Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on Kumu kunstimuuseum saanud arvestatavaks kunstisillaks ja aktiivseks partneriks riikidevahelises kultuurisuhtluses, tänu sellele saavad nüüd huvilised siin oma kodus nautida maailmakuulsaid kunstnikke. "Normandia veetles Prantsuse parimaid maastikumaalijaid nii nagu meie kunstnikke on köitnud Saaremaa maastikud. Meri ühendab, mis sellest, et kõneleme erinevaid keeli", märkis minister Jänes.

Näituse toomist Eestisse toetasid Prantsuse Vabariigi Suursaatkond ja Prantsuse Kultuurikeskus Tallinnas, Alam-Normandia maavolikogu, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, näituseorganisatsioon Les Flux des Arts ning Swedbank.

Külastajatele on näitus avatud 10. jaanuarini 2010.

Kultuuriministeerium
Lisatud 16. oktoobril 2009

„Kihnu Jõnni“ kõrval on „Polkovniku lesk“ üks neist Smuuli näidenditest, mis kõnetab inimesi ka väljaspool oma kirjutamisaega. Lavastaja Toomas Suumani sõnul huvitas teda selle näidendi puhul eelkõige Lesk kui nähtus, üksildane inimene ja tema olemine ilmaruumis. Mängulisse lavastusse on põimitud mitmeid tsitaate nii maailma- kui Eesti klassikast, tekste, mis on lavastajat tema erinevatel eluetappidel mõjutanud ja mis muutusid oluliseks ka lavastuse „Lesk“ valmimisel.

Tühi ja pime on ilmaruum. Ääretu ja nõnda külm, et isegi kobamisi teed otsiv tähevalgus ei suuda seda soojendada. Seal – tühjuse keskel ja tähtede taga pesitseb Lesk. Kunagi oli ka tema täht. Teda kuulati, talle pühendati oode, ainus sõna tema huultelt vallandas sõdu! Nüüd on Lesk üksi. Tema Polkovnik on ta hüljanud, alamad irvitavad, keegi ei otsi enam isegi tema tuhvleid voodi alt üles! Maailm on hukka minemas! Oh Polkovnik, minu Polkovnik, miks jätsid sa mu maha!!!

Leske kehastab iginoor Volli Käro, kelle 69. juubelit teater detsembris tähistab. Laulvaid ning tantsivaid arste ning õdesid mängivad Velvo Väli, Liisa Aibel, Silja Miks ja Marin Mägi. Maailmaruumi tõi lavale kunstnik Kristi Leppik. Muusikaseaded tegi ja laulud õpetas Tarmo Kesküll.

„Lese“ esietendus on 12. detsembril kell 19 Rakvere Teatri väikeses saalis, järgmised etendused 15., 17.-19., 21., 22., 27. ja 28. detsembril. Etendustele järgneb peolaud.

Rakvere Teater
Lisatud 11. detsembril 2009

Vahvas kogupere lavaloos kuuleb Eesti Televisiooni 1975. aasta telelavastusest tuntud nõialaule. Lisaks elusplaanis näitlejatele on kasutatud ka maski- ja nukuteatri elemente.

Otfried Preussleri jutustusel põhineva vahva nõialoo dramatiseeris Wimberg ja lavastas Jevgeni Ibragimov. Lavastuse kunstnik on Irena Mareckova (Tšehhi), valguskunstnik Laurent Maljean (Prantsusmaa), koreograaf Olga Prives (Vene Teater), lavastaja assistent Taavi Tõnisson. Lisaks Üle Vinteri ja Enn Vetemaa lastelauludele kõlavad lavastuses heliloojana debüteeriva Kaire Vilgatsi laulud Jaan Pehki sõnadele.

Väikese nõia rolli mängib noor lauljanna Iiris Vesik (külalisena) ja Peanõida Marko Matvere (külalisena).

Teistes osades Taavi Tõnisson, Ingrid Isotamm, Tarmo Männard, Andres Roosileht, Jevgeni Moiseenko, Pavel Šnjagin, Rima Zainullina, Dana Hroustova, Tiina Tõnis, Liivika Hanstin, Anti Kobin ning Mart Müürisepp ja Kaidar Kivistik Eesti Nuku- ja Noorsooteatri noortestuudiost.

Juuste lehvides, seelikute laperdades tantsivad nad ümber nõiatule. Mäenõiad, metsanõiad, soonõiad, udunõiad ja piksenõiad, tuulenõiad, põuanõiad ja rohunõiad. Kõik nad tuiskavad metsikult läbisegi ning vehivad luudadega. Kuid selle nõiamäsu keskele püüab end peita üks väikene nõid – kõigest sada kakskümmend seitse ja pool aastat vana! Sellises õrnas eas nõial pole Walpurgi ööl Blocksbergi mäele lennata lubatud. Aga nii väga tahaks ju koos teiste nõidadega ümber suure nõiatule nõiatantsu tantsida! Kui suured nõiad vaid annaksid loa!

Eesti Nuku- ja Noorsooteater
Lisatud 2. detsembril 2009

Meie loo peategelane saab võimaluse kurikavalast kaubast taganeda, kui kogub kotitäie nähtamatut varandust. Oma imelaeval ümber ilma rännates otsib ta seda erinevatelt mandritelt ja maadelt ning mitmesugustest muinasjutumaailmadest.

Sel seiklusrikkal rännakul saab talle selgeks, et varandus, mis õnnelikuks teeb, ongi enamasti mitte ainult peidetud, vaid lausa nähtamatu.

Lavastaja: Leino Rei. Kunstnik: Rosita Raud. Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov. Liikumisjuht: Oleg Titov.

Mängivad: Janek Vadi, Meelis Rämmeld, Andres Tabun, Arvo Raimo, Tanel Ingi, Aarne Soro, Vilma Luik, Merilin Kirbits (külalisena) ja muusikakooli õpilased

Etendused toimuvad
15., 16. ja 17. detsembril kell 12 ja 16
18. detsembril kell 12
19. detsembril kell 12 ja 16

Etendustele lisaks jõulutoad ja kohtumine jõuluvanaga, kellel on üllatus igaühele.

Pileti hind 125 krooni. Piletid müügil alates 12. oktoobrist Ugala kassas ning Piletimaailmas ja Piletilevis.

Autor: Valli Tammsalu Lisatud 16. novembril 2009

Tallinnas seninägematusse virtuaalmaailma tegid üheksakohalises kinokapslis proovireisi linnavalitsuse esindajad. Kõigile huvilistele kättesadavaks saab 4D-kino järgmise nädala algul.

4D elamuskino pakub lisaks juba paljudele tuntud 3D-kino ruumilisele pildile liikumise ja eriefektide – nt suurt kiirust imiteeriv näkku puhuv tuul – näol lisadimensiooni. 4D-kino viib vaataja "pildi sisse" – vaatajast saab virtuaalse maailma osaline.

Teaduskeskuse AHHAA näitusepileti olemasolul maksab kinopilet vaid 20/30 krooni, ilma näitusepiletita 40/60 krooni.

Põhjalikult ümber kujundatud ja 20. augustil avatud Vabaduse väljaku maa-alusel pinnal tegevust alustanud AHHAA-keskus on kujunenud ülipopulaarseks – esimese kuuga külastas AHHAA-keskust Tallinnas üle 10 000 huvilise.

Lisainfo: www.ahhaa.ee/et/ahhaa_tallinn

SA Teaduskeskus AHHAA
Lisatud 14. novembril 2009

Pärimusteatri Loomine lavastus
"CARMEN ALEXANDRINUM" Tallinna Matkamajas. 
 
 Revali rikas kaupmees Jürgen Stahl tellib oma tütre peatse abiellumise puhuks Revali gümnaasiumi professorilt Reiner Brockmannilt pulmaluuletuse. Kokkuleppe kohaselt peab Brockmann millegi "täiesti erilisega" hakkama saama. Isand Stahl aga lubab trükikulud kanda, mis omakorda võimaldab Revali linna trükikojal ellu jääda.

Kuidas see "täiesti eriline" ehk esimene eestikeelne luuletus sündis, sellele annab vastuse lustlik ja hoogne näitemäng "Carmen Alexandrinum".

Saksamaalt pärit Reiner Brockmann (1609–1647) kirjutas 1637. aastal teadaolevalt esimese eestikeelse luuletuse. Hiljem lisandus Brockmanni sulest eestikeelset juhuluulet veelgi, samuti on tema tõlgitud 24 kirikulaulu. Nõukogude perioodi kirjanduslugu vähendas Brockmanni tähtsust tema kui sakslase ja pastori imago pärast. Tegelikult on tema roll eesti keele ja kultuuri arengus võrreldav Kristjan Jaak Petersoni omaga.

Autor – Loone Ots / Lavastaja – Anne Velt / Kunstnik – Pille Kose
Osades – Marilyn Jurman, Tarvo Krall,  Rednar Annus, Meelis Sekk
Etenduse kestvus on ca 1 tund.

Etendus on sobilik 9.–12. klasside õpilastele. Piletihind õpilastele 90 krooni.

NB! Pakume koolidele lisavõimalust tellida etendust "Carmen Alexandrinum“ Tallinna Matkamajja nii eraldi kui ka koos väikese jõulupeoga järgmistel aegadel:
E, 14. detsember – etenduse algus kell 11.00 või 12.00
T, 15. detsember – etenduse algus Teile sobival ajal
K, 16. detsember – etenduse algus Teile sobival ajal
N, 17. detsember – etenduse algus Teile sobival ajal
L, 19. detsember – etenduse algus kell 11.00
E, 21. detsember – etenduse algus kell 11.00 või 12.00 või 13.00
T, 22. detsember – etenduse algus kell 11.00 või 12.00 või 13.00

Etendustega jätkame 2010. aasta jaanuaris ja veebruaris – Teil on võimalus ka sinna aegu broneerida.
Saal mahutab ca 70 inimest. Peale peo saab meilt soovi korral tellida ka peojuhi – Raehärra.

NB! Tellitud etenduse puhul lisandub etenduse piletihinnale Matkamaja üür 300 krooni; Raehärra tasu 500 krooni.

Info ning piletite ja etenduste broneerimine: tel 555 44 071 või epp@loomine.ee

Teate edastas: Epp Leikop Lisatud 11. novembril 2009 

Talv on Muumiorus külm. Õhtuti on taevas peaaegu must, kuid lumi paistab kuuvalgel selgelt-sinine. Meri magab jää all ning sügaval mullapõues näevad kõik väikemutukad und kevadest.Jaa - talv Muumiorus on külm, aga Muumimajas on ikka mõnusalt soe. Elutoas, kõige suurema ahju ümber, magab muumipere oma pikka talveund. Nad magavad alati novembrist aprillini, sest nõnda tegid juba nende esivanemad, ja muumitrollid peavad traditsioonidest lugu. Aga sellel talvel juhtub Muumiorus midagi erakordset - muumitrollid ärkavad keset talve üles! Ärkavad üles, sest juhtumas on midagi muumitrollidele tundmatut, midagi, mida hüütakse jõuludeks!

Lavastas Üllar Saaremäe, dramatiseeris Rünno Saaremäe, kunstnik Vadim Fomitšev. Mängivad Helgi Annast, Indrek Apinis, Margus Grosnõi, Hille Hendrikson, Silja Miks, Hannes Prikk, Veljo Reinik ja Erik Ruus.

Rakvere Teater
Lisatud 2. novembril 2009

Kaugtöö ja -õppe võimaluste arendamine aitab tuua piirkonda tööd ja haridust, hoida olemasolevat elanikkonda ning tuua juurde aktiivseid inimesi. Võtmeküsimuseks on kvaliteetse ja kiire Interneti ning kaasaegse töö- ja õpikeskkonna olemasolu, mille arendamist peab Ühing oma eesmärgiks.

"Esimese sammuna soovime alustada läbirääkimisi vallaga ruumide osas," ütles Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskused juhatuse liige Aive Niilo. "Vald on pakkunud ruume Kuusalus ja Kolgal raamatukogude juures, täpsustada tuleks nüüd pakkumise sisu ja ruumide kasutamise tingimusi."

Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskustel on kavas liituda Eesti Kaugtöö Ühingu projektiga üle-Eestilise kaugtöökeskuste võrgustiku käivitamiseks. Selle projekti raames on plaanitud ka 400 000 kroonine investeering Kuusalu valda kaugtöökeskuse rajamiseks. Lahemaa keskuse kaks eestvedajat Aive Niilo ja Rando Allmägi osalevad Kaugtöö Ühingu poolt korraldatud koolitusprogrammis kaugtöökeskuste eestvedajatele. Nimetatud tegevused on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist.

"Meie piirkonda on asunud elama mitmeid Lahemaa elukeskkonda väärtustavaid inimesi, kes käivad Tallinnas tööl, kuigi võiksid töötada ka kohapealt. Tahame hakata pakkuma kvaliteetset, kaasaegset ja inimese tervisele ohutut töökeskkonda koos lisateenustega nagu näiteks arvutikasutamise tugi, täiendkoolitused ja tööalane infovahetus," ütles Rando Allmägi.

"Kaugtöö Ühingu projekti raames saame pakkuda inimestele ka koolitust, kuidas oma tööd kaugtöö vormis korraldada. Samuti nõustame tööandjaid kaugtöö lahenduste välja arendamisel," lisas Rando Allmägi.

Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskuste asutajateks on Aive Niilo, Feliks Mürgimäe, Kadri Seeder (MTÜ Varemete), Külli Luuk, Melika Kindel, Rando Allmägi, Tauno Seeder, Uno Niilo ja Virge Rebane.

Ühing ootab endaga liituma kaugtöö ja -koolitamishuvilisi.

Allikas: BNS Lisatud 10. novembril 2009

eTwinning on osa Comeniuse programmist, mille raames edendatakse elukestvat õpet Euroopa Liidus. Bonn on teatavasti Saksamaa Liitvabariigi endine pealinn ja väärikas koht sellise koolituse läbiviimiskohaks.

Koolitus, millest võttis osa 126 võõrkeeleõpetajat erinevatest Euroopa riikidest, oli väga sisukas ja mitmekülgne. Meeldejäävad olid nii Donatella Nucci (European Schoolnetist) avakõne eTwinningu võrgustiku arengust kui ka James Chamberlaini loengud võõrkeelest kui kultuuridevahelisest suhtlusvahendist.
Eriti põhjalikult tutvustati eTwinningu uue mestimisruumi Twinspace võimalusi kommunikatiivseks keeleõppeks (videokonverentsid, podcasting, chat jt. töövahendid).

Koolituse raames oli võimalik vahetada kogemusi õnnestunud projektidest. Kahtlemata oli selle koolituse kõige suuremaks väärtuseks uute kontaktide sõlmimine, atraktiivsete projektiideede vahetamine ja edaspidiste edukate projektide loomine. Koolituse käigus sõlmitud kontaktide tulemusena registreeriti palju uusi projekte.

Näiteks saavad Karksi-Nuia lapsed rikkamaks ühe huvitava projekti võrra kirjanduse valdkonnas, Tabasalu õpilased aga hakkavad osalema kultuurialases projektis „Ruhri piirkond tervitab Tallinna - kahe kultuuripealinna avastusretk“ ning Paide noored õpivad tundma oma eakaaslasi Norras. Ka õpetajad saavad vahetada oma pedagoogilisi, metoodilisi ja ainedidaktilisi kogemusi algatatud projektide kaudu.

Lisaks tõhusale koolitusele oli võimalus põgusalt tutvuda Kölni ja Bonni vaatamisväärsustega.

Meie siirad tänusõnad kuuluvad eelkõige sihtasutusele Tiigrihüpe, kes võimaldas meil sellest koolitusest osa võtta. Me täname nii eTwinningu Saksamaa meeskonda kui ka rahvusvahelist eTwinningu tiimi sisuka ja ladusa koolituse korraldamise eest. Taaskohtumisteni uutel eTwinningu üritustel!

Salme Allik, Kitzbergi nim. Gümnaasium
Piret Kelgo, Paide Ühisgümnaasium
Krista Savitsch, Tabasalu Ühisgümnaasium

Koolielu
Lisatud 17. novembril 2009

Kultuuripealinna noore publiku programmi esimesel ettevõtmisel 20. ja 22. novembril Estonias osalevad noored saavad end hetkeks nimeka orkestri liikmena tunda ja Anu Tali dirigendikepi all koos kogenud muusikutega pillimängu harjutada. Proovile eelneb ringretk Estonias ning kohtumine sümfooniaorkestri liikmete ja solisti Mihkel Polliga. Lisaks pääsevad õpilased tasuta orkestri kontserdile "Kohtumispaik: Eesti", mis toimub Estonia kontserdisaalis 24. novembril.

"Anname mitte üksnes Tallinna, vaid kogu Eesti koolilastele võimaluse osaleda lähiaastatel Euroopa kultuuripealinnaga seotud erinevatel kultuurisündmustel – seda mitte pelgalt passiivse pealtvaataja, vaid aktiivse kaasalööja ja õppurina," tutvustas SA Tallinn 2011 turundusjuht Katrin Remmelkoor noore publiku programmi. "Loodame, et väljaspool koolitunde saadud vahetu kogemus ja oma-silm-on-kuningas-põhimõttel õppimine mõjub noori nakatavalt ning aitab kaasa tuleviku kultuuriloojate ja -tarbijate kasvatamisel," sõnas Remmelkoor.

Ettevõtmise vastu on elavat huvi tundnud koolid ja noorteühendused üle terve Eesti. Noortele pakuvad osalemisvõimalusi kultuuri- ja spordiorganisatsioonid ning festivalide ja teiste sündmuste korraldajad, kelle projektid kuuluvad Tallinn 2011 programmi. Lisaks avaüritusele "Minu orkester" on programmiga juba liitunud näiteks muusikafestival "Täiuslik vaikus" ja Birgitta festival, mis kuuluvad kultuuripealinna eelprogrammi 2010. aastal.

Kultuuripealinna noore publiku programmi eesmärk on jätkata tegevust ka pärast 2011. aastat.

Koostöös Anu Tali ja Põhjamaade Sümfooniaorkestriga sündivale projektile "Minu orkester" on oma õla alla pannud ka AS Kalev, kinkides kõigile esimeses õppeprogrammis osalevatele lastele advenditervitusena kommipaki.

SA Tallinn 2011
Lisatud 17. novembril 2009