TTÜ bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe lõpetajate keskmine palgatase jääb vahemikku 1600-1900 eurot kuus.

Eesti ülikoolide lõpetajatest on kõrgeim keskmine palgatase TTÜ doktoritel, kelle keskmine sissetulek on 1900 eurot kuus. Eesti doktorikraadiga ülikoolilõpetaja keskmine sissetulek on 1623 eurot, magistritel vahemikus 1350-1437 ning bakalaureustel vahemikus 1061-1318 eurot.

Uuringu järgi on kõrgeim keskmine palgatase TTÜ IT ning sotsiaalteadused lõpetanud doktoritel 2300 euroga, samuti Tehnikaülikooli IT bakalaureustel ja magistritel üle 2000 eurose keskmise sissetulekuga.

TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepp kinnitab: „TTÜ lõpetajad on jätkuvalt tööturul edukad – nii kinnitab taas ülikoolilõpetajate sissetulekute uuring. Võrreldes teiste Eesti ülikoolide lõpetajatega on TTÜ vilistlastel kõrgem sissetulekute tase. Jätkuvalt tasub õppida reaalerialasid – IT-d, tehnikaalasid, näiteks mehhaanikat, energeetikat, elektroonikat, ehitust. Sel suvel tehnikaülikooli bakalaureuse-, magistri- ja ka doktoriõppesse sisseastujad teevad kasuliku valiku.“

Haridus- ja teadusministeeriumi uuring „Edukus tööturul“ http://www.haridussilm.ee/?leht=edukus_0

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Õpetajate keskmine palk tõusis esmakordselt üle 1100 euro
• Kutsekoolide õpetajate palgafondi suurendatakse 6,4% võrra

Ministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo sõnul on infoühiskonnas hästi toime tulemiseks vaja digioskusi. „Selle kevade küsitlustulemuste põhjal näeme, et õpilaste hinnangud enda digioskustele on üsna erinevad nii koolide sees kui ka koolide lõikes. Samuti erinevad õpilaste kogemused digilahenduste kasutamisel õppetöös. Digipädevuse mudel annab koolidele ühtse suuna, milliseid digivaldkonna oskusi ja teadmisi õpetada tuleb,“ selgitas Rillo.

Rillo ütles, et kuigi juba praegu arendatakse digioskusi erinevates ainetes, toimub see tihti ühekülgselt. „Näiteks tekstiloomega tegeletakse eelkõige keeletundides, graafikute koostamisega matemaatikas. Selleks, et digioskuste õpetamist mitmekesistada, oleme õpetajate jaoks kokku pannud ka näited, kus kirjeldatakse, kuidas oma ainetes digivõimalusi ja -vahendeid kasutada,“ lausus Rillo.

Digipädevuse mudelis on viis valdkonda – info, suhtlus, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus.

Näiteks peaks sisuloome valdkonnas 3. klassi õpilane oskama juhendaja abil ise luua digitaalseid materjale, nt loovtöid.

Keskhariduse omandanuna aga peaks noor oskama luua lihtsamat veebilehte, lühifilmi vmt.

Isikuandmete kaitsmist silmas pidades on mudelis kirjeldatud, et 6. klassi lõpus peaks õpilane oskama kasutada tugevaid paroole ning mitte avaldama delikaatset infot enda ega teiste kohta avalikus keskkonnas.

Et kaitsta oma tervist, peaks õpilane hiljemalt 3. klassi lõpus oskama valida seadet kasutades õige istumisasendi, kohandada seadme valguse järgi ja nägemist säästvalt ning jälgida ise ka seadme kasutamise aega.

Taust

Digipädevuse mudel valmis Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eestvedamisel. Näited õpetajatele digipädevuse arendamiseks erinevates ainetes on leitavad e-Koolikotist. Tartu ja Tallinna ülikoolid on alustanud ka digipädevuse hindamismudeli välja töötamisega. Alates 2017/2018. õppeaastast hakkab riik läbi viima digipädevuse tasemetööd, et teadmistest ja oskustest koolidele ning õpilastele endile selgem pilt anda.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Riik toetab õpetajatele tööks vajalike arvutite ostmist nelja miljoni euroga
• Tiiger hüppab üha kiiremini ja kõrgemale
• Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis
• Tallinna koolides on nutikuu

Võistlusele esitati 28 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. Esimese koha pälvis Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli õpetaja Leila Lehtmets oma projektiga „Let’s play“, mis hõlmab üheksat riiki ja on mõeldud 3-6-aastastele lastele. Projekti käigus kogusid õpetajad eri riikide traditsioonilisi mänge, mida oma lasteaiarühmaga läbi mängisid. Mängude kaudu arenesid laste koostööoskused, keskendumisvõime, tähelepanuoskus, samuti õpiti tundma meie ühist kodu Euroopat. Žürii sõnul oli tegemist lihtsa ja vahva projektiga, kus kõik on olemas.

Parimate projektide autorid: Terje Mägi, Leila Lehtmets ja Kairi Mustjatse.

Teise koha saavutas Martna Põhikooli õpetaja Kairi Mustjatse tööga „Across the Baltic Sea“, mille eesmärgiks oli lõimida omavahel kultuuri ja programmeerimist. Projekti käigus valmistasid õpilased esmalt oma riigi ja kultuuri kohta online-viktoriini, seejärel loodi Scratch’is programmeerides mänge ja animatsioone teiste riikide kultuuri ja geograafia kohta. Žürii tõi projekti puhul välja põneva idee, lihtsuse ning loogilise plaani.

Kolmanda koha sai Vastseliina Gümnaasiumi õpetaja Terje Mägi projektiga „eTwinning Tree“. "eTwinning Tree" on koostööprojekt, kuhu kuulub 24 kooli üle kogu Euroopa. Projekti käigus pöörati tähelepanu loodusele, selle säilimisele ja säästmisele. Koostööna valmis ühisraamat „eTwinning Tree“, kuhu iga riigi õpilased on kirjutanud jutu ning lisanud pilte silmapaistvast puust enda piirkonnas. Žürii kiitis autoreid vahva idee eest teha käsitsi projektiraamat ja saata see posti teel kõigile projektipartneritele edasi. Projekti tugevustena tõsteti esile ka online-kohtumisi ning ülevaatlikku tegevuskava.

Kümne parima projekti hulka jõudsid veel: Loo Keskkooli õpetaja Piret Kelgo projekt „Hallo neue Freunde“; Juuru Eduard Vilde Kooli õpetaja Helle Kiviselja projekt „Show me your nature“; Kohtla-Järve lasteaia Tareke õpetaja Ene Kruzmani projekt „Preschool’s walk through the autumnal nature“; Tallinna Lasnamäe Põhikooli õpetaja Margarita Shmatova projekt „My castle, our world“; Põlva Põhikooli õpetaja Aimi Jõesalu projekt „Ütehkuun“; Narva Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Deniss Tšertovi projekt „My Fascinating Town“; Pirita-Kose lasteaia õpetaja Eve Saare projekt „Singing Games“.

Projekte hindasid eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja ja Merike Sikk. eTwinningu hindamismudeli alusel vaadeldi nii projektide pedagoogilist uuenduslikkust, õppekava lõimimist erinevates õppeainetes, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt eTwinningust ja sellest, kuidas koostöövõrgustikuga liituda: http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm.

Samal teemal:

• eTwinningu projektivõistlus 2016
• eTwinningu õppimisüritused 2016
• eTwinningu projekt on kui põneva raamatu kirjutamine

Koolirobootikaga on Eestis tegeletud juba üheksa aastat, praeguseks on üle poole haridusasutustest varustatud robootika komplektidega ning enamikes toimuvad huviringid ja kasutatakse roboteid õppetöös. Lisaks on arendatud ka materjale ning toimunud on palju võistlusi. Kuidas on kõigest sellest võitnud õpilased, õpetajad ja eestvedajad? Missugused õpimeetodid ja –vahendid on end aja jooksul tõestanud? Nendest küsimustest räägitakse lähemalt koolirobootika konverentsil.

Üritusel on kavas ettekanded parimatest praktikatest Eesti, Soome, Rootsi ja Suurbritannia koolirobootika ja STEM näidetel. Ettekandega osaleb ka Suurbritannia suursaadik Christopher Holtby. Samuti näidatakse konverentsil projekti „Robotics for Schools“ tulemusena valminud materjale. Lisaks on võimalus osaleda töötubades, mis on suunatud robootika õpetamisele I kooliastmest kuni gümnaasiumitasemeni.

Üritust rahastab Euroopa Liit läbi ERASMUS+ programmi. Lisainformatsiooni leiad siit: https://www.robootika.ee/?p=606. Registreeri ennast siin (kohtade arv on piiratud): http://eformular.com/robootika/rfs.html#stay.

Allikas: MTÜ Robootika

Samal teemal:

• Eesti koolirobootika meeskonnad võistlesid Soomes
• Eesti õpetajad koolitasid Euroopa kolleege

Näiteks sai valmistada küpsiseid, meisterdada lõngast ja kangast nukke, imestada vahvate katsete üle ning läbi mängu tutvuda automehaanika ja kutseõppeerialadega laiemalt / autotehniku-, elektriku- ja teiste erialadega. Kuues lasteaias viidi läbi ühtekokku 11 meistriklassi.

Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi sõnul on lasteaedades läbi viidavatest meistriklassidest kujunenud meeldiv traditsioon, mis ajas muutunud ainult paremaks.

“Oleme lasteaialastele käinud kutseõppevõimalusi tutvustamas juba mitu aastat ning saanud neilt väga vahetut ja kasulikku tagasisidet selle kohta, mis neile meeldib ja mis mitte,” ütles Veidenbaum. “Kuna selles vanuses meeldib lastele endal käed külge panna, avastada ja imestada, siis oleme oma meistriklassid just selliselt üles ehitanud.”

Direktor lisas, et kohtumiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel on nii kooli õpetajad kui õpilased teinud väga head tööd, mis kajastub aktiivses kaasalöömises.

Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast. 10 õppekavarühma on saanud välishindamisel täisakrediteeringu. Alates 2015. aasta septembrist on kool kutsehariduse õpirände harta omanik. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2015. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner. Kutseõppekeskuses on Eesti neljas siseterviserada „Narva meistrid“.

Alates 2016. aasta 1. septembrist toimub õppetöö Ida-Virumaa Kutseharidusekeskuse Narva õppekeskuses. 2016. aasta suvise vastuvõtu info kooli koduleheküljel http://www.nvtc.ee/et/vastuvott/suvine-vastuvott-2016

Allikas: Narva Kutseõppekeskus

Foto: Narva Kutseõppekeskus

Samal teemal:

• Eesti noored kutseõppurid saavad peagi esimesed digipassid
• IT-valdkonna kutsemeistrivõistluste võitjad õpivad Tartus ja Viljandis

Tallinna Euroopa Kooli huvijuhi Kärt Kuke sõnul sai Walkathoni idee alguse 4 aastat tagasi Eesti Rahvusvahelisest Koolist:“ Peale esimest edukat aastat kutsuti ka Tallinna Euroopa Kooli pere hea eesmärgi nimel jooksma. Osalejate arv kahe kooli peale kokku on olnud läbi aastate 70 -120 inimest ning annetuse  suurusjärk on jäänud 1000 ja 2000 euro vahele. Nelja aasta jooksul oleme jooksuga toatanud Nõmme Naiste- ja Laste Varjupaika ning MTÜ-sid Minu Unistuste Päev ja Igale Lapsele Pere. Selle aasta annetusfond suunatakse Nõmme Naiste- ja Laste Varjupaigale ja MTÜ-le Minu Unistuste Päev.“

MTÜ Minu Unistuste Päev tegevjuhi Kristiina Gabor-Mägi sõnul on Walkathon suurepärane võimalus kaasata lapsi juba maast madalast heategevuslikesse projektidesse ning läbi lõbusa ja sportliku ettevõtmise õpetada abivajajaid märkama: „ Olen siiralt tänulik, et Tallinna Euroopa Kool ja Eesti Rahvusvahelise Kool on otsustanud juba teist aastat toetada meie heategevusfondi ja läbi selle toonud  rõõmu, positiivseid elamusi ja julgustust raskelt või krooniliselt haigetele lastele. Sel aastal plaanime Walkathoni annetuse eest korraldada diabeedihaigetele lastele suvelaagri.“

Kahe rahvusvahelise kooli lapsed korraldavad Walkathoni-nimelist jooksuüritust juba neljandat aastat.

Walkathon toimub laupäeval, 28. mail kell 10.50 - 12.00  Tallinnas, Kalevi staadionil.

Videot Walkathon´ ist saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=wqBbp_EuA3s

Eesti Rahvusvaheline Kool (International School of Estonia) tegutseb aastast 1995 ja pakub ingliskeelse programmi (IB) järgi üldharidust 3.-19.-aastastele lastele.
Tallinna Euroopa Kool loodi 2013. aastal Sihtasutus Innove poolt seoses Euroopa Liidu IT agentuuri töö käivitamisega. Kool kuulub Euroopa Koolide võrgustikku ning järgib EB (European Baccalaureate) õppekava, kus lisaks inglise keelele on suur rõhk ka lapse emakeele säilitamisel.
Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Pardiralli konkurss "Miks ma linde ei toida"
• Eesti Rahvusvaheline Kool kutsub heategevuslikule maratonile

Ühiste eesmärkide seadmisel jõuti kolme soovini: tervikliku, targa, õnneliku ja aktiivse kodaniku kujundamine, avatud, turvaline ja arenev koolikultuur, olla ühiskondlike ja hariduspoliitiliste eesmärkide väärtuspõhine tugi ja kiirendi.

„Kohtumise eesmärk on süvendada omavahelist tutvust ning leida kokkupuutepunkte ja -võimalusi,“ rääkis Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka. „Oleme väga rikkalikus olukorras, kus algatusi, mis koole paremaks, huvitavamaks ja turvalisemaks muudavad, on arvukalt. Seetõttu on koolidel tihti ka silme eest kirju ning kiputakse ka arvama, et mida rohkematega liituda, seda uhkem,“ sõnas Rikka. „Nii see siiski ei ole, sest koolid võtavad programmiga liitudes kohustuse astuda oma arengu suunamisel konkreetseid samme,“ lisas ta.

Seekordne seminarivormis kohtumine oli suunatud just nendele algatustele, mis pakuvad mingil konkreetsel filosoofial või lähenemisel põhinevat programmi koolikultuuri arendamiseks ja tuge selle juurutamisel. „Oleme Omanäolise Kooli Arenduskeskusega olnud mitme praegu elujõulise algatuse sünni juures. Nende vaheline koostöö on järgmine oluline samm, et liikuda kooli tervikliku arendamise suunas,“ ütles kohtumise järel juba 20 aastat koolikultuuri arenguga tegelenud Koidu Tani-Jürisoo.

Viimsi Kooli direktori Karmen Pauli sõnul oli kohtumine kasulik, sest kirja pandi ka lubadused, mida edasi tegema hakatakse. „Kui kõik täna pandud lubadused ja eesmärgid teoks saavad, siis saab siit kooli jaoks mitu väga praktilist ja kasulikku tööriista,“ sõnas Paul. Organisatsioonit on need erinevad, aga näiteks jagatakse senisest enam omavahel infot ning püütakse üheskoos luua kooli jaoks haridusalgatuste maastikul orienteerumise vahend.

Kohtumisel osalesid: Kisamisest vaba lasteaed ja kool, TORE Kool, Ettevõtlik Kool, Inimõigusi austav Kool, Kiusamisvaba Kool, Unesco Ühendkoolide Võrgustik, Terve Kool Hea Kool ja Omanäolise Kooli Arenduskeskus. Külalistena olid kutsutud liituma TLÜ Haridusinnovatsioonikeskus, TÜ Haridusuuenduskeskus, HITSA, SA Innove ning Huvitava Kooli töörühm.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Haridusuuendused – kellele ja milleks?
• Koolid saavad taotleda toetust meeskonnatööks ja uuenevaks õpikäsituseks

Tegemist on ainulaadse programmiga, milles osalejad saavad nö digitaalsed passid, mis annavad tulevastele tööandjatele ülevaate nende digitaalsetest ja sotsiaalsetest kompetentsidest. Samsung Electronics Baltics korraldab koostöös Tallinna Ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liiduga, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning UNESCO abil tasuta praktikaprogrammi kutseharidust omandavatele noortele.

Praktikaprogrammi pääseb osalema 30 noort kutseõppurit, keda juhendavad praktika kestel tõelised professionaalid. Noortele õpetatakse digitaalseid kompetentse, sh veebisisu loomist ja jagamist, tehnoloogia abil suhtlemist ning andmete hindamist. Lisaks arendatakse sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud igas ametis – meeskonnatöö, probleemide lahendamine, kommunikatsioon, loovus, otsuste tegemine jne.
Programmi koolitusjuhi ja žürii esimehe Mart Laanpere sõnul valitakse programmi kandideerijate seast välja kõige loovamad ja innovaatilisemad, oma erialale pühendunud noored. „Kolmeliikmelisse meeskonda võiks kuuluda erineva tausta, oskuste, eriala ja kogemustega kutseõppurid, kellel on konkreetne idee digitehnoloogia abil oma erialaõpinguid, praktikat või tööturule sisenemist tulemuslikumaks muuta“, sõnas Laanpere. „Augustis algav koolitusprogramm ja mentorite toetus aitavad osalejatel jõuda oma projekti-ideest toimiva digilahenduse prototüübini, millega meeskonnad esinevad novembris toimuval lõpuüritusel. Lisaks õpitakse koolituste käigus koostama oma erialaseid, sotsiaalseid ja digipädevusi kõige paremal viisil esitlevat e-portfooliot, mis aitaks noortel kergemini tööjõuturul läbi lüüa,“ lisas ta.

Programmi ajal töötavad osalejate meeskonnad ja mentorid välja eriprojektid digitaalvaldkonnas, mille eesmärk on aidata Eesti noortel paremini ette valmistuda oma tulevaseks töökohaks. Parima projekti välja töötanud meeskond saab auhinnaks nädalase praktika maailma ühes juhtivas tehnoloogiaettevõttes Samsung ja kolmenädalase praktika oma valdkonnaga seotud Eesti juhtivas ettevõttes.

„Noored seisavad tihti silmitsi probleemiga, et kogemuste puudumise tõttu ei saa töökohta, kuid samas ei saa kogemusi omandada ilma töökohata. Selline nõiaring aeglustab märkimisväärselt noorte kaasamist tööturule,“ sõnas Līga Bite, Samsung Electronics Balticsi korporatiivse sotsiaalse vastutuse projektijuht. „Seega lõi Samsung koostöös Eesti haridusspetsialistidega programmi, mis aitab noortel sellisest surnud ringist välja pääseda, parandades nende oskusi ja tõstes nende väärtust tulevaste tööandjate silmis,“ lausus ta. Bite lisas, et programm loodi kutseharidust omandavate õpilaste jaoks, kuna riigi arenguks on vajalikud erinevates valdkondades tugevad ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid.

Lisainfo projekti kohta on kättesaadav Samsung Digi Passi koduleheküljel. Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi, kelle liikmed on kutsekoolides õppivad 14-19-aastased noored. Programmis osalemiseks tuleb täita osavõtuvorm veebis hiljemalt 27. juunil 2016. Tekkinud küsimustele saab vastused e-posti aadressil education@samsung.ee.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• IT-valdkonna kutsemeistrivõistluste võitjad õpivad Tartus ja Viljandis
• HTM: õppimine on kasulik, sest iga järgnev haridustase suurendab sissetulekut

Abituriendid arutlevad koos Eesti tippettevõtete juhtidega, mida ootab ettevõtja noortelt, kuidas kõige paremini fokusseerida ülikooliõpingutele ning millised on palgatöö ning ettevõtjaks olemise eelised ja puudused.

Taxify asutaja Markus Villig usub, et Taxify kiire kasvu näide Eestis ja välismaal võiks inspireerida paljusid noori alustama oma ideede elluviimisega võimalikult varakult, kasvõi ülikoolis. „Õpib ju praktilise tegutsemise käigus kõige kiiremini. Näiteks TTÜ Mektory pakub programme, kus tudengid saavad nõu ja abi teadlastelt ja ettevõtjatelt, parimatele ideedele aga pakutakse ka rahalist tuge,“ leiab Markus Villig.

Homme on TTÜsse oodatud parimad abituriendid Jõhvist, Kadrinast, Kohilast, Kohtla-Järvelt, Kuressaarest, Haapsalust, Narvast, Noarootsist, Nõost, Otepäält, Paidest, Põltsamaalt, Põlvast, Pärnust, Rakverest, Raplast, Tartust, Viljandist ja Võrust.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

Täna toimub EBSis magistriõpingute infotund

Koppel, kes ka ise värskelt EBSis Executive MBA programmi lõpetanud, tõdes, et igal oma ala spetsialistil ja ettevõtjal on lisaks kogemusele vaja ka haridust. „Kui sa tänases muutuvas maailmas iga päev midagi ei õpi, avastad sa peagi, et sinu ärimudel on esimese innovatsioonipuhangu tagajärjel käpuli. Nii lihtne see ongi,“ ütles Koppel.

Üha enam on karjääriredelil edasi liikumise üheks tingimuseks magistrikraadi olemasolu. EBSi prorektori Toomas Dannebergi sõnul annavad magistriõpingud võimaluse mitmekülgseks enesearenguks, suurendavad enesekindlust ja avavad tihti ka hoopis uusi karjäärivõimalusi. „Kui bakalaureusetasemel õpitakse erialast valdkonda tundma ning lähenetakse valdkonnale laiemalt, siis magistriõpe on sihipärane ja fokusseeritud teadmiste omandamise viis, mille diplom kinnitab inimese erialast kompetentsust,“ kinnitas Danneberg.

EBSi magistriõppe peamisteks õppesuundadeks on ärijuhtimine ja ettevõtlus, kuid õppida saab ka näiteks äriinnovatsiooni ning koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga kultuurikorraldust. Õpe toimub olenevalt erialast eesti või inglise keeles. „Meie spetsialiteediks on just äri- ja juhtimisharidus. Erineme teiste ülikoolide magistriõppe programmidest ka õppemeetodite poolest. Õppetöös kasutatakse e-õppel põhinevaid lahendusi ja videotreeninguid, team-teaching 'ut, paljudes ainetes lahendatakse rahvusvahelisi reaalseid ärikaasusi ning õpet jagavad nii tunnustatud õppejõud kui ka valdkonna tipp-praktikud,“ rääkis Danneberg.

Küsimusele, kas juhiks olemist on üldse võimalik õppida, vastas Peeter Koppel, et kõike on võimalik õppida, ka juhiks. „Arvamus, et ma olen sündinud nii- või teistsuguseks, on puhas laiskus ja ohvrimentaliteet. Küsimus on motivatsioonis. Kõige edukamad ongi tavaliselt kõige suuremad luuserid, kellel on lihtsalt luuser-olemisest villand saanud ning haridus annab neile edukaks saamisel suurema hoo. Haridus lihvib maha ka selliste inimeste nurgad, kellele juhiks olemine on eesmärk omaette ning õpetab oma alluvatesse inimlikult suhtuma,“ arvas Koppel.

EBSi magistriõppe infoõhtu algab täna kell 18 EBSis, aadressil Lauteri 3. Külalisesineja Peeter Koppel arutleb teemal "Raha hakatakse külvama helikopterilt!" Pärast külalisesineja sõnavõttu jätkub õhtu EBSi õppekavade tutvustusega. Rohkem infot: www.ebs.ee/magister.

Allikas: EBS

Samal teemal:

• Parim koolinoorte äriidee on „nutikas jalgratas“
• Täiskasvanud õppijate hulk saavutas läbi aegade rekordilise taseme