Gennaro Barra on öelnud: Kes laulab Verdit, see laulab kõike. Hendrik Krumm (1934–1989) oli meie ooperiteatri Verdi-laulja.

24-stendilisel näitusel avaneb Hendrik Krummi lapsepõlv, koolid, huvialad, ning kuidas ta jõudis Milanosse, maailma ooperikunsti Mekasse ja Suure Caruso õpilase Gennaro Barra kasvandikuks. Tunnustatud laulja ja pedagoogi Aleksander Arderi õpilane Hendrik Krumm oli tegev Rahvusooperis “Estonia” alates 1957. aastast koorilauljana ning alates 1961 solistina.

Näituse koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teatriosakonna juhtivteadur Kalju Haan ning kujundas Katre Rohumaa. Näitus valmis 19. juulil avatud Saaremaa Ooperipäevadeks 2009.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Eesti Kontserti koostööna valminud näitust toetas Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi trepihallis alates 23. septembrist novembri lõpuni, kolmapäevast laupäevani kell 10.00–18.00.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Esmakordselt on kunstipublikul võimalik näha haruldast versiooni kuulsast graafilisest teosest „Lamav tiiger”.

Artikli täistekst Äripäeva veebilehel.

Näitus avatud 10. detsembrini 2009.

NB! 4. oktoobrini Wiiralt Kumus. 

Allikas: Äripäev

“Poeetiline teater” põhineb nelja eesti autori luulel: Marie Under, Artur Alliksaar, Jürgen Rooste ja Hando Runnel.

Mis juhtub, kui varahommikuses raudteejaamas kohtuvad naine, kes üle kõige armastab valjult Underit deklameerida ja mees, kes mängib suupilli? Kas puhastades ennast luules ja leelos ja laulus on ikka vaimsuse hoidmine? Milleks teatada kõigile tõde ja kas vesi saab poolikult voolata? Kuidas vastata Runnelile Rooste sõnadega ja Alliksaarele Underiga? Kas nad saavad kokku või jäävadki erinevateks maailmadeks?

Mängivad: Külli Reinumägi (Oma Lava), Johannes Veski (Cabaret Rhizome) ning multiinstrumentalist Rivo Laasi (ans Tunnetusüksus), lavastajana juhendas Liia Kanemägi (Oma Lava).

Etendus kestab 40 minutit. Iga õpilane saab kaasa ka kava, kus viited kasutatud luuletustele ja kogudele, kust need pärit. Pilet õpilasele 60 EEK, õpetajatele tasuta.

Sügishooaja etendused toimuvad: 13.10., 14.10., 16.10 kell 14.00 Kirjanike Majas, Harju tn.1.

Palume eelregistreerida tel. 5034938 või kylli@omalava.ee. Andke teada, millal ja umbes mitme õpilasega soovite etendust külastada.Pilte etendusest saab vaadata meie kodulehel www.omalava.ee.

/Päev nädalas on üllas pühenduda luulele/
Hando Runnel

Teid oodates, Loominguline Ühendus Oma Lava
Autor: Külli Reinumägi

Tuntud menufilmil põhinev lavastus keskendub ühele olulisemale ja vanimale teemale inimkonna ajaloos - armastuse leidmisele ja äratundmisele. Kas sõprus mehe ja naise vahel on võimalik või jääb seksiteema sõprusele jalgu? Kas sõpradest võivad saada armastajad või jääb sõprus armastusele jalgu? Kas sõprus ja armastus suudavad koos eksisteerida?

Kaheteistkümne aasta jooksul New Yorgis lahti rulluvat lugu Harryst ja Sallyst liigendavad Eesti paaride kohtumiste lood, mis salvestati lavastuse jaoks sel suvel. Esietenduse publiku hulgas on kaRaadio 2 vahendusel toimunud pimekohtingul osalejad.

"Kui Harry kohtas Sallyt" nimitegelasi kehastavad Tarvo Sõmer ja Ülle Lichtfeldt, teistes osades on Anneli Rahkema või Liisa Aibel, Erni Kask või Üllar Saaremäe, Rauno Kaibiainen või Heigo Teder ning Eili Neuhaus.

Septembrist Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna juhatajanatöötava Jaanika Juhansoni jaoks on see neljas lavastus Rakvere Teatris.

Rakvere Teater

Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutu „Vaeslapse käsikivi“ ainetel valminud loo lavastas ja dramatiseeris Jevgeni Ibragimov, nukulavastuse kunstnikuna teevad debüüdi isa ja tütar Tauno Kangro ja Heleliis Hõim. Lavastuse valguskunstnik on Laurent Maljean Prantsusmaalt, lavastaja assistent Taavi Tõnisson, muusikalised kujundajad Kaire Vilgats ja Arbo Maran, tõlkijad Andres Roosileht, Taavi Tõnisson ja Rein Agur. Mängivad Reet Loderaud, Ingrid Isotamm, Taavi Tõnisson, Andres Roosileht, Rima Zainullina, Dana Hroustova, Jevgeni Moiseenko ja Pavel Šnjagin.

Raske on vaeslapse põli – hommikust õhtuni peab ta käsikivil perenaisele jahvatama, ja kui väsimust puhates kivi mõnikord seisma jääb, on malk kohe kihutajaks lapse kannul. Ei jätku valjul emandal vaesele Annikesele lahket sõna. „Küll oleks hea, kui leiaks käsikivi, mis ise jahvatab, ilma et minu, nõrgukese abi pikemalt tarvis oleks!“ mõtleb Annike. Väsinud tüdrukuke ei tea veel, et on olemas üks vaene lonkav ühe silmaga sant, kelle helesinine rätikuräbal saab teda aidata.

Lavastus on sobilik teatrisõpradele alates 5. eluaastast.

Anna-Liisa Õispuu
Eesti Nuku- ja Noorsooteater

Haridusprogrammides tutvustatakse 4-18-aastastele huvilistele ooperi ja balleti olemust, räägitakse muusikateatri tegemistest, samuti õpetatakse käitumist teatrimajas ja viiakse ekskursioonile teatri köögipoolele, teatas Estonia pressiesindaja Ülla Veerg BNS-ile.

Allikas: BNS

"See lugu räägib naha üle kõrvade tõmbamisest, kavalusest ja töökusest ning tuletab meelde, et ka tänapäeval on omad kavalantsud ja vanapaganad", ütleb lavastaja. "Sealjuures ei tasu ära unustada vanarahva tarkust - ära tee teistele seda, mida iseendale ei soovi".

Eesti rahvanaljandite igipõliseid kangelasi mängivad Rakvere Teatri raudvara Volli Käro ja Velvo Väli.

Etendus on kahes vaatuses.

Rakvere Teater

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on Eesti kultuuripärand kui omakultuuri alustala tänaseni meie muuseumides hästi talletatud ning seda just tänu muuseumitöötajate suurele pühendumusele. "Muuseumiaasta eesmärk on tutvustada ja elustada läbi erinevate ettevõtmiste meie esivanemate pärandit, mida me ei tohi unustada. Aasta jooksul toimub paljudes muuseumides huvitavaid ja mitmekesiseid ettevõtmisi, kus lisaks näituseprogrammile saavad erinevas vanuses huvilised osaleda ka muuseumitemaatilistel üritustel. Seepärast loodan, et muuseumiaasta toob kultuuripärandi väärtustamisele suuremat tähelepanu," ütles minister Jänes.

Reedel algab muuseumiaasta raames Eesti Rahva Muuseumi sajandale juubeliaastale pühendatud teaduskonverents "Tee Eesti muuseumini III". Veebruari tähtsündmuseks on rahvusvaheline Läänemere-äärsete linnuste ja muuseumide aastakonverents "Multikultuurne muuseum", mis toimub 16.-18. veebruaril Narva Muuseumis. 28. veebruaril toimuva Laiuse lumelahinguga annab Ida regioon teatepulga üle Lõuna regioonile.

Muuseumiaastal tutvustavad pea 250 muuseumi nendes tehtavat tööd kultuuripärandi säilitamisel, hoidmisel ja tutvustamisel, samuti tutvustakse muuseumitöötajate igapäevast tööd. Temaatilised üritused toimuvad aastaringselt, nende läbiviimiseks on Eesti jagatud neljaks regiooniks ning aasta jaguneb omakorda teemakuudeks, igal kuul toimuvad vastavateemalised üritused. Talveperioodi üritused kestavad veebruari lõpuni, kevadperiood  kestab märtsist maini, suvi juunist augustini ning sügisperiood septembrist novembrini.

2009. aasta on kuulutatud Eesti muuseumiühingu ja kultuuriministeeriumi eestvedamisel muuseumiaastaks, mille hüüdlauseks on "Muuseum on ehe".

Muuseumiaasta lisainfo: www.muuseum.ee/et/kuum/muuseumiaasta_2009/

Kultuuriministeerium

USTA tegutseb alates eelmisest aastast Tallinna uusimas Tere Tennisekeskuses Tondil, Marsi 4, kus on mängijate käsutuses maailmatasemel sise- ja välisväljakud ning juhendajateks parimad treenerid.
2008. aastal loodud sihtasutuse US Tenniseakadeemia prioriteediks on laiapõhjaline laste koolitussüsteemi loomine. Akadeemias treenivad kõrvuti alles tennisega algust tegevad lapsed viiendast eluaastast alates, võistlevad juuniorid ja tippsportlased. Peatreeneri kohal on rahvusvaheliselt tunnustatud treenerikvalifikatsiooniga ning eelmise aasta Soome parima treeneri tiitli pälvinud Pasi Virtanen.

Sihtasutus US Tenniseakadeemia

Kui tänaseni on tantsuhuvilised saanud Eestis erinevate stiilidega tegeleda peamiselt fitnessklubides ja tantsustuudiotes, kus on reeglina vaja end pikaks ajaks siduda, on Tallinna Tantsuakadeemia puhul Märt Agu sõnul tegemist täiesti uue kontseptsiooniga. "Meil saavad olema tunnihinnad, mis tähendab, et tantsusõber saab maksta vaid selle eest, kui palju ta tegelikult teeb ning ühtlasi puudub vajadus siduda konkreetse treeningkava või stiiliga," selgitas Agu ja lisas, et Tallinna Tantsuakadeemia suur tantsustiilide valik saab olema kõigile igati taskukohane, sest tunnihinnad algavad kõigest 30 kroonist.

"Tallinna Tantsuakadeemia katuse alla kogunevad Eesti tipptreenerid ning mitmed juba tegutsevad ja tantsumaastikul tuntust kogunud tantsukollektiivid," märkis Agu, kelle sõnul tehakse parima kvaliteedi tagamiseks koostööd erinevate tantsustuudiotega üle maailma. "Julgen öelda, et meil saavad tantsusõbrad tegeleda kõigi stiilidega, mida Eestis pakutakse," ütles Agu. "Isegi kui meil mõnda tantsusõpra huvitavat stiili antud hetkel programmis ei ole, leiame talle siiski võimaluse soovitud alaga tegeleda."

Kavas on tegeleda paljude populaarsete ja samas ka vähem levinumate tantsustiilidega. Valikusse kuuluvad näiteks rahvatants, vabatants, jazz, hip hop, kõhutants, break dance, salsa-merenge jpm. Plaanis on pakkuda ka seltskonnatantsu kursuseid igas vanuses soovijatele. Pärast pikki treeninguid saab tegeleda keha ja vaimu tasakaalu leidmisega nii jooga kui ka pilatese tundides.

Oktoobris Solarise keskuses avatav ligi 800-ruutmeetrine Eestis kaasaegseim tantsukeskus on mõeldud kõigile, kes tantsu vastu natukenegi huvi tunnevad, kuid peaks rahuldama ka kõige nõudlikuma tantsija vajadused.

Tallinna Tantsuakadeemia