Koolielu: Uudised

Euroopa Teadlaste Öö 2009

Urmas Tokko — Thu, 17 Sep 2009 20:00:17 +0300

Teadusfestival ning Teadlaste Öö 2009

Neljandat korda korraldab AHHAA teaduskeskus koostöös Eesti Rahvusringhäälingu ja Teaduste Akadeemiaga Teadlaste Öö ürituse Eestis. Ühel õhtupoolikul toimub mitmesuguseid põnevaid sündmusi pea kõigis Eesti suuremates linnades: Tartus, Tallinnas, Narvas, Rakveres, Pärnus ja Valgas.

Juba kolmandat korda korraldab AHHAA Tartus Teadusfestivali. Seekord plaanitakse oma lõbusaid ja teaduslikke tegemisi laiendada ka Narva Astri keskusesse ja oma Tallinna esindusse. Tartus on Raekoja platsil on avatud teadustelk järgmistel aegadel:
Neljapäev 24. september kell 16-22
Reede 25. september kell 16-22, lisaks vaata, mis toimub üle linna Teadlaste Ööl siit
Laupäev 26. september kell 16-22.

Teadustelgis toimuvad töötoad, teadusteatri etendused, Pilvenäitus ja muusikalised etteasted.
Neljapäeval on festivali raames ka mini-konverents "Täheteadlus".

E-buss külastab Harjumaa valdasid

Kristi Semidor — Fri, 11 Sep 2009 13:55:11 +0300

12. septembril jõuab Harjumaale Ole Kaasas! projekti käigus käima lükatud koolitusbussi tuur, mille käigus saavad ID-kaardi, Mobiil-ID ja e-teenuste kasutamist õppida Saku, Paldiski ja Keila valla elanikud.

Ole Kaasas! e-bussi projektijuhi ja koolitaja Tarmo Rosenfeldti sõnul on Ole Kaasas! e-buss 10-kohaline internetiühenduse ja ID-kaardi lugejatega varustatud arvutiklass, mis on alates juuli lõpust sõitnud mööda Eestit, külastades kokku 49 valda.

"Harjumaa valdades toimuvad koolitused tähistavad koolitustetuuri lõppu – ülimenukaks osutunud koolitused on näidanud, et ka väikeasulates elavad inimesed soovivad olla infoühiskonda kaasatud ning kasutada turvaliselt avalikke ja erafirmade e-teenuseid," ütleb Rosenfeldt.

E-buss peatub Harjumaal laupäeval, 12. septembril Saku vallamaja ees, pühapäeval, 13. septembril Paldiski raamatukogu ees ja teisipäeval, 15. septembril Keila keskväljakul. Koolitustele registreerida ning täpsemat informatsiooni koolituste toimumisaegade kohta saab aadressil www.olekaasas.ee/Koolitused/ebuss

Ole Kaasas! on Vaata Maailma Sihtasutuse, EMT, Elioni ja Microlinki poolt algatatud inimeste internetti kaasamise projekt. Projekti eesmärk on korraldada arvutialane alg- ja täiendõpe 100 000 inimesele ja tuua internetti kasutama täiendavalt 50 000 peret järgneva 3 aasta jooksul.

Maikuust alates on üle Eesti läbinud Ole Kaasas! tasuta koolituse üle 15 000 inimese. Koolitusel osalenutel on projekti raames võimalus osta arvuti ning liituda internetiühendusega soodushindadega.

Ole Kaasas! koolitusi kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond infoühiskonna edendamise meetme raames.

Haridusminister keeldub õpetajate palku kärpimast

Tiina Steinberg — Mon, 24 Aug 2009 13:53:42 +0300

Õpetajate palgakärped on jälle päevakorral. Hea on tunda, et meie (õpetajate) peale mõeldakse. Võidelda millegi säilimise eest on Eesti Vabariigis päris raske.

http://www.ekspress.ee/2009/08/20/eesti-uudised/44471-tonis-lukas-keeldub-opetajate-palka-karpimast

Politseiamet saab ligipääsu koolide infobaasile

Kristi Semidor — Thu, 13 Aug 2009 14:22:48 +0300

Haridus- ja teadusministeerium on nõus andma politseiametile juurdepääsu koolide infobaasile, et tagada õpilaste ja õpetajate turvalisus.

Haridusminister Tõnis Lukase sõnul lepiti kolmapäeval toimunud kohtumisel politseiameti peadirektori Raivo Küüdiga kokku, et politsei saab ligipääsu koolide andmetele ning peagi hakatakse tegelema selle tehnilise poole lahendustega. Politsei ja ministeeriumi kohtumisel arutati ka teisi kooliohutuse tõstmiseks vajalikke meetmeid, ütles Lukas BNS-ile.

Nimelt koostavad nad täiendatud juhendmaterjali kooli juhtidele ja õpetajatele, mis hõlmab endas erinevaid käitumisjuhendeid, kuidas koolisisestes ohuolukordades käituda. Praegu on selline juhend juba kasutusel, kuid seda soovitakse täiendada.

Lisaks juhendile plaanib politseiamet ja haridusministeerium eriti tõsiste olukordade ennetamiseks ja nendele reageerimiseks toota ka filmi. Politsei ülesandeks jääb projekti toetada omapoolse ekspertiisiga.

Samuti lepiti kohtumisel kokku, et turvalisuse eesmärgil võib politsei anda erandkorras koolile teada ka õpilastest, kes on sooritanud väärteo.

Allikas: BNS Lisatud 13. augustil 2009

Eesti Vikipeedial hoiab silma peal 30 administraatorit

Maibritt Kuuskmäe — Sun, 09 Aug 2009 21:35:25 +0300

Netientsüklopeedia Vikipeedia eestikeelne osa täieneb iga päevaga tänu 30 administraatorile, kes ise artikleid kirjutavad ja hoiavad silma peal teiste poolt kirjutatud tekstidel.

Tänase päeva seisuga on eestikeelses Vikipeedias lugeda üle 65 700 artikli, vahendas "Aktuaalne kaamera". Eestikeelne Vikipeedia loodi 2002. aastal mitte eestlaste vaid estofiilide poolt välismaal.
Kuigi Vikipeediasse saab kirjutada igaüks artikleid oma teadmistest ja uurimustest, siis kõik artiklid vaadatakse ikkagi 30 administraatori poolt üle.
"Üldiselt on iga päev mõni artikkel, mida peab kustutama," ütles üks administraatoritest Ivo Kruusamägi. Vikipedistid usuvad ja on uhked, et tegelevad hobi korras projektiga, millel on ees suur tulevik. Kui infot ei leia eesti keeles, võib seda otsida mõnest teisest 260 keelsest vikipediast. Kõige mahukam neist on ingliskeelne versioon - ligi 3 miljoni artikliga.

Allikas

Viki kogukond koguneb Viki külla

Kristi Semidor — Wed, 29 Jul 2009 13:07:07 +0300

6.-7. augustil peab eestikeelse Vikipeedia kogukond Saaremaal Viki külas Mihkli Talumuuseumis seminari.

Vikipedistid esitavad oma nägemuse, milliseks võiks areneda eestikeelne Vikipeedia. Arutletakse ka selle üle, miks inimesed panustavad vabatahtlikult aega Vikipeedia arendusse.

Vikipeedia on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud. Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel.

Projekt sai alguse 2001. aasta jaanuaris ning käesolevaks hetkeks eksisteerib juba 267 keeleversiooni, millest 236 on aktiivsed. Eestikeelne Vikipeedia kuulub aga oma 65 000 artikliga suuremate hulka. Kõigis neis keeltes kokku on üle 13 miljoni artikli, millest peaaegu 3 miljonit on ingliskeelses versioonis. Vikipeedia populaarsus on algusest peale järjepidevalt tõusnud ning sellele lisaks on loodud mitu sõsarprojekti.

Koostöö eestikeelse Vikipeedia kogukonna ja Mihkli Talumuuseumi vahel sai teoks tänu sellele, et mõlemad väärtustavad haridust ja selle edendamist. Mihkli Talumuuseum asutati 5. veebruaril 1959. Muuseumis saab tutvuda Lääne-Saaremaale tüüpilise põlistalu hoonetekompleksiga, milles eksponeeritakse talule omast etnograafilist tarbevara.
Kõik huvilised on oodatud sõna sekka ütlema ja Mihkli Talumuuseumiga tutvuma. Seminarile sissepääs on talumuuseumi külastajale tasuta. Talumuuseumi hinnakiri on leitav Saaremaa Muuseumi kodulehel.

Ivo Kruusamägi, eestikeelse Vikipeedia administraator
Lisatud 29. juulil 2009

Kuidas ma õpin kõige paremini?

Kristi Semidor — Mon, 27 Jul 2009 12:42:15 +0300

Enne kooli algust tasuks ehk proovida, milline on teie puhul kõige edukam viis õppimiseks, kas visuaalne, kuulmispõhine, kirjutamis- ja lugemispõhine või kinesteetiline. Paljud õpetajad kasutavad selleks Uus-Meremaalt pärit VARK-küsitlust, et aidata õpilastel välja selgitada parimat õpitava omandamise viisi, aga ka seda, kuidas õpilaste õppimiseelistuste järgi kohandada oma õpetamisstiili.

Proovige järele. Täiskasvanutele mõeldud küsitluse leiate siit, noorematele siit.

Testi on eesti keelde tõlkinud Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere.

Koolielu
Lisatud 27. juulil 2009

Tallinna erahuvikoolide ühispöördumine

Kristi Semidor — Sat, 27 Jun 2009 09:56:39 +0300

Tallinna erahuvikoolid ei saa nõustuda Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu „Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2005 määruse nr 1 „Erahuvialakoolide toetamise kord“ kehtetuks tunnistamine“ jõustumisega. Meie ühine seisukoht on, et kõik Tallinna lapsed ja noored väärivad võrdset kohtlemist ning võimalusi enda arendamiseks.

Tallinn kui omavalitsus ei saa jagada õpilasi kaheks – „meie“ lapsed ja „teised“ lapsed. Eelpoolnimetatud eelnõu vastuvõtmisega seda aga tehakse. Ja kuigi nn „teised“ lapsed on samuti tallinlased, taastab eelnõu ebanormaalse korra, kus nende lapsevanemad maksavad oma maksudest esmalt kinni munitsipaalhuvihariduse ja seejärel tasuvad 100% veel oma lapse õpingud Sally Stuudio Kunstikoolis või Eesti Tantsuagentuuri Tantsukoolis või Laulu- ja tantsukoolis WAF või mõnes muus erahuvikoolis.

Kui huvihariduse toetamist tuleb vähendada, tuleb proportsionaalselt vähendada nii era- kui munitsipaalhuvikoolide pearahasid.

Me mõistame, et raskes majandusolukorras peavad ka toetused vähenema ja kulude kokkuhoid puudutab kõiki valdkondi. Kuid kokkuhoid huvihariduses ei saa tulla täielikult erahuvihariduse toetamise täieliku lõpetamise arvel. See on karjuvalt ebaõiglane ja julm eelkõige laste ja nende vanemate suhtes.

Täna kehtiva määruse alusel toetab Tallinn 27 erahuvikooli. Pearahaga toetatakse ligikaud 2000 lapse õpinguid. Toetuse maht käesoleval eelarveaastal on 6,5 milj krooni, millest esimesel poolaastal maksti välja 3,8 miljonit. See on kõigest 0,1 protsenti kogu Tallinna eelarvest.

Mida toetus erahuvikoolidele tegelikult tähendab.
Keskmiselt moodustab toetus erahuvikoolide eelarvest 30–50%, mis on märkimisväärselt suur osa ja mille kadumist ei ole võimalik praeguses majandusolukorras kompenseerida õppemaksu tõusuga ega sponsorite leidmisega.

Olukorras, kus ka kõik muud toetused vähenevad kordades ja tänu majanduslangusele väheneb ka sügisest õpilaste arv, seab pearaha täielik kadumine enamiku koole sügisel valiku ette kas üldse oma tegevust jätkata. Siinkohal väärib rõhutamist, et osa erahuvikoole on tulemuslikult tegutsenud ja andnud eesti kultuurile nimekaid kunstnikke ja interpreete juba aastast 1991. Erahuviharidus on seega sama vana kui meie tänane vabariik.

Pearaha saavad keskmiselt 50% kõigist Tallinna erahuvikoolides õppivatest lastest, samas puudutab toetuse äravõtmine tegelikult kõiki neis koolides õppivaid lapsi, keda on kokku ligikaudu 4000.

Erahuvihariduse valdkonnas on Tallinnas hinnanguliselt kokku vähemalt 150 töökohta. Pearaha on mõeldud ainult õpetajate palgafondi toetuseks ehk suur osa sellest toetusest läheb riigimaksudena riigieelarvesse ja osaliselt läbi üksikisiku tulumaksu jõuab ka tagasi Tallinna linna eelarvesse.
Kui Tallinn, vabariigi suurima omavalitsusena leiab, et erahuvihariduse toetamine ei ole seadusega määratud kohustus ja raskel ajal ei pea seda üldse tegema, siis on see ohtlik eeskuju kõigile omavalitsustele ja mõjutab kaudselt kõiki erahuvihariduses õppivaid lapsi üle Eesti.

Linnavalitsuse väide, et kõigil lastel on võimalus osaleda huvihariduses läbi munitsipaalkoolides pakutava, on vale. Enamus erahuvikoole pakub just õppimisvõimalust neis kunstivaldkondades, mida munitsipaalkoolid ei suuda pakkuda või ei rahulda lapsevanemaid ja õppijaid pakutav tase. Me ei konkureeri munitsipaalkoolidega, me loome lastele mitmekülgsemaid eelprofessionaalseid võimalusi.

Paljud erahuvikoolid on pika ajalooga ja kannavad endas ainulaadset loomingulis-metoodilist kompentensi ja kultuuritraditsiooni, mida peaks toetama ka Kultuuripealinn Tallinn. Väga suur osa Tallinna linna erahuvikoolidest töötab professionaalsel tasandil esindades edukalt nii Tallinna linna kui ka Eestit.
Me ei vääri nii karmi karistust. Me ootame linnalt hoolivamat ja jätkusuutlikumat lähenemist.

Tantsustuudio TODES
EESTI TANTSUAGENTUURI TANTSUKOOL
Sally Stuudio
Tantsukool SEMIIR
ARSISE KELLADE KOOL
MEERO MUUSIK
MUSAMARI
KAARI SILLAMAA KAUNITE KUNSTIDE KOOL
Tantsukool NOOR BALLETT
DHARMA
Laulu- ja Tantsukool WAF

Mitmed haridusjuhid kaotavad õiguse pikemale puhkusele

Elo Allemann — Thu, 25 Jun 2009 22:32:03 +0300

Valitsus kinnitas neljapäeval pikendatud põhipuhkust saavad ametikohad haridus- ja teadusvaldkonnas, võrreldes seni kehtinud määrusega kaotavad mitmed haridusjuhid õiguse 56-päevalisele puhkusele.

Võrreldes kehtiva määrusega jäid pikema puhkusega ametikohtade loetelust välja dekaan, prodekaan, õppetooli juhataja, haldusdirektor, teaduslabori juhataja, teadussekretär, instituudi direktor ja haldusprorektor.

Need ametikohad on kehtivas määruses olnud alates aastast 2001 ning loetelu on haridusministeeriumi hinnangul ilmselgelt vananenud ja ei vasta enam reaalsele olukorrale. Nende ametikohtade loomise kohustust või ametikohtadele esitatavaid nõudeid ei ole seaduses kehtestatud. Põhimõttega nõustusid ka õppeasutused ning teadus- ja arendusasutused.

Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on pikendatud puhkuse sätestamine ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja teadus- ja arendusasutustes põhjendatud ametikohtadele, millele esitatavad nõuded on sätestatud seaduses. Samale seisukohale asusid ka ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ning teadus- ja arendusasutused, kelle poole haridus- ja teadusministeerium pöördus.

Valitsus lisas pikemat puhkust saavate ametikohtade nimekirja uurija-professori ja juhtivteaduri, kes saavad pikendatud puhkust 42 kalendripäeva sarnaselt vanemteadurile ja teadurile. Juhtivteadureid on kogu Eestis kümmekond ning uurija-professoreid kolm.

Lugemispesa mentorite koolitus

Varje Tipp — Thu, 25 Jun 2009 21:47:22 +0300

Koolitus, kuidas punuda üht päris oma lugemispesa.

Eesti Lugemisühingu projekt Lugemispesa otsib uusi toredaid mentoreid lasteaia ja algkooliõpetajate hulgast. Kui sinu rühma või klassi lapsed armastavad lugeda, lugusid välja mõelda, raamatuid lugeda ja neid ise meisterdada, siis tule Eesti Lugemisühingu koolitusele kuulama, kuidas punuda üht päris oma lugemispesa.

Iga pesa tuleb oma loojate nägu. Ta on omanäoline ja lapsesõbralik paik klassis, rühmaruumis, kuhu üksi, sõbraga või väikese grupiga minna.

Koolitusele tulijalt ootame valmidust luua oma lugemispesa ja levitada "lugemispesa pisikut" oma asutuses, külas, linnas.

Koolitus toimub Tartu Annelinna raamatukogus 24. augustil kella 10.00-16.00.

Koolitust viivad läbi oma ala asjatundjad
• Anneli Laamann
• Kaja Kivisikk
• Mai Sula
• Sirje Peegel
• Eve Sats

Räägime:
• mis on Lugemispesa
• milliseid tegevusi seal teha saab (lugemismängudest ja lugema-kirjutama õppest jne...)

Koolitus on tasuta, osalejad saavad osalemise kohta tõendi.
Registreeruda saab e-maili teel kaja@tdl.ee E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud hiljemalt 1. augustiks 2009.

Registreerides palun märkida ära, mis sind huvitab Lugemispesa projekti juures ja kas Sa oled valmis tegema sama koolitust oma asutusele, naaberasutusele.

Autor: Kaja Kivisikk