Läbi toetuste loodab riik parandada ja ühtlustada keskkonnahariduse kättesaadavust Eestis, mistõttu rahastatakse just infrastruktuuri rajamist ja arendamist. Nii on võimalik euroraha toel ehitada keskkonnaharidustegevuse vajadustele vastavaid hooneid või rajatisi, kohendada või ümber ehitada ruume, soetada vajalikku sisustust ja õppevahendeid ning rajada õuesõpet toetavat infrastruktuuri. Tingimuseks on muidugi see, et kõike eelpool toodut kasutataks just keskkonnahariduse andmiseks.

Nendeks tegevusteks saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused ja nende poolt hallatavad asutused, mittetulundusühingud ja sihtasutused, kõrgkoolid ja nende asutused, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad asutused, Keskkonnaamet, Eesti Loodusmuuseum ning Riigimetsa Majandamise Keskus.

Ühele projektile antakse 600 000 kuni 60 000 000 krooni toetust ning toetuse saaja peab omaltpoolt panustama vähemalt 10%-ga.

Huvilistele toimuvad jaanuaris teabepäevad Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus. Täpsemad toimumiskohad ja kuupäevad täpsustuvad detsembri jooksul ning avaldatakse KIKi kodulehel.

Allikas: BNS Lisatud 15. detsembril 2009

Kokkulepe lihtsustab haldusmenetlust ja annab noortele rohkem võimalusi täiendada oma akadeemilist või kutseharidust, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Kokkuleppe alusel antavaid soodustusi saavad taotleda 18-35-aastased Eesti ja Kanada kodanikud, kes soovivad töölepingu alusel töötades saada täienduskoolitust oma karjääri edendamiseks ning registreeritud õpilased ja immatrikuleeritud üliõpilased, kes soovivad sooritada õppe- või praktikaperioodi vastuvõtvas riigis.

Samuti puudutab leping 18-35-aastaseid noori, kes kes soovivad vastuvõtvas riigis reisida ning lisaraha teenimiseks lühiajaliselt töötada.

Pärast lepingu allkirjastamist peab selle ratifitseerima ka riigikogu.

BNS; Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 15. detsembril 2009

"Uued õppekavad on koostatud nii, et rõhuasetus on noore arengul ja õppimisel. Lähtutud on sellest, et õppija on arenev, mõtlev ja tulevikku vaatav indiviid. Seega on vaja hinnata õppija küpsust põhiteadmiste ja -oskuste järgi, võimaldades õpilasel keskenduda endale huvipakkuvatele valdkondadele," sõnas EÕEL esimees Sille Lukk. "Seeläbi väheneks ka eksamitekeskne õppimine."

EÕEL hinnangul peaks olema kolm küpsuseksamit, millest kaks esimest näitaksid ära õpilase teadmised ja oskused emakeeles ning ühes võõrkeeles. Küpsuseksami tulemusi hinnatakse läbi eksaminandi teadmiste ühiskonnast ja kultuurist ning läbi kirjaliku ja suulise mõttearenduse ja väljendamisoskuse.

Kolmas eksam, millena Haridus- ja Teadusministeerium on välja pakkunud matemaatika eksami, peaks EÕELi esindaja arvates olema laiemaulatuslikum kui üks õppeaine. "Kolmas küpsuseksam võiks lisaks matemaatikaalastele teadmistele ja oskustele hõlmata teadmisi elukeskkonnast laiemalt, lähtudes füüsikast, keemiast, bioloogiast ja geograafiast," lisas Lukk.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 100 000 õpilase.

Eesti Õpilasesinduste Liit
Lisatud 14. detsembril 2009

Lukase sõnul on uued õppkavad rakendatavad ka praeguse hariduskorralduse juures, kuid põhikooli ja gümnaasiumiastme lahutamine võimaldaks neid rakendada efektiivsemalt.

Praegu kooskõlastusringil olevad õppekavad on plaanis valitsuse istungil arutusele võtta uue aasta alguses ning koolid hakkaksid uutele õppekavadele üle minema 2011./2012. õppeaastal.

Haridus- ja teadusministeeriumi õppekava talituse juhataja Ain Tõnissoni selgitusel lähevad uuele õppekavale kõigepealt üle põhikooli 1., 4. ja 7. klass ning üleminekuprotsess jõuab lõpule 2013./2014. õppeaastal. Selleks ajaks peavad olema uuele õppekavale üle läinud ka gümnaasiumid. "Arvame, et nii peaks jääma koolidele piisavalt puhveraega õppekavade rakendamiseks ja ei ole vaja teha asju kiirustades," leidis Tõnisson.

Võrreldes kehtivate õppekavadega on uutes suuremat rõhku pandud loodus- ja täppisteadustele. Samas on nende ainete omandamine üritatud teha õpilastele lihtsamaks.

Tartu ülikooli professori Miia Rannikmäe sõnul arvestati õppekavade koostamisel loodusteaduste osas kolme põhimõttega. "Interdistsiplinaarsus, orienteeritus probleemide lahendamisele ja seotus reaalse eluga ning uurimuslik lähenemine," loetles Rannikmäe, kelle sõnul on õppekava eesmärgiks anda õpilastele loodusteadusalane kirjaoskus ning eluks vajalikud teadmised erinevate loodusseaduste toimimisest.

Tallinna ülikooli emeriitprofessori Viive-Riina Ruusi sõnul on uusi õppekavasid ning ka koolireformi vaja, kuna maailm muutub ning haridussüsteem peab muutuma koos sellega. Ruusi sõnul on maailmas üldtunnustatud neli põhiväärtust, millele haridussüsteem võrdselt toetuma peab, need on oivalisus, süsteemi tõhusus, võrdõiguslikkus ja valik.

Haridusüsteemi eesmärgiks peab olema võimalikult tarkade inimeste kasvatamine, võimalikult maksimaalne ressursside ärakasutamine, igasuguse taustaga õpilastele võrdsete võimaluste loomine ning valikuvõimaluse pakkumine nii õpilastele kui koolidele, selgitas Ruus. "Meie oleme läinud tasakaalust välja. Õpilaste valikud on asendanud koolide selektsioon," leidis Ruus, kelle hinnangul hinnatakse liialt väliseid kriteeriume ning sisuline pool jääb tagaplaanile. Ka uutes õppekavades on Ruusi sõnul tehtud rohkem ruumi õpilase enda valikutele.

Gümnaasiumi kohustuslik osa väheneb uue õppekavaga praeguselt 72-lt kursuselt 63 kursuseni ning suureneb valikainete osakaal. Suurenenud on ka õppekava osa, mis kirjeldab võimalikke valikuid.
Valikainetena peab uue õppekava kohaselt olema võimalik kõigis gümnaasiumides õppida ettevõtlust, riigikaitset ja usundiõpetust.

Lähedaste õppeainete paremaks seostamiseks on ained seotud ainevaldkondadesse, mis võimaldab paremini ühiseid taotlusi avada. Samuti on aineti avatud seosed õppekava üldosa, läbivate teemade ja teiste ainevaldkondadega. Just õppeainete vähest omavahelist lõimingut ja vähest sidusust õppekava üldosaga on ette heidetud kehtivale õppekavale.

Õppekava rakenduse osas läheb pärast õppekava kinnitamist töö edasi aineraamatute ja teiste abimaterjalide koostamisega, teavitamise, koolitamise ning õppekirjandusega.

Neljapäeval arutas riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, mis on seotud riigikogus menetletava uue põhikooli ja gümnaasiumiseadusega.

Seadus pälvis teravat kriitikat nii opositsioonipoliitikutelt kui koolijuhtidelt.

Allikas: BNS Lisatud 11. detsembril 2009

Presidendi kantselei teatel arutas Ilves eelnõu menetlemist neljapäeval haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase, riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi, lastevanemate liidu eestseisuse liikme Liisa Pakosta ning Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimehe Toomas Kruusimäega.

Ilves osutas, et teise lugemise käigus on valitsuse algatatud eelnõus tehtud põhimõttelisi muudatusi koolide korralduse ja õpilaste vastuvõtu tingimuste asjus, mistõttu pidas ta oluliseks nende muudatuste võimalikud mõjud hoolikalt läbi töötada. "On selge, et õppekavade ja koolivõrgu reform on vältimatu. Ent haridusalaste otsuste tegemisel tuleb mõelda aasta, viis ja 12 ette," ütles ta ja kinnitas samas, et arvestades Eesti väiksust saab uue seaduse soovitud ja soovimatud mõjud täpselt välja selgitada.

Ilves soovitas võtta nende küsimuste arutamiseks piisavalt aega, pannes kodanikuühiskonna esindajatele südamele, et ka nemad sealjuures konstruktiivselt kaasa töötaksid ning parlament nende ettepanekuid arvestaks. "Haridus on nii oluline ja kõiki puudutav teema, et siin ei saa väga teravate vastuolude kiuste jõuga lahendusi kehtestada. Nii sündinud otsused ei jääks tõenäoliselt püsima," nentis ta.

Ilves lisas, et demokraatlikus ühiskonnas ei ole ega saagi olla täielikku üksmeelt, kuid kogu ühiskonda puudutavate pikaajalise mõjuga otsuste langetamisel tuleks otsida võimalikult laia toetuspinda ning teha kõik võimalik, et reform lähtuks eelkõige laste tuleviku kindlustamise huvist.

Eelnõuga kavandatavat põhikooli- ja gümnaasiumiosa lahutamist arutab neljapäeval opositsioonilise Keskerakonna ettepanekul riiklikult tähtsa küsimusena ka parlament. Arutelul võtsid ettekandjatena sõna kultuurikomisjoni keskerakondlasest aseesimees Mailis Reps, linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ja koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi.

Reedel korraldavad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuga plaanitavates muudatustes üksmeele leidmiseks riigikogu konverentsikeskuses nõupidamise opositsiooniliste Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Rahvaliidu ja Eestimaa Roheliste fraktsioon.

Riigikogus oli palju vaidlusi tekitanud eelnõu viimati arutlusel 25. novembril, mil katkestati kultuurikomisjoni ettepanekul selle teine lugemine. Kultuurikomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Peeter Kreitzberg põhjendas seda vajadusega anda kõigile fraktsioonidele ja huvirühmadele veel kord võimalus eelnõu sisuliselt läbi arutada ja esitada esimese lugemisega võrreldes oluliselt muudetud tekstile oma ettepanekud. Tema sõnul jäi eelnõus teise lugemise eel muutmata üksnes 18 paragrahvi 96-st.

Aasta algusest riigikogu menetluses olnud ja 25. märtsil esimese lugemise läbinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõule esitati teiseks lugemiseks 196 muudatusettepanekut. Uued parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt 11. detsembriks.

Kreitzbergi sõnul sõltub eelnõu edasine menetlemine sellest, kui palju uued ettepanekud seadust ja selle ülesehitust muudavad. Ta on varem BNS-ile öelnud, et paari kuuga ei õnnestu seadusega kavandatavaid muudatusi ilmselt selgeks vaielda ning pigem jõuab parlament sellega lõpule hiliskevadel.

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu sätestab põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused, õpilaste, nende vanemate ja kooli töötajate õigused ja kohustused ning kooli pidamise ja rahastamise ning kooli tegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused.

Loe ka:
- Emakeeleõppe reformikava kärbib teooria tiibu 

- Tulviste: koolide lahutamisel ei pea lähtuma õpilaste arvust 

- Lukas: mina olen ühiskonda hoiatanud 

- Koolireformi eelnõu muudatuste esitamise tähtaega pikendati  

Allikas: BNS Lisatud 11. detsembril 2009

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Loe ka: Eesti mees soustis Wikipedia, Google’i kaardid ja arvutimängud
(Eesti Ekspress 29.01.2009) 

Allikas: Postimees 10. detsember 2009

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel. 

Allikas: Postimees 10. detsember 2009  

Auhindamisest on plaanis teha iga-aastane traditsioon, st igal aastal tunnustame ühte lasteaeda ja kooli, kes on väärtuskasvatuse projektikonkursil silma paistnud. Väärtuskasvatuse all peame silmas õpilase isiksuse arengu toetamist kooli poolt, õpilase innustamist oma väärtustes selgusele jõudmises ning oskuse arendamist enda ja teiste väärtuste üle reflekteerimises. Väärtuskasvatus teostub koolis kehtivate reeglite, tegevuse, traditsioonide, õpetajate ja õpilaste suhtumise ja terve koolikultuuri kaudu.
Rändauhinnad antakse välja riikliku väärtusarendusprogrammi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" raames.

Väärtuskasvatuse rändauhindade kohta leiate infot aadressil www.eetika.ee/arendus/randauhinnad/ 

Autor: Laura Lilles Lisatud 9. detsembril 2009

Ministri sõnul on tööd on tehtud pikalt ja palju: “Ometi peab kuskile joone alla tõmbama, et praeguseks kooskõlastatud uuendused ka jõustuda saaks. Õppekava tuleb arendada muidugi ka tulevikus ja edaspidi toimub selle koolides juurutamise hindamine ja uuendamise vajaduste teaduslik hindamine pideva protsessina. Tänan õppekava ekspertrühma ja sellesse kuulunud teadlasi ja õppejõude, samuti kõikide ainekavade töörühmi, kuhu kuulus hulgaliselt nii kooliõpetajaid kui ülikooliõppejõude, seni tehtud töö eest.“

Põhikoolis on võrreldes gümnaasiumiga tähtsam kasvatav funktsioon. Põhikool kindlustab kõigile õpilastele võimetekohase tunnetusliku, kõlbelise ja sotsiaalse arengu ning tervikliku maailmapildi kujunemise – ta peab andma tervikliku pagasi, millega elus hakkama saada. Gümnaasiumi õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks on, et õpilased leiaksid huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda edasine haridustee.

Nimetatud erinevusest tulenevad ka rõhuasetused õpikeskkonnas ja õppe korraldamises. Põhikool peab pakkuma kõigi õpilaste arenemiseks turvalist keskkonda, gümnaasium rõhutab valikuid, mis võimaldavad jätkata õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

Kehtiva õppekava sihid ja taotlused on jätkuvalt sellised, mille suunas tasub samme seada. Uuendatud õppekava ei keera kooliharidust pea peale. Muutused on seotud eesmärkide rakendatavusega. Selleks on ainekavades teadlikult arvestatud üldeesmärkide ja pädevuste saavutamise ning ainetevahelise lõiminguga, vähendatud on ainemahte, selgemalt on väljendatud õpitulemused ning suurendatud gümnaasiumiõpilaste valikuvabadust.

Õppekavade üldosade suuremad muudatused puudutavad õpikeskkonda, hindamist ning gümnaasiumi lõpetamist. Lisaks on vähendatud gümnaasiumis kohustuslike kursuste arvu ning antud õpilasele õigus ja kohustus õppida valikaineid.

Töös ainekavadega oli kõige olulisemaks ülesandeks õppesisu hulga ja keerukuse ülevaatamine, et klassis toimuv oleks ea- ja jõukohane. Ainevaldkonniti muudeti õpet õpilasele lähedasemaks ning tema huvidele ja igapäevaelu vajadustele vastavaks, nagu näiteks emakeeles tekstiõpetuse rõhutamine, loodusainetes uurimusliku õppe rõhutamine, võõrkeeltes konkreetsetes keelesituatsioonides toimetulek, ühiskonnaõpetuses praktiline suunitlus, muusikas musitseerimine jne. Lükati edasi teemasid eelkõige põhikoolist gümnaasiumi õppekavva, nt matemaatikas ja loodusainetes. Piiritleti teemade sügavust ja liigset tõlgendamist eriti loodusainetes, ka nt matemaatikas. Võõrkeeltes täpsustati keeleoskustasemete kirjeldusi, mis võimaldab kindlaks teha õpilase taseme erinevates osaoskustes.

Lähedaste õppeainete paremaks seostamiseks on ained seotud ainevaldkondadesse, mis võimaldab paremini ühiseid taotlusi avada. Samuti on aineti avatud seosed õppekava üldosa, läbivate teemade ja teiste ainevaldkondadega. Just õppeainete vähest omavahelist lõimingut ja vähest sidusust õppekava üldosaga on ette heidetud kehtivale õppekavale.

Õppekava rakenduse osas läheb pärast õppekava kinnitamist töö edasi aineraamatute ja teiste abimaterjalide koostamisega, teavitamise, koolitamise ning õppekirjandusega. Esimesed tähtajad koolidele on seatud 2011/2012. õppeaastaks, kui uuendatud õppekavale lähevad üle põhikooli 1., 4. , 7. klassid. Õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013/2014. õppeaastaks.

Antud teema põhjalikum käsitlus koos tervikdokumentide ning ainekavadega on loetav Haridus- ja Teadusministeeriumi interneti koduleheküljel: www.hm.ee/index.php?046373. Lisaks toimub reedel, 11. detsembril kell 11.00 Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduses pressikonverents, mis pühendatud uueneva riikliku õppekava teemale.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 9. detsembril 2009

Linnapolitsei juhi Kaimo Järviku sõnul on koolid teada jaanuaris ja töö neis algab veebruaris. "Praegu arutame politsei ja enda statistika, samuti linnaosade ja haridusameti ettepanekute alusel, kus oleks meie kohalolek esmajärjekorras vajalik," rääkis Järvik ning avaldas lootust, et tulevikus asendavad mupo töötajad kõigis linna koolides sinna praegu palgatud turvamehi.

2010. aastal on planeeritud munitsipaalpolitsei ameti teenistujate koosseisu 160 ametikohta.
Avaliku korra tagamiseks Tallinna koolide juures ning noorte kuritegevuse ennetamiseks moodustatakse kooli- ja sisevalve osakond.

Tallinna 2010. aasta eelarves on munitsipaalpolitsei ameti kuludeks ette nähtud 43,215 miljonit krooni.

Allikas: BNS, Pealinn Lisatud 15. detsembril 2009