Gümnaasiumi ja põhikooli riiklikud õppekavad loovad valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel raamistiku vastavalt gümnaasiumis ja põhikoolis toimuvale õppimisele ja õpetamisele, kasvatamisele ning õpilase kujunemisele. Muu hulgas kirjeldatakse selles lahti õppe- ja kasvatuseesmärgid ja alusväärtused, nõuded õpikeskkonnale, õppe ja kasvatuse korralduse alused, samuti hindamise ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused. Ühtlasi esitatakse dokumendiga nõutavad õpitulemused ja õppesisu õppeainete järgi.

Gümnaasiumi riikliku õppekava eelnõu koostati paralleelselt põhikooli riikliku õppekavaga ning sellele eelnes vastava lähteülesande koostamine ja heakskiitmine põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõukogu poolt.

Õppekava sisuliste otsustuste tegemiseks kutsuti kokku õppekava ekspertnõukogu, mille koosseisu kuuluvad haridusteadlased, haridus- ja teadusministeeriumi ning riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse töötajad.

Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel algab üleminek uutele õppekavadele 2011. aasta sügisest. "Võrreldes kehtiva riikliku õppekavaga püüavad uuendatud õppekavad vähendada õpilaste koormust, arvestavad teadlikult üldeesmärkide ja pädevuste saavutamise ning ainetevahelise lõiminguga, samuti on selgemalt väljendatud õpitulemused. Lisaks on uuendatud õppekavades senisest enam rõhutatud õpikeskkonda puutuvat," märkis ministeerium.

Senisest tugevam on orientatsioon õpetamiselt õppimisele. Seda toetavad põhimõtted, et kool korraldab õppe, mis kaitseb õpilase tervist, õppekoormus vastab õpilaste jõuvarudele, kujundatakse abivalmis ja usalduslik õhkkond koolis, samuti on metoodika individuaalseid eripärasid arvestav ja asjakohane. "Täpsemalt on kajastatud füüsilisse õpikeskkonda ja õppetegevustesse puutuv, kus ainekavades tuuakse õppetegevused ja selle tagamiseks vajalikud nõuded," märkis ministeerium.

Gümnaasiumiõpilastele annab uus õppekava suuremaid valikuvõimalusi. Kohustuslike kursuste mahtu on vähendatud ning selle arvelt saab noor õppida just teda huvitavaid ainevaldkondi.

Muudetud on ka gümnaasiumi lõpetamise korda - 2011. aasta sügisel gümnaasiumiõpinguid alustavatel noortel tuleb lõpetamiseks sooritada kolm riigieksamit ehk eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksam. Samuti tuleb sooritada kooli õppesuunast lähtuv küpsuseksam ning uurimustöö.

Lähedaste õppeainete paremaks seostamiseks on ained seotud ainevaldkondadesse, mis võimaldab paremini ühiseid taotlusi avada. Samuti on aineti avatud seosed õppekava üldosa, läbivate teemade ja teiste ainevaldkondadega.

Õppekava rakenduse osas jätkub töö aineraamatute ja teiste abimaterjalide koostamisega, teavitamise ja koolitamisega ning õppekirjanduse ja õpikeskkonna uuendamisega. Esimesed tähtajad koolidele on seatud 2011/2012 õppeaastaks, kui uuendatud õppekavale lähevad üle põhikooli 1., 4. , 7. klassid. Õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013/2014 õppeaastaks.

Allikas: BNS

Artikkel Delfis.
Artikkel Eesti Päevaleht Online veebilehel. 

Allikas: Eesti Päevaleht Lisatud 13. jaanuaril 2010

Artikli täistekst Postimees.ee veebilehel.

Allikas: Postimees 12. jaanuar 2010

Õppeaasta kolmandal veerandil saavad õpilased osa võtta neljast Koolielu portaali korraldatud ainealasest konkursist. Võõrkeele oskust saavad proovile panna I ja II kooliastme õpilased Toondoo koomiksiraamatu konkursil, III kooliastme õpilased Webquesti võistlusel ning gümnaasiumiõpilased videokonkursil „Elustame raamatuid”. Auhindadeks paneb Tiigrihüppe Sihtasutus õpilastele välja MP4-mängijad, mälupulgad, seljakotid ning komplektid, kuhu kuuluvad veebikaamera, kõrvaklapid ja hiir.
Konkursile õppereisi päevik „Ma teile kirjutan…” oodatakse õpilaste kajastusi muuseumide ja kultuurilooliste paikade külastamisest. Kolm parimat meeskonda, kes saadavad Tiigrihüppe Sihtasutusse õppereisi päeviku,  saavad osaleda GPS-idega maastikumängul Rocca al Mare vabaõhumuuseumis. Lisaks sellele loositakse kõikide Koolielu konkurssidel osalenud õpilaste vahel välja kolm Wii mängukonsooli.
Õpetajatel on Koolielu portaali vahendusel võimalik osa võtta ja oma teadmisi täiendada virtuaalsel õppimisüritusel, kus seekord tutvustatakse õpetajate ja õpilaste koostöövõimalusi interneti kaudu. 
Samuti saavad õpetajad omaloodud õppematerjale esitada konkursile "Täna samm, homme teine", mille  teised vahekokkuvõtted tehakse märtsikuu lõpul.

Õpilaste konkursid http://koolielu.ee/pg/info/news/21 
Õpetajate konkurss http://koolielu.ee/pg/info/readnews/2749 

Koolielu
Lisatud 12. jaanuaril 2010

Lõhnad suudavad äratada kõige isiklikumaid mälestusi ning tekitada vägagi keerukaid seoseid. Seda, kui raske on oma lõhnaelamust ühisesse keelde panna, võib igaüks uuel AHHAA näitusel ise kogeda.
Lisaks rikkalikule nuusutamiskollektsioonile pakub AHHAA näitus ka võimalust oma haistmismeelt teiste külastajatega võrrelda, uurida lõhnadega seotud neurofüsioloogiat või tutvuda ajalooliste lõhnatraditsioonidega.

Targast ninast jutustav näitus on toodud Belgiast ja selle loojateks on rühm prantslastest teadlasi. Tegevusnäitus on seni tuuritanud peamiselt Lõuna-Euroopas ja võõrustanud üle saja tuhande vaataja-nuusutaja. Prantsuse kultuuri taustal selgib ka asjaolu, et näituse maskott ja logoloom on siga – Prantsusmaal on peene lõhnatajuga sead hoopis abiks luksuslike maatrühvlite otsimisel.
Kuidas selline jaht käib, seegi saab näitusel filmi vaadates selgemaks.

Näitust saab külastada 18. jaanuarist iga päev kella 10-20.

Põhjalikult ümber kujundatud ja eelmise aasta 20. augustil avatud Vabaduse väljaku maa-alusel pinnal tegevust alustanud AHHAA-keskus on kujunenud ülipopulaarseks – keskust on külastanud avamisest saati ligi 50 000 huvilist.

Allikas: Raepress Lisatud 12. jaanuaril 2010

Võistluse eesmärk on proovile panna andekatest ja ambitsioonikatest tudengitest koosnevad meeskonnad ning selgitada välja parim tiim. Osaletakse erinevatel workshop'idel ja loengutel ning püütakse iseseisvalt leida lahendusi elulistele äriprobleemidele. "Peak Time 2010" annab tudengitele võimaluse tundma õppida tõelist ärimaailma.

Osalemiseks tuleb moodustada neljaliikmeline võistkond, registreeruda ja osaleda eelvoorus, kus peab vastu võtma organisatoorseid otsuseid ärisimulatsiooni programmis CESIM ja lahendama erinevaid ärimaailmas esinevaid probleemseid situatsioone. Pärast veebruarist aprillini kestvat eelvooru kutsutakse 20 parimat võistkonda Riias toimuvale finaalile, mis kestab 28. aprillist 1. maini. Finaalis tuleb lahendada keerukamaid ülesandeid CESIMis, lahendada case study'sid, saab kuulata inspireerivaid külalislektoreid, osaleda workshop'idel ja meelelahutuslikus programmis.

Sel aastal on korraldajatel kõrgemad sihid kui kunagi varem – nende eesmärgiks on kujundada "Peak Time'ist" mainekas globaalne võistlus, mida hindavad kõrgelt kõik osapooled. Üritust läbivaks teemaks on roheline mõtteviis. Peter Woolsey on käesoleval aastal austatud "Worldwide fundraiser" positsioonil, mis on suureks auks Peak Time'le.

Võistluse arendamiseks teeb "Peak Time" igal aastal koostööd organisatsioonidega erinevatest sektoritest: riiklikud institutsioonid (saatkonnad üle kogu maailma, Läti Investeerimis- ja Arendusagentuur (LIAA)), SSE Riia Vilistlaste Kogukond, Briti Kaubanduskoda, samuti ka avalik sektor (DDB, iDynamic, Vain&Partners). Kõige olulisem koostöö juures on leida üritusele sponsoreid, kellest suurimad on Nokia Siemens Networks, LMT ja Lindorff.

"Peak Time" on üks maailma suuremaid tudengitele mõeldud rahvusvahelisi ärivõistlusi, mis sel aastal toimub juba üheteistkümnendat korda. Võistlus sai alguse tänu Stockholmi Kõrgema Majanduskooli Riia tudengite initsiatiivile, et laiendada kontakte firmade, vilistlaste ja Alma materiga.

Täiendavat informatsiooni leiate võistluse kodulehelt www.peaktime.org  

Aiste Juknaite, Peak Time 2010 peakorraldaja
Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias
Allikas: BNS Lisatud 12. jaanuaril 2010

Kes Sa oled, millega tegeled?
Olen Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja.

Sinu esimesed kokkupuuted internetiga?
1996. aastal läbisin Tartu Ülikooli juures Anne Villemsi juhendamisel elektroonilise kursuse.

Millise veebilehega alustad oma päeva?
Avaleheks on www.postimees.ee. Haridusuudiseid vaatan Koolielu leheküljelt.

Veebileht või keskkond, milleta ei saa elada?
Need keskonnad muutuvad aeg-ajalt, sest ka veeb muutub kiiresti. Praegu olen lummatud sõnapilvedest, mida saab tekitada Wordle abil. Väga hea vahend keeleõppeks.

Parim abimees veebis töö tegemiseks?
Praegu kasutan usinasti erinevaid Google’i rakendusi.

Millist töövahendit soovitaksid oma õpilastele?
Googledocs. 

Sinu suhted sotsiaalse meediaga?
Olen nii Facebooki kui ka Twitteri kasutaja. Osalen ka mitme kogukonna töös, näiteks http://inglisekeel.ning.com

Koolielu
Lisatud 12. jaanuaril 2010

Kohtumisel esindavad kõrgkoole Eesti infotehnoloogia kolledži, mereakadeemia, lennuakadeemia, Lääne-Viru rakenduskõrgkooli, Mainori kõrgkooli, sisekaitseakadeemia, Tallinna tervishoiu kõrgkooli, Tartu kõrgema kunstikooli ja Tartu tervishoiu kõrgkooli rektorid.

Traditsiooniline üle-eestiline teavituskampaania jätkub teistes Eesti gümnaasiumites ja kutsehariduskeskustes. Ühist teavitustööd teevad rakenduskõrgkoolid juba kuuendat aastat.

Allikas: BNS Lisatud 12. jaanuaril 2010

Artikli täistekst Postimees.ee veebilehel.

Allikas: Postimees 11. jaanuar 2010

Mis toimus?
5. detsembril 2009. a. asutati Tartus Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit.

Mis oli tõukeks?
Püüdlusi ühise võõrkeeleõpetajate organisatsiooni tekkimiseks tehti juba 2000. a., aga siis ei olnud ükski võõrkeeleõpetajate aineliit veel küps selleks, et midagi nii suurt ja võimsat organiseerima hakata. Puudus ka tõeliselt hea partner, kellele loota. 2008. a. kevadel hakkasid  Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt puhuma uued muutuste tuuled ning võõrkeeleõpetajatele tehti väga kena ettepanek moraalse ja finantsilise toetuse osas – kui oleme suutelised looma ühise toimiva liidu.

Kuidas ettevalmistused liidu loomiseks sujusid?
Eestis õpetatakse paljusid võõrkeeli: inglise, vene, saksa, prantsuse, rootsi, soome keelt jne. Samapalju on erinevate keelte õpetajate ühendamiseks aineliite. Kahjuks ei kuulunud kõik aineliidud  asutajaliikmete hulka. Skeptikute jaoks oli õhus palju kahtlusi, kartusi ja vahel ka veidi särisevat elektrit. Iga uuendus ei pruugi olla kohe kõigi jaoks küünlaid vääriv. Tulihingelised pooldajad ja veendunud optimistid ei lasknud end sellest takistada ning öötundide arvelt anti  viimast lihvi ühise organisatsiooni tekkeks.

Kes olid asutajaliikmed?
Toreda ettevõtmisega said hakkama ja jäid "ajaloo tegemisega" väga rahule MTÜ Eesti Keel Teise Keelena Õpetajate Liit, Eesti Soome Keele Õpetajate Selts ja Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts.

Kes valiti juhatuse liikmeteks ja juhatuse esimeheks?
Vastvalitud Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatusse kuuluvad alljärgnevad õpetajad:
MTÜ Eesti Keele Teise Keelena Õpetajate Liit - Ene Peterson ja Evelin Müüripeal;
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts - Terje Kruusimaa;
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts - Liina Kink ja Krista Savitsch.
Ühel häälel otsustas juhatus valida juhatuse esimeheks Ene Petersoni, kes on aastaid väga edukalt vedanud oma aineliitu ja kes oma igapäevatöös õpetab inglise keelt.

Kes olid külalised asutamiskoosolekul?
Lisaks võõrkeeleõpetajatele olid asutamiskoosolekule noort liitu tervitama tulnud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender ja Eksamikeskuse poolt keeleosakonna juhataja Kersti Sõstar.

Mida jõuti ära teha 2009. aastal?
Aasta jooksul on Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidule eraldatud rahade eest korraldatud Euroopa keelemapi koolitusi nii edasijõudnutele kui ka algajatele. Meeskonnaks sirgumisel oli abiks koolitusfirma OÜ Inscape, kellele võlgneme tänu toreda koolituspäeva eest läbi erinevate meeskonna mängude ja juhtimisalaste harjutuste. Ülejäänud aeg kulus enamasti uue liidu asutamise ettevalmistamiseks.

Mis võiksid olla loodud liidu plussid võõrkeeleõpetajatele?
• Ühtsem ja efektiivsem tegutsemine (täienduskoolitused, veebileht, ühine väljaanne) annab eeliseid ja võimalusi ning aitab kokku hoida raha ja energiat.
• Ühised projektid edendavad keelte õppimist ja õpetamist.
• Ühisrindena on võimalik saavutada suuremat avalikkuse ja ka meedia tähelepanu.
• Võõrkeeleõpetajate õiguslik, majanduslik ja sotsiaalne olukord paraneb, kui nõudmisi esitab suurem rühm õpetajaid.
• Loodav organisatsioon avab uksed paljudesse organisatsioonidesse nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
• Ühisel tegutsemisel on ka emot¬sionaalne pool. On võimalik saada kokku kolleegidega nii meil kui ka mu¬jal maailmas, jagada kogemusi, sõlmida sõprussidemeid või tunda ennast lihtsalt olulise organisatsiooni liikmena.

Küsis Lea Netz, Tabasalu Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja

Fotol: vastvalitud juhatuse koosseis: (vasakult) Terje Kruusimaa, Krista Savitsch, Ene Peterson, Liina Kink, Evelin Müüripeal.

PS. Teine ajalooline sündmus toimus 6. jaanuaril 2010 Jõhvis, kus võõrkeeleõpetajate liit registreeriti.

Koolielu
Lisatud 11. jaanuaril 2010