Kutsekeel.ee koondab linke E-õppematerjalidele ja E-kursustele, vahendab uudiseid sihtrühmale ning aitab kaasa õpetajate võrgustiku tekkele ja toimimisele. Veebilehe sihtrühmaks on kutsekoolide õpetajad ja õpilased, aga ka võõrkeeleõpetajad, üliõpilased, kõrgkoolid, tööandjad, erialaliidud jt.

Integratsiooni Sihtasutuse elukestva õppe üksuse juhataja Eduard Odinetsi sõnul leiab kasutaja veebilehelt aastatel 2005-2008 Euroopa Sotsiaalfondi kaudu rahastatud projekti "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides" raames loodud üle 20 õppematerjali ja metoodilise käsiraamatu. E-õppematerjalidest www.kutsekeel.ee/index.php?page=92 on 10 mõeldud kasutamiseks eesti keele tundides ja 7 erialatundides. E-õppematrjalid on välja töötatud nii, et õpilane saaks neid iseseisvalt, ilma õpetaja abita kasutada ja oma tulemusi kontrollida.

Kõik E-õppematerjalid on koostanud eesti keele õpetajad või erialaõpetajad koostöös haridustehnoloogidega. Veebilehel on toodud ka paberkandjal õppematerjalide pdf-versioonid nii eesti keele tunnis www.kutsekeel.ee/index.php?page=113 kui erialatunnis www.kutsekeel.ee/index.php?page=144 kasutamiseks ning keele ja kultuurilise õppe materjalid www.kutsekeel.ee/readystudygo hotelli-, restorani-, turismi- ja pagarierialadele.

Eraldi mainimist on väärt vabakutselise keeleõppe eksperdi Mare Kitsniku sulest ilmunud eesti üldkeele õppekomplekt ning iseseisvaks õppimiseks mõeldud interaktiivne töövihik www.kutsekeel.ee/index.php?page=111. Mare Kitsnik on ka sel sügisel valminud uudsete teeninduserialadele suunatud eesti erialakeele õppekomplektide www.kutsekeel.ee/index.php?page=170 autoriks.

Õpetajad saavad käsiraamatute toel teada võimalustest, kuidas erialakeelt www.kutsekeel.ee/index.php?page=129 õpetada. Samuti võivad nad lugeda eriala- ja keeleõppe lõimisesest, seda nii eesti www.kutsekeel.ee/index.php?page=132 kui vene keeles www.kutsekeel.ee/index.php?page=177. Juba 2009. aasta lõpust laieneb veebileht uue teema – lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe – võrra.

Aastaks 2010 lisanduvad veebilehele Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Keeleõppe arendamine 2007–2010" www.meis.ee/est/keeleoppearenda raames loodavad erialakeele aineprogrammid ja õppekomplektid kutseõppeasutustele.

Kutsekeel.ee ootab rohkelt kaastööd, erialast infot, ettepanekuid, arvamusi ja teateid kõikidelt kasutajatelt veebiaadressil www.kutsekeel.ee/tagasiside

Veebilehe kutsekeel.ee tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist "Keeleõppe arendamine 2007–2010".

Integratsiooni Sihtasutus
Lisatud 9. novembril 2009

Materjalid sisaldavad rohkesti ülesandeid keele kõigi osaoskuste arendamiseks ning on koostatud õpik-töövihikuna. Õppematerjalide juurde kuuluvad ka kuulamistekstidega CD-d. Uudses komplektis on õppurile vajalik keel ja aine ühendatud tänapäevase õppemetoodikaga. Kasutaja leiab siit inforikkaid lugemistekste, loomulikus kõnekeeles esitatud kuulamistekste ning palju aktiivset kaasamõtlemist ja suhtlemist nõudvaid ülesandeid.

Õppekomplekte kasutatakse praegu Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud erialakeele kursustel, mille läbiviijaks on keelefirma Sugesto. Järgmiseks sügiseks peaks valmima suurematiraažiline trükk, mis jagatakse tasuta kutsekoolidele. 

Kõik huvilised võivad materjalidega tutvuda internetilehel www.kutsekeel.ee ja Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel virtuaalraamatukogus www.meis.ee/est/raamatukogu.

Lisatud 4. novembril 2009

Informatiivne ja hariv päeviku vormis tekst sisaldab seltsi teatel arutlusi hariduse, keele ja stiili, kirjanike ja kirjanduse, kriitika, tõlkimise, kunsti, filosoofia, loomingulise töö, sõja ja olme, maailmavaateliste küsimuste üle, näitab suhtlemist paljude teadlaste ja kultuuritegelastega ning heidab valgust 1942-1943 aastate ajaloolistele sündmustele ja meeleoludele.

Kuna Aavik oli Eesti Vabariigi kooli üks kujundajaid, on tema mõtted haridussüsteemist ja koolireformist seltsi hinnangul aktuaalsed ka tänapäeval.

Aaviku käekirjas käsikiri on 1050 lehekülge paks, arvutitekstina on käsikirja maht 860 lehekülge.

Johannes Aavik (1880-1973) oli keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks.

Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat.

Aavik oli eesti, ladina ja prantsuse keele õpetaja, Tartu ülikooli eesti keele lektor ja dotsent, hariduse ja sotsiaalministeeriumi haridusnõunik ning keskoolide ja gümnaasiumide peainspektor kuni aastani 1940, mil ta valldandati kõigilt ametikohtadelt. Ta oli ka Eesti kirjanduse seltsi ja Emakeele seltsi auliige ning teda autasustati 1938. aastal Valgetähe 3. klassi teenetemärgiga.

Allikas: BNS Lisatud 22. novembril 2009

Peipsiveer ja Setomaa 
http://www.loodusreisid.ee/?m1=4&m2=100

Hiiumaa
http://www.loodusreisid.ee/?m1=4&m2=19

Põhja-Läti parimad paigad
http://www.loodusreisid.ee/?m1=3&m2=122

Koostame reisipaketi vastavalt rühma suurusele ja soovidele. Väljasõit rühmale sobivast kohast.

Täiendav info: tel. 52 92 514, info@loodusreisid.ee või www.loodusreisid.ee

Autor: Viire Vahtra Lisatud 1. detsembril 2009

Toimub:
16.-19. detsember 
kl  10.00, 11.30, 13.00, 14.30, 16.00.

Oodatud on lastegrupid, perede ühendused ja muud kollektiivid. Sobib ka lapse sünnipäeva
tähistamiseks! Palume eelnevalt registreeruda.

Maksumus 50 kr osaleja kohta.

17. ja 18. detsembril alates kl 14.00; 
19. detsembril alates kl 10 on oodatud pered, soovitav eelnev registreerumine.
Peredele perepilet 125 kr. NB! 12. detsembril tähistame kõige noorema poku sünnipäeva!

Programm sisaldab õueskäiku, soovitav valida riietus ja jalatsid vastavalt ilmale! Kestus 90 min.

Lisainfo: www.pokumaa.ee

Autor: Ena Drenkhan Lisatud 30. novembril 2009

31.12.2009-01.01.2010 oleme suletud, puhkame ise ja laseme puhata ka meie loomaperel. Kõigile taas teretulemast ning HEAD UUT AASTAT alates 02.01.09.

"Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule
tema koduks on vaikne ja lumine aas.
Õhtu süütab ta okste peal tähtede tuled,
inglijuustena lumised vaibad on maas."
Leelo Tungal

Hind õpilasele 75 krooni koos koduloomaaia külastusega. Õpetajad ja kasvatajad, kui rühma saatjad, kes aitavad korda hoida, tasuta. Võimalus juurde tellida vankri/reega ponisõitu - 1 ring lapsele 25 krooni.
Programmi kestvus orjenteeruvalt 2-2,5 h.

Kutsume kõiki uusi ja vanu sõpru Pärnumaale Audru valda Soomra külla Pihlaka talu koduloomaaeda tähistama aasta kõige ilusamat aega JÕULUAEGA.

Koos vaatame üle kogu meie loomapere, kelle hulgas on tori hobune Arnet, väikesed maalambad-Külli, Minni, Pille-Riin ja suur lihalammas Oskar oma pruutidega, maakarja veised Madli ja Matilde ning Eesti vutid. Veel saab näha maailma vanimaid rohusööjaid koduloomi kitsesid - Liisut, Mallet, Kullat, Lottat, Ninnut, Nännut, Rasmust ja Aadut koos imearmsate minikitsede Jõmmu ja Juuliga. Rõõmuga kohtuvad teiega suur siga Pepe koos minisigade Triinu ja Possega, oma jõulusoovid sosistavad teile ka eesel Osvald ning šetlandiponid Kusti, Polly, Käbi, Kapral, Koidu ja Luisa koos miniponi Viguriga. Kindlasti ootavad teiega kohtumist ka nutria Tipp koos sinirebaste Tootsi ja Teelega ning kõik meie küülikud ja kodulinnud. Ennast ei luba ära unustada ka vahvad tuhkrud preili Anni ja noorhärra Eedi.

Alati rõõmsameelsed päkapikud annavad jõulutaadile edasi kõik jõulusoovid. Lisaks mängime põhus, meisterdame koju mõne eseme ja valame lõkkel õnne. Teeme väikese retke metsa, viime metsloomadele süüa ja kuulame, mida teevad metsloomad ja linnud talvel. Proovime ka talutöid - villa kraasimist ja käsikivil jahu jahvatamist. Iga laps saab koju kaasa lisaks oma meisterdatud esemele ja ise kraasitud õnne toovale villatutile kogu Pihlaka talu päkapiku ja loomapere parimad jõulusoovid.

Lisainfo telefonil 56 663 618, 56 42 408, alati võib ka kirjutada koduloomaaed2@hot.ee, külastage ka meie kodulehte www.pihlaka.fie.ee

Autor: Katrin Pirs Lisatud 11. novembril 2009

Avatud näitused:
EESTI AJA ARHITEKTUUR. Eugen Habermann 125. Herbert Johanson 125.
EESTI MAA-ARHITEKTUUR. Arhitekt Boris Mirov (1929–1996)
ARHITEKTUURIMUUSEUMI MÖÖBLIKOLLEKTSIOON
ALVAR AALTO. Õunapuuõied.
Püsinäitus EESTI ARHITEKTUUR MAKETTIDEL

Detsembri lõpuni jätkub ARHITEKTUURIKIRJANDUSE SOODUSMÜÜK.
Uued ja vanad arhitektuuriraamatud linna parimate hindadega.

Uued väljaanded:  
Boris Mirov (1929–1996). Näituse kataloog.
Arhitektuurimuuseumi kalender 2010: Sõjajärgse aja arhitektide grupipildid.
Eesti Arhitektuurimuuseumi uus buklett.
 
Tere tulemast!

Eesti Arhitektuurimuuseum, Rotermanni soolaladu
Lisatud 14. detsembril 2009  

1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus, tolleaegse noore intelligentsi kogunemiskohas, näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud Campbelli supipurki à la Warhol. Näituse nimi – "SOUP 69" – ja näituse eestvedajad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts said popkunsti märgiks ja sünonüümiks aastateks. Nähtuse lõppu on raskem fikseerida. Aastatel 1972–1973, kui pop-ideedest vaimustunud üliõpilastest iseseisvad kunstnikud said, vaibus kollektiivne mäslemine ja olulisemaks osutusid individuaalsed otsingud, kuid just siis hakkas popkujund tasapisi mõjutama vanemate kolleegide loomingut ning vallutama ka rakenduslikumaid sfääre – trükiste (raamatud, ajakirjad, plakatid) kujundust, teatrikujundust, jõudes 1974. aastaks animafilmini. Popkunst oli tulnud, et jääda.

Maailm muutus kuuekümnendatel, ka siinpool raudset eesriiet. Popkunst paiskas segamini arusaamad kõrgest ja madalast kultuuris – kopeerimine ja kitš, rahvaglamuur ja subkultuurid, moed ja trendid, rokkmuusika ja noortepeod, kogu noorte elustiil sai uue kultuurivälja võrdseks osaks. Kultuurisfäär pöördus vääramatult.

Näitus on jagatud neljaks osaks: uut kujundimaailma oli näha kõigepealt ANK 64 põlvkonna pinnalistes erksavärvilistes guaššmaalides. See osa kannab pealkirja "Rõõmus pop". Teine suur alajaotus, "Union-pop", esitab kahe rühmituse – Visarid (loodud 1967) ja SOUP 69 kunstnike loomingut. Kolmas jaotus – "Linnautoopia" – on meie popi oluline osa. See räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. Näituse lõpetab Kiwa näituseks valminud maalisari – vildikamaalid koondnimetuse all "Avant-pop".

Näituse kuraator on Sirje Helme, kujundaja Andres Tolts. Veebruaris 2010 ilmub näituse kataloog.

Näitus jääb avatuks 11. aprillini 2010.

Eesti Kunstimuuseum
Lisatud 24. novembril 2009

Virtuaaltuuri esitletakse esmakordselt 17. novembril muuseumi 90. juubeli vastuvõtul Kumus ning seejärel saab seda kasutada läbi Kumu kodulehe www.ekm.ee/kumu

Virtuaaltuur annab võimaluse külastada interneti vahendusel paiku, kuhu puudub võimalus reaalselt kohale minna. Kumu virtuaaltuuri puhul on rõhk eelkõige sisulisel poolel, mis annab vaatajale infot muuseumi tegevuse eri valdkondade kohta. Valikuliselt antakse läbilõige nii Kumu neljal korrusel toimuvatest näitustest kui ka kunstiga kaasnevatest tegevustest auditooriumis ja hariduskeskuses, lisaks saab infot Kumu paljude erinevate üksuste kohta, näiteks restaureerimisosakond, kuhu tavakülastaja ei pääse. Näitusesaalides on võimalik valikuliselt zoomida ekponaate ning saada lisainfot, klõpsates erinevatel infonupukesel. Kuulata saab audiogiide ning näha filmilõike. Panoraami peale on võimalik manada ruumi plaan, mis aitab kasutajal näha keerulise ülesehitusega maja korruse üldpilti ning ka seda, kus ta hetkel liigub. Tulevikus saab virtuaaltuuri abil külastada püsiekspositsiooni, vahetuvate näituste vaatamiseks tuleb siiski Kumusse kohale tulla.

Virtuaaltuuri teostas: foto360.ee
Kujundus: Kätlin Tischler
Fotod ja tehniline teostus: Märt Kruus, Andres Kruus
Kontseptsioon: Andres Kruus, Anu Tähemaa
Produtsent: Anu Tähemaa

Kumu kunstimuuseum tänab: Bayer OÜ, Kultuurikapitali, idee andjaid, toetajaid ja kriitikuid.

Eesti Kunstimuuseum
Lisatud 14. novembril 2009
 

Võrumaa talupojad Haanjast, vennad Juhan, Jakob ja Tannil Kriisa otsustasid 19. sajandi lõpul proovida, kas nad saavad hakkama oreli ehitamisega. 1886.a. valmiski esimene pill Misso palvemajale. Orelite ehitusega tegelesid hiljem ka Tannili pojad Rudolf, Eduard, Aksel ja Harry. Praegu jätkab sel alal Eduardi poeg Hardo Kriisa, keda abistavad pojad Helar ja Hanno. Aastatel 1886–1991 ehitasid Kriisad üle 30 uue oreli.

Näitus jääb avatuks kuni 30. jaanuarini 2010.

Sissepääs muuseumipiletiga.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 9. novembril 2009