Retk looduses kestab orienteeruvalt 2,5-3 tundi (sõltuvalt laste vanusest). Retke toimumise kuupäeva saab grupp ise valida, väljasõidu aeg võiks olla umbes kell 9 või 10. Sõiduks võib arvestada pool tundi, sest Muraste on Tallinnast umbes 15 km kaugusel. Muraste looduskool tellib bussi ja katab ise selle kulud, samuti katame juhendajate töötasud. See tähendab, et grupp ei pea midagi juurde maksma. Lastega tuleb metsa kaasa olenevalt laste arvust 1 või 2 juhendajat. Lapsel võiks kaasas olla termosega soe jook, soovi korral võileib. Ühele koolile on arvestatud üks retk.

Lisainformatsioon ja registreerimine:
Karoliina Liiv
karoliina.liiv@gmail.com
www.studioviridis.ee/muraste

Uute ainekavade koostajate gruppide kõrvale moodustati kevadel veel üks – ainetevahelise lõimingu alase kogumiku koostajate grupp, kuhu kuulusid iga õppeaine üks või kaks esindajat. Mina esindasin vene keelt kui võõrkeelt. Pidin esitama 30. oktoobriks 2009 põhikooli vene keele lõimingu võimalusi käsitleva artikli, mis vastab etteantud sisupunktidele, sisaldab põhikooli riikliku õppekava vene keele ainekava lõimingu selgitust ning konkreetseid soovitusi ja näiteid lõiminguks teiste ainete ja õppekava üldosaga.

Töögrupp käis koos mitu korda. Eraldi grupi moodustasid omakorda veel keeled: saksa, inglise, vene, prantsuse ja eesti keel riigikeelena. Meie töö eesmärgiks oli  anda lõimingust nii teoreetiline ülevaade kui ka praktilisi soovitusi ja konkreetseid näiteid aine tasandil.
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi õppekava peaspetsialisti Juta Jaani juhendamisel pandi paika see, kuidas peab üks artikkel välja nägema, sest otseselt ei olnud me keegi sellise tööga enne kokku puutunud.

Artikli ülesehitus:
* Sissejuhatus
* Sisemise lõimingu loomise võimalusi
* Ainesisene lõiming
* Ainevaldkondlik lõiming
* Lõiming teiste ainetega
* Seosed õppekava võtmepädevustega

Et aga kõike seda kirja panna, tuli läbi lugeda ning töötada väga palju materjali. Eelkõige tutvusin Tiina Kuuse materjalidega: „Õppekava integratsiooni võimalusi“ ja „Õppeainete seostamisest õppekava lõimingu kontekstis“. Uurida tuli võõrkeeltega seonduvate ainete ainekavu ning kindlasti läbi lugeda ka kõikide teiste ainete ainekavad, millega on vene keelel kokkupuudet.

Vene keele õpetamisel tegeleme suhtluspädevuse kujundamisega erinevate osaoskuste õpetamise ning arendamise kaudu. Teemavaldkondi uues ainekavas on 6:
1. Mina ja teised
2. Kodu ja lähiümbrus
3. Kodukoht Eesti
4. Riigid ja nende kultuur /Venemaa ning tema kultuur/
5. Igapäevaelu. Õppimine ja töö
6. Vaba aeg

Käsitleme neid teemasid kõigis kooliastmetes ja klassides, kuid maht ja rõhuasetused on erinevad. Teemade käsitlemisel liigume lähemalt kaugemale, tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele ning konkreetselt abstraktsele. Me liigume justnagu spiraali mööda ülespoole. Igas järgmises klassis täiendame teadmisi. Õppetöö peab toimuma keelegruppides, mille optimaalne suurus on kuni 14 õpilast. Vene keelt lõimime eelkõige eesti keele ja kirjanduse õppimisega, sest siin saavad õpilased oma emakeeles selgeks õppida kõik vajalikud keelekontseptsioonid ning seejärel sujuvalt üle minna vene keele õppimisele.

Võõrkeeled lõimuvad suurepäraselt teiste ainetega ning toetavad läbivate teemade omandamist. Võõrkeelte ainekavad arvestavad nende teadmistega, mida õpilased saavad õpitava keele maa ja kultuuri kohta teiste ainevaldkondade kaudu ning samas täiendavad teisi aineid.  Tegelikult puutume me ju sellega kokku iga päev ja igas tunnis. Iseasi, kas me sellele eelnevalt mõtleme. Nüüd aga sai minu poolt kirja kõik see, mida ja millele mõtlen, kui põhikoolis vene keele tundi lähen. Vene keelega haakuvad hästi paljud õppeained: eesti keel, A-võõrkeel, loodusõpetus ja geograafia, bioloogia ja inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus, kunst. Ühist leiame ka tööõpetuse, käsitöö ja kodundusega, informaatikaga, muusikaga, matemaatika ja kehalise kasvatusega. Tuleb vaid osata need kokkupuutepunktid üles leida ning eelnevalt räägitut ja omandatut oma tunnis kasutada.

Minu töö nägi välja selline: kirjutasin lahti kõik eelpool nimetatud 6 teemat, paigutasin nad skeemidesse ning hakkasin seejärel kirja panema, millisest ainest mida on õpilased enne teada saanud, millega annab üht või teist alateemat siduda.

Näiteks siia toon teema KODU JA LÄHIÜMBRUS (tabel)

PERE, PERELIIKMED, SUGULASED
Eesti keel - Mõistekaardi koostamine      
Inglise keel - Perekond, sugulased       
Kunst - Inimese joonistamine
Inimeseõpetus - Inimene  
Matemaatika - Tehted arvudega/vanus/järgarvud

PERELIIKMETE TEGEVUSALAD
Eesti keel - Kirjeldamine
Tööõpetus - Tööalane tegevus
Loodusõpetus - Regioonist tingitud elukutsed
Kunst - Inimene tegevuses

ELUKOHT, KODUKOHA TUTVUSTAMINE
Informaatika - Infootsing Internetist
Loodusõpetus, geograafia  - Atlase kasutamise oskus
Eesti keel - Info edastamine, infootsing raamatukogust, Internetist
Kunst - Oma kodu joonistamine

IGAPÄEVASED KODUSED TÖÖD JA TEGEVUSED
Tööõpetus - Tööalane tegevus                         
Eesti keel - Kirjeldamine, küsimuste  esitamine,   mõistekaart, kava
Kunst - Tegevuste joonistamine

PEREKONDLIKUD SÜNDMUSED JA TÄHTPÄEVAD
Eesti keel - Suhtlusolukord, mõistekaart, joonise ja foto kirjeldamine
Inimeseõpetus - Perekond
Kunst - Perekond, tähtpäevad
Kodundus - Korrastustööd, toitumine
Informaatika - Infootsing, fotode ülekandmine arvutisse
Ühiskonnaõpetus - Perekond

Üks näide lahtikirjutatuna (tabel):
Vene keel             Eesti keel                Tööõpetus               Loodusõpetus             Kunst
Pereliikmete         Oskus kirjeldada         Milline on               Millised elukutsed     Inimese kujutamine
tegevusalad:        tegevusi nii suuliselt   inimeste tööalane   on meie                     erinevates
kes kodus            kui ka kirjalikult,        tegevus, kuidas      piirkonnas                  tegevustes,
millega tegeleb,    ka pildi järgi               teha korralikult      vajalikud                    oskus „lugeda“
millist tööd           pilti                            tööd                                                          oskus kirjeldada
teevad vanemad,        
milliseid tegevusi
tehakse koos               

Samamoodi püüdsin läheneda materjalile läbi erinevates ainetes omandatud teadmiste.  Näiteks toon vene keele seose BIOLOOGIA ja INIMESEÕPETUSEGA (tabel)
 
Bioloogia, inimeseõpetus                       Vene keel

Inimene, pärilikkus, muutlikkus                Inimese välimuse kirjeldamine, erinevus vanuse järgi,  
                                                             pärilikkus, enesetunne  
Inimese areng                                       Inimese kirjeldamine erineva vanuse järgi
Tervislik toitumine, töö, puhkus, uni,       Toiduained, puuviljad, juurviljad. Hügieen. Tervislik eluviis
hügieen
Sõprussuhted, üksteise abistamine,          Suhted perekonnas ja sõpradega, suhted koolis 
kooseksisteerimine  
Perekond, turvalisus, ohutu käitumine,     Erinevad tegevused koos sõpradega, pereliikmetega,
kehaline aktiivsus, päevakava                             päevakava, vaba aja veetmine

Inimene ja kultuur                                     Perekondlikud traditsioonid, tähtpäevade tähistamine, 
                                                                kombed. Vene traditsioonid 
Inimene ja tervis                                        Enesetunne, haigused, arsti juures

Ma ei oska öelda, kas selline materjal pakub huvi vene keele õpetajatele, kuid loodan, et mõtteid oma kirjutisega tekitan ehk küll. Kui nimetatud kogumik ilmub trükist, siis on tore, kui leiate sellest häid mõtteid oma töö sisukamaks muutmisel. Loomulikult on igal õpetajal oma nägemus ainetevahelisest lõimingust ja ka oma huvitavad mõtted. Loodan heatahtlikku suhtumist.

Viive Korb, Pärnu Koidula Gümnaasiumi vene keele õpetaja
Koolielu
Lisatud 18. jaanuaril 2010

Esimesed kokkupuuted internetiga?
Esimene kokkupuude internetiga oli mul 1990. aastal Tartu Ülikoolis õppejõud Anne Villemsi arvutipraktikumis, kus programmi Pine kasutades sai vahetatud esimesed e-mailid (välismaaga:-).

Millise veebilehega alustad oma päeva?
Töö juures avaneb mul esimesena kooli koduleht, kodus olles läptopis Koolielu portaal. Uudisteni Postimehe veebilehel jõuan tavaliselt õhtul kodus.

Veebileht või keskkond, milleta ei saa elada?
Ma saan elada ilma veebita ja üldse ilma arvutita, olen proovinud :-)

Parim abimees veebis töö tegemiseks?
Ma olen suur delicious.com fänn. 

Millist töövahendit soovitaksid oma õpilastele?
Püüan oma õpilastele tutvustada vaid neid vahendeid, mida neile ka soovitaksin. Olen tähele pannud, et õpilastele soovitatav vahend peaks võimalikult lihtsa vaevaga võimalikult võimsa tulemuse andma ja samas ka silmailu pakkuma.

Sinu suhted sotsiaalse meediaga?
Oma eriala tõttu on mul väga paljudes sotsiaalsete võrgustike keskkondades kasutaja, kuid aktiivselt kasutan neist väga väheseid, hetkel avan umbes kord nädalas Facebooki ja Ningi, kuhu ise lisan midagi haruaharva.

Koolielu
Lisatud 18. jaanuaril 2010

Samal ajal, kui lapsed osalevad meie vahvates muuseumitundides, saavad täiskasvanud kõiksugu põnevates perekonnaelu puudutavates küsimustes targemaks, kohtudes erinevate külalistega.

Järgmine perehommik toimub laupäeval, 13. veebruaril kell 11.00.

Lastele: Sõbrapäeva nädala muuseumitund. Sõbranädalal pöörame koos lastega erilist tähelepanu sõprusele. Lapsed kohtuvad muuseumiruumides ringi liikudes erinevate sõpradega, kel kõigil midagi õpetlikku edasi anda.

Täiskasvanutele: Kuidas tõsta lapse lugemishuvi?! Millal mu laps peaks lugema hakkama? Miks mu laps ei huvitu raamatutest? Milliseid raamatuid poest valida? Maili Vesiko-Liinev, kahe lapse ema, Eesti Lugemisühingu juhatuse esinaine, koolitaja ja nõustaja annab ülevaate sellest, mis on lugemiseeldused, millal peaks hakkama laps lugema ja kuidas motiveerida last lugema. Räägitakse ka sellest, miks on lugemishuvi nii oluline ja kuidas seda tekitada ja säilitada. Võimalus on tutvuda erinevate raamatutega, et saada kogemust, mille järgi raamatuid raamatupoest valida. Lisaks lihtsaid ja praktilisi lugemismänge, mida saab erivanuste lastega mängida.

Perehommik kestab u 1 h, kuid loomulikult võib muuseumisse ka kauemaks jääda.
Perehommiku perepääse on 100.-

Kohtade arv on piiratud! Vajalik eelregistreerimine! Helistada saab tööpäeviti kella 9 - 17 tel: 6017057 või kirjutada osalussoovist e-posti aadressile mmmm@linnamuuseum.ee

Lisatud 18. jaanuaril 2010

„Otsustasime lugemise aasta algust tähistada vahva kogupereraamatu toetamisega. Selleks, et Villu Valdmaa tore laulik jõuaks võimalikult paljusid lapsi ja peresid üle Eesti rõõmustama, otsustas AS Balbiino selle igale Eesti kooliraamatukogule kinkida,“ ütles AS Balbiino juhataja Jaak Muug.

„Minu inspiratsiooniallikaks on olnud poeg Ernst, kelle sündides minu esimesed lastelaulud ilmavalgust nägid. Pean neid ise koguperelauludeks, sest äratundmisrõõmu ja muusikaelamusi on neist leidnud nii suured kui ka väikesed,“ ütles Villu Valdmaa.

Villu Valdmaa on muusik, laulja ja lauluviiside autor, kes Rahvusooper Estonia solistina on esinenud nii ooperites, operettides kui ka lasteetendustes.

Talmar & Põhi kirjastatud 60-leheküljelises 32 lastelaulu ning tosinat fonogrammi sisaldavasse noodiraamatusse on talletatud Villu Valdmaa lastelaulude paremik, millest suur osa on pärit erinevatest Rahvusooper Estonia ja Eesti Kontserdi lasteetendustest („Nuki esimesed jõulud“, „Väikese Tooma jõulud“, „Karu sünnipäev“, „Suur Munamägi“, „Pöial-Liisi“ ja „Karu koolivaheaeg“). Suurem osa laulutekste pärineb Leelo Tungla sulest, kuid esindatud on ka Neeme Kuninga, Villu Valdmaa ja Kalle Muuli looming. Tuletõrjeteemaliste laulude tekstid on laste loodud.

Paljud noodiraamatu laulud on salvestatud ka kahele varem välja antud CD-le: „Taganevad mõtted pahad“ (2004) ja „Kahjutuli saab alguse pisiasjast“ (2009).

Noodiraamatu väljaandmist toetasid AS Balbiino ja Rahvusooper Estonia.

Ester Riispapp, PR Partner
Lisatud 18. jaanuaril 2010

Tekstid on tõlgitud eesti ja inglise keelde (mappides, kumbagi 5 eksemplari). Anna Lanfermanni koostatud eesti- ja saksakeelsed küsimused plakatite juurde teevad õpetajate töö lihtsamaks.

Näitust saab oma koolile reserveerida Gisela Melli juures e-posti aadresil gisela.mell@diplo.de. Töölehed saadetakse elektrooniliselt.

2 fotot aadressil http://deutsch.planet.ee/Ausstellung/ annavad ettekujutuse näituse mahust (20 plakatit).

Leili Naan, Rahvusraamatukogu Saksa saal
Lisatud 18. jaanuaril 2010

Hanke eesmärgiks on ESF programmi „Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutuste sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi ning seadusloome arendamise kaudu“ õppeasutuste sisehindamise rakendamise toetamise tegevuste raames autori/te, koostaja/te või autorite/koostajate grupi leidmine õppe-ja kasvatustegevuse analüüsimise ja hindamise käsiraamatu koostamiseks.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2010 kell 12.00.

Hankedokumendid väljastab hankespetsialist Birgit Vilippus e-posti teel kahe tööpäeva jooksul pärast vastava soovi  ( pakkuja nimi ja kontaktandmed) laekumist meiliaadressile birgit.vilippus@ekk.edu.ee

Info: www.ekk.edu.ee/uldinfo/avalik-teave/programmide-hanked

ÕKVA programmipere
Lisatud 17. jaanuaril 2010

10. detsembril 2009. a. toimus Brüsselis Euroopa Koolivõrgustiku seminar teemal: Kasutajate loodud e-õppematerjalid.

Kohale oli kutsutud erinevate maade hariduselu esindajaid, kes tutvustasid põnevaid algatusi ja projekte oma kodumaal. Samuti olid huvitavad ettekanded ärimaailma esindajatelt, kuidas on võimalik olemasolevaid ärilahendusi kasutada haridusuuenduses.

Jim Ayre Euroopa Koolivõrgustikust andis ülevaate LRE portaali arengust.  LRE portaali puhul rõhutas Jim Ayre keelevabu (Travel well) õppematerjale, mida võib kasutada piltlikult öeldes nii Hiinas kui Eestis. Tihtipeale on keelevabadeks materjalideks loodusteaduslikud animatsioonid ja simulatsioonid.
LRE portaal koondab erinevate maade portaalide õppematerjale. Ka Koolielu Waramu õppematerjalid on leitavad LRE portaali kaudu.
LRE portaal on avatud lähtekoodiga.
Samuti on loodud LRE-vidin, mida on võimalik integreerida teistesse veebikasutajaliidestesse. Näiteks on LRE-vidin juba kasutusel eTwinningu portaalis.
Portaali aadress: lreforschools.eun.org/

David Baugh (Learning Central, Suurbritannia) tutvustas õppimist ja õpetamist digitaalses maailmas.
David Baugh andis lühikese ülevaate veebipõhisest tööriistast Digital creator, mida saab eelkõige kasutada videofilmide toimetamiseks ja jagamiseks.
Samuti tõi ta välja, et noorte jaoks on digimaailm elustiil, mitte töövahend.

Eelarvamused, mida noored teevad tehnoloogiaga:
1.    Suhtlemine
2.    Meelelahutus
3.    Õppimine

Tegelikult:
1.    Õppimine
2.    Mängimine
3.    Suhtlemine

Õppimise erinevad astmed:
1. Sisenemine
2. Adopteerimine – õpetamine vanade meetoditega
3. Adaptiivsus – kohandamine enda vajadustega
4. Innovatsioon  - muudab õppimise viise. Õpilased on ise õpetajad ehk õpilane ongi 21. sajandi õpetaja. Uueks õpetamise viisiks on õpilane kui sisutootja, aga siiski mitte „youtube”-stiilis.

Ciaran McCormack (FIS, Iirimaa) rääkis FIS projektist. Üldiselt on vale arvamus, et multimeedia on puhas lõbu. Et tulebki õpilasele kaamera kätte anda ning see on õpilase jaoks meelelahutus toota erinevaid videofilme. Projekti FIS lühend tähendab -  film in school – (film koolis). Filmiprojektid on aineid integreeriv tegevus, mida võib kasutada kõikide ainete puhul, näiteks kirjandus jne.
Projekt põhineb kasutajate toodetud sisul. Enne projekti oli suureks probleemiks, et toodetud sisu jääbki klassiruumi seinte vahele. Selleks tuligi luua platvorm, mis võimaldab jagada loodud videofilme (eurocreator) ning lisada ka web 2.0 vahendid, mis võimaldavad toodetud sisu kasutada e-õppekeskkonnas Moodle või vistutada seda blogides.
Samuti on sisu kättesaadav kõikidel mobiilsetel seadmetel.
Lisaks püüti projektiga lahendada õpetajate suurim probleemat probleemi – isolatsiooni ja üksindust nii  veebis kui üksinda klassi ees seistes. Loodud keskkond peaks võimaldama õpetajatel teineteiselt nõu küsida.
Ciaran McCormack andis ülevaate projektist FIS Book Club (www.fisbookclub.com). Projekti taustast: Iirmaal on 20% peredest 0-10 raamatut. Selleks, et parandada lugemust, tuli nö tehnoloogia ümber pöörata – tehnoloogia abil tuli parandada kirjaoskust ja mitte vastupidi.
Projekti sisuliseks tegevuseks on, et lapsed teevad teineteisele videoesitlusi raamatutest. Lapsi motiveerib soob kuulsaks saada ja ise videoesitlusi teha. Ainuke küsimus, millele õpilane peab vastama on: kas see mida ma rääkisin, oli mõtekas? Kui vastus on positiivne võib õpilane oma videoesitluse valitud raamatust portaali üles laadida. Täiskasvanutel ei ole luba sekkuda portaali tegevusse, kõik on õpilaste enda toimetada. Näidatud videoesitlused on erineva pikkusega – mõni laps põhjendab raamatu valikut vaid ühe lausega. Kuid see ei pruugi halb olla, oluline on, et lapse soovitus teisele lapsele mõjub sõnumi lühidusest hoolimata.

Julia Elliot (Crosshall Junior School direktor, Suurbritannia) tutvustas oma kooli uuenduslikku videoõppe suunda. Eelkõige tuleb lapsi motiveerida, et nad tahaksid õppida. Kool peab looma motiveeriva keskkonna. Samuti on olulised järgmised edufaktorid:
1. õppetöösse tuleb kaasata lapsevanemaid. Kaasamine on raske, kuna vanemad töötavad ja ei oma vaba aega.
2. õpilastele tuleb tagada vaba liigipääs ressurssidele. Õpilastele on lubatud kooli tehnilise baasi kasutamine ka peale tunde ning nädalavahetustel.
Muud koolis kehtivad reeglid: õpetaja ei tohi rääkida kauem kui 10 minutit korraga.

www.crosshalljunior.co.uk

Alan Bennett (Apple) tutvustas projekti ITunes U. ITunes U põhineb aastaid toiminud ärimudelil: itunes  + ipod, mis tähendab, et arvutipõhisest isiklikust muusikafailide laost (iTunes) on võimalik ipod funktsionaalsust toetavasse kaasaskantavasse seadmesse allalaadida iTunes-muusikafaile.
Projekt iTunes U algas Duke Ülikoolist, kus igale üliõpilasele jagati ipod-seade. Üliõpilastel tekkis koheselt küsimus: kus on loengute hoidla, mida saaks ipod-seadmega kasutada?
Selle ajel tekkiski projekt Itunes U, mis hõlmab tasuta loenguid, mis laetakse itunes-kontolt ipod-seadmesse. Teenus on täiesti tasuta.  Kõik asutused võivad esitada taotluse projektiga liitumiseks. Positiivse otsuse korral saab asutus ise kohandada kasutajaliidese.

Itunes U projekti eelised:
•    Sisu on kättesaadav igal pool maailmas
•    Sisu tootmine ei piirdu ainult riiklike ülikoolide ja üldhariduskoolidega (beyond campus)
•    Lihtne kasutada
•    Kasutajaliides on muudetav ja kohandatav
•    Toetab podcasting-ut
•    Võimaldab lihtsalt leida teemaga seotud teiste tootjate poolt loodud sisu
•    Võimaldab autentida juba olemasoleva itunes kontoga
•    Võimaldab kursuse sisu jagada lihtsal viisil väga paljude kasutajatega
•    Ühildub ipod-toega seadmega
•    Võimaldab lisaks hariduslikule infole ka muusikat kuulata
•    Võimaldab maha mängida videosid ja pdf-faile

Pascal Craeye (KlasCement, Belgia) tutvustas portaali KlasCement. Portaal sarnaneb paljuski uue Koolielu portaaliga. Portaali külge on liidetud kogukonnad, kes toetavad õppematerjalide loomist.
Portaali võib samuti iseloomustada õpetajate Facebook-na.
Portaali külastab 8000 unikaalset kasutajat päevas, sihtgrupiks on õpetajad.
Vedajateks on 20 õpetajat, kes jagunevad aineekspertideks ja toimetajateks. Rahastajaks on haridusministeerium ja  Euroopa projektid.

Üle ega ümber ei saa digaalsest lõhest: enamik õpetajate toodetud materjale ei ole ikt-ga seotud, kuna õpetajad teevad enamasti lihtsaid esitlusi ja töölehti.
Õppematerjalide juurde on loodud hulk kasulikke funktsionaalsusi:
Iga õppeamterjali juures näidatakse viimast viit kasutajat, kes seda materjali vaatasid
Iga õppematerjali juures on nupud: saada meil, jaga seda twitteris, jaga seda facebookis.
Igast õppematerjalide otsingust saab teha rss-voo, mis teeb uute õppematerjalide laekumise jälgimise mugavaks.
Igal laupäeval saadab portaal massimeili vormis uudiskirja kasutajatele meille. Tegelikult luuakse toimetuse poolt 3 erinevat uudiskirja versiooni ning kasutajale saadetakse see, mis vastab enim tema profiilis täidetud andmetele.
Portaalis on loodud kasutajate jaoks punktisüsteem, et stimuleerida õpetajaid materjale looma ja jagama, kuna uuringute kohaselt jagab ainult 5% õpetajatest oma õppematerjale.  Portaali registreerumisel saab õpetaja teatud arvu punkte. Igakordsel õppematerjali vaatamisel ja kasutamisel punktisumma väheneb.
Esineja tõi välja järgnevad probleemid:
1.    Õpetajatel ei ole aega tegeleda õppematerjalide jagamisega. Millegipärast on mehed rohkem jagamisaltid kui naised. Üheks põhjenduseks võibki olla, et meestel on kodus rohkem aega. Samuti on meestel rohkem enesekindlust, et nende loodud materjalid on kvaliteetsed.
2.    Õpetajad kahtlevad tihti enda loodud materjalide kvaliteedis.
3.    Kogu protseduur saada õpetajad materjale jagama on keeruline ja aeganõudev.
4.    Probleemid õppematerjalide autoriõigustega.

Teemu Leinonen  (TaiK – Helsingi Kunsti ja Disaini Ülikool, Soome) andis ülevaade TaiK suundadest ja teooriates haridusvaldkonnas. Muudatusi haridussüsteemis näitab ka Helsingi Kunsti ja Disaini Ülikool tekkimine 3 ülikooli ühinemisel. Tänapäeval on loomulik, et majandus ja disain kuuluvad kokku.
Õpikeskond Fle3 (fle3.uiah.fi) lahendab õpilasekesksete teadmisi genereerivate tegevuste puudumise koolis. Keskkond võimaldab arendada koostööd õpilaste vahel ikt-vahendeid kasutades.
Esineja tutvustas lühidalt projekti Mobiled (mobiled.org), mis võimaldab arengumaade õppijatel kuulata audiomaterjale mobiiltelefoni vahendusel olenemata viimase margist ning väljalaske aastast.
Praegu on trendiks isiklikud õpikeskkonnad (personal learning environments).
Sellega seoses tõi autor välja iganenud teemad õppetöös nagu testid ja eksamid, kraadiõpe, institutsioonid, suletud grupid, suletud õpikeskkonnad, õpiobjektid, tekst.
Seevastu iseloomustavad personaalseid õpikeskkondi  virtuaal-sotsiaalne staatus(maine), portfolio, internet, võrgustikud.

Lisainfo konkursi kohta www.eas.edu.ee/?nr=446&id=read

Lisatud 17. jaanuaril 2010

Kuna haridus- ja teadusministeeriumi arvutuste järgi praegu üheks õppeaastaks õpilase kohta antavast rahast õpikute ja õppematerjalide soetamiseks ei piisa, soovib minister seda raha aastatel 2011-2015 20 protsenti tõsta. Praegu annab riik koolidele õpikute soetamiseks iga õpilase kohta 282 ja põhikooliastmes õppevahendite soetamiseks 458 krooni õppeaastas.

Uue õppekava kasutuselevõtu tõttu kulub ainuüksi põhikooliastmes õpikute ja õppevahendite väljavahetamiseks 18,3 miljonit ja gümnaasiumiastmes 1,1 miljonit krooni aastas.

Ministeeriumi õppekava talituse juhataja Ain Tõnisson märkis, et kuigi õppekavadega samal ajal muudetud ainekavad on muutunud kõigis õppeainetes, suurt osa praegusi õpikuid välja vahetama ei pea ning poolt neist sobib kasutada ka edaspidi. "Kuid on ka aineid, kus peab kasutusele võtma uued õpikud," lausus ta.

Lisaks neile kuludele plaanib haridus- ja teadusministeerium kulutada paar miljonit krooni aastas koolijuhtide ja õpetajate koolitamiseks ning suurendada riigi väljaminekuid koolide õpikeskkonna arendamiseks ja õppekvaliteedi tõstmiseks.

Klassiruumide sisustamiseks vajaliku tehnika soetamiseks plaanib riik kulutada aastas ligi sada miljonit krooni, millest 79 miljonit kulub põhikoolide ja 20 miljonit gümnaasiumide ajakohastamiseks.

Artikkel Eesti Päevalehes