Lähtematerjaliks loositi esmalt välja üksteise suurerastrilised must-valged näofotod.

Osalejad Manfred Dubov, Annika Vaher, Sven Parker, Karin Allikas, Kadri Erlenheim Liisa Kruusmägi, Suule Viil, Birgit Noormägi, Katrin Piile, August Sai.

Kursuse juhendaja oli Erki Kasemets

Olete oodatud!

Kristo Kruusman, Rakvere Teatri reklaamijuht
Lisatud 19. jaanuaril 2010

Karl Saks “Tšuud”
Koreograafia, tants: Karl Saks
Valguskujundus: Revo Koplus
Heli: Karl Saks, Hendrik Kaljujärv

Helena Pihel “Rudi”
Koreograafia: Helena Pihel
Tants: Ajjar Ausma, Einar Lints
Valgus: Revo Koplus
Heli: Ando Naulainen

Helena Pihel ja Karl Saks lõpetasid 2009. aasta kevadel vastavalt Tallinna Ülikooli koreograafiaosakonna ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti õppetooli. Eelmisel aastal alguse saanud noorte koreograafide sari PREMIERE annab neile võimaluse oma uuslavastused suure publiku ette tuua. Karl Saksa inspiratsiooniallikaks on pärimused salapärastest tšuudidest. Helena Pihel juhatab lavale kaks vana sõpra ja nopib nende omavahelistest suhetest välja kõige eredamad pärlid. Kanuti Gildi SAALis saab sel puhul näha energilist ja värsket tantsu noortelt ning andekatelt tantsuloojatelt.

Kestus: 60 min

Esietendus: 11. 02. 2010 Kanuti Gildi SAALis
Etendused: 11., 12.02. 2010 Kanuti Gildi SAALis ja 15.02.2010 Tartu Genialistide Klubis
Info: www.stu.ee
Hind: Grupipiletid hinnaga 90 krooni on müügil PIletilevi, PIletimaailma ja Statoili müügikohtades. Üksikpiletite hinnad kuni jaanuari lõpuni 100 krooni, alates veebruarist kallimad.

Raido Bergstein
Lisatud 19. jaanuaril 2010

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 19. jaanuaril 2010

„Meie arvates saab nii mõnedki haridussüsteemi nõrgemad kohad parandada andes kõikidele osapooltele selge ja ühise vastutuse kooli eest,“ märkis EÕEL esimees Sille Lukk, lisades, et „läbi kooli hoolekogule vastutuse ja otsustusõiguse andmise võiksime saavutada just selle tulemuse.“

EÕEL nendib, et seadusega ei saa lahendada kõiki koolielu murekohti, ent tagades koolis demokraatliku juhtimise ja laiapõhjalise otsustamise korra, on võimalik koolipere liikmetel üheskoos leida vastus olulistele väljakutsetele nagu õppesisu vastavus kaasaegsele ühiskonnale, õpilaste karjääri ja edasiõppimise valmidus, kooliturvalisus ning õppija sotsiaalne ja majanduslik toimetulek. Samuti on võimalik seeläbi väärtustada koolide individuaalseid eripärasid ning kujundada kool veelgi enam oma õpilaste ning kogukonna nägu.

„Hoolekogus peaks meie arvates olema koos kõik olulised osapooled – õpetajate, lapsevanemate, õpilasete, kooli juhtkonna esindajad,“ rõhutas Lukk.

Senised põhjalikud arutelud ja kõnelused Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning ka teiste huvigruppide esindajate seisukohad ja ettepanekud annavad põhjust loota, et nii mõnedki muudatusettepanekud leiavad Riigikogus heakskiidu.

EÕEL määras oma ettepanekutes hoolekogu ülesandeks näiteks kooli arengukava, õppekava, kodukorra ja teiste koolielu reguleerivate dokumentide kinnitamise ja ka kooli eelarve koostamisse panustamise. Samuti hakkaks hoolekogu valima direktorit.

Üheks ettepanekuks on ka akadeemilise puhkuse võimaldamine gümnaasiumides - hetkel on see lubatud kutsekoolide õpilastel ja ka tudengitel. Akadeemilise puhkuse võtmine võimaldab noorel minna ilma probleemideta välismaale vahetusõpilaseks või näiteks eriolukorras tegeleda aasta aega pingsalt spordi või mõne muu koolivälise tegevusega.

Teiste suuremate ettepanekutena soovib EÕEL asendada senised riigieksamid küpsuseksamitega, määrata ettevõtlusõpe igale koolile kohustuslikuks ja määratleda seaduse tasemel õppekeskkonna nõuded. Kõikide EÕEL muudatusettepanekutega seaduseelnõusse on võimalik tutvuda veebilehel www.escu.ee 

Eesti Õpilasesinduste Liit
Lisatud 19. jaanuaril 2010

Teadustööde konkursil on osalema oodatud kõik konkursi väljakuulutamise ajal (detsember 2009) 14–19-aastased õpilased või 2009. aastal ülikooli astunud noored. Osaleda võib üksi või kuni kolmeliikmeliste meeskondadena. Konkursitööde teemadele ei ole seatud mingeid piiranguid, kuid tööd peavad olema valminud enne ülikooli astumist.

Konkursi tähtaeg: 1. märts 2010
Auhinnafond: 175 000 krooni

Lisaks rahalistele preemiatele antakse konkursil välja terve rida eripreemiaid. Neist mitmed annavad võimaluse panna ennast proovile rahvusvahelistel konkurssidel – Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil (2010. a septembris Lissabonis, Portugalis) ja USAs toimuval maailma suurimal koolinoorte teadusmessil Intel ISEF 2011 (Los Angeleses, Caliornias).

Konkursi tulemused selguvad Õpilaste Teadusliku Ühingu aastakonverentsil Tallinnas aprillis 2010.

Konkursi eesmärkideks on innustada noori teadusega tegelema juba enne ülikooli astumist, pakkuda võimalust ennast proovile panna ja teistega võrrelda ning kohtuda sarnaste huvidega eakaaslastega nii Eestist, Euroopast, kui ka mujalt maailmast.

Alates 2002. aastast toimuvale konkursile on seitsme aasta jooksul esitatud pea 400 tööd 500 autorilt ja 100 koolist. Konkurssi korraldavad Sihtasutus Archimedes, Haridus- ja Teadusministeerium, Teaduskeskus AHHAA, Tallinna Loomaaed, Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia ja Eesti Lepidopteroloogide Selts.

Lisainfot saab veebilehelt www.archimedes.ee/teadpop

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 19. jaanuaril 2010

"Huvi eesti keele õpinguteks kulunud raha hüvitamise vastu on olnud kindlasti suurem, kui me aasta tagasi lootsime," ütles Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets. "Ainuüksi viimase nelja kuu jooksul on hüvitise taotlejate arv enam kui kahekordistunud.

Enamus hüvitise taotlejatest on olnud naised, meeste osakaal on seni olnud kõigest 12%. Suurem osa olid sooritanud A2 taseme eksami, sellele järgnesid B1, B2 ja C1 taseme eksami sooritajad. Taotlejad olid valdavalt pärit Harjumaalt ja Ida-Virumaalt (vastavalt 54% ja 44%), vaid 2% olid teistest Eesti piirkondadest. Keskmine hüvitatud summa oli 4200 krooni.

Üheks õppekulude kompenseerimise tingimuseks on tasemeeksami sooritamine Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses. Hüvitist saab taotleda hiljemalt kolme kuu jooksul pärast tasemeeksami sooritamisest teadasaamist. Oluline on ka see, et õpe peab raha tagasi taotlemise ajaks olema läbitud ning õpet läbi viinud asutusel peab olema riiklik eesti keele koolitusluba. Samuti ei tohi inimene kuuluda riigieelarvest hüvitise saajate hulka, kelleks on Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejad ning Keeleinspektsiooni poolt tasemeeksamile suunatud ning eksami määratud tähtaja jooksul sooritanud inimesed.

Õpinguteks kulutatud raha saab tagasi kuni 6000 krooni ulatuses üks kord iga sooritatud eesti keele tasemeeksami kohta. See tähendab, et juhul kui igal keeletasemel (A2, B1, B2, C1) sooritatakse tasemeeksam ning enne igat eksamit on keeleoskust raha eest täiendatud, on võimalik õppekulude hüvitist saada kokku kuni 24 000 krooni.

Õppekulude hüvitamise avaldusi võetakse vastu kuni 2010. aasta 3. detsembrini. Hüvitisavaldus tuleb esitada Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed nimele, kuid vastu võtab avaldusi Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Hüvitis laekub taotleja kontole kahe kuu jooksul ja tulumaksu sellelt kinni ei peeta.

Hüvitisvõimalustega saab lähemalt tutvuda veebilehel www.denginazad.com/

Tingimused ja avaluse vorm on leitavad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed veebilehelt ja Eksamikeskuse veebilehelt.

Lisainfot saab ka tasuta infotelefonilt 800 9999.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Lisatud 19. jaanuaril 2010

Olümpiaadi parimad olid: 8. klasside arvestuses Enna Elismäe Ruila Põhikoolist (26,5 punkti), 9. klasside arvestuses Andres Erbsen Jüri Gümnaasiumist (34 punkti), 10. klasside arvestuses Kaido Suurekivi Jüri Gümnaasiumist (21,5 punkti), 11. klasside arvestuses Julia Ševtšuk Keila Ühisgümnaasiumist (14,5 punkti) ja 12. klasside arvestuses Mihail Beljajev Paldiski Vene Gümnaasiumist (16,5 punkti).

Olümpiaadil esindatud koolid olid Oru Põhikool, Ruila Põhikool, Vaida Põhikool, Jüri Gümnaasium, Keila Ühisgümnaasium, Paldiski Vene Gümnaasium, Saku Gümnaasium, Turba Gümnaasium ja Viimsi Kool.

Hea on tõdeda, et olümpiaadil osalejate tulemused (punktide arv) on aja jooksul veelgi paranenud ning lisaks traditsioonidega füüsikaolümpiaadil osalejatele on juurde tulnud uusi koole. Sel aastal lisandusid Vaida Põhikool, Oru Põhikool, Turba Gümnaasium ja Jüri Gümnaasium.

Harju Maavalitsus tänab Keila Ühisgümnaasiumi ning olümpiaadikomisjoni (Ave Mött, Emilia Solomnikova, Ekaterina Rumjantseva, Maimu Torn, Gerrit Kanarbik, Peeter Sipelgas) abi eest olümpiaadi läbiviimisel. Samuti kõiki osalejaid ja nende juhendajaid.

Harju Maavalitsus
Lisatud 19. jaanuaril 2010

Konverentsi korraldajaks ja moderaatoriks oli Hervé Thily Roueni ülikoolist (intervjuu pr. k).  

Antonio Dos Reis Portugali Graali Instituudist näitas, kuidas virtuaalses klassiruumis on võimalik õigete meetodite ja vahenditega õpetada üheaegselt nii tavaõpilasi kui ka näiteks kuulmispuudega õpilasi, Hollandi Fontysi kõrgkooli esindajad Paul Dircks ja Roel Martens esitlesid Second Life’i kasutamisvõimalusi hariduses – virtuaalses reaalsuses on võimalik luua reaalses elus ettetulevaid olukordi, mis aitavad võõrkeelt paremini omandada (prantsuse keele harjutamine restoranis einet tellides).

Inglase Mike O’Donaghue teemaks oli konstruktiivse õpikeskkonna loomine kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite abil: kui õpilastel tuleb selgeks saada Piaget’ teooria, miks mitte paluda neil tema teooria kohta filmi teha, oma arusaama õpitu kohta konstrueerida. 

Eestlased tutvustasid Tiigrihüppe Sihtasutuse tegemisi, uuendatud Koolielu portaali ja õpetajate virtuaalseid kogukondi. 
Johan Oomen Hollandist Vrije Ülikoolist tutvustas erinevaid videote-repositooriumeid: Video Active, EUscreen, Europeana ja ED*IT.

Keeleõppe nõustaja Kristina Hedges Walesist rääkis sellest, kuidas õpilaste huvi tehnoloogiliste seadmete vastu keeleõppes ära kasutada – näiteks võiksid õpilased üksteist intervjueerida diktofonidega, veebi saab tekitada digitaalseid faile keeleõppeks jne (Hedges soovitas kasutada järgmisi veebilehekülgi: Voki, Go! Animate ja http://mflargoed.pbworks.com/).

Arve Antonsen ja Nils-Ole Nilsen Norra Bodø Ülikoolist arutlesid õpilaste hindamise teemal – õpilasi küsitledes selgus, et kui õpetaja ei anna õpilasele piisavalt sageli hinnangut/ tagasisidet, kaotab õpilane aine vastu peagi huvi. Vanema vanuseastme õpilastel tuleb koostada portfoolio, kus nad seavad ise endale eesmärgid, selle läbi oskavad nad ennast ka paremini hinnata. Õpilastest võiks enese töö hindamisel õpetaja partner saada.

Lori Schneiders Ameerika Ühendriikidest ning Sheila Buckingham Suurbritanniast näitasid Skype’i võimalusi õpilastega suhtlemisel: Ameerika üliõpilane Eamon Keenan rääkis Skype’i vahendusel, kuidas ta jätkab õpinguid Maine’i ülikoolis, kuigi eraelu on teda viinud teisele rannikule. „Interneti teel õppiv õpilane peab mõistma, et ta võib saada kohati rohkem tähelepanu kui klassiruumis olevad õpilased, samas tuleb arvestada, et teda võidakse väiksema pausi ajal täielikult unustada..., aga Skype’i teel õppimine on väga OK,“ ütles Keenan.

Fotod konverentsist.

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 18. jaanuaril 2010

Võõrkeelte huvilisi oodatakse osalema veebipõhisel võistlusel Webquest. Võistlusele on oodatud osalema 3-liikmelised võistkonnad 7.-9. klassidest. Võistlus seisneb info otsimises internetist ning oma leitud vastuste võõrkeeles esitamises selleks loodud keskkonnas.

Võistlus  toimub neljas keeles - inglise keeles (registreerimine lõppes 17. jaanuaril), saksa keeles, vene keeles ning soome keeles.

Tähelepanu! Võistlusele registreerimise tähtaeg: 20.  jaanuar 2010. Registreerimiseks palume täita ankeet.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2010“ raames toetatakse kokku 28 366 noore suvepuhkust ning samuti toetatakse noortelaagrite juhtide ja kasvatajate pädevuse suurendamist.

2009. a. toetati noortelaagreid kokku 9 462 615 krooniga. Laagritoetust said 101 laagrikorraldajat. Laagrite toetus päevas noore kohta oli tegevusloaga laagris 45 krooni päevas noore kohta ning projektlaagris 20 krooni päevas noore kohta. Sotsiaaltuusikute laagripäeva toetus ühe lapse kohta oli 145 krooni ning see võimaldas laagrisuve nautida 2725-l vähemate võimalustega lapsel. 714 inimest taotles noortelaagri juhi ja/või kasvataja kvalifikatsiooni ning neist 530 sooritas edukalt vastava eksami.

Möödunud aastal panustati õpilasmaleva arenguks 1 404 000 krooni. Kokku toetati 4392 noore töökogemust.

Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2010“ ja „Õpilasmalevad 2010“ koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus.

Eesti Noorsootöö Keskus on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 18. jaanuaril 2010