11.-12. jaanuaril kogunevad Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu liikmed väljasõiduistungile Lääne -Virumaale, mis lõpeb kohtumisega Rakvere Gümnaasiumi lõpuklasside õpilastega, kooli õpetajatega ja Rakvere linna hariduselu juhtidega 12. jaanuaril kell 13.05.

Kui tavapäraselt osalevad rakenduskõrgkoolide ühises teavituskampaanias üliõpilased, siis seekord asuvad oma koole tutvustama rektorid ise. Selleks, et julgemalt esineda, läbivad nad eelnevalt ka meedia ja avaliku esinemise koolituse.

Kohtumisel tutvustatakse innovaatilisi õppimisvõimalusi rakenduskõrgkoolides, räägitakse tööturuvajaduste võimalikest prognoosidest, rakenduskõrghariduse rollist tipptasemel erialaspetsialistide ja oskustööjõu ettevalmistamisel. Töötukassa andmetel on registreeritud töötute hulgas rakenduskõrgharidusega lõpetajaid oluliselt vähem kui akadeemilise kõrghariduse omandanuid.

Traditsiooniline üle-eestiline teavituskampaania jätkub tavapärasel moel teistes Virumaa gümnaasiumites ja kutsehariduskeskustes, kus rakenduskõrgkoolide tutvustajateks on üliõpilased ise. Selliseid ühiseid teavituskampaaniaid korraldavad rakenduskõrgkoolid juba kuuendat aastat!

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu
Allikas: BNS Lisatud 11. jaanuaril 2010

Koolibuss on mõeldud Tallinna kesklinna õpilastele. Koolibuss on õpilastele tasuta ja sõita saab õpilaspileti ettenäitamisel, teatas Tallinna pressitalitus BNS-ile.

Marsruutidel Vääna-Jõesuu - Balti jaam ja Tabasalu - Balti jaam sõitvatele koolibussidele on lisandunud Räga peatus. Randvere aedlinna ja Balti jaama vahel sõitvale koolibussile on lisandunud Lillepi, Maarjamäe ja Lauluväljaku peatused.

Koolibussid hakkasid Tallinnas sõitma 2007. aastal.

Allikas: BNS Lisatud 11. jaanuaril 2010

«Kui varem on Kultuuripärli antud ka elutöö eest, siis seekord anti suure töö eest,» ütles Läänemaa rahvakultuuri juht Marju Viitmaa, kirjutab Lääne Elu.

Sallimeister Aime Edasi ja käsitööõpetaja Siiri Reimanni alla aastaga koostatud «Haapsalu sall» ilmus möödunud suvel. Haapsalu sallitraditsiooni põlistanud esinduslikku, fotode ja saja koekirjaga käsitööraamatut on saatnud müügiedu ka välismaal.

Kultuuripärli 2009 valis viieliikmeline komisjon koosseisus Andres Ammas, Arno Peksar, Kristi Erkmann, Krista Kumberg ja Mairi Grossfeldt.

Allikas: Postimees; 09.01.2010

2009.aasta veebruarikuus kuulutas Eesti Ajalooõpetajate Selts välja ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse alaste metoodiliste materjalide võistluse õpetajatele. Võistlusele laekus 45 tööd, mida hinnati anonüümselt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni poolt.

Auhinnalised kohad pälvisid:

AJALUGU:

Gümnaasiumile mõeldud materjalide osas:

I -II koht - Antsla Gümnaasiumi õpetajate Siret Vene ja Signe Kinnase töö

               ”Ajaloo ja matemaatika integratsioon

                - Tallinna 32. Keskkooli õpetaja Heiki Haljasoru töö ”Eesti ajaloo töölehtede komplekt gümnaasiumile”

III koht – Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajalooõpetaja Tiiu Kreegipuu töö

                „Igapäevaelu ja ideoloogia nõukogude Eestis noorte suvepäevade näitel”

Põhikoolile mõeldud materjalide osas:

I koht - Palivere Põhikooli ajalooõpetaja  Margit Ülevaino töö

                  „Töölehed 8.klassile.”

II–III koht - Viira Kooli ajalooõpetaja Eva Jannsen-Manni töö ”Töölehed ajaloost 6. klassi lihtsustatud õppekavaga õpilastele”

                   - Tihemetsa Põhikooli ajalooõpetaja Marju Sepa töö „Luuleline ajalugu. Töölehed põhikooli vanemale astmele”

ÜHISKONNAÕPETUS:

Hindamiskomisjon kasutas oma õigust auhinnafondi ümberjaotamiseks ning andis valja ühe komplekti auhindu ühiskonnaõpetuse materjalide osas.

I -II koht - Kuressaare Gümnaasiumi  ajalooõpetaja Maidu Variku töö ”Ühiskonnaõpetuse õpetaja e-portfolio”

                - Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetaja Mai Kahru töö ”Ajalehe kasutamine ühiskonnaõpetuse tundides”

III koht – Pärnu Vanalinna Põhikooli ajalooõpetaja Madis Somelari

                töö ”Erinevad ülesandetüübid ühiskonna põhikooli lõpueksamil

Eripreemiad pälvisid:

Siret Laks (Tartu Herbrt Masingu Kool) – olulise probleemi (korruptsioon) käsitlemise eest

Merily Piht (TLÜ üliõpilane) – kitsa teema toredate lahenduste eest

Piret Tänav, Liia Vijand (Põlva Ühisgümnaasium) - igapäevaelu temaatika käsitlemise eest

Galina Višnjakova (Kohtla-Järve Vene Gümnaasium) – internetipõhise materjali eest

Riina Raja (Kiili Gümnaasium) - mitme õpeprotsessi aspekti tervikliku planeerimise eest

Irina Golikova, Tia Laaniste, Tamara Saveljeva (Sinimäe Põhikool) - muuseumipedagoogilise töö eest

Lisaks panid kirjastused ja muuseumid välja eripreemiaid

„Raudpatsi” eriauhinna külma sõja teema käsitlemise eest pälvisid: Riina Raja ja Maaja Nagel (Tartu Karlova Gümnaasium)

„Koolibri” eriauhinna pälvisid: Siret Vene, Signe Kinnas, Margit Ülevaino, Galina Višnjakova, Marju Sepp, Maidu Varik, Evelin Tiiter (Kadrina KK), Rita Rimša (Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, Ilje Piir

Eesti Rahva Muuseumi auhinna muuseumiga seotud töö eest pälvis Tiiu Kreegipuu

Tartu linna ajaloo ainesektsiooni ergutuspreemiad pälvisid: Ilje Piir (Tartu Herbert Masingu Kool), Maaja Nagel, Siret Laks, Mare Räis (MHG) (parima punktisummaga auhinnata jäänud Tartu õpetajate tööd).

Kõik osalejad said mälestuseks raamatu (mille eest täname kirjastusi „Raudpats “ja „Koolibri“ ning Tartu M. Härma Gümnaasiumit). Auhinnaliste kohtadega kaasnesid rahalised stipendiumid, mille pani välja Haridus- ja Teadusministeerium. Kõik võistlustööd on välja antud CD-l.

Täname kõiki eelpool nimetatuid ja žürii liikmeid Mare Oja (REKK, Tallinna Ülikool),  Kärt Jänes-Kappi (Koolibri) ja Anu Raudseppa (Tartu Ülikool, Raudpats).

Kõigile osalenud õpetajatele soovime jõudu jätkuvaks õppeaastaks ning vaimuerksust edaspidistel võistlustel osalemiseks.

Võistluse pidulik lõpetamine toimus  9. jaanuaril 2010. aastal Korp! Filiae Patriae konvendi saalis.

Riina Voltri, projektijuht, EAS volikogu liige

Küsitluse tulemused näitavad, et vaatamata hirmudele peaaegu 90% on mõelnud välismaal õppimisele.
Noori innustas Eesti tolmu jalgelt pühkima ennekõike uus ja huvitav kogemus, parem haridustase, keelepraktika ning võimalus avardada silmaringi. "Noored peavad mingi aja välismaal õppimist normaalseks haridustee osaks, mis aga ei tähenda, et nad kodumaa unustaksid. Meie praktika näitab, et valdav enamus noortest pöördub paari aasta möödudes kodumaale tagasi," selgitas Dream Foundation Eesti esindaja Triin Kõrgmaa.

Noored eelistavad minna õppima riikidesse, kus põhikeeleks on inglise keel. "Inglise keelt on Eesti noored õppinud koolis juba maast madalast. Nende eelistust mõjutavad kindlasti hirmud keelebarjääri ees. Võõras kultuuris uut keelt otsast õppima hakates võivad noored end alguses tunda abitult, kuid keele tundmine annab neile kindlustunde, mida nad õpinguid alustades eriti vajavad," kommenteeris Kõrgmaa. Nii eelistasidki noored haridust omandada ennekõike Suurbritannias ja Ameerikas, millele järgnesid kuumavereline Hispaania, ajalooline Saksamaa ja nüansirikas Prantsusmaa.

Kõige enam soovisid noored välismaal õppida just majandust ja ettevõtlust. Huvi näidati üles ka loominguliste ainete studeerimise vastu nagu kunst ja disain, millele järgnesid humanitaarisõprade keeleõpingud ja meditsiinihuviliste õpingud arstiteaduskondades.

Kuigi ca 90% noortest on mõelnud välismaale õppima minemisele, ei jõua sinna sugugi kõik. Teisele poole piiri õppimaminekut takistavad hirmud ja eksiarvamused. "Noorte soovide ja hirmude teadmine aitab meil tegeleda paremini selgitustööga, mille tulemusena muutuks välismaale õppima minek noorte seas loomulikuks haridustee osaks," leidis karjääriteenuste arenduskeskuse juhataja Margit Rammo, kes lisas, et palju olulist välismaale õppima minekuks leiab iga noor veebilehelt www.rajaleidja.ee  

Peamiste hirmudena tõid noored välja keelebarjääri ning majandusliku toimetuleku. Kõrgmaa sõnul on aga mõningates riikides võimalik õppida väga madala õppemaksu eest või isegi ilma õppemaksuta, seega ei tohiks see eksiarvamus kindlasti takistada noorte unistuste täitumist. Hetkel on noortel just õige aeg hakata endale Dream Foundationi abil sobivat ülikooli ja eriala valima, sest kandideerimise põhitähtaeg ootab ees juba 10. märtsil 2010.

SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse üheks eesmärgiks on luua ja levitada õpirändealast informatsiooni ning toetada seeläbi teadlike õppijate rändamist. Põhiliste infoallikatena soovitame huvilistel lugeda www.ploteus.net/ ja www.rajaleidja.ee/euroopasse

Dream Foundation Eesti
SA Innove
Allikas: BNS Lisatud 8. jaanuaril 2010

Tartu linnavalitsus saatis pressiesindaja teatel Tartu koolidele üleskutse moodustada 10-liikmelised võistkonnad. Lumelinna ehitama oodatakse enam kui 20 võistkonda.

Idee autori, arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Karin Raidi sõnul sai mõte alguse vaadates raekoja platsi suuri lumekuhjasid ja kuuldes ilmatarkade ennustust, et tuleb pikk ja lumerohke talv. "Ehitusmaterjali on ju piisavas koguses ja see on täiesti tasuta käes. Nüüd saavad tartlased juurde veel ühe võimaluse tõelist talve nautida," lisas Raid.

Ehitusplatsid valmistab linnavalitsus eelnevalt ette. Lumelinna ehitajatele pakutakse sooja kehakinnitust ja parimaid tänatakse auhindadega.

Allikas: BNS Lisatud 8. jaanuaril 2010

MEP on Euroopa Parlamendi simulatsioonimäng 9.-12. klassi õpilastele. 
Komisjonide töö viiakse läbi Tallinna 21. Koolis ja täiskogu istung traditsiooniliselt Riigikogus. Kolme päeva jooksul läbivad õpilased team-building’u ja töötavad komisjonides välja resolutsioonid, mis täiskogu istungil arutlusele ja hääletamisele lähevad.
Seekordsel kohtumisel arutavad noored kuut Euroopa Liitu ja Eestit puudutavat resolutsiooni. Ka sel aastal on noortele abistamise ja ärakuulamise eesmärgil kaasatud avaliku võimu esindajad ja asjatundjad. Eelmisel aastal olid nendeks Taavi Rõivas, Siim Kiisler, Urve Palo, Marek Strandberg, Jüri Ratas ja Kristiina Ojuland. MEP-i patroon on Europarlamendi liige hr Tunne Kelam.

Sessiooni korraldab MTÜ Euroopa Maja. MEP-i toetavad Euroopa Noored, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna 21. Kool, Aura, Bono, Laima, EMT, Reval Hotels.

Lisainfo ja registreerimine:
Mudel Euroopa Parlamendi koduleht: www.euroopamaja.ee
peakorraldaja Herman Kelomees, tel. 56 900 516

Seminaride eesmärk oli toetada koolide juurde loodud meeskondi tegevuskavade koostamisel, anda täiendavaid selgitusi juhendmaterjali osas, vastata küsimustele ning tugevdada kohalike võrgustike tekkimist. Juba on peetud seminarid Tallinnas ja Raplas, täna oli Tartus ning viimane seminar peetakse homme, 7. jaanuaril Narvas. Piirkondlikele seminaridele pani ennast kirja ligi 500 inimest.

Seminaril tutvustasid politseiametnikud ja päästeametnikud erinevaid kooliturvalisusega seotud teemasid ja toiminguid, kõik osalejad said avaldada arvamust koostatud juhendi kohta ja teha ettepanekuid selle parandamiseks, lisaks tuua välja võimalikud raskused juhendi rakendamisel.

Juhendmaterjal "Kooli tegevus äkkrünnaku korral" valmis koostöös Politseiameti, Päästeameti, Rocca al Mare Kooli ning Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudiga ning see jõudis koolideni Eesti Hariduse Infosüsteemi andmebaasi kaudu.

Valminud juhendmaterjal ja seda tutvustavad seminarid on osa Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi rahastatavast projektist, mille käigus valmib 2011. aasta kevadeks pakett juhendmaterjale toimetulekuks erinevates koolikeskkonna turvalisust käsitlevates situatsioonides. Projekti eestvedajaks on Rocca al Mare kool, oma panuse annavad Haridus- ja Teadusministeerium, Politseiamet, Päästeamet, kriisipsühholoogid ning mitmed Eesti koolid ja koolieelsed lasteasutused.

Koolide valmisoleku suurendamiseks hädaolukordades (sh äkkrünnakute korral) kohustab praegu Riigikogu menetluses olev põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu haridusasutusi koostama plaani hädaolukorras tegutsemiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 7. jaanuaril 2010

Koolimaja täielik uuendamine maksis koos projekteerimise, hoone sise- ja väliehitustööde ning õueala korrastamisega kokku 12 442 972 krooni, millest 9 242 829 krooni saadi Euroopa Liidu struktuurifondide kohalike avalike teenuste arendamise (KATA) meetmest.

Koolimaja sisustas mööbliga Saloni Büroomööbli AS ja selleks kulus 1 333 188 krooni.

Maagümnaasiumi hoone on ehitatud 1877. aastal ja on kantud kultuurimälestiste registrisse. Esimese ja teise maailmasõja ajal kasutati koolimaja sõjaväehaiglana. Pärast 1945. aastat taastati hoone koolimajana tolleaegse Viljandi peaarhitekti Ott Puuraidi projekti järgi. Koolimaja renoveerimise esimene etapp oli 2004.-2005. aastal, mil vahetati hoone katus, aknad ja remonditi Carl Robert Jakobsoni tänava poolne osa.

Esmaspäeval, 11. jaanuaril alustavad uuenenud koolimajas uut õppeveerandit Viljandi Maagümnaasiumi põhikooli vanemad ja gümnaasiumiklassid. Algklasside õpilased õpivad renoveeritud majas (Carl Robert Jakobsoni tänav 42) juba õppeaasta algusest, eelmise aasta 1. septembrist.

Viljandi Linnavalitsus
Lisatud 6. jaanuaril 2010

Seletussõnaraamatu juurde pääseb aadressilt http://www.eki.ee/dict/ekss/ või Eesti Keele Instituudi kodulehe http://portaal.eki.ee/ kaudu.

Artikli täistekst Postimees.ee veebilehel.

Lisatud 6. jaanuaril 2010