Peale õpetajate palkade alamäärade ei vähene ka doktorantide koolitamise kulud. 4,5 protsendi on tuleval aastal vähem raha üliõpilaste õppetoetusteks, kirjutab e24.

Lukase sõnul arutab ta nüüd üliõpilaskondade liiduga, kas kärpida toetussummasid või inimeste ringi, kes toetusele kvalifitseeruvad. Suurte investeerimisprojektide tõttu on hariduskulud tuleva aasta riigieelarves suuremad kui tänavu.

Loe ka: EPL: Kärpekäärid vuhisevad siiski õpetajatest mööda

Allikas: e24.ee 29. september 2009

Ministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva sõnul on see aasta kolmas, kui varasemast aktiivsemalt tegeletakse lastega, kes seaduse järgi peaksid kooli minema, kuid ei ole seda andmete põhjal teinud. Rahvastikuregistri andmeid võrreldakse Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) arvudega.

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Allikas: Eesti Päevaleht 17. september 2009

Mari Eli vabariigi televisiooni teatel on kvalifitseeritud õpetajad Marimaal juba olemas.

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Allikas: Eesti Päevaleht 18. september 2009

Sajandeid maailma ülikoolide tipus olnud Cambridge valis kogu maailmast välja 800 inimest, teiste seas 150 akadeemilise maailma esindajat, kellel rektor Alison Richard palus saata käsitsikirjutatud lühiessee või visiooni tulevikust 100 aasta pärast ning seda kõike Cambridge’i Ülikooli juubeli puhul.

„Ma kirjutan Tartu Ülikooli üliõpilasele, kes loodetavasti saab eesti keelest aru ja õpib Tartu Ülikoolis,“ paljastas rektor Karis tulevikku rändava kirja sisu.

„Ma arvan, et 100 aasta pärast on ülikoolid rohkem läbi põimunud, aga eks Tartu Ülikooli kaubamärk on ikka alles. Kindlasti on sisu natukene teistsugune – näiteks 100 aasta pärast võib perifeeria muutuda täiesti positiivseks mõisteks ja nähakse, et tõsist teadust saab ka siin teha,“ rääkis rektor Alar Karis. Mis aga täpselt tulevikku rändavas kirjas seisab, see jääb iga kirjutaja enda ja tulevaste lugejate teada.

800 tulevikunägemust, üks iga aasta eest, talletatakse 800 aasta vanuse Cambridge’i Ülikooli raamatukogus ja saadetakse alles 100 aasta pärast tagasi saatja aadressile, kus need ülikooli 900. sünnipäeva puhul avatakse.

Varasemalt on sarnase au osaliseks saanud näiteks Charles Darwin, Winston Churchill, Rosalind Franklin, Lord Byron ja Francis Bacon. Tartu Ülikool ja rektor Alar Karis on Eestist ainukesed, kes valiti selles erilises projektis osalema.

Lisainfo: http://www.800.cam.ac.uk/page/35/letters-to-the-future.htm

Tartu Ülikool

Filmi produtseeris Nokia ja Pearsoni Fondi rahastamisel Mobiilse Õppimise Instituut, kes aitab Ameerika õpilasi arvuti ja digitaalse kunsti tehnikaid kasutades enda kogukonna lugusid jutustada.

Filmiseeria koosneb lühifilmidest, mis on tehtud erinevatel haridustehnoloogia konverentsidel. Mõnest lühifilmist on kavas tulevikus ka pikem film teha. Näitena on välja toodud David T. C. Ellis, kes kasvas üles Minnesotas. Tal oli plaadileping popmuusiku Prince’iga, samas nautis ta linnanoorte abistamist keskkooli lõpetamisel. Ta lõi Hip Hop High (hip-hopi kooli), mis aitas koolist välja langenud õpilastel tagasi kooli tulla, et õppida räppima, kirjutama, produtseerima ja esinema.

Filmi tegelased valiti selle põhjal, kui põhjalikult nad oma valdkonda teadsid. Nad pidid olema huvitavad ning koostöövõimelised. 

Vaadake ka: Mobiilse Õppimise instituudi filmiseriaal "21. sajandi haridus"

Artikli „Film series profiles visionaries in 21st-century education“ põhjal refereerinud Maibritt Kuuskmäe

Teder väidab, et riik on jätnud seaduses reguleerimata rehabilitatsiooniteenuse sisu ja rahastamismudeli ning sellele teenusele suunamise menetluse, mis on vastuolus laste põhiõigusega tervise kaitsele ning õigusega korraldusele ja menetlusele, teatas õiguskantsleri pressiesindaja.

Seadus ei reguleeri seda, millist abi on rehabilitatsiooniteenusele suunatud lapsel õigus saada, samuti puuduvad kohustuslikud nõuded rehabilitatsiooniteenuse osutajatele, märkis Teder. Tema sõnul on reguleerimata ka see, mil määral võivad mõjutusvahendi kohaldajad piirata laste põhiõigusi, kui see osutub rehabilitatsiooniprotsessi tulemuse jaoks hädavajalikuks.

Õiguskantsler palus ministeeriumidel koostöös pealinna ametiga välja töötada noortele mõeldud rehabilitatsiooniasutuste kontseptsioon ning ühtne seadusregulatsioon.

"Põhiseadusest lähtuvalt on riigil kohustus tagada igaühe õigus tervise kaitsele muuhulgas ka seeläbi, et riik peab looma kohase teenuse ja menetluse nende isikute tervise kaitseks, kes sotsiaalse ja vaimse ebaküpsuse tõttu oma tervist ise ohustavad, näiteks sõltuvushäiretega lapsed", ütles Teder. Tema sõnul on seadusandja tegevusetuse tulemusena tekkinud olukord, kus enamikus Eesti kohalikest omavalitsustest ei ole sõltuvushäiretega lastele spetsiaalset rehabilitatsiooniasutust loodud ja efektiivne rehabilitatsiooniteenus ei ole kättesaadav.

Lapsed, kellel on tekkinud alkoholi või narkosõltuvus vajavad pärast ravi Tallinna lastehaiglas või Tartu ülikooli kliinikumis pikaajalist rehabilitatsiooniteenust. Lapssõltlased suunatakse rehabilitatsiooniteenusele alaealiste mõjutusvahendite seaduse ja alaealiste komisjoni otsuse alusel.

Allikas: BNS

"Praegu on käimas sellise turvamise kasuteguri katsetamine - kaks nädalat on valvatud Pirita Majandusgümnaasiumi ümbrust, tagamaks avaliku korra reeglitest ja parkimisreeglitest kinnipidamine," ütles abilinnapea Taavi Aas.

Kui selline tegevus ennast õigustab, püüab linnavalitsus Aasa sõnul ka teiste koolimajade juurde korravalve üles seadmiseks võimaluse leida. "Riias peavad munitsipaalpolitseinikud korda kõigi koolimajade juures," lisas Aas.

"Sellest on väga palju abi, kindlasti peaks selline korrapidamine jätkuma," ütles Pirita Majandusgümnaasiumi direktori Rita Rumm. "See mõjub distsiplineerivalt – käitutakse paremini. Koolimaja ümber on tänu sellele palju rahulikum ja see mõjutab positiivselt ka kooliruumides käitumist."

Allikas: Raepress  

Ürituse avas välisministeeriumi teatel Eesti suursaadik Ühendkuningriigis Margus Laidre, kes edastas president Toomas Hendrik Ilvese tervitused ning haridusminister Tõnis Lukase ja kultuuriminister Laine Jänese pöördumised.

Haridusminister Tõnis Lukas soovis Eesti Koolile Londonis head uut algavat kooliaastat ning kordaminekuid õppetöös. "Nüüd on ka Londonis elavatel eesti lastel paremad võimalused keelesidemete säilitamiseks ning emakeele täiustamiseks," märkis Lukas. "Eesti keel on eesti identiteedi kõige olulisem tunnus - läbi aegade on keel meile olnud peamine kultuuri edasikandja ja rahvuse kooshoidja," lisas ta.

Kultuurminister Laine Jänese sõnul annab Eesti kooli avamine Londonis suure panuse eesti keele ja kultuuri järjepidevuse säilitamisele. "Meie keel ja kultuur on erilised ning võõrsil, paljude kultuuride keskel veelgi erilisemad," ütles Jänes oma tervituses. "Oma keeles õpetamine annab lastele täisväärtuslikuma elu ja nii püsib side oma juurtega sügavamal südamesopis," lisas ta.

Eesti Kool Londonis on eesti õppekeelega kool, mille asutasid lapsevanemad Eesti saatkonna toetusel 2009. aasta kevadel. Septembrikuu alguseks on kooli registreerunud 36 last ning õppetöö hakkab toimuma neljas erinevas rühmas kaks korda kuus laupäeviti.

Kooliruumid asuvad Lääne-Londonis Chiswick Community kooli territooriumil asuvas täiskasvanute koolituskeskuses. Eesti saatkonna kõrval on Eesti Kooli Londonis toetanud haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, Eesti Instituut ning paljud teised nii Suurbritanniast kui Eestist.

Eesti keelt on varem õpetatud Eesti majades Londonis, Bradfordis ja Leicesteris. Kesk-Inglismaal Catthorpes suviti peetav eesti lastelaager tähistas sel aastal 60. juubelit.

Allikas: BNS

Üheski teises EL-i liikmesriigis ei asetunud see probleem nimekirjas esikohale. Nii pidasid Läti ja Leedu noored pidasid kõige tõsisemaks küsimuseks lastevastast vägivalda, ungarlased narkootikume, prantslased aga diskrimineerimist ja rassisimi ning taanlased laste seksuaalset kuritarvitamist.

60 protsenti küsitletuist leidis, et sport ja vaba aeg on teemad, kus riigivõimud peaksid laste huve arvesse võtma. See näitaja on ligi kaks korda kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine (32 protsenti). Uuringu koostajad märgivad, et samal moel eristus Eesti tulemus teiste riikide omast täpselt aasta tagasi teostatud uuringus.

Euroopas asetusid selle nimistu eesotsa üldiselt haridus, laste turvalisus ja tervishoid.

86 protsenti Eesti noortest on seisukohal, et alla 18-aastaste laste eriõigused on Eestis suhteliselt või väga hästi kaitstud. 21 protsenti on ise otsinud või teab mõnd omavanust, kes on otsinud abi enda õiguste rikkumisega seoses.

Olulisemaks tegevuseks laste õiguste kaitsel Euroopa tasandil pidas 92 protsenti Eesti noortest laste suuremat teavitamist nende õigustest, aga ka allikatest, kust õiguste kohta teavet saada. Teabekanalina eelistatas 90 protsenti küsitletutest internetti .

Saar Poll küsitles Euroopa Komisjoni tellimusel mais 250 Eesti noort. Kogu Euroopas küsitleti kokku enam kui 10.000 noort inimest vanuses 15-18 eluaastat.

Allikas: BNS

Otse loomulikult tuleb vanematel lapse koolihirmu või vastumeelsusesse tõsiselt suhtuda, kinnitab Eesti Koolipsühholoogide Ühingu esinaine Kadri Järv-Mändoja. Kui laps ei taha kooli minna, siis on selle taga alati mingi põhjus. Võib-olla on tegu koolikiusamisega või on mõni õppeaine lapse jaoks liiga raske - vanema ülesandeks jääb need põhjused välja selgitada.

Artikli täistekst Tarbija24.ee veebilehel.

Allikas: Tarbija24 2. september 2009