koolis õpilastele põnevaks. Projekti rakendatakse kahasse Turu linnaga.

Tallinnale on projektis ette nähtud 9.538.277 krooni, millest välistoetus on 8.107.552 krooni ja omafinantseering 1.430.725 krooni. 85 protsendi ulatuses rahastab projekti Euroopa Liit.

Kokku osaleb projektis Tallinnast 45 kooli. Raha saamiseks pidid koolid esitama osalemissoovi ja motivatsioonikirja, miks nad projektis osaleda tahavad. 

Artikli täistekst ajalehe Pealinn veebilehel.

Allikas: BNS, Pealinn Lisatud 25. jaanuaril 2010

Mobiilsed tehnoloogiad keeleõppes
Töötubasid juhendanud Adelina Moura rääkis kaasaskantavate vahendite kättesaadavusest (varsti pea kõigil) ja sellest, kuidas see omakorda võimaldab mobiilse õppe ehk m-õppe levikut. M-õppe all tuleks silmas pidada võimalust õppida mida iganes millal iganes ilma interneti püsiühenduseta. Mobiiline õpe, mida toetavad kaasaskantavad tehnoloogiad (mobiiltelefonid, pihuarvutid, digikaamerad, iPodid, mp3-mängijad, GPS-seadmed, jne.), on loomulik lisa e-õppele ning õppimismudel, mis nõuab uusi õpetamis- ja õppimismeetodeid. Tegu on võrdlemisi uue alaga, millel on erinevad tähendused erinevatele kogukondadele. Web 2.0 töövahendite areng ja ühildumine mobiilsete tehonoloogiatega pakub suurepäraseid võimalusi õppeprotsesside integratsiooniks, ja seda eriti keeleõppes.

Moura andis ülevaate tänapäeva veebist (100 miljardit klikki päevas, 55 triljonit linki, 2 miljonit meili päevas, 65 miljardit telefonikõnet aastas jne) ning rõhutas, et tänapäeva õpilased on osa interneti põlvkonnast, mis tähendab, et nad on nn digitaalsed pärismaised – ei kujuta oma elu ilma internetita ette; nad on alati kellegagi ühenduses, kuna neil on sadu inimesi sõbranimekirjades; nad suudavad elektrooniliselt teha mitut asja samaaegselt; eelistavad tegevust loengule; ootavad kohest tagasisidet; ja neile meeldib meeskonnatöö, mida m-õpe peaks ka võimaldama.

Web 2.0
Kui Web 1.0 oli lugemisviis, siis Web 2.0 on lugemisviis, kirjutamisviis, jagamisviis, suhtlemisviis, vastastikku toimimisviis, ühendusviis jne.

Mõned Web 2.0 vahendid, mida võiks kasutada:
• Flickr
• Resize
• PDF online
• Del.icio.us
• Facebook
• Podomatic
• Survey Monkey
• Google
• Zoho
• Meebo IM
• Bubbl.us
• Second Life

Keeleõpetajate esimeses praktilises töötoas tutvustati veebilehekülje loomist ja mobiilsete küsimustike koostamist.

1) Kuidas luua veebilehekülge – www.wirenode.com
- Kliki „alusta kohe“ (start now) ja registreeri kasutajaks – täida ankeet (create your account) – lõpuks kliki nupul „loo minu konto“ (create my account)
- Vali „loo minu esimene veebileht“ (create my first website)
- Vali oma domeen
- Vali oma lehekülje kujundus – kliki „jätka“ (continue)
- Vali kategooria
- Alusta oma lehekülgede loomist
- Loo uus lehekülg (create a new page) – nimeta ümber (rename) – lisa pildid ja tekst, ainult pildid, ainult tekst, lingid teistele lehekülgedele, muuda kujundust, muuda värve jne.

2) ) Kuidas koostada mobiilseid küsimustikke – www.mobilestudy.org
Loo enda Mobile Study konto või vaata seda külalisena
- Kliki „loo kohe oma küsimustik“  (create your quiz now)
- Loo küsimustik – vali pealkiri, tutvustus, keel ja vajuta nuppu „järgmine samm“ (next step)
- Sisesta küsimus ja vastuse üksikasjad, vali õige vastus
- Vajuta nuppu „lisa veel üks küsimus“ (add another question)
- Sisesta veel üks küsimus ja seletus ning võimalikud vastusevariandid, vali õige vastus
- Vali uuesti „lisa uus küsimus“ või kui sa oled küsimustikuga valmis saanud ja ei soovi enam uusi küsimusi lisada, siis vali „järgmine samm“ (next step)
- Redigeeri oma küsimustiku jagamisvõimalusi (sharing options) ja vali „lõpeta“ (finish)
- Kopeeri ja säilita URL (veebi või mobiilsete seadmete oma) ja naudi oma küsimustikku kas oma arvutis või mobiiltelefonis

Reporteritööd sai ka proovitud  
Teise töötoa koondnimetus oli iReporterid ehk tavalised inimesed kajastamas tavalisi sündmusi. Tegelikkuses tähendas see Sintra Palee külastust ja andmete kogumist. Töö toimus paarides, üks paarilistest sai enda kasutusse iPhone’i ja teine MP3-mängija. Ülesanne oli teha pilte ja videosid nii linnast kui ka paleest ning lindistada giidi juttu. Kõige selle kajastamiseks pidi kasutama iPhone’i ja veebilehekülge www.twitter.com, kus pidi lühidalt kirjeldama seda, mida näed, ning saatma pilte just selleks koolituseks loodud blogi-aadressile (www.mobitwin.blogspot.com). Pärast palee külastust tuli tehtud pildid ja videod üles laadida kas www.flickr.com või http://www.youtube.com, teiste tehtud pilte tuli samuti kommenteerida.

Lõpetuseks toon õpetajate rühmatööna ülesmärgitud ideed või punktid, mida võiks meeles pidada eTwinningu m-projekte läbi viies:
• kasutada mobiilseid vahendeid, mis õpilastel juba olemas on;
• võimaluse korral teha pilte ja videosid õpilastest enda tutvustamiseks ja panna need üles veebileheküljele;
• leida teema, mille kallal tööd teha, näiteks kultuuriline taust, ilm jne;
• mõelda välja meediaga seotud projekte, mis hõlmaksid laulmist, ideede ja mõtete vahetamist või kunsti valmimist;
• püüda seda kõike teha võimalikult lihtsalt.

Head katsetamist!  

Liis Olt, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja
Koolielu
Lisatud 25. jaanuaril 2010