Koolitustellimuses on 433 kursust 30 erinevas õppekavarühmas ja selle rahaliseks kogumahuks on 19,9 miljonit krooni.

Koolitustellimuse hulgast leiab kursuseid nii kokkadele, väike-ettevõtjatele kui ka elektrikutele ning õppida saab näiteks raamatupidamist, pottsepatööd, puhastusteenindust, sekretäritööd, aga ka palju muud. Rohkelt toimub üldoskuste kursusi, mille hulgas on erialane keeleõpe ning teenindustöötajate suhtlemiskursused. Kõige rohkem inimesi koolitatakse majutamise ning toitlustamise kursustel, arvukalt on arvutikasutamise algtaseme kursusi, aga ka spetsiifilisi arvutikursusi.

Kursused on mõeldud eelkõige töötavatele inimestele, aga osaleda saavad ka lapsepuhkusel emad, erivajadustega inimesed või kodus viibivad täiskasvanud, kes soovivad naasta tööturule. Kursustel ei saa osaleda töötuks registreerunud inimesed, kellele pakub teenuseid, sealhulgas koolitust, Töötukassa.

Kursusi finantseerivad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames. Tasuta kursuste korraldamine jätkub kuni aastani 2013. Kursuste tellimus koostatakse semestrite kaupa, järgmine tellimus koostatakse jaanipäevaks.

Tasuta kursuste kohta saab infot Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt www.hm.ee/tasutakursused. Täpsem info kursuste sisu ning registreerumise kohta avaldatakse õppeasutuste kodulehtedel hiljemalt 5. jaanuaril.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 17. detsembril 2009

• täppisteadused: * arvutiteadused; * algebra
• keemia- ja molekulaarbioloogia: * füüsikaline ja kolloidkeemia; * stereokeemia
• tehnikateadused: * mõõtetehnika; * elektrotehnika
• arstiteadus: * meditsiinieetika; * koduloomade anatoomia
• humanitaaria: * semiootika; * teadusfilosoofia
• põllumajandusteadused: * põllumajandusökonoomika; * jäätmekäitlus
• sotsiaalteadused: * sotsioloogia teooriad; * tehnoloogia ettevõtlus
• geo- ja bioteadused: * biokeemia; * üldbioloogia

Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 15. veebruariks 2010 (tööpäeva lõpuks) esitada eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmise programmi koordinaatorile (Asse Sild, SA Archimedes, Koidula 13a, 10125 Tallinn, märksõna „Eestikeelne kõrgkooliõpik”; telefon 699 9398, e-post asse.sild@archimedes.ee)  järgmised materjalid nii paberkandjal kui elektrooniliselt:

• üldandmed taotleja kohta (nimi, teaduskraad, töökoht, postiaadress, e-post, telefon)
• üldandmed õpiku kohta (ligikaudne maht, käsikirja kavandatav valmimisaeg, võimalike lugejate ligikaudne arv)
• õpiku sisukord
• originaalõpiku ühe tervikliku osa näidis (kuni 10 lk)
• tõlkeõpiku tervikliku osa tõlkenäide (kuni 10 lk) koos originaaliga
• autori ja/või kirjastuse luba tõlkimiseks

Programmi juhtkomitee valib esitatud taotluste hulgast välja kuni 10 sobivaimat ning SA Archimedes sõlmib autoritega lepingu õpikukäsikirja valmimise toetamiseks.

Konkursitingimustele vastavate taotluste puudumisel võib juhtkomitee kuulutada välja uue konkursi.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 16. detsembril 2009

"Tallinna tudengid seisavad ühtselt Tallinna linnavalitsuse kavandatud diskrimineerimise vastu. Meeleavalduse eesmärk on näidata veelkord üliõpilaste sihikindlust oma eesmärkide eest seismisel," märkis Tiirik.

Meeleavalduse korraldavad Tallinna kõrgkoolide üliõpilasesindused. Korraldajad paluvad meeleavaldusele tulijatel riietuda soojalt. Kohapeal jagatakse osalejatele sooja teed ja pirukaid.

Tallinna linnavalitsus planeerib kaotada Tallinna kõrgkoolides õppivate, aga väljastpoolt pealinna pärit tudengite sõidusoodustuse, millega tõuseksid üliõpilaste piletihinnad üle 300 protsendi.

Tallinna linnavolikogu võib otsuse vastu võtta juba neljapäevasel istungil.

Allikas: BNS Lisatud 16. septembril 2009

Aeg: 12.–16. jaanuar 2009
Meeskond: 3-6 inimest
Infopäev meeskondadele 12. jaanuaril kell 15.30 Tallinna Kesklinna Valitsuse infosaalis (Nunne 18).

Info ja registreerimine: epp.leikop@gmail.com või 555 44 071
Parimaid ootavad auhinnad!

Osalema ootame:
Põhikooliõpilasi koos juhendajaga
9.–12. klassi õpilasi
tudengeid

Töötoas räägitakse üleüldisest töökorraldusest ja materjalidest, millest skulptuure ehitatakse ning antakse ka nõu kavandite tegemisel. Võimalusel võiks kavand kas juba kaasas olla või siis töötoa käigus valmida.
Tööde ehitamine kestab 3 päeva (13.-15. jaanuar), tööaeg ei ole kellaajaliselt piiratud. Tööd peavad olema põletamiseks valmis 16. jaanuari lõunaks (14.00).
Siis alustab tööd žürii, kes hindab lisaks põlevatele skulptuuridele ka tööde põletamisvalmidust. Kui töö ei ole nimetatud ajaks valmis või on vastuolus kokkulepitud ohutus- ja keskkonnanõuetega, on korraldajatel õigus töö võistlusest välja arvata ja autorid võivad seda põletada võistlusväliselt, viies töö eelnevalt vastavusse nõuetega. Osalemiseks on registreerimine kohustuslik. Kui võistkondi registreerub rohkem kui on platse tuleskulptuuride jaoks, valitakse žurii poolt võistlusel osalejad välja esialgsete kavandite põhjal.

P.S. Hakake mõtlema juba ka Lumelinna ehitamise peale!!! 

Epp Leikop, tuleskulptuuride võistluse projektijuht
Lisatud 16. detsembril 2009 

Põnev õpetajaks kujunemise lugu
Vaike Rootsmaa töötab juba üle 20 aasta Tartumaa Rannu Keskkoolis. Tema õpetajaks kujunemise lugu on pikk ja erinevate koolide nimedest kirju. „Kooliteele tagasi mõeldes tundub see kõik üsna uskumatu,“ meenutab Rootsmaa. „Sündisin Võrus, kuid lapsepõlve veetsin Jänedal, käsin Läpi Algkoolis, kus olin klassi ainus õpilane (kooli peale oli meid kokku 10). Kool kaotati ja jätkasin õpinguid Lehtse Põhikoolis. Seal kaotati ära internaat ja seepärast lõpetasin 8. klassi Tapa I keskkoolis.“ Edasi läks Rootsmaa Räpina tehnikumi aiandust õppima, sealt sai ta ka esimese õpetamiskogemuse. „Kooli lõpetamise järel juhendasin mõned päevad puuviljanduse õppepraktikat. Mul on siiani silme ees ka õpetaja ideaalkuju – ääretult töökas ja korrektne puuviljanduse õpetaja Jaan Kivistik.“

Seejärel tuli Põllumajanduse Akadeemia (praeguse Maaülikooli) agronoomiateaduskond ning töö EMMTUI (Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut) osakonnas Rannus. „Kui Rannu koolis avati keskkooli klassid, kutsuti mind sinna aianduse tunde andma. Juhendasin samal ajal ka täiskasvanute lilleseaderingi.“ Paar aastat hiljem tuli Rootsmaale pakkumine hakata õpetama tütarlastele käsitööd. „Noore ja uljana sai see pakkumine vastu võetud, kuid sellele on järgnenud pikk õpingute jada. Omandasin kaheaastase täiendkoolituse käigus käsitööõpetaja kvalifikatsiooni.“ Siis aga pakuti õpetajale loodusõpetuse tunde. Rootsmaa sai klassijuhatajaks ning õpetas oma klassis ka matemaatikat ja inimeseõpetust.

Millise aine õpetajana Rootsmaa ennast ise tutvustada tavatseb? „Käsitööõpetaja olen siiamaani, kuid tutvustaksin end ka geograafiaõpetajana.“ Geograafiat tuli tal õpetama hakata eelmise õpetaja lahkumise tõttu IV veerandist. „Lugesin vaheajaga geograafiaõpikud läbi ja tuli minna klassi ette. Tol ajal oli see n-ö augu täitmiseks, sügisel tuli aga otsustada, kas jätkan. Olin nõus.“ Seegi oli Rootsmaa hinnangul tagantjärele tarkusena hulljulge samm, aga kuna geograafia meeldis, siis omandas ta Pedagoogilise Ülikooli täiendkoolitusosakonnas põhikooli geograafiaõpetaja kvalifikatsiooni.
„Et Rannu kooli õpilastel läks olümpiaadidel hästi, siis tehti koolile ettepanek 2000. a. üleriigilise geograafiaolümpiaadi korraldamiseks. Ja seejärel kutsuti mind õpinguid jätkama Tartu Ülikooli magistrantuuris – 2004. a. kaitsesingi loodusgeograafias magistrikraadi.“

Õpitava ja igapäevaelu vahel tuleb luua sild
„Tänapäeval on loodusainete õpetamiseks tunduvalt rohkem võimalusi kui minu kooliajal,“ rõõmustab Rootsmaa. „Õpikud on ilusaid värvilisi pilte ja jooniseid täis, saab vaadata filme ja otsida infot veebist.“ See aga on kahjuks vähendanud õpilaste lugemisoskust ja soodustanud keskendumisraskuste kujunemist, nendib õpetaja. „Informatsiooni on liiga palju, õpilastel on raskusi olulise eristamisega. Omal ajal tuli värvilise pildi nägemiseks minna õue ja asjad oma silmaga üle vaadata, nüüd saab info mõne sekundiga arvutist kätte, sama kiiresti see ka ununeb.“ Ka eksamite kord on muutunud. „Siis olid eksamid piletite järgi, küsimused olid ette teada. Nüüd tuleb orienteeruda üsna laias teemadevaldkonnas, osata neid omavahel seostada ja oma teadmisi uues kontekstis kasutada. Tunde on aga võrreldes varasemaga vähem.“ Ometi ei nuta Rootsmaa endisi aegu taga. „Selleks, et õpilasi mõtlema õpetada, olen koostanud mitmeid õppematerjale, osalenud ka töövihikute koostamise meeskonnas. Olen õpetuses esikohale seadnud loogiliste seoste loomise ning püüdnud luua silda õpitava ja igapäevaelu vahel.“

Milliseks peab Rootsmaa ideaalset loodusaine tundi? „Õpilastele meeldib tavaliselt õues olla, aga 45 minutiga kaugele minna ega palju teha ei jõua. Seepärast oleme koolis juurutanud ülekoolilise matkapäeva, mille raames saab mitmed praktilised tööd läbi teha.“ Sellest ühest päevast on õpetaja sõnul rohkem kasu kui terve veerandi teoreetilisest tööst. „Looduses kaardi järgi orienteerumine, mitmete kohainfo ja maastikuga seotud ülesannete lahendamine, piisav kehaline koormus, klassikollektiivi ühistöö – oleks vaid aega rohkem selliseid üritusi ette valmistada.“ Selle päeva ettevalmistamiseks kulub umbes kaks nädalat. 

Geoinfosüsteemidest ja muustki põnevast 
Varsti saavad koolid võimaluse valikkursusena geoinformaatika valida. „Küllap saaksin hakkama,“ ütleb Rootsmaa. „Arvutit ma ei karda, samuti ei karda ma ka õpilastelt õppida, kui nad mõnda asja minust paremini teavad.“ Õpetaja on viimasel aastal läbinud kaartide tegemise kursusi, et end paremini asjaga kurssi viia. „Probleemiks võib pigem kujuneda see, et maakoolides kaovad keskkooliklassid ja minu oskusi pole enam kellelegi tarvis.“

Vaike Rootsmaa on tulevase valikkursuse õpetamiseks tegelikult hästi ette valmistunud. Üheskoos arvutiõpetajaga on ta arendanud nelja aastaga 8. klassis geoinformaatika õpetamist. „Seal ainult veebipõhiseid ja oma loodud materjale kasutamegi. Väga head eestikeelset materjali leiab näiteks Maa-ameti, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudi ja Statistikaameti kodulehtedelt, võõrkeelsete lehekülgede kasutamisel tuleb õppetööks vajalik materjali osa põhikooli õpilaste jaoks ära tõlkida. Suurepäraseid võimalusi tundide rikastamiseks võiks otsida järgmistelt lehekülgedelt: animeeritud rahvastikupüramiidid www.census.gov/ipc/www/idb/country.php; Runoff Data Explorer www.grdc.sr.unh.edu/; www.klimadiagramme.de; http://earthquake.usgs.gov; http://volcano.oregonstate.edu/. 
Palju illustratiivset materjali leiab ka YouTube’i vahendusel ning ahhaa-elamust pakub õpilastele kindlasti Google Earth. Gümnaasiumi geoloogiateemade õppimisel on abiks geomoodulid.“

10. klassi ühiskonnageograafias tegi Rootsmaa koostööd kolleegidega Tartu Ülikoolist ja Tallinna Reaalkoolist loomaks arvutipõhiseid õppematerjale nii uute teemade õpetamiseks kui ka juhendeid iseseisvaks tööks. „Õpilased koostavad paralleelselt käsitletavate teemadega ülevaadet ühest maailma riigist. Selleks kasutatakse suhteliselt usaldusväärseid andmebaase, näiteks: www.cia.gov; www.fao.org; www.intracen.org; www.census.gov; www.citypopulation.de jms.
Õppeaasta lõpul tutvustavad ja võrdlevad nad rühmatööna mingi konkreetse teema näitel oma uuritud riike. Tagasisidena on õpilased hinnanud seda küllaltki aeganõudvat lisatööd siiski väga kasulikuks ja huvitavaks tegevuseks.“

Õpetaja Rootsmaale meeldibki teha muud, kui õppekava ette näeb. „Olen õpilastega osalenud mitmetes projektides – see võimaldab läheneda teemadele hoopis teise nurga alt. Tõstaksin esile Tuuliku, Kuupmiili ja Meie oma ökomaja projekte. Eelistangi selliseid projekte, kus valmib midagi käegakatsutavat või edaspidises töös vajaminevat.“ Koolis annaks Rootsmaa kohustuslike teemade kõrval vähemalt 1/3 osas õpetaja ja õpilase otsustada, mida õppida või millega tegeleda. „Ka võiks vähemalt üks kord kooliastme jooksul riiklikult rahastada õppekäike või ekskursioone Eesti piires. See võimaldaks näha ka seda osa Eestimaast, mis kodukohast kaugemale jääb.“

Oma vähesel vabal ajal tahaks Rootsmaa tegeleda paljude asjadega. „Aastaid on kulunud kodu ehitamisele ja kujundamisele, vahel teen käsitööd, vajadusel panen kokku mõne lillekimbu või ruumikaunistuse.“ Kaks korda nädalas käib õpetaja rahvatantsu trennis. „Viimane tantsupidu, kus oma segarühmaga osalesime, oli kindlasti möödunud suve üks kõrghetki.“ Nagu geograafile kohane, meeldib Rootsmaale reisida. „Pean oluliseks Eestimaa tundmaõppimist ega pole eesmärgiks seadnud kaugete maade avastamist. Ometi oli mul sel aastal võimalus näha Islandit, mida võiks pidada paljude geoloogiliste protsesside näidispiirkonnaks ja geograafiaõpetaja unelmaks.“ Tõeline õpetaja etalon, tõesti! 

Koolielu
Lisatud 16. detsembril 2009

Tallinna aasta noorsootöötaja tiitli pälvis Tallinna Noorsootöö Keskuse Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja Imre Kuller, kelle eriliseks panuseks on ekstreemspordi valdkonna arendamine linna noorsootöös. "Imre on antud tiitlit väärt, kuna temas on olemas kõik hea noorsootöötaja omadused - ta kaasab noori tegevustesse, pöörab tähelepanu ühiskonnas noori puudutavatele probleemidele, harib noori, tema tegevused on uudsed, huvitavad ning mitmekülgsed," lausus Nõmme piirkondliku noorsootöö koordinaator Liisa Pett.

Väikese teo auhinnaga tunnustati Kristiine noortekeskuse ja linnaosavalitsuse ühisprojekti "Jalgratturi juhiloa koolitus". Tunnustatud said ka teised Tallinna Noorsootöö Keskuse noorsootöötajad, kes on andnud oma panuse Tallinna noorsootöö arengusse erinevates valdkondades.

Aasta noorsootöötajat premeeriti rahaliselt ning teisi suuri tegusid auhinnati keraamiliste tigudega, mis sümboliseerivad noorsootöö aeglast, kuid kindlat arengut.

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet
Tallinna noorte infokeskus
Lisatud 16. detsembril 2009

Seekord on Tallinnas eksponeeritud vaid mõned jõulusõimed: paar väikest jõulusõime Poola Tallinna Suursaatkonna kollektsioonist, mille autorid pole teada ja keskmise suurusega jõulusõim (autor Maciej Moszew), ent samuti Jan Kirszi valmistatud miniatuurne jõulusõim autori erakollektsioonist. Näha saab ka käsitsi tehtud jõulukuuse ehteid. Need on tüüpilised ümmargused jõulukuulid, mille pinnale on käsitsi maalitud erinevaid stseene ning jõuluteemalist ornamentikat. Samuti on siin väikseid kujukesi – ingleid, lumememmi, jõuluvanasid, autosid jne. Lisaks sellele leidub veel väga võluvaid maalitud puust linnukesi.

Töötoad
Vanast traditsioonist meisterdada jõulupühade ajal jõulusõimi on Krakowis välja kujunenud väga omapärane fenomen, mida nimetatakse Krakowi jõulusõimeks. Need on tehtud kartongist ja plaatidest ning kaunistatud säravate hõbepaberitega - muinasjutuliselt värvilised, tuntud ja laialdaselt imetletud. Erinevate Krakowi jõulusõimede vormid on saanud inspiratsiooni Krakowi vanalinna arhitektuuriobjektidest, kunstiteostest ning kultuurimälestistest. Töötubades tutvuvad lapsed Poola jõulupühadega seotud kommete, eelkõige jõulusõimede ning kuuse-ehete tegemise traditsiooniga. Töötubade teiseks osaks on praktiline käsitöötund, kus Lapsed saavad värvivada muuseumitöötaja poolt ettevalmistatud paberist jõulusõimi või kaunistada Toruni präänikuid.
Registreeruda töötubades osalemiseks saab Kullo Lastegalerii telefonil, mailil või Slawomira Borowska-Petersoni telefonil. Grupp: 10-15 last vanuses 3-6 või  7-12 aastat.

Kestvus: näitusekülastus ja vestlus jõulusõimedest 30 min.; jõulusõimede töötuba noorema grupi jaoks 30 min., vanema grupi jaoks 1 tund ning Toruni präänikute kaunistamise töötuba nooremale grupile 20 min. ja vanemale grupile  30 min.

Töötubades osalemine Kullo Lasteglerii piletiga 3.- krooni koolilastele. Lasteaialastele tasuta.
Olete oodatud!

Korraldaja: Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas,
Slawomira Borowska-Peterson: tel.: 00372 5532036, slawomira.borowska@poola.ee
Kullo Lastegalerii, Kuninga 6, Tallinn. T-L 10.00–18.00, tel.: 6446873
E-mail: galerii@kullo.ee
WWW: www.kullo.ee

Endiselt on Kullo Lastegaleriis avatud (kuni 2.01.10) Rahumäe kooli kaunite kunstide klasside näitus „MA NÄEN SIND...“

Teate edastas: Anneli Aguraiuja Lisatud 16. detsembril 2009

Mis uues Koolielus teisiti on?
Infotehnoloogia kasutamine õppetöös on muutunud igapäevase koolielu harjumuspäraseks osaks, Tiigrihüppe Sihtasutuse soov on oma kasutajad selles igati toetada ning soodustada koostööd ja üksteiselt õppimist. Kõigepealt olgu öeldud, et enamik, mis oli olemas juba meile tuttavas Koolielus, on olemas ka uues – ülevaade päevakajalistest haridusuudistest, õppematerjalid ja vestlusring.

Uuendusena on loodud igale õppeainele eraldi aineleht, kus saab kiire ülevaate just selle ainega seotud viimastest uudistest, pakutavatest kursustest, viimati avaldatud õppematerjalidest jne. Teavet koolituste, konkursside ja muude sündmuste kohta võib jälgida  ka Koolielu kalendrist.

Uuest Koolielust leiab Töövahendite sektsiooni, kust saab ülevaate, missuguseid veebivahendeid või programme võiks õppetöös kasutada. Sealt leiab sobilikud vahendid koos kasutusjuhenditega nii õppematerjalide loomiseks kui ka muudeks tegevusteks, mis sobivad õppimiseks arvuti ja interneti abil.

Registreerunud kasutajale oma Koolielu
Kõige tähtsam uues Koolielus on see, et portaali registreerunud kasutajal on võimalik ise Kooliellu infot sisestada – lisada saab uudiseid, kuulutusi, õppematerjale. Enam ei pea olema passiivne tarbija, iga soovija võib aktiivselt kaasa lüüa.

Kasutajatel on palju võimalusi omavaheliseks suhtlemiseks. Ühiste huvidega kasutajad saavad infot ja kogemusi vahetada kogukondades. Kogukonna loomise võimalus on igal registreerunud kasutajal.

Koolielu portaali lahutamatu osa on olnud õppematerjalide kogu. Uues Koolielus on õppematerjalid leitavad õppekava teemade järgi. Lisaks on iga õppematerjali ees väike ikoon, mis annab selgust, kas tegu on esitluse, harjutuse, animatsiooni vms. Kõikidel Koolielu kasutajatel on võimalik ka ise õppematerjale lisada. See toimub koostöös Koolielu ainekoordinaatoritega – nemad vaatavad õppematerjalid enne avaldamist üle. Õppematerjalide avaldamisel lähtutakse varasemast tuttavatest Koolielu kvaliteedinõuetest. 
Kvaliteedikontrolli läbinud õppematerjale saab otsida ka täpsustatud otsinguga. Leitud ja sobivad õppematerjalid võib registreerunud kasutaja märkida oma lemmikuteks või koondada ühe teemaga seotud materjalid kollektsiooni, mida on mugav õpilastega jagada.
NB! Kõiki vanas Koolielus olevaid õppematerjale pole ümber tõstetud, ainekoordinaatorid on valinud välja õppematerjalide paremiku.

Selleks, et Koolielu kasutaja kiiresti talle huvipakkuva infoni jõuaks, on loodud sektsioon Minu Koolielu. Selle saab iga kasutaja vastavalt oma vajadustele seadistada ning „tõmmata“ oma Kooliellu just sellised „vidinad”, nagu talle sobib. Kui on soov saada kiirelt ülevaadet uutest portaali lisatud õppematerjalidest, siis tuleb valida vidin „Uued õppematerjalid“, kui tahate, et kogukonnad, kuhu kuulute, oleks hiireklõpsu kaugusel, siis valite „Minu kogukonnad“ jne.

Igal Koolielu kasutajal on oma profiil, profiili lehte on võimalik nii häälestada, et teised kasutajad saaksid kiiresti ülevaate, mis teile huvi pakub ja mida olete Koolielu portaalis teinud – näiteks missuguseid õppematerjale avaldanud, missugustesse kogukondadesse kuulute. Huvipakkuva profiiliga kasutaja võite lisada endale sõbraks, andes nii märku, et olete tema fänn.

Lisaks sellele saab nii Minu Kooliellu kui ka oma profiili RSS-voogudena tuua infot teistest keskkondadest – näiteks pilte fotode jagamise keskkonnast Flickr või postitusi ajaveebidest või säutsumisi Twitterist.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Koolielu portaal astub 2009. aasta detsembris Web 2.0 maailma, kus igal portaali kasutajal on võimalik aktiivselt kaasa lüüa.

Kindlasti aga ei ole nüüdseks uuendused Koolielus lõppenud. Mõni aeg kulub meil kõigil uue portaaliga harjumiseks ja selle tundmaõppimiseks. 

Vana Koolielu kättesaadav aadressil: http://arhiiv.koolielu.ee

Koolielu toimetus
Lisatud 14. detsembril 2009

Lisalugemist
IKT koolis ehk Koolielu portaalis ilmunud artiklite paremik 2008.-2009. õppeaastal

Koolielu õppija veerandi ülevaade 2010. a.

Koolielu portaali analüüs 2010. a. kasutusstatistika ja kasutajauuringu põhjal 

Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi avaldas veendumust, et Eesti õpetajatel on piisavalt häid ideid ja oskusi, et luua huvitavaid ja kvaliteetseid õppematerjale nii aineõpetuse jaoks kui ka eri õppeainete integreerimiseks. Tema sõnul on tal hea meel ka sel aastal tunnustada uuendusmeelsemaid õpetajaid ning tutvustada parimaid praktikaid kõigile õpetajatele.

Microsofti Eesti esinduse juhi Rain Laane sõnul aitab tehnoloogia õpetajate aega säästa ning muuta õpetamine tõhusamaks. "Vaadates eelnevaid konkursse saame tõdeda, et Eesti õpetajad on uuendusmeelsed ja otsivad võimalusi, kuidas muuta õppeprotsessi huvitavamaks ning efektiivsemaks."

Auhinnafondi kuulub hulgaliselt Microsofti ja Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt välja pandud infotehnoloogia vahendeid, konkursi võitnud õpetajatele on võimalus osaleda Microsofti Euroopa uuendusmeelsete õpetajate foorumil, mis toimub 2010. aasta märtsis Berliinis.

Konkursi tingimused ja vormistamise nõuded on kättesaadavad aadressil www.tiigrihype.ee/?op=body&id=273

Konkursi tööd saata Tiigrihüppe Sihtasutuse e-posti aadressile signe@tiigrihype.ee hiljemalt 19. veebruaril 2010. a. Esitatud materjalid avaldatakse Tiigrihüppe kodulehel ja levitatakse teiste meediakanalite kaudu.

Tiigrihüppe SA
Microsoft Eesti
Lisatud 15. detsembril 2009

Novembris välja kuulutatud konkursile laekus kokku 51 taotlust. Konkursil tunnustati entusiastlikke projektitegijaid, kes on vastu võtnud välismaa õppureid või saatnud Eesti noori ja õpetajaid end piiri taha täiendama. Oluline valikukriteerium on võime väärtustada elukestvat õppimist ja kujundada multikultuurset maailmavaadet. Esile soovisime tõsta neid, kelle tegevus on avaldanud mõju ka väljaspool oma asutust,
selgitas Sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere.

Tartu Kõrgem Kunstikool pälvis tunnustuse tänu aktiivsele ja järjepidevale välissuhetealasele tegevusele, eriti programmis Erasmus osalemisel. Kõrgem Kunstikool on välisvahetustes osalevate üliõpilaste suhtarvu poolest Eesti kõrgkoolide seas esikohal, näiteks sel aastal osales õpirändes 8% kooli õpilaskonnast.

Parimaks rahvusvahelise koostöö edendajaks tunnistati Eesti Muusikaakadeemia täienduskoolituskeskuse juhataja Ene Kangron, kelle aastatepikkuse töö tulemusena on koolimuusika tudengitel, täienduskoolituskeskuse õppureil ning kogu vabariigi muusikaõpetajatel olnud võimalus osaleda rahvusvahelises koostöös. Viimastest tegudest võib esile tõsta üldlaulupeo ajal toimunud konverentsi Music Inside and Outside the School korraldamist, kus osalesid 25 riigi esindajad.

Edukaimaiks rahvusvaheliseks projektiks hinnati Coubertini Akadeemia Ülenurme Gümnaasiumist. Projekti tulemusena valmis üksiraamat, mis annab ülevaate kaasaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertini elust ning sellest, kuidas rakendada tema ideid tänapäeva koolitundides. Lisaks Eestile osalesid projektis koolid Slovakkiast, Saksamaalt ja Poolast. Raamat on õppematerjalina leidnud laialdast kasutamist partnerriikide koolides ning praegu tõlgitakse seda ka hiina keelde.

Parimaid rahvusvahelisi haridustegijaid auhindas Sihtasutus Archimedes. 

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 15. detsembril 2009