Nimelt on kutseõppeasutuse õpetaja õppe- või kasvatustöö tundide norm 18-22 seitsme päeva jooksul, mis on võrdne gümnaasiumi pedagoogi tundide arvuga. EHL-i pöördumise järgi on summeeritud arvestuse korral kutseõppeasutuse õppeaasta pikkus samas 40 nädalat, korrutades selle õppetundide normiga, mis teeb kokku 880 tundi. Gümnaasiumides on õppeaasta pikkus seevastu 35 nädalat.

Kutseõppeasutuse õpilane on koolis ühel õppeaastal keskmiselt 33,3 nädalat, olles ülejäänud aja praktikal, ning õpetaja peab selle aja jooksul andma keskmiselt 26,7 tundi nädalas, mis on väga suur koormus, seisab pöördumises.

Haridustöötajate katusorganisatsioon lisas oma pöördumises, et arvestades kutseõppeasutuste õpilaste reaalset hariduslikku taset, on sealsete pedagoogide koormus võrreldes üldhariduskoolide õpetajatega tunduvalt suurem.

EHL pakub välja kaks lahendust - arvestada summeeritud tööaega 35 nädala alusel või siis kehtestada tundide arv seitsmepäevase ajavahemiku asemel õppeaastaks. Viimasel juhul võiks norm olla 630-770 tundi.

2008. aastal tehtud samasisulisele ettepanekule vastas ministeerium, et sellisteks väideks ei anna seadusandlust alust, sest õpetajate tööaasta pikkust pole nädalatena kehtestatud, tõdedes samas, et kutseõppeasutuste õpetajate tunnid võivad töö eripära tõttu jaotuda ebaühtlaselt.

Minister Lukas lisas toona, et õpetaja koormuse taandamine pelgalt õppe- või kasvatustöö tundide läbiviimisele ei saa olla töö sisu ja väärtuse hindamise aluseks.

Allikas: BNS Lisatud 20. jaanuaril 2010

Kohtumisel ettekandega esinenud EÜLi juhatuse esimehe Maris Mälzeri sõnul on kõrghariduse kättesaadavus Eestis ebavõrdne. "Uuringu tulemused näitavad, et ainult 5% üliõpilastest pärineb madala sotsiaalmajandusliku staatusega peredest. Suhtelises vaesuses elab samal ajal 19,5% Eesti elanikkonnast," sõnas Mälzer.

Mälzeri sõnul võimendab stipendiumitepõhine toetussüsteem kõrghariduses esinevat ebavõrdsust. "Kõrgkooli õppima pääsemine sõltub Eestis õppuri vanemate sissetulekust ning elukohast. Kõrge sotsiaalmajandusliku staatusega üliõpilastel on tunduvalt suurem tõenäosus pääseda kõrgkooli
riigieelarvelisele kohale," märkis Mälzer.

Uuring näitab samuti, et Eesti tudengitest töötab 66%, mis on Euroopa kõrgeim näitaja. 51% täisajaga õppivatest tudengitest ka töötab täisajaga. "Iga teine üliõpilane on formaalselt täiskohaga, kuid de facto osakoormusega tudeng. Eesti tudeng kulutab Euroopas kõige vähem aega õppetööle - 25 tundi nädalas."

Mälzeri sõnul oleks kõrgharidusele võrdse ligipääsu tagamiseks vajalik tuua kõrgkoolidesse paindlikke õppevorme, mis võimaldaksid õpinguid ja erialast tööd ühitada ning muuta õppetoetuste süsteemi.

"Praegune õppetoetuste süsteem ei täida eesmärki. Vajalik oleks üle minna vajaduspõhisele õppetoetuste süsteemile, mis aitaks neid üliõpilasi, kes seda kõige rohkem vajavad," märkis Mälzer.

Ligipääs kõrgharidusele uuringu viis läbi Praxis SA Archimedes Primus programmi toetusel.

Kohtumine Riigikogu üliõpilaskonna toetusrühmaga toimus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) poolt rahastatava projekti "Teadlik kaasamine üliõpilaskonnas" raames.

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 20. jaanuaril 2010

Sarjast „Hea tunni võti“ ilmusid „Bingomängud I“ ja Bingomängud II“ - Merily Piht, Sirje Piht

„Hea tunni võtme” sarja kuuluv 2-osaline töölehtede kogumik pakub õppemänge ajaloo-, emakeele-, loodusõpetuse, ühiskonnaõpetuse ning matemaatikatundide mitmekesistamiseks. Mängud on mõeldud lasteaia vanemale rühmale ning kooli I ja II astmele. Iga teema juures on juhend õpetajale, mis sisaldab õppe-eesmärke, viidet seostele teiste õppeainetega ning mängu läbiviimise kirjeldust. 15 teema seas on näiteks riigid, linnad, loodus, aastaajad, tähtpäevad.

Sarjas Tea ja Toimeta nr. 37. Meie lapse käitumine. Koostaja – Eva Tulvi

Kogumik „Meie lapse käitumine” käsitleb lapse kombeõpetuse ja eetilise kasvatuse teemat. Kodu ja lasteaia ühiseks ülesandeks on aidata lapsel sõbralikult, ent samas kindlameelselt tundma õppida ühise kooseksisteerimise reegleid.
Koostaja annab sissejuhatavas artiklis ülevaate viisaka käitumise harjumuste omandamise tähtsusest ja kujundamisest koolieelses eas. Kujundades lastes eetilise käitumise harjumusi, loome neile olulise eelise elus toimetulekul.

Alli Amtmann, kirjastus Ilo AS
Lisatud 20. jaanuaril 2010

Sõle põhikool ja Pelgulinna gümnaasium ühinevad kava järgi tänavu 1. septembrist Pelgulinna gümnaasiumiks, Karjamaa gümnaasium ja Pelguranna põhikool Karjamaa gümnaasiumiks ning Õismäe humanitaargümnaasium ja Väike-Õismäe gümnaasium Õismäe humanitaargümnaasiumiks.

Lasnamäe lasteaed-algkool jätkab tänavu 1. septembrist lasteaiana, teatas Tallinna pressitalitus BNS-ile.

2011. aasta 1. septembrist jätkab Paekaare gümnaasium Paekaare põhikoolina ning Haabersti Vene gümnaasium Haabersti põhikoolina.

2012. aasta 1. septembrist jätkavad Lepistiku lasteaed-algkool ja Mustamäe 1. lasteaed-algkool lasteaedadena.

Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on Tallinna koolivõrgu ümberkujundamise põhjus õpilaste arvu kiire vähenemine. 2007/2008. õppeaastal õppis Tallinna koolides 42.207, 2008/2009. õppeaastal 40.798 õpilast. Käimasoleval õppeaastal õpib Tallinna koolides 39.913 õpilast.

Allikas: BNS Lisatud 20. jaanuaril 2010

Õppeköögi valmimiseks andis tõuke üks Olympic Casino omanikest – Jaan Korpusov, kes annetas 20 000 krooni, millele Turvakeskus lisas oma eelarvest juurde 55 000 krooni. Jaan Korpusovi järgi nimetatakse ka õppeköök "Jaani köögiks". Õppeköögi avavad Tallinna abilinnapea Merike Martinson, Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja Erki Korp ja eraisikust suurannetaja Jaan Korpusov.

Õppeköök avatakse ühes endises klassiruumis esimesel korrusel, et lapsed saavad õppida ja omandada elementaarseid teadmisi söögi tegemisest: toiduainetega ümberkäimist, erinevaid köögi- ja toidukultuure, toiduainete ostuks raha ja eelarve planeerimist, laua katmist, lauakombeid jms.
"Turvakeskuse suures köögis ei saa lapsed käia süüa tegemas, kuna see läheb tervisekaitse nõuetega vastuollu, samas on lastel kokkamise vastu huvi olemas ja iseseisvaks eluks on see oluline kogemus," ütles Turvakeskuse juhataja Erki Korp. "Klassiruumis tehti kapitaalremont, mille tulemusena vastab õppeköök tervisekaitse nõuetele, kuid on samas ka väga hubane ja mõnus koht turvakodu laste toiduvalmistamisoskuste arendamiseks."

Õppeköök "Jaani köök" avamise päeval tänatakse ka tublimaid koostööpartnereid ja toetajaid, kes muutsid värvikamaks ja rõõmsamaks Turvakeskuse laste elu eelmisel aastal. Tallinna Laste Turvakeskus on alati pidanud oluliseks koostööd erinevate organisatsioonide ja asutustega, et laiendada laste vaba aja veetmise- ja arenguvõimalusi ning edendada Turvakeskuse kui professionaalse lastekaitseorganisatsiooni tööd. Lisaks Tallinna linnavalitsuse toetusele sai Turvakeskus läbi erinevate annetuste täiendavat toetust ligi 0,5 miljoni krooni ulatuses. Suurimad toetajad olid üliõpilased, kes korraldasid heategevusliku aktsiooni "Teeme head", millega koguti Turvakeskuse muusikastuudio sisustamiseks üle 170 000 krooni. Teine suurim toetaja oli MTÜ SEB Heategevusfond 100 000 krooniga.

2009. aastal sai Turvakeskuse 40-kohalisest Nõmme tee keskusest abi 93 last, kellest 47 olid tüdrukud ja 46 poisid, pea pooled lastest olid eesti- (46), pooled venekeelsed (47). Alkoholisõltuvusega oli 67 last ja narkosõltuvusega 26 last ning enamus lastest (60) jäid vanusegruppi 15-17 aastat. Tallinna Laste Turvakeskuse 14-kohalisest Lilleküla keskusest sai abi 115 last, kellest 61 olid poisid ja 54 tüdrukud ning peamisteks probleemideks olid hulkurlus, kodused probleemid, kodune hoolimatus ja elukoha puudumine.

Tallinna Laste Turvakeskus
Lisatud 20. jaanuaril 2010

Lavastuste andmebaas on sündinud koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooliga ning on algselt loodud teatriloo uurimisrühma "Eesti sõnateater 1965–1985" vajadustest lähtudes.

2009. aasta lõpust jätkub andmebaasi täiendamine muuseumi poolt paberkartoteekide ja teatrite kavalehtede põhjal. Hetkel sisaldab andmebaas ligi 2000 kirjet aastatest 1964–2009 ning täieneb iga päevaga. Andmebaas on avatud ja arenev, kasvades in spe kogu eesti teatri infobaasiks. Tere tulemast täiendama!

eKartoteek sisaldab endas muuseumi kogude loetelu lähtudes muuseumis kasutusel olevast numeratsioonist ja kategooriatest. Nii on võimalik leida esmast infot muusika- ja teatriinimeste isikukogude, teatri- ja muusikaorganisatsioonide, pillikogu jm esemete kohta. eKartoteek lihtsustab nii muuseumi uurijate kui ka teenindajate tööd, andes kiire ülevaate kogude põhisisust ja tähistusest.

Meeldivat e-kartoteegi kasutamist!

Meeli Maiorov, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 20. jaanuaril 2010

Tutvustatakse välismaal õppimise võimalusi ning lükatakse ümber müüdid selle kulukusest ja keerukusest.

"Enamik välismaalastest tudengeid töötavad kooli kõrvalt ja 8-tunnise töönädalaga elatab end kenasti ära," kinnitab Taanis Business Academy Aarhus's turundusjuhiks õppiv Maris Mägi. Õppemaksu pärast Maris muretsema ei pea, sest kõrgharidus on Taanis kõikidele Euroopa Liidu kodanikele tasuta.

Vaatamata haridusministri soovitusele alustada kõrgharidust Eestis, soovitab minule.com pärast gümnaasiumi õppima asuda just välismaale. "Mida varem minnakse, seda parem," arvab minule.com tegevjuht Hannes Lents. "Hiljem on raskem kodust lahkuda. Seatakse enda elu Eestis sisse, alustatakse paarisuhet, võetakse laenukohustus ja siis on keeruline kõik sinnapaika jätta ning teise riiki elama ja õppima asuda," leiab Lents.

Minule.com kogemuste põhjal pöördub enamus noori tagasi Eestisse. "Mina tulen kindlasti Eestisse tagasi. Põhimõtteliselt on mul töökoht juba olemas," tõdeb 3. aastat Inglismaal tudeeriv Viljar Voog,
"tööintervjuul eristusin selgelt Inglismaa kogemuse tõttu."

"Välismaal õppimise soodustamine toetab Eesti riigi konkurentsivõimet. Eesti ettevõtted vajavad rahvusvahelise kogemuse ja rahvusvaheliste sidemetega inimesi, kes viiksid meie firmad välisturgudele," tõdeb Hannes Lents.

Minule.com on internetilehekülg, kust leiab informatsiooni välismaal õppimise kohta. Kooli kandideerimisel on abiks minule.com hariduskonsultandid. Ettevõte tegutseb viies Kesk- ja Ida-Euroopa riigis. 4 aasta jooksul on välismaale õppima saadetud ligi tuhat noort erinevatest riikidest.

Allikas: BNS Lisatud 20. jaanuaril 2010  

Riikliku programmi „Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)” peaeesmärgiks on eesti keele keeletehnoloogilise toe arendamine tasemele, mis võimaldab eesti keelel edukalt toimida tänapäeva infotehnoloogilises valdkonnas. Programmi alaeesmärkideks on keeletehnoloogia valdkondade, keeletarkvara ja keeletehnoloogiliste ressursside arendamine.

RP EKKTT rahastab keeletehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust alates ressursside loomisest kuni keeletehnoloogiliste rakenduste prototüüpide loomiseni. Programmi tulemusena tekkiv intellektuaalne omand on avalik omand.

Programm, selle eesmärgid ja oodatavad tulemused on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.

Täpsemat teavet programmi kohta vt Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel www.hm.ee (Teadlasele – Riiklikud programmid) või portaalist www.keeletehnoloogia.ee. Lisateave: Kadri Vider, kadri.vider@hm.ee, tel 735 0215.

Taotlemine käib Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu (www.etis.ee) taotlusvormile lisatud juhendit järgides. Taotluste esitamise tähtaeg on 29. jaanuar 2010. a. Tehniline tugi telefonil 7300 373 või e-post etis@archimedes.ee 

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. jaanuaril 2010  

Nimetatud kava raames ehitatakse või korrastatakse mitmeid kutseõppeasutuste hooneid ja soetatakse õppevahendeid, kava rahaliseks mahuks on enam kui kolm miljardit krooni.

Valgamaa Kutseõppekeskuse uues õppehoones on põrandapinda rohkem kui seitse tuhat ruutmeetrit, sinna rajatakse klassiruumid, laboratooriumid ning töökojad 550 õpilasele. Eraldi hoone ehitatakse sajale õpilasele õpilaskoduks. Hoonekompleksi on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo Sirkel & Mall OÜ, ehitab AS NCC Ehitus.

Ehitus saab teoks “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme “Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine“ toel, selle tarvis eraldas Eesti riik 181 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust.

Tõnis Lukas avaldas heameelt, et haridusasutuse järjekordne uus hoone ehitatakse just Valgasse: ”Uute kaasaegsete hoonete kerkimine pealinnast eemal on alati suur asi. Hoone vastab tulevikus kõigile kooli õpilaste ja õpetajate vajadustele, aga see pole sugugi ainult uhkustamiseks. Uutes ja korras ruumides on ka õppetulemused paremad ja kindlasti tõuseb piirkonnas oluliselt kutsehariduse maine.”

Tänaseks on investeeringute kavast juba valminud Räpina Aianduskooli söökla ja korrastatud Tallinna Tööstushariduskeskuse ühiselamu, on soetatud õppevahendeid ja õppetöökodade sisseseadeid Luua Metsanduskoolile, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolile, Räpina Aianduskoolile ning Tallinna Tööstushariduskeskusele. Lisaks juba lõpetatud tegevustele on positiivse rahastamisotsuse on saanud 37 investeerimiskavasse lülitatud projekti.

Aastatel 2004-2006 investeerisid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik kümnesse kutseõppeasutusse 427,5 miljonit krooni. Lisaks toetavad praegusel toetusperioodil Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik mitmesuguseid kutseõppeasutuste sisulist arengut toetavaid tegevusi 226 miljonit krooniga.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. jaanuaril 2010

"Tehnoloogiaülikool oleks näiliselt kõige loogilisem nimevariant, sest inglise keeles me seda nime juba aastaid kasutame. Eesti keeles tekitab see aga teatud vasturääkivusi tulenevalt tehnika ja tehnoloogia mõistete erinevast tõlgendamisest," ütles Sürje intervjuus Tallinna tehnikaülikooli ajalehele Mente et Manu.

Teine võimalus oleks rektori sõnul ülikooli nimetamine mõne kuulsa Eesti tehnikateadlase nimega, sarnaselt näiteks soomlaste Aalto ülikooliga.

"Akadeemik Ottomar Maddissoni näitel võiksime olla Maddissoni ülikool ehk inglise keeles Maddison university. Kõlab ju hästi ja kaubamärgina võiks see olla maailmas üsna edukas. Seda enam, et meil on mitmed haridusvaldkonnad juba ammuilma koos eksisteerinud, mille koondamisega Aalto ülikooli juurde Soomes alles tegeldakse," märkis Sürje.

Allikas: BNS Lisatud 20. jaanuaril 2010