Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Allikas: Pärnu Postimees 9. detsember 2009 

"Venekeelsed noored tõid taas välja, et mitme keele, sh eesti keele oskamine annab võtme tulevikus tööturul läbilöömiseks," kirjeldas konverentsil kogetut Integratsiooni Sihtasutuse kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator Lianne Ristikivi. Tema sõnul jõudsid nii eesti kui vene noored ühisele arusaamisele, et kui keeled on suus, siis edasise õppimise juures ei teki küsimust, KUS õppida, vaid MIDA õppida. "Noored teadvustavad endale, et keele mitte oskamine seab piirangud edasiseks eluks. Seetõttu on paljud vene noored väga huvitatud igasugusest eesti keele praktikast," selgitas Ristikivi.

Ühiselt mõtestati lahti ka konverentsi pealkiri "Keel on muusika". Leiti, et keel "heliseb" ja et keelt saab kasutada nii relva kui abistava vahendina. See avab uksed – olgu keel verbaalne või mitteverbaalne. "Keel on ka see, mida koolis õpitakse, on see siis üksteise mõistmise ja toetamise keel või kahjuks ka vägivalla keel. Leiti, et perekond õpetab armastuse ja üksteise mõistmise keelt," rääkis Ristikivi noorte mõtetest.

Noortekonverentsist "Keel ja muusika" võtsid osa eesti- ja venekeelsete keskkoolide õpilased, kes osalesid sel aastal mõnes Integratsiooni Sihtasutuse poolt toetatud tegevuses – keeleõppe laagrites, pereõppes või eesti- ja venekeelsete noorte ühistegevustes. Osalejad jagasid kogemusi ühiselt ellu viidud tegevustest, arutlesid eesti keele oskuse olulisusest ja võimalustest õppida keelt kooliväliselt.

Integratsiooni Sihtasutus jätkab noortele suunatud tegevusi ka järgmisel aastal. Koostöös Briti Nõukoguga toimuvad neljas omavalitsuses Tulevikulinna mängud, samuti korraldab sihtasutus eesti- ja venekeelsetele noortele kaks konverentsi demokraatia ja osaluse teemadel.

4. detsembril toimunud konverentsi "Keel ja muusika" rahastati Euroopa Sotsiaalfondi "Keeleõppe arendamine 2007-2010" programmist ja Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Integratsiooni Sihtasutus
Lisatud 10. detsembril 2009

Kuigi väga suur osa inimestest tunneb, et neil ei jagu aega perekonnale pühendumiseks, tunneb veel rohkem inimesi, et töö- ja perekonnakohustuste kõrvalt jääb neil vähe aega iseenda jaoks. 80 protsenti kuni seitsmeaastaste laste vanematest oli tundnud viimase poole aasta jooksul, et neil napib aega iseenda jaoks. Sealjuures 28 protsenti väikelaste emadest tundis seda sageli.

Uuring näitab, et mitmed töö- ja pereeluga seotud hoiakud on Eestis jätkuvalt üsna traditsioonilised, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

79 protsenti meestest ja 78 protsenti naistest on veendunud, et alla kolmeaastaste laste emad peaksid pigem pühenduma laste eest hoolitsemisele kui tööle.

Ligi kaks kolmandikku inimestest arvab, et väikeste laste emal on raske head töökohta leida ning ligi 30 protsenti leiab, et sama probleem on väikeste lastega mehel. Ka tööalaseid arenguvõimalusi peetakse lasteta meestel ja naistel paremaks.

Kõige levinumad tööandjate poolsed töö- ja pereelu ühitamist toetavad meetmed on töökorralduslikud. 70 protsendil meestest ja 61 protsendil naistest on võimalus ajada tööajast isiklikke asju.

Paindlikest töövormidest on meeste töökohtadel on kõige levinum võimalus töötada ebatraditsioonilistel tööaegadel (48 protsenti), töötada määramata tööajaga (42 protsenti) ning vajadusel ise otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle (41 protsenti).

Naistele on need võimalused vähem kättesaadavad - nii ebatraditsioonilisi tööaegu, määramata tööaega ning võimalust otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle saab kasutada ligi veerand naistest.

Kõrgema haridusega ja noorematel inimestel on suurema tõenäosusega võimalus oma töökorraldust vastavalt vajadusele muuta. Näiteks on vaid seitsmel protsendil madalaima haridustasemega töötajatel võimalik töötada vajadusel kodus ning 23 protsendil võimalus vajadusel ise otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle.

Kõrgharidusega inimestel on vastavad näitajad 35 protsenti ja 59 protsenti. Kõrgema haridusega inimeste töökohtadel toetatakse ka oluliselt rohkem enesetäiendamist. See võimalus on 57 protsendil kõrgharidusega töötajatest ja 18 protsendil madala haridusega töötatest.

Allikas: BNS Lisatud 8. detsembril 2009

Loe edasi Pärnu Postimehest.

Allikas: Pärnu Postimees 2. detsember 2009 

Kalender asub aadressil kalender.tmm.ee.

2010. aasta tähtpäevade kalendris on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum esile tõstnud igas kuus ühe olulise isiku portree ja ülevaatliku tekstiga tema elutöödest ning loomingust, nendeks on: Aleksander Läte, Olav Roots, Georg Ots, Helmi Betlem, Kai Leete, Elli Kubjas-Eskola, Helend Peep, Klaudia Maldutis, Artur Rinne, Peeter Lilje, Theodor Altermann ja Ida Urbel. 

Lisaks kultuuritegelaste juubelite ja sünniaastapäevade loetelule on igal kalendrikuu lehel kilde ajaloost – kroonika olulistest eesti muusika- ja teatriajaloo sündmustest. Tähtpäevade kalendri kujunduses on kasutatud muuseumi kunstikogusse kuuluvat näitleja Ants Jõgi poolt loodud graafikat. Kasutatud fotod kuuluvad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogusse.

Internetipõhise tähtpäevade kalendri 2010 kujundas ja teostas Wolk. Kalendril on ka lingid muuseumi 2006. –2009. aastate tähtpäevade kalendritele.

2009. aastal said muuseumikülastajad tutvuda kalendri väljatrükiga jooksva kuu raames ka muuseumi fuajees. 2010. aastal muuseum jätkab seda.

Olete oodatud tutvuma!

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 30. novembril 2009 

Peaminister Andrus Ansip tuletas oma kõnes kodanikupäeva aumärgi saajatele meelde president Lennart Meri ütlust, et Eesti riik ei ole väike, sest tema kodanikud on suured, edastas siseministeeriumi pressiesindaja.

Siseminister Marko Pomerants avaldas lootust, et järgmise aasta kodanikupäeva aumärgi kandidaate esitatakse juba igast Eestimaa nurgast. "Tublisid inimesi ja nende hoolivat suhtumist oma riiki ja kaaskodanikesse ei peaks lihtsalt iseenesestmõistetavana võtma," sõnas ta.

Kodanikupäeva aumärgi pälvisid isamaalise ja kodanikukasvatuse eestvedaja Heimar Põld, Tihemetsa põhikooli juht ja aktiivne projektitöös osaleja Aita Matson, koduloouurija Elle Näppo, Rakvere Memento juht Aino Kiiver ning õpetaja ja keskkonnaaktivist Pille Tahker.

Samuti said aumärgi jalgpalliklubi FC Warrior treener ning kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Kuivits, Põlva vallavanem ja spordi väärtustaja Arne Tilk, August Kitzbergi loomingu koguja Asta Jaaksoo, koduloouurija Anni Lahe ja Kaitseliidu Võrumaa maleva kodutütarde noorteinstruktor Eve Täht.

Aumärgi said ka Kaitseliidu Harju maleva pealik Urmas Susi, Pala kooli direktor ja kultuurielu edendaja Malle Weinrauch, rahvakultuuri traditsioonide kandja Airi Rütter, Vastseliina valla Loosi külavanem Viive Tomson ning Järlepa lasteaed-algkooli pedagoog ning kodukultuuri edendaja Laine Oeselg.

Kodanikupäeva tähistatakse tänavu kaheteistkümnendat korda.

Aasta kodanik on Erkki-Sven Tüür
Kultuuriminister Laine Jänes kuulutas 26. novembril välja tänavuse aasta kodaniku, kelleks on helilooja Erkki-Sven Tüür.
Minister Jänes ütles tiitlit üle andes, et käesoleva aasta kodanikupäeva moto "Loovad inimesed - edukas riik" on justkui sünonüüm meie tänase päeva peakangelasele. "Ta on inimene meie enda seast, kes iga päev oma elu Eesti pinnal elab ja toimetab, on südamega oma saare, riigi ja inimeste küljes ja ometi loob suurt maailmamuusikat. Praegu, aastal 2009. aastal teeb ta seda loomingulises kõrgvormis, ja laial haardel, nii süva- kui levimuusikas, nii kodu- kui välismaal", märkis minister Jänes. Kultuurminister Laine Jänes kinkis Erkki-Sven Tüürile Rait Präätsa klaasskulptuuri ning tiitliga kaasneb ka preemia 20 000 krooni. Aasta kodaniku auhind anti Tüürile üle kodanikuühiskonna konverentsi "Hea kodaniku taimelava" raames.

Kultuuriministeeriumile esitati 23 kandidaati aasta kodaniku tiitlile.

Allikas: BNS Lisatud 27. novembril 2009

Räpina Aianduskooli õpilaskodu ehitustööd ja sisustamine moodustavad ühe osa Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatavast investeeringuprojektist. Investeeringuprojekti kogumaksumuseks kujuneb 21,9 miljonit krooni, millest 18,4 miljonit krooni rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja 3,5 miljonit krooni katab kaasfinantseeringuna Haridus- ja Teadusministeerium.

Räpina Aianduskool on üks 28-st kutseõppeasutusest, kes 2008. a. esitatud eeltaotluse põhjal lülitati struktuuritoetuste "Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine" investeeringute kavasse. Meetme eesmärgiks on tagada kutseõppeasutuste infrastruktuuri ajakohastamine ning toetada tegevusi, mis kaasajastatud õppe- ja töökeskkonna abil tagavad kutseõppe kvaliteedi tõusu. Investeeringuprojekt mõjutab otseselt kutseõppe kättesaadavust ning aitab kaasa õppeotstarbelise infrastruktuuri kaasajastamisele.

Nooruse tänava uues õpilaskodus on loodud kaasaegsed elamisvõimalused 128 õppijale. Eriti tunnevad head meelt sessioonõppijad, kes on seni kohtade puudumise tõttu pidanud elama kitsastes oludes või leidma õppimise ajaks ise elamispinna.

Õpilaskodu projekteerimis-ehitustöödega lõpetati oktoobri alguseks. Sisustööd lõpetatakse novembrikuus ning seejärel on uus ja igati kaasaegne õpilaskodu õppuritele avatud.

ERF toel valmis lisaks 2008.a. kooli söökla (7 milj. krooni). 2009.a. realiseerus kaks projekti: "Õppemajandi tehnika ja seadmete soetamine, "Maastikuehituse ja pargihooldustehnika ning seadmete soetamine", mille tulemusena täienes kooli tehniline baas kaasaegse tehnika ja seadmetega (3,4 milj. krooni). Ehitamisel on uus ajakohase sisseseadega kasvuhoonekompleks (17 milj. krooni).

Räpina Aianduskool
Lisatud 25. novembril 2009

Teder rõhutas esmaspäeval riigikogu juhatusele saadetud kirjas, et rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavuse tagamine sõltuvushäiretega lastele on väga oluline, kuna sellest oleneb paljude sõltuvushäiretega laste tulevik. "Seetõttu loodan, et riigikogul on tahe ja võimalus rakendada tõhusaid meetmeid olukorra parandamiseks," ütles ta ja lisas, et seni ei ole ta tagasisidet saanud, mida kavatseb riigikogu teha, et sõltuvushäiretega lastele oleks rehabilitatsiooniteenus kättesaadav ning seda teenust osutataks seaduslikul alusel.

Parlamendi õiguskomisjoni Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv esimees Ken-Marti Vaher ütles BNS-ile, et tegemist on tõsise teemaga, mis ei tohi jääda tähelepanuta. Tema sõnul on õiguskantsleri osutatud probleemide arutamiseks kavas korraldada õigus- ja sotsiaalkomisjoni ühisistung, kus osaleksid ka eksperdid ja ametnikud. "Loomulikult kuulame ära ka õiguskantsleri seisukohad ja lepime seejärel kokku edasised tegevused," lausus ta.

Teder saatis riigikogule 15. septembril ettekande, kus märkis, et peab praegust olukorda, kus riik on jätnud rehabilitatsiooniteenuse sisu ja rahastamismudeli ning teenusele suunamise menetluse reguleerimata, põhiseadusvastaseks.

Õiguskantsleri sõnul on seadusega reguleerimata, millist abi on rehabilitatsiooniteenusele suunatud lapsel õigus saada, samuti puuduvad kohustuslikud nõuded rehabilitatsiooniteenuse osutajatele. Ka on tema sõnul reguleerimata, kas ja mil määral võivad mõjutusvahendi kohaldajad piirata laste põhiõigusi, kui see osutub rehabilitatsiooniprotsessi tulemuse jaoks hädavajalikuks.

Seadusandja tegevusetuse tõttu on Tederi sõnul tekkinud olukord, kus enamikus omavalitsustes ei ole sõltuvushäiretega lastele spetsiaalset rehabilitatsiooniasutust loodud ja efektiivne rehabilitatsiooniteenus pole kättesaadav.

Allikas: BNS Lisatud 23. novembril 2009

Stephen Wolfram on 49-aastane Suurbritannias sündinud füüsika imelaps, kelle loodud veebileht arvutab vastuseid kasutades andmekogu, mille on kogunud AS Wolfram Research. Firma arendab edasijõudnud matemaatika ja analüüsitarkvara Mathematica ja antud tarkvara mitmekordse kureerimise tõttu oli firmale tekkinud lai teadmistebaas, mis avalikkusele nüüd kättesaadavaks tehti.

Erinevalt teistest otsingumootoritest, mis edastavad veebiviiteid otsingusõnast tuleneva infoga on WolframAlpha musta kasti sarnane. Kui anda sellele arvutustehte käsk, antakse vastus koos viitega algallikale.
Haridustöötajate arvates pakub antud veebileht üliõpilastele valmis lahendusi selle asemel, et õpilased need ise selgeks õpiksid ja ära lahendaksid.

Artikli "New search tool gives pause to some" põhjal refereerinud Maibritt Kuuskmäe 
Lisatud 23. novembril 2009

Õpilasesinduste Assambleesse kuulub 58 venekeelset kooli ning EÕEL esindab täna läbi oma liikmete ligi sadat tuhandet peamiselt eesti keelt kõnelevat õpilast üle Eesti. Kokkulepe sõlmiti Lukase kohtumise ajal Metlevi juhitud organisatsiooni juhatusega.

„Kavatseme teha senisest rohkem koostööd EÕEL-iga, et veelgi efektiivsemalt kaitsta Eesti õpilaste huvisid,“ ütles Sergei Metlev pärast koosolekut. „Me ei tee rõhuasetust eesti ja vene koolide lepitamisele, sest meie riigis on ühine haridussüsteem ning erinevate õppekeeltega koole eristab vaid see, et vene koolid on ühiskonna mõjudele suletumad. Oluline on suhelda õpilastega ja pakkuda neile igakülgset infot, vajadusel kaitsta nende õigusi dialoogis kooli juhtkonna või valitsusega.“

Varjud saatsid ministrit vabariigi valitsuse istungil, osalesid Riigikogu kultuurikomisjoni istungil, kus arutati koos rektoritega kõrghariduse tuleviku üle ning kohtusid ministrit nõustava Noortepoliitika Nõukoguga.

Sergei Metlevit valitsuse pressikonverentsi juhtima palunud minister Lukas täitis piltlikult osa arvamusliidrite lõimimist edendava soovituse kaasata tulevikus valitsusse vene päritolu minister. Päeva lõpuks sõnas minister Lukas kokkuvõtteks: „Mõlemast minu töövarjust saaks tulevikus asjalik haridusminister.“

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. novembril 2009