Allikas: e24. Artikli täistekst e24 veebilehel.

Lisatud 21. detsembril 2009

"Õppeaastal 2007/2008 langes 7.–9. klassis koolist välja kukkunud õpilaste protsent eelmise aastaga võrreldes veerandi võrra, mis on meie jaoks märgilise tähendusega positiivne uudis," ütles Aktiivsus- ja Tähelepanuhäirete Tugiliidu juhatuse liige Kaupo Ole. "Kuna väljalangemus põhikooli lõpuosast on siiani olnud Eesti hariduselus kõige tõsisem probleem, siis loodame nüüd selle suundumuse muutumist. Sellest võidaksid kõik – alates lastest ja nende vanematest kuni siinse haridussüsteemini välja."

Kaupo Ole sõnul on ATH (rahvakeeles hüperaktiivsus) on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, põhjustades märkimisväärset tegevusvõime langust lapse ja nooruki erinevates tegevusvaldkondades. Selle häirega lastel on kuni 13 korda suurem tõenäosus langeda välja koolist ning kuni 4 korda suurem tõenäosus sattuda pahuksisse seadusega. "Viimasel aastal on toimunud positiivne areng ATH laste abistamisel erinevate tugiorganisatsioonide ning tervishoiutöötajate poolt, mis omakorda kannustab meie edasist koostööd," märkis Kaupo Ole.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi liige, lastepsühhiaater Anne Kleinberg lausus, et lastepsühhiaatritel valmis läinud aasta jooksul ATH ravijuhis: "Selle tulemusena ei parane mitte ainult ravi ja diagnostika. Ravijuhistest saavad ATH-ga laste äratundmiseks ja ravimiseks juhtnööre arstid ning juhiste põhjal saab ette valmistada nõuandeid laste äratundmiseks õpetajatele ning psühholoogidele. Aastase tööprotsessi käigus on välja arenenud palju positiivseid ja viljakaid kontakte inimestega, kelle eesmärgiks on samuti neid lapsi aidata."

Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossmann-Loot lisas, et fond alustas ATH-temaatikaga tegelemist 2001. aastal, kui korraldas esimese ATH-alase konverentsi. Sellest alates on lastefond regulaarselt kokku kutsunud ATH tugirühmasid erinevates Eesti linnades. Täna tegutsevad tugirühmad neljas suuremas linnas – Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus.

"Tugirühmade eesmärk on anda vanematele ning õpetajatele emotsionaalset ja pedagoogilist nõu, jagada praktilisi nõuandeid ning toetada tugirühma liikmeid," selgitas Sirje Grossmann-Loot. "Sel sügisel alustasime Euroopa Sotsiaalfondi toel projektiga "Tugistruktuurid hüperaktiivsetele koolilastele", mille raames plaanitakse koolitada 60 algklasside õpetajat ATH sümptomite ja/või diagnoosiga lastele suunatud õppemetoodika alal. Samuti tahame koolitada välja uued ATH tugirühmade juhid ning luua uued tugirühmad piirkondades."

Tänavu maikuus toimunud "Teeme ära" ettevõtmise raames loodi Tallinnas tublide ja ettevõtlike lapsevanemate eestvedamisel Aktiivsuse- ja Tähelepanuhäirete Tugiliit. Liidu eesmärgiks on koondada, abistada ja arendada aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lapsi ning nende perekondi Eesti ühiskonnas. Tugiliit on alustanud dialoogi erinevate pädevate organisatsioonidega, muuhulgas Sotsiaalministeeriumiga ja tervishoiuspetsialiste koondavate organisatsioonidega. Liidu eestvedajad korraldasid 2009 kevadel konverentsi "Tabamata ime", kus tutvustati pedagoogidele ja koolijuhtidele ATH probleemi olemust. Liidu eesmärgiks on seista ATH-ga laste võrdsete õiguste eest Eestis, laste ravivõimaluste parandamine ning laste ja nende perede rehabilitatsioon ning nõustamine.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirete Tugiliit
Eesti Lastefond
Eesti Psühhiaatrite Selts
Lisatud 21. detsembril 2009

„Erasmus on Euroopa Liidu üks õnnestunumaid projekte – see paneb kõigil selle programmi raames õppinutel silmad särama,“ ütles konverentsi peakorraldaja Eero Loonurm. „Siiski on ka Erasmusel oma valupunktid – mõnedel koolidel on probleeme õppelepingutega, mõnedes koolides ei taha õppejõud tunnustada tudengite poolt sooritatud aineid ning paluvad ikkagi ka õppeaine ka koduülikoolis läbida, mõnedes kõrgkoolides ei hinnata välisülikoolis saadud tulemusi võrdväärseteks koduülikooliga ning antakse mitu palli madalam hinne.“

Daphne Scherer ESN Internationalist lisas oma ettekandes, et järgmisel aastal on kavas uuringuid jätkata, kuna tegu oli PRIME esimese etapiga. Ta loodab, et järgmistel aastatel läheb pilt veelgi selgemaks – näiteks loodetakse ligi pääseda ka nendele tudengitele, kes mingitel põhjustel üldse ei ole välismaale õppima pääsenudki.

Scherer soovitab kõrgkoolidel mitte niivõrd juhinduda õppeainete pealkirjadest, vaid pigem keskenduda ainete sisule. Lisaks tuleks koolidel väljaminevatele tudengitele selgeks teha, milliseid aineid hiljem tunnustatakse ja milliseid mitte.

Konverentsil sai kuulda ettekandeid rahvusvahelisest uuringust „I-Graduate“, kus Eesti olukorrast rahvusvahelise kõrghariduse maastikul andis pildi SA Archimedese kõrghariduse välisturunduse juht Mariann Lugus. Välistudengid, kes Eestis õppinud on, kiitsid siinseid rahvusvahelisi tudengiorganisatsioone, samuti soodsaid hindu ning head infrastruktuuri. Paraneda võiks mitmete muude asjade hulgas eriala lõpetamise järel töölesaamise võimalused ja õppejõudude inglise keele tase. Lisaks said osalised ülevaate ESN Tallinna ja ESN Tartu panusest kõrgkoolide rahvusvahelisemaks muutmisse – Kristi Daniel Tallinnast ning Ardi Priks Tartust rääkisid kõigest sellest, mida pakutakse tudengitele väljaspool loengusaale – alates matkadest ja kultuuriõhtutest lõpetades suurte reiside ja konkurssidega. Mõlemad rõhutasid sotsiaalse poole tähtsust välisriigis õppimise puhul. „Kõik on ju kursis sellega, et Erasmus ei ole ainult loengutes käimine – see on uue kultuuri, uue keele ja ka kõikide teiste rahvusvaheliste kultuuride tundmaõppimine. Just ESN saab olla see, kes näitab Eesti tõelisi väärtusi nii Tallinnas kui Tartus. Me tahame, et mõlemasse linna tuleks rahvusvahelisi tudengeid veelgi rohkem,“ ütles ESN Tallinna üks eestvedajatest Kristi Daniel.

Päeva lõpetasid ettekanded Eesti edulugudest – Itaalia tudengid Ottavio Cambieri ja Irene Masato. Mõlemad õppisid Eestis Erasmuse programmiga ning tulid tagasi Eestisse ka magistriõppesse. Mõlemal mõlkusid meeles mitmed ülikoolid üle Euroopa, kuid tagasi taheti tulla ikkagi Eestisse. „Tahan keskenduda vene keele ja kultuuri õpingutele Tartu Ülikoolis. Hoolimata sellest, et Hollandis oli sarnane programm, tahtsin valida Eesti just riigi ajaloo tausta tõttu,“ rääkis Irene. Ottavio otsustas valida magistriõpinguteks samuti Eesti – hetkel on tema erialaks interaktiivne meedia ja teadmuskeskkonnad Tallinna Ülikoolis.

Konverents lõppes ühise tordisöömisega, ühtlasi tähistab 2009. aasta 20 aastat ESNi tegutsemise algusest. Konverents toimus Euroopa Liidu elukestva õppe programmi (Lifelong Learning Programme) abiga. PRIME projekti finantseerimist toetab Euroopa Komisjon.

ESN ehk Erasmus Student Network on 1990. aastal loodud vabatahtlike organisatsioon, mis aitab sihtriiki õppima läinud välistudengeid. ESNis on terve Euroopa peale kokku 319 sektsiooni ehk väikest haru, kus tegutseb rohkem kui 10 000 vabatahtlikku. Eestis on ESN kahes linnas – Tallinnas ja Tartus.

Fotol Daphne Scherer vastamas publiku küsimustele. Foto: Kristi Daniel

Erasmus Student Network
Lisatud 18. detsembril 2009

Seoses Koolielu2.0 virtuaalse avamisega on kõigil võimalus enesekontrollitesti abil vastata küsimustele uue Koolielu portaali kohta.

Võistlus seisneb info otsimises internetist ning oma leitud vastuste võõrkeeles esitamises selleks loodud keskkonnas. Võistlus toimub neljas keeles - inglise keeles, saksa keeles, vene keeles ning soome keeles.

Tähelepanu! Võistlusele registreerimise tähtaeg: 17. jaanuar 2010.
Registreerimiseks palume täita ankeet. 

Auhinnad
I koht MP3 mängijad (12 tükki)
II koht veebikaamerad (12 tükki)
III koht Koolielu sümboolikaga seljakotid (12 tükki)

Koolielu
Lisatud 17. detsembril 2009 

Ürituste eesmärk on populariseerida põhikooli õpilaste hulgas teadust ning äratada neis insenertehnilist ning reaalteaduslikku huvi. Ettevõtmist toetavad Tiigrihüppe Sihtasutus ja Haridus- ja Teadusministeerium projekti „Teaduse populariseerimine“ raames.

Tehnoloogiapäevad toimuvad 7.–8. jaanuaril 2010. aastal algusega kell 11.00.

Roboteid ehitakse kaheliikmelistes meeskondades. Kasutatakse Lego Mindstormi komplekte. Kool võib kasutada ka oma komplekti.
Linnamaketti ehitatakse erinevate koolide õpilastest moodustatud viieliikmelistes meeskondades. Makett ehitatakse vahtplastist ja täiustatakse erinevate elektrooniliste lisadega (foor, tänavavalgustus, veesüsteem jm). Ootame osalema kõiki huvilisi. Õpetaja osalemine konkursil on soovitatav, mitte kohustuslik.
Õpilaste juhendamise tagavad korraldajad.

Tehnoloogiapäevad toimuvad üheaegselt Tallinna Reaalkoolis, Tartu Kivilinna Gümnaasiumis ja Pärnu Ühisgümnaasiumis. Korraldatud on õpilaste toitlustamine. Osalejatel on võimalik ööbida koolide klassiruumides. Magamiskott ja –matt tuleb endal kaasa võtta. Õpilastel on hea võimalus sisustada koolivaheaja kaks päeva koos vanade ja uute sõpradega ning saada uusi teadmisi ja oskusi. Õpetajad saavad aga vahetada kogemusi kolleegidega. Kõigile väljastatakse tõend osalemise kohta.

Konkursil osalemine on õpilastele ja õpetajatele tasuta. 

Lisainfot leiate projekti kodulehelt www.real.edu.ee/tehnoloogia
Üritusele saab registreerida 23. detsembrini 2009.  

Tallinna Reaalkoolis kooli kodulehel www.real.edu.ee
Kontaktisik Jaana Roht tel 56918715

Tartu Kivilinna Gümnaasiumis kooli kodulehel www.kivilinn.tartu.ee                  
Kontaktisik Karin Lukk tel 5288789

Pärnu Ühisgümnaasiumis kooli kodulehel www.yhis.parnu.ee
Kontaktisik Erika Paulsen tel 56611250

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 17. detsembril 2009

http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/ 

Vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on noorempedagoogi palga alammäär 2010. aastal 9516 krooni, pedagoogil 10.077, vanempedagoogil 11.517 krooni ja pedagoog-metoodikul 13.908 krooni, teatas ministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Lukas avaldas heameelt, et ladus koostöö õpetajate esindajatega aitab luua stabiilsust koolides ja pühenduda sisulisele tööle. Hea, kui enne jõuluaega saavad õpetajad kindlustunde, et nende palgad tuleval aastal alaneda ei saa, lisas ta.

Ühtlasi leppisid pooled kokku, et läbirääkimised 2011. aasta palgatingimuste üle algavad tuleva aasta mais.

Allikas: BNS Lisatud 17. detsembril 2009

Kuna muusika on üks liik kaunitest kunstidest, siis piiranguid tegevuste osas ei seata.
Koolivaheaja raames saab tutvuda nii muusikateraapia, erinevate subkultuuridega, tantsudega, helidega, pillidega, muusika teadusega ning kuulsate muusikutega.

Lasnamäe ja Pääsküla noortekeskuses saab käepärastest materjalidest valmistada erinevaid muusikariistu ja rütmipille. Järve noortekeskuses toimub "Helipildi viktoriin" ja Kopli noortekeskuses joonistatakse abstraktne maal, kus kinniseotud silmadega proovitakse muusikahelid lõuendile jäädvustada. Kristiine noortekeskuses minnakse ajas tagasi 60-ndatesse ning soovijatel on võimalus meisterdada hipiajastu aksessuaare. Kesklinna noortekeskuses toimub igapäevaselt NonStop soovikontsert, kus noortel on võimalus tellida oma lemmiklugusid. Männiku noortekeskuses toimub muusikateemaline helimäng.

Koolivaheaja programm on kõikidele osalejatele tasuta.

Lisainfo: www.taninfo.ee/talvevaheaeg

Tallinna noorte infokeskus
Lisatud 17. detsembril 2009

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Allikas: Postimees 16. detsember 2009