Arvutit taas avastama sundis elu ise 
Anu Päidi jaoks oli arvuti aastaid tagasi üks ebaoluline ja pigem tüütu nähtus. Esimene sammuke suhtumise muutumise poole oli kuus aastat tagasi, kui koju arvuti osteti. „Siis sain poegade abil hädapärased asjad tehtud,“ ütleb Päit, kes enne seda oli käinud erinevatel õpetajatele mõeldud arvutikursustel, kus õpitu aga isikliku arvuti puudumise tõttu ei kinnistunud. „Mulle ei pakkunud arvuti mingit huvi, kuna selle kasutamine võttis meeletult aega.“ Uuesti arvutit õppima pani õpetajat elu ise. Poegadest sõltumine ja iseenda saamatus tekitasid piinlikkust. „Kolm aastat tagasi kutsus Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja Varje Tipp mind DigiTiigri jätkukoolitusele ja nii oligi asi otsustatud.“

Anu Päit võttis endale eesmärgiks, et saab arvutiga edaspidi ise hakkama. „Ostsin endale ka sülearvuti, et ei peaks kellegi järel ootama. Kursus oli alguses nii raske, et nutt tuli peale. Lugesin, uurisin, proovisin, küsisin. Ma tüütasin kolleege pidevalt „rumalate“ küsimustega, unustasin end tundide viisi arvutisse, nii et teenisin koduste seas hellitusnime „arvutiõpetaja“. Kui nägin, kui palju huvitavat ja põnevat arvutist ja internetist leida ning ise teha saab, muutus minu mõttemaailm täielikult,“ meenutab õpetaja ränga tööga saavutatut. „Arvutiga töötamine on nagu pillimäng – kui tahad osata, pead pidevalt harjutama!“

Kõige suuremaks saavutuseks peab Anu Päit võitu iseenda üle. „Pärast pikka DigiTiigri koolitust oli mul enesesse nii palju usku, et püüdsin kooli juhtkonnale selgitada, kui hädasti ma vajan oma klassi interaktiivset tahvlit. Oma suureks üllatuseks saingi küsitu. Praegu on tahvli kasutamine tundides nii tavaline, et ilma selleta ei kujutagi ma koolipäevi ette.“

„Õpetaja tegi meile jälle uue programmi...“ 
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia annab tunni rikastamiseks ja õppematerjali paremaks omandamiseks lastele tohutult võimalusi – selle vajalikkuses ei teki Anu Päidi sõnul küsimustki. „Minu õpilased küsivad kohe hommikul, et mida põnevat sa meile täna näitad.“ Viimati koges Anu Päit laste toetavat suhtumist arvuti kasutamise osas sellisel kujul: „Tegin lastele Hot Potatoes’i kursuse raames teste. Hommikul proovisin, kas test lastele sobib. Lapsed olid selle üle nii uhked, et ütlesid teistele õpetajatele: meie õpetaja tegi täna jälle meile „uue programmi“!.“ 

Omapäraseim elamus IKT kasutamisel koolitöös oli viis aastat tagasi, kui üks õpilane isaga kaks kuud Ameerikas veetis. „Siis suhtlesime Skype’i teel, see oli nii kummaline kogemus – rääkida inimesega, kes viibiks justkui su kõrval, aga on tegelikult teises maailma otsas. Saatsin ühendriikidesse õpilasele ka õppematerjale.“

Tänapäeval ongi pered väga liikuvad, reisitakse palju. Nii on mõni perekond koolist eemal kuu või kauemgi. „Siis on õpetajal kergem lastega suhelda e-õppe materjale soovitades. E-materjalid sobivad hästi ka lisatööks andekamate lastega,“ nendib Anu Päit.

Õpetajale meeldivad väga Tiigrihüppe projektide ja konkursside raames valminud materjalid, mida veebist kätte saab, palju materjale teeb ta ise. Sel õppeaastal tahab Anu Päit panna oma 4. klassi õppematerjalid arvutisse/internetti, samuti soovib ta täiendada 1. klassi eesti keele õppimise materjale. „Lemmikuks on eFormular, Hot Potatoes, otsin igasugu materjale siit-sealt veebiavarustest.“

Anu Päit on ka populaarse klassiõpetajate virtuaalse praktikakogukonna KLOP liige. „Olen sinna isegi materjale lisanud. Vastutasuks leian teiste koostatud põnevaid materjale ja saan värsket ainealast infot. Tunnistan, et võiksin seal veelgi rohkem tegutseda ja suhelda, kuid aega jääb napiks,“ ütleb õpetaja, kes e-õppe pisikuga on suutnud nakatada nii kolleege kui ka kursusekaaslasi ülikooli ajast. „Vajadus e-õppe järele on igaühel erinev – see oleneb inimesest, tema soovidest, võimetest, ajast. Ise olen võtnud selle aasta eesmärgiks end veelgi arvutivallas täiendada.“

Kõige selle ilusa ja kasuliku juures, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia meile pakub, on Anu Päidi sõnul üks murekoht ka. „Tänapäeva lapsed on väga taibukad ja nutikad, soovin ainult, et lapsed arvuti kasutamise kõrval rohkem raamatuid loeksid.“

Anu Päidiga vestles Koolielu toimetus
Koolielu
29. september 2009 

Kohtumispaik internetis
Virtuaalne praktikakogukond kujutab endast sama eriala või hobiga tegelevate inimeste vabatahtlikku ühendust, moodustades sotsiaalse võrgustiku, kuhu kuuluvad nii valdkonna kogenud eksperdid kui ka algajad. Nende peamine suhtlus- ja koostöökeskkond on internet. Kogukonna ülesanne on toetada oma liikmete professionaalset arengut.

Klassiõpetajad on kogunenud virtuaalsesse kogukonda, mis asub aadressil http://klop.edu.ee/.
Kaasaegne ja uuendusmeelne klassiõpetaja tunneb infotehnoloogiat, orienteerub ja suhtleb virtuaalmaailmas, loob ja kasutab tunnis elektroonilisi õppematerjale ning arendab pidevalt oma professionaalsust.
Algklassiõpetajad on uuendustele avatud ja aktiivsed infotehnoloogia kasutajad.

Klassiõpetajate virtuaalne praktikakogukond tegutseb 2006. aasta suvest. Alguses oli virtuaalseks kogunemispaigaks ajaveeb http://klassiopetaja.blogspot.com/, alates 22.11.2006 sai selleks portaal http://klop.edu.ee/, kus tänaseks on 593 registreerunud kasutajat. Veebikeskkonda on lisatud selle aja jooksul 213 õppematerjali, 104 uudist  ja 406 linki. Lisaks virtuaalsetele kohtumistele on soov organiseerida ka reaalseid kokkusaamisi. Kogukonna loojaks ja entusiastlikuks eestvedajaks on aastaid olnud Varje Tipp, kes on ka Tiigrihüppe Sihtasutuse pikaajaline koolitaja ja Koolielu portaali ainekoordinaator. KLOPi portaali tehnilise konsultandina toetab meid Janek Leppnurm Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Klassiõpetajatel on lisaks KLOPile veel ka maakondlikud kogukonnad, mis vahendavad kohapealset infot. Heaks näiteks on :
• Järvamaa klassiõpetajad - http://jmklassiopetajad.blogspot.com/
• Jõgevamaa klassiõpetajad - http://jogevaklass.blogspot.com/
• Võrumaa klassiõpetajad - http://vorumaaklop.blogspot.com/

Klassiõpetajate kogukonna portaali uudiste ja materjalidega saavad tutvuda kõik külalised, kes meie veebikeskkonda satuvad. Selleks, et ka ise oma materjale avaldada, uudiseid ja linke lisada, tuleb end kasutajaks registreerida. Probleemide ja ettepanekute jaoks on loodud kontaktivorm, mille kaudu jõuab sõnum administraatorini. Selline materjalide ja viidete jagamine on virtuaalmaailmas üsna tavaline nähtus. Samas ei ole see ühelegi kogukonna liikmele kohustus, vaid hea võimalus anda omapoolne panus.

Kogukonnad pidevas muutumises
Nii nagu ümbritsev elu, on ka kogukond pidevas muutumises. Aja jooksul on uuenenud portaali struktuur, lisandunud uusi kategooriaid. Kuna õppematerjalide alla saab lisada vaid faile, oleme lingikogus internetipõhiste materjalide jaoks loonud uue kategooria „Veebipõhised õppematerjalid“.
See on koht, kuhu saame ühiselt koguda meie õpetajate loodud elektroonilised testid, harjutused, ristsõnad, pildi- ja sõnamängud, veebi- ja vikilehed jne, mida ei pea tunnis kasutamiseks oma arvutisse laadima. Linkide lisamisel ei tasu paanikasse sattuda, kui sisestatud veebiviide ei ilmu kohe lingikogusse. Administraator vaatab selle kõigepealt üle – nii väldime sobimatute linkide sattumist kogukonna lehele.

Paralleelselt KLOP`i portaaliga toimib edasi ka klassiõpetajate ajaveeb http://klassiopetaja.blogspot.com/. KLOP`i ajaveeb on koht, kus saab kolleegidele põnevaid ideid tutvustada ja neid omavahel jagada, kommenteerida postitusi ning muidu mõtteid vahetada.
Nendele, kes soovivad klassiõpetajate blogis kaasautorina kätt proovida, on abiks juhend, kuidas toimida. 

Meie kogukonna oluliseks eesmärgiks on klassiõpetajale vajaliku info ja uuendusmeelsete ideede vahendamine. Infot on palju, tihti ei jõua see aga sihtgrupini. Virtuaalse kogukonna portaal ongi see koht, kust õpetaja saab kätte kõik vajaliku tööks ja professionaalseks arenguks.

Aktiivset kaasalöömist meie ühises kogukonnas!

Tiia Salm
Jäneda Kooli algklasside õpetaja, Klassiõpetajate praktikakogukonna toimetaja
Koolielu
Lisatud 22. septembril 2009

ESFi programmist stardiraha
2008. aastal käivitus ESFi programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine“, mille abil toimub nõustamissüsteemi korrastamine eesmärgiga ennetada koolist väljalangevust ning tõsta noorte edasist toimetulekut ja konkurentsivõimet. Programmi elluviija on Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Programmi partnerid on valitud kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlike liitude ja maavalitsuste haridusosakondade koostöös. Partnerite ülesanne on nõustamisteenuse osutamine, piirkonna õppenõustamiskeskuse administreerimine ja nõustamisteenuse koordineerimine ning võrgustiku loomine. Programmi avakonverents „Iga inimene on hinnas!“ toimus käesoleva aasta 16. märtsil Tallinnas.

Loomisel on III-tasandiline süsteem:
• I tasand – konkreetne töö lapsega koolis või koolieelses lasteasutuses;
• II tasand – töö maakondlikus õppenõustamiskeskuses, sh haridustöötajate ja lapsevanemate nõustamine (nt individuaalse õppekava koostamine, konkreetsed nõuanded, kuidas last aidata, milliseid meetodeid valida jm), lapse uuringud, lapse suunamine spetsialisti juurde jmt;
• III tasand – töö riiklikus metoodikakeskuses, kust saavad abi õppenõustamiskeskuse töötajad ning kuhu koondatakse head praktikad ning metoodikad jm.

Tänasel päeval on igas maakonnas ametis piirkondlik koordinaator. Tema ülesanne on luua kohalik õppenõustamiskeskus, leida keskusse psühholoogilise, logopeedilise, eripedagoogilise ja sotsiaalpedagoogilise nõustamisteenuse osutajad, teha maakondlikku teavitus- ja keskuse arendustööd. Nägemis-, kuulmis- ja raske kõnepuudega õpilaste vanemate ja õpetajate nõustamisega üle Eesti tegelevad kaks erivajadustega laste kooli – Tartu Emajõe Kool ja Tartu Hiie Kool. Programmivahendid koordinaatorite tööks avanesid 2008. a. oktoobris, teenuse pakkumiseks 2009. a.  jaanuaris.

Maakondlikus õppenõustamiskeskuses pakutakse lapsele, tema vanematele ja lapsega töötavatele inimestele tuge ja nõuandeid, toetades seeläbi lapse ea- ja võimetekohast  arengut.

Käesoleva aasta juuni andmetel olid logopeedilise, eripedagoogilise, psühholoogilise või sotsiaalpedagoogilise teenuse pakkumisega jõudnud alustada 14 keskust,  4 kavatsevad sellega alustada septembrikuust. Kurb tõsiasi on, et häid spetsialiste regiooniti napib, mistõttu on mõnedes piirkondades jagatud spetsialiste maakondade vahel (näiteks Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal). Siinkohal on paslik ka öelda, et iga piirkonna õppenõustamiskeskus tuleb omanäoline ning töö kohandatakse olemasolevaid maakondlikke vajadusi silmas pidades. ESFi programmist ei määrata jäika struktuuri, küll aga lepitakse kokku üldised tööpõhimõtted. Programm toetab nelja valdkonna spetsialisti tööd, mis on samuti ilmselgelt vähe, kuid tuleb aru anda, et Euroopa Liit annab stardiraha. Paralleelselt peab toimima maakondlik õppenõustamiskeskuse tugi- ja arendustöö, seda enam, et programmi lõppedes aastal 2011 tuleb meil tegutseda ise ja oma finantsressurssidega toime tulla.

Eeskujuks on Leedu
Keskuse arendustöös said koordinaatorid inspiratsiooni ja tuge kevadel toimunud õppereisist Leetu, kus külastati riiklikku metoodikakeskust ja nõustamiskeskusi Utenas ja Kaunases. Eht-eestlaslikult võib nii mõnigi praegu öelda, et mis meil teiselt Balti riigilt õppida on, startisime ju ühelt joonelt, kuid siin peab tõdema – Leedu on meist nõustamissüsteemi arendamisel ees, meil alles loodava õppenõustamissüsteemiga analoogilist süsteemi on neil riiklikult koordineeritud alates 2003. aastast. Leedus toimib esmatasandil töö koolides sarnaselt meilgi üha tuntust koguva õpilasabi ümarlaua süsteemiga, koolides on tööl logopeedid ja eripedagoogid. Teise tasandi nõustamisteenust pakutakse läbi maakondlike keskuste, kus ühtlasi täidetakse ka nõustamiskomisjoni rolli. Kolmas tasand on riiklik metoodikakeskus, mille eesmärk on arendada eripedagoogilist-psühholoogilist nõustamissüsteemi, koordineerida esimese ja teise tasandi nõustamist, koostada õppevara ning korraldada spetsialistidele  koolitusi ja seminare.

Koordinaatoritele on kindlasti abiks oktoobris algav juhtimiskoolitus, kus jagatakse teadmisi, mis aitavad õppenõustamiskeskuse loomisel, käigus hoidmisel ja arendamisel. Samas algab nõustamiskoolitus ka keskuses töötavatele spetsialistidele, et parendada nende nõustamisoskusi.

Kõik koordinaatorid on tegelenud oma piirkonnas ka õppenõustamisalase info jagamisega, teavitanud huvigruppe planeeritavatest tegevustest, on läbi viidud koostööseminare. Paljud haridusasutused on pakutava teenuse positiivselt vastu võtnud ja muutunud ka ise keskustega suheldes aktiivsemateks. Loodetavalt jõuab teenuse arenedes keskustesse ka üha rohkem lapsevanemaid.

Õppenõustamiskeskuste kontaktid:
Harjumaa Õppenõustamiskeskus
Anija mõis, Harjumaa 74402
Tel: 608 4325
e-post: harjuonk@gmail.com

Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus
Uus tn 2 b, Kärdla 92413
Tel: 462 2545
e-post: info@hups.ee

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Keskväljak 1-301, Jõhvi 41531
Tel: 337 0422
e-post: ivol@ivol.ee

Jõgevamaa Nõustajate Ühendus MTÜ
Piiri 4, Jõgeva 48307
Tel: 776 0166
e-post: mairepu@hot.ee

SA Kesk-Eesti Noortekeskus
Lai 33, Paide 72720
Tel: 385 1489
e-post: kengike@hot.ee

Läänemaa Õppenõustamiskeskus
Posti 23, Haapsalu 90502
Tel: 472 5640
e-post: laanemaa.noustamiskeskus@hot.ee

Lääne-Viru Õppenõustamiskeskus
Kreutzwaldi 5 (Korpus C), Rakvere  44314
Tel: 325 8064; 325 8065
e-post: monica.jaanimets@virol.ee

Põlvamaa Õppenõustamiskeskus
Kesk 15, Põlva 63308
aira.lutsar@gmail.com

Pärnu Õppenõustamiskeskus
Metsa 1, Pärnu 80010
Tel:  443 1436
e-post: onk@onk.ee

SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus
Tallinna mnt 14, Rapla 79513
Tel: 489 4541
e-post: raplantk@raplantk.ee

Kuressaare Linnavalitsus
Lossi 1, Kuressaare 93819
Tel: 452 0523
e-post: katrin.perova@kuressaare.ee

Projekt ”Tallinna õppenõustamiskeskus”
E. Vilde tee 120, 12618
Tel: 653 2190; 6404657
e-post: tlnk@tln.edu.ee

Tartu Nõustamis- ja õpiabikeskus
Puiestee 62, Tartu 50303
Tel: 736 1949
e-post: opiabi@opiabi.tartu.ee

Valgamaa Õppenõustamiskeskus
Viljandi 82, Valga  68205
Tel. 764 1823
e-post: valgaopiabi@gmail.com

Viljandimaa Nõustamis- ja õpiabikeskus Vasem-parem
Vabaduse 4, Viljandi 71020
Tel: 533 16 125
e-post: vilnoustamiskeskus@gmail.com

Programmi kaasatud ainukoolid:
Tartu Emajõe Kool
Vabaduse pst 9, Tartu 51004
Tel: 742 3727
e-post: kool@tek.tartu.ee

Tartu Hiie Kool
Hiie 11, Tartu 51006
Tel: 742 2291
e-post: hiiekool@hiie.tartu.ee

Riina Otti, Eksamikeskuse välisprojektide rakendamise osakonna programmijuht
Ada Lumiste, Eksamikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialist, õppenõustamise programmi koordinaator
Koolielu
Lisatud 15. septembril 2009

Kas arvuti avaldab lapsele negatiivset või positiivset mõju?
Maailmas on leidnud aset elav diskussioon võimaliku positiivse ja negatiivse mõju üle, mida arvuti kasutamine väikelapse arengule avaldada võib ning vähesel määral kestab see tänase päevani. Üldiselt on nüüdseks jõutud seisukohale, et arvuti võib olla väga hea vahend laste õppimiskogemuste rikastamisel (Haugland & Wright 1997; Vernadakis jt 2005). Äärmiselt tähtsaks peetakse seejuures aga tehnoloogia oskuslikku rakendamist – küsimusest „kas?“ on olulisem küsida „kuidas?“ (Haugland & Wright 1997; Clements 1999; Haugland 2000; Parette & Stoner 2008). Oskusliku ja läbimõeldud kasutamise korral on täheldatud, et arvutit saab edukalt kasutada näiteks matemaatiliste oskuste, probleemilahendusoskuse, käe-silma koostöö, lugemise-kirjutamise ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks (Clements 2002; Haugland & Wright 1997; Kumtepe 2006; McCarrick & Li 2007).

Allakirjutanu on lasteaiaõpetajate seas eelnevalt läbi viinud kaks uuringut antud teemal. 2005. aastal läbiviidud küsitlus Tallinna lasteaedades näitas, et arvuti kasutamine õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel oli üsna erandlik nähtus ning õpetajad tundsid end sealjuures ebakindlalt, kuid vähesel määral seda siiski tehti. 2009. aastal selgus küsitlustulemustest, et endiselt on nii Tallinnas kui ka teistes Eesti suuremates linnades väga vähe lasteaedu, kus tehnoloogiat õppe- ja kasvatustöös kasutatakse, peamiselt teevad õpetajad seda omal algatusel ning entusiasmist. Üldiselt on aga kujunenud positiivne hoiak arvutite kasutamisesse ning kuigi õpetajad näevad ka sellega seonduvaid ohte, leitakse, et arvuti sobib täiendama lasteaia traditsioonilisi õpetamismeetodeid. Arvutite rakendamist takistavad asjaolud on õpetajate haridustehnoloogiliste oskuste puudulikkus, virtuaalsete õppematerjalide vähesus ning tehniliste vahendite nappus – arvuteid on vähe ning olemasolevad on vananenud.

Viisime läbi küsitluse Tiigrihüppe Ideelaadal
Käesoleva aasta 12. juunil Tallinna Lauluväljakul toimunud ideelaada „Elu koolis koos tiigriga“ alushariduse boksis viidi külastajate seas samuti läbi samateemaline küsitlus. Vastajatel paluti avaldada arvamust olenemata nende ametist või eelnevast kokkupuutest lasteaia ja haridustehnoloogiaga. Nii oli 33 vastaja seas kõige rohkem lapsevanemaid (34%) ning klassiõpetajaid (28%), kuid ka logopeede, haridusasutuste juhte, infojuhte, üliõpilasi ning erinevaid aineõpetajaid. Lasteaias töötavaid inimesi oli vastajate seas minimaalselt, mis teeb küsitluse omamoodi huvitavaks ning aitab luua pilti sellest, kuidas antud teemat näevad muude elualade esindajad.

Võib väita, et valdav enamus küsitluses osalenud inimestest arvavad, et arvuti kasutamine lasteaias on omal kohal – koguni 88% pidas seda kas pigem vajalikuks või väga vajalikuks. Siinkohal tuleb silmas pidada asjaolu, et mitmed vastajad töötavad koolis, kus IKT kasutamine on tavapärane ning seetõttu ollakse positiivselt meelestatud. Ei saa tähelepanuta jätta ka vastanud lastevanemate üldiselt pooldavat hoiakut, mis on lasteaiale väga oluline. Väga vähe oli neid, kes arvuti kasutamist lasteasutuse õppe- ja kasvatustöös vajalikuks ei pidanud (9%). Kuigi 18% vastanutest arvas, et lasteaedade võimalused arvutite rakendamiseks on head või väga head, hinnati enamasti võimalusi pigem kesisteks (48%). Reaalne pilt Eesti lastaedades paraku on tõesti selline, et võimalused nii õpetajatele kui ka lastele arvutite kasutamiseks (näiteks rühmas) jätavad soovida.

Väga palju on arutletud küsimuse üle, mis vanuses lapsele võiks hakata arvutimaailma tutvustama. Valdav enamus küsitletutest leidis, et sobiv iga on 3-4 aastat (27%) ning 4-5 aastat (33%). Alla 3-aastase lapse arvutikasutust pooldas üksnes 6%, samapalju vanust 7 aastat ja rohkem. Leiti ka, et lasteaed võiks võimaldada arvutitegevusi just koolieelikutele vanuses 6-7 aastat (15%).

Ligikaudu pooled (41%) küsitletutest ei osanud öelda, milline on hetkeseis lastele mõeldud elektrooniliste õppevahendite osas – nähtavasti on põhjuseks see, et hulk vastajaid ei oma pidevat kokkupuudet antud valdkonnaga. Sama palju (41%) vastas aga, et vahendeid on vähe või pigem vähe ning 19% arvas, et vahendeid on piisavalt. Eestis ei ole tõepoolest välja töötatud väga palju algupäraseid virtuaalseid õppematerjale, mis oleks suunatud just lasteaiaealistele lastele. Küll aga on olemas palju internetikeskkondi ning kui õpetaja oskab otsida, siis ta ka sobilikke vahendeid leiab. Selleks aga on oluline haridustehnoloogiliste pädevuste olemasolu. Üldhariduskoolide õpetajate pädevustele pööratakse väga palju tähelepanu, lasteaiaõpetajate omadele mitte. Küsitluses osalenutest arvas 48%, et lasteaiaõpetajate haridustehnoloogilised pädevused pigem ei ole head või ei ole üldse head. Heaks või väga heaks hindas pädevusi 24% vastanutest. Tugev ülekaal jääb siiski negatiivsele arvamusele, mis nähtavasti on ka õigustatud – väga vähe on tegeletud lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujundamisega. Kui äsja ülikooli lõpetanud noored õpetajad on tasemeõppes vastava koolituse saanud, siis väga suurel osal staažikatest pedagoogidest ei ole oskusi uute tehnoloogiate rakendamiseks.

IKT kasutamise peamise takistusena toodi välja asjaolu, et lasteaedades on vähe arvuteid või on arvutid vanad (vastavalt 24% ja 19%). Järgmine põhjus on õpetajate ebapiisavad haridustehnoloogilised pädevused (16%), üldsuse skeptiline suhtumine arvutite kasutamisesse lasteaias (15%), lastele mõeldud õppematerjalide vähesus (13%) ning lastevanemate võimalik negatiivne hoiak (12%). Kõik loetletud aspektid on olulised, kuid enimnimetatud põhjused on kindlasti peamised – kui ei ole materiaalset baasi, ei ole võimalik ka parima tahtmise juures uuendusi sisse viia.

Küsitluses osalenud leidsid, et tegemist on aktuaalse teemaga ning arvasid, et antud valdkonda peab arendama. Väljendati muret väikelaste koduse arvutikasutamise üle – nimelt harjuvad lapsed kodus vale arvutikasutusega, siin nähakse võimalust ka lastevanemate koolitamiseks. Lasteaia üks ülesanne võiks olla kujundada laste suhtumist arvutisse kui töö- ja õppimisvahendisse, nii ei jää see üksnes meelelahutusallikaks. Lisaks juhiti tähelepanu asjaolule, et tehnoloogiat saab rakendada ka ilma, et laps ise peaks arvuti taga istuma. Antud valdkond on aja jooksul muutumas üha olulisemaks ning ka huvi selle vastu on kasvamas.

Maiki Liivas, Tallinna Lasteaia Sipsik õpetaja
Koolielu
Lisatud 8. septembril 2009

ALLIKAD:
- Clements, D.H. (1999). The Effective Use of Computers with Young Children. Reprinted from J.V. Copley (Ed.), Mathematics in the Early Years. Reston, VA: National Council of Teachers of Mathematics. 119-128.
- Clements, D.H. (2002). Computers in Early Childhood Mathematics. Contemporary Issues in Early Childhood Education. Volume 3, Number 2, 2002, 160-181.
- Haugland, S., Wright, J. (1997). Young Children and Technology: A World of Discovery. New York: Allyn&Bacon.
- Haugland, S. (2000). What Role Should Technology Play in Young Children's Learning? Part 2. Early Childhood Classrooms in the 21st Century: Using Computers to Maximise Learning. Young Children. January 2000 Vol. 55 / Num. 1, 12-18.
- Kumtepe, A. T. (2006). The Effects Of Computers On Kindergarten Children's Social Skills. Turkish Online Journal of Educational Technology, v5 n4 Oct 2006.
- McCarrick, K., Li, X. (2007). Buried Treasure: The Impact of Computer Use on Young Children’s Social, Cognitive, Language Development and Motivation. AACE Journal, v15 n1 p73-95.
- Parette, H., Stoner, J. (2008). Benefits of Assistive Technology User Groups for Early Childhood Education Professionals. Early Childhood Education Journal, 35(4), 313-319.
- Vernadakis, N., Avgerinos, A., Tsitskari, E., Zachopoulou, E. (2005). The Use of Computer Assisted Instruction in Preschool Education: Making Teaching Meaningful. Early Childhood Education Journal, 33(2), 99-104.

Käi lahtiste silmadega koolis ringi, suhtle õpilaste, õpetajate ja teiste koolisse puutuvate isikutega - leia (leidke üheskoos) probleem või puudujääk oma koolis, mille saaks suurepäraselt ära lahendada muusikaõpetuse, kunstiõpetuse, tööõpetuse, kehalise kasvatuse või informaatikatunnis, seejuures suuri kulutusi tegemata.

Konkursi tingimused:
1) Leida ja kirjeldada probleem koolis, mida on võimalik muusika-, kunsti-, tööõpetuse, kehalise kasvatuse ja/või informaatikatundide raames lahendada. Lisaks nimetatutele võivad kaasatud olla ka muud ained.
2) Pakkuda probleemile lahendus ja kirjeldada selle käik (pildid, videod, eelarved jms tulevad ainult kasuks)
3) Tegemist võib olla nii reaalselt lahendatud kui ka lahendamata probleemiga (oodatud on ka lahendamise ideed)
4) Konkursitöö peab olema avaldatud mõnes veebikeskkonnas (slideshare, youtube, wiki vms) ja sisaldama autori(te) nime(sid).
5) Osaleda võib nii individuaalselt kui kuni 5-liikmeliste võistkondadena.

Konkursitööde esitamise tähtaeg on 5. juuni 2010 siin.

Konkuristöid hinnatakse hindamismudeli alusel.

Auhinnad:
I koht MP4-mängijad
II koht Komplektid (veebikaamera, kõrvaklapid, hiir)
III Koolielu logoga seljakott
Kõikidele osavõtjatele Koolielu sümboolikga pastapliiatsid.

Tingimused:
- Kajastage oma reisi kulgu veebipõhises keskkonnas (blogi, viki vm).
- Osaleda võivad kuni 10-liikmelised grupid.  

Veebilehele on märgitud:
o       Seos õppeaine(te)ga, reisi õppeeesmärgid,
o       valikuprintsiibid – miks mindi/külastati just seda paika, ajaline kestvus
o       ettevalmistusperiood – millised eelteadmised pidid olema, kuidas valiti marsruut, õpilaste seotus ettevalmistusega
o       reis – autorite pildid ja/või videod (lisada autorite nimed), kommentaarid, õpilaste arvamused
o       tulemused – mida õpiti, mida teada saadi, kuidas parandas aine(te) mõistmist, mida see reis õpilastele andis
o       lingid – lisada sobivad lingid

Reisi kestvus ei ole ajaliselt piiratud ning reis peab toimuma ajavahemikus 1. juunist 2009 – 21. veebruarini 2010. Konkursitöö esitamise tähtaeg on 20. märts 2010.
Konkursitööd tuleb lisada: http://www.eformular.com/koolielu/makirjutan.html 

Hindamismudel. 

Auhinnaks:
Mäng Vabaõhumuuseumis, kolmele parimale 7. mail 2010 maastikumäng GPS-idega vabaõhumuuseumis.
Kõikidele osalejatele Koolielu sümboolikaga meeneid.

Konkursi tingimused:
• Konkursil osalejad on 10.-12. klassi õpilased.
• Video pikkus kuni 10 minutit.
• Kogu filmi tekst peab olema õpitavas võõrkeeles.
• Filmi tekst peab pärinema mõnest võõrkeelsest raamatust (muudatused tekstis on lubatud)
• Arvestatud on autoriõigusega. (Teos läheb vabasse kasutusse alles 70 aastat pärast autori surma)
• Filmile on lisatud algus- ja lõputiitrid, kus on kirjas autorid, kool ja kuupäev.
• Film peab olema avaldatud dotsub http://dotsub.com/ keskkonnas.
• Videole on lisatud dotsub keskkonnas subtiitrid eesti keeles ja õpitavas võõrkeeles.
 Konkursitööde hindamisel lähtutakse hindamismudelist.

Tähtaeg 5. märts 2010 Konkursil osalemiseks täitke järgnev ankeet.

Auhinnad:
I koht MP4-mängijad
II koht Komplekt (veebikaamera, kõrvaklapid, hiir) 
III koht Koolielu sümboolikaga mälupulgad
Kõikidele osalejatele Koolielu sümboolikaga pastakad.

Võistlus toimub neljas keeles - inglise keeles, saksa keeles, vene keeles ning soome keeles.

Tähelepanu! Võistlusele registreerimise tähtaeg: 17.  jaanuar 2010. Registreerimiseks palume täita ankeet.

Täpsemad juhendid lähiajal.

Auhinnad
I koht MP3 mängijad (12 tükki)
II koht veebikaamerad (12 tükki)
III koht Koolielu sümboolikaga seljakotid (12 tükki)

Tingimused:
Koomiksiraamat peab olema tehtud ühes järgnevatest võõrkeeltest:
vene, rootsi, soome, prantsuse, inglise, saksa.

Koomiksiraamat peab olema loodud Toondoo programmiga:
     a)  I kooliastmes koostada kümme koomiksiraamatu lehte,
          II kooliastmes koostada kakskümmend koomiksiraamatu lehte;
     b)  koomiksid peab raamatuks kokku panema:
          raamatul on pealkiri, kirjeldus ja märksõnad.

Koomiksites võib kasutada nii etteantud tegelasi kui ka TraitR'ga moodustatud tegelasi, tähtis on et tegelased esindaksid vaba aja tegevusi.

Koomiksiraamat võib olla väljamõeldud tegelastega, kuid ei tohi olla kedagi halvustav.

Koomiksiraamatule peab olema tagatud ligipääs (avalik koomiksiraamat veebi üles pandud, nt. blogisse vistutatud).

I ja II kooliastmeid hinnatakse eraldi.

Õpilased võivad osaleda individuaalselt või 2-3-liikmeliste gruppidena.

Võistlusel osalemiseks palume registreeruda jaanuari lõpuks.
Konkursitööde esitamise tähtaeg on 5. märts 2010.

Koomiksiraamatu aadress tuleb saata e-mailile: maibrittk@yhis.parnu.ee 

Auhinnad:
I koht: MP3-mängija
II koht: Komplekt: veebikaamera, kõrvaklapid, hiir
III koht: Koolielu sümboolikaga seljakott
Kõigile Koolielu pastakad.

Vahend: veebileht, video, virtuaalne fotoessee või slaidiseeria vms.

Noortel õppuritel on palju vahvaid ideid. Sageli leiavad nad huvitava ja kiire viisi, kuidas sisukalt ja jõudsalt õppida, millised interneti jm meedia materjalid kiirendaks õpitava omandamist ja kinnistamist. Vahel tekib õppimise juures mõtteid, kuidas paremini meelde jätta, mis nippe selleks kasutada. Alati on kasulik oma ideid teistega jagada - siis on lootust ka ise midagi vastu saada!

Konkursitöös tuleb õpilastel valida antud ainete õppekavas mingi terviklik teema, mille puhul pakub ideid, vahendeid ja materjale (peamiselt veebipõhiseid) selle efektiivsemaks õppimiseks. Õpilane püüab kujutada end õpetaja asemele ning jagada soovitusi ja materjale, kuidas mingit teemat saaks hästi, huvitavamalt ja kaasaegsemalt õppetöös käsitleda.

1) Kuidas käsitleksin mingit teemat (nipid, viited, head nõuanded teema paremaks omandamiseks).
2) Võimalik/soovitav kõnealuste ainete lõimimine (nt samad teemad eri õppeainetes).
3) Konkursitöö esitusviis: veebileht, video, slaidiseeria, virtuaalne fotoessee vms õpiloost -  millele on tekstina lisatud selgitused.
4) Veebivahendite kasutamine; ka katse video ja lingid (videotele, veebilehtedele, nt riiklikud registrid).

Konkursitöö hindamismudel.

Konkursi tingimused:
Osalema oodatakse 7.-12. klassi õpilasi.
Võistlustöid hinnatakse kahes vanusegrupis: 7.-9. kl ja 10.-12. kl.
Osaleda võib nii individuaalselt kui 2-5-liikmeliste võistkondadena.
Konkursitöö on esitatud veebis ja see peab olema autori(te) originaallooming.
Konkursitöös kajastub selgelt ja terviklikult õpilugu/õpetamislugu: vastava teema efektiivse õppimise või õpetamise kirjeldus, viited olemasolevatele või loodud veebimaterjalidele, nipid ja soovitused.
Video pikkus ei ületa 3 minutit, fotoessee sisaldab maksimaalselt 20 fotot, slaidiseeria kuni 20 slaidi.
Konkursitöö on asjalik ja loominguline ning kasutatav teema õppimisel/õpetamisel eakaaslastele koolis.
Konkursi raames valminud tööd tuleb varustada Creative Commons´i litsentsiga: Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License.

Info konkursitöö kohta esitada järgneva vormi alusel.

Tähtaeg 20. detsember 2009.

Auhinnad:
I koht – MP3-mängija (kuni 5)
II koht – Komplekt: veebikaamera, kõrvaklapid ja hiir
III koht - elektrooniline sudoku