"Konkursi pikendamise tulemusena kandideerib nüüd seitse inimest ja usun, et leiame nende hulgast Peterburi ülikooli ka sobiva lektori," kinnitas Katrin Maiste Eesti Instituudist.

Maiste kinnitusel toimub juuli keskel kandidaatidega vestlusvoor ning seejärel kuulutatakse välja ka võitja.

Eesti Instituut ning haridus- ja teadusministeerium kuulutasid mai algul välja konkursi eesti keele ja kultuuri lektori leidmiseks Peterburi riiklikku ülikooli.

Kuna konkursi lõpptähtajaks olnud 8. juuniks laekus vaid kaks sooviavaldust, otsustasid korraldajad konkursi tähtaega pikendada 18. juunini.

Lektorilt nõutakse eesti keele valdamist emakeelena, eesti keele õpetamise kogemust võõrkeelena, magistri- või doktorikraadi humanitaarteaduses ning vene keele oskust.

Palka maksab lektorile Eesti Instituut haridus- ja teadusministeeriumi rahastatavast välisõppe programmist. Elamispinna pakub lektorile PRÜ.

Eestist on saadetud lektor Peterburi juba alates 2002. aastast, seal on õpetanud Maarja Hein, Karen Kuldnokk, Sirje Rammo ja Lea Jürgenstein.

Viimase kahe aasta jooksul on PRÜ tudengitel olnud võimalik õppida eesti keelt erialana ja mõned neist on saanud oma eesti keele oskust juba Eestis täiendada.

2009. aasta sügisest võetakse PRÜ-s taas vastu uued üliõpilased eesti keele erialale.

25.-30. juunini Kadrioru staadionil toimuvale jõuproovile saabuvad osalejad nii Euroopast kui mujalt maailmast. Eksootilisemaid esindusi on oodata Puerto Ricost, Hiinast, Nigeeriast ning Indiast.

Eesti paneb korraldajamaana välja kuus võistkonda 36 noore sportlasega vanuses 14-17 eluaastat.

Võistlusi saadab ulatuslik kultuuriprogramm, mis algab suurejoonelise avatseremooniaga 26. juunil kell 20 Kadrioru staadionil. Sissepääs on pealtvaatajatele tasuta.

Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul toetab linnavalitsus rahvusvahelise koolinoorte sportmängude ettevalmistust ja korraldamist ligi kahe miljoni krooniga. "Usun, et sellised rahvusvahelised tiitlivõistlused tekitavad inimestes, eelkõige aga noortes veelgi suuremat huvi spordi vastu," ütles Jäppinen.

Koolinoorte kergejõustiku MM-i korraldaja on Eesti Koolispordi Liit, mille president on kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe.

Allikas: BNS

Laadal oli kokku 66 õpilasfirmat 26-st Euroopa riigist. Bodos olid esindatud Eesti parimaks õpilasfirmaks valitud Roheline Jälg, Haapsalu firma J-Blond, Kohilast Stuupak, Värskast Sõlm ja Ehe, Missost The Game ja Võru maakonnast Timberworking. JAA peadirektor Epp Vodja sõnul käis sellel aastal oli Eestipoolne osavõtt kõige suurem.

Õpilaste sõnul on laadal vaja käia eelkõige, et praktiseerida võõrkeelt müügi situatsioonides, kindlasti on oluline uute tutvuste loomine, aga ka reklaam nii oma tootele, firmale kui ka Eesti riigile.

Lisaks on laada suur boonus võimalus oma kaupa müüa. Näiteks J-Blond teenis Norra laadal oma seni suurima kasumi. Ka Stuupak ning Sõlm ja Ehe olid oma müügiga rahul, kuigi Stuupak lootis, et nende toode kapuuts-sall on külmal maal populaarsem.

Teistest riikidest pärit firmade seas oli J-Blondi sõnul samuti väga huvitavaid tooteid. Neile meeldis kõige rohkem The Firm, kes oli spetsialiseerunud inimeste turvalisusele. Nende sortimendis olev nähtamatu tindiga marker ja salakirja lugemiseks mõeldud UV-lamp oli ka Stuupaki tüdrukute arvates väga omapärane ja kasulik toode. Sõlm ja Ehe liikmetele jäi kõige paremini meelde itaallaste väljamõeldis, mis ühendas endas autoklaasi purustaja, turvavöö läbilõikaja ja alkomeetri. Nii Värska kui ka Kohila õpetajate arvamus oli ühine, et EcoVase’i kilest vaas oli laada parim toode. EcoVase võitis ka ürituse üldvõistluse olulisima tunnustuse (best overall company).

Laadal toimus ka teisi konkursse. Ühte kõrvalvõistlusesset nimega Dragon’s Deni valiti nii Roheline Jälg kui ka J-Blond. Selle raames oli noortel ka ülesanne tutvustada kohtunikel e inglise keeles kahe minuti jooksul oma äriplaani. Žüriisse kuulusid Norra ärimehed. Kahjuks ühtegi võistlust Eesti firmadel ära võita ei õnnestunud.

Norra laada tase oli Kohila õpetaja Margot Sarve sõnul väga ühtlane. Ka Värska majandusõpetaja kiidab kõikide osalenud firma bokside kujundust ning toodete kvaliteeti, samas tõdeb ta, et hulgaliselt on toodetud tööstuslikult.

Vaba aeg oli õpilastele ja õpetajatele organiseeritud suuresti eraldi. Nimelt oli noorte arvates kõige meeldejäävam mootorpaadisõit fjordidel kui ka pühapäevane mägimatk vihmas. Oluliseks peeti hingematvalt ilusaid loodusvaateid. Esimesel kohalejõudmispäeval toimusid ka grupivõistlused, mis koosnesid näiteks seiklusrajast, vibuga laskmisest, odaviskest, puupilbastest maja ehitamisest ja kirveviskest.

Õpetajad käisid see-eest matkal kõnnumaal ning nö kotkasafaril, mis kujutas endast paadisõitu kotkaste pesitsemispaika. Teine oluline õpetajatele korraldatud üritus oli integreerumist soodustav käik laevale, kus pakuti süüa ning paluti õpetajatel teineteisega tutvuda visiitkaartide vahetamise ning enda ja oma õpilaste firmade tutvustamise teel. Pildid leiad siit.

Kuigi toodi välja mõningaid organisatoorseid probleeme, iseloomustab Helena Kudre väga hästi ka teiste osalejate emotsioone: „ Bodo üritusega ja reisiga üldiselt jäin väga rahule! Viis pluss!”

Kolme viimase aastaga on Eesti Gruusiale välisabi andnud üle 12 miljoni krooni, tänavu lisandub seda veel viie miljoni krooni eest. Sellest abist on Gruusia Hirvehüppe – mis on Eesti Tiigrihüppe analoog – nõustamine olnud üks suuremaid ja olulisemaid Eesti abiprojekte.

Eesti nõunike abiga pandi 2006. aastal paika strateegia, mille järgi pidid eelmise aasta lõpuks olema kõikides Gruusia koolides arvutiklassid (arvestusega üks arvuti 20 õpilase kohta) ning kõik koolid pidid olema varustatud internetiühendusega.

Esimene eesmärk on enam-vähem täidetud. Olude sunnil on üksikuid erandeid, näiteks Gruusia-Abhaasia administratiivpiiril asuv Ganmukhuri kool. Paar aastat tagasi kinkis koolile korraliku arvutiklassi president Mihheil Saakašvili isiklikult. Kui aga möödunud augustis sõja ajal Vene armee ja abhaaside üksused külast üle käisid, olid nende lahkumise järel kõik arvutid koolist kadunud. Muidu ei lõhkunud grusiinide vaenlased külas midagi. Uusi arvuteid pole kool aga tänini saanud.

Ootamatu probleem

Teise eesmärgi täitmisel tekkis ootamatu probleem, kuid mitte eestlaste süül. Koolide internetiseerimise konkursi võitnud Gruusia sideettevõte Telenet alustas kiiresti tööd, aga läks eelmisel aastal pankrotti ja tõstis käed üles. „Nad maksid küll riigile selle eest trahvi, aga trahv ei lahendanud probleemi,” ütleb Gruusia haridus- ja teadusasutuste infrastruktuuri riikliku agentuuri juht Irakli Todua.

Eesti poolt Hirvehüpet nõustanud Nele Leosk SA-st E-Riigi Akadeemia tunnistab samuti, et kuigi grusiinid on muidu õppinud arvutit ja internetti koolitundides hästi kasutama, siis koolide internetiga varustamist võib pidada kõige suuremaks ebaõnnestumiseks.

Todua sõnul oli tänavu kevadeks internetiga varustatud umbes 30 protsenti Gruusia koolidest. Uus siht on saavutada eesmärk 2011. aastaks, seda Gruusia valitsuse ja riigi ühe suurema mobiilioperaatori Magti koostöös.

Probleeme on eelkõige Gruusia külarajoonide koolidega, eriti mägedes asuvate külakoolidega. Gruusia pealinnas Thbilisis, samuti teistes suuremates linnades on juba kõik koolid internetiseeritud.

Näiteks Thbilisi kesklinna suurimas, üle 2000 õpilasega 51. koolis on 102 arvutit ja neli arvutiklassi, näitab kooli IT-mänedžer Tamara Verulašvili. Pea aegu kõik arvutid on varustatud internetiühendusega, mis on küll kahjuks veel üsna aeglane, lisab ta.

„Õppeprogrammid on meil internetis juba üsna arenenud, eriti matemaatikas, ajaloos ja geograafias, kus me peaaegu kõi gis tundides kasutame arvuteid ja internetti,” räägib Verulašvili, kes on ise endine matemaatikaõpetaja. „Näiteks geograafias on meil iga Gruusia rajooni kohta internetis interaktiivne programm, mis lastele väga meeldib.”

Nele Leosk tõstab grusiinide innukusest elektroonsete õppematerjalide kasutamisel positiivse näitena esile selle, et Gruusias on LeMilli nime kandva õppekeskkonna kasutajaid rohkem kui kõikides teistes riikides kokku. LeMill on veebipõhine keskkond õppematerjalide otsimiseks, loomiseks ja jagamiseks (www.lemill.net).

Eesti olulisemad abiprojektid Gruusias

••    Gruusia patrullpolitseinike koolitamine Paikusel, Eesti diplomaatide kooli stipendiumiprogramm terveks õppeaastaks Gruusia noortele diplomaatidele, Tallinna ülikooli projekt Gruusia sotsiaalvaldkonna avaliku teenistuse ja mittetulundusühingute spetsialistide koolitamiseks.

••    Gruusia koolide arvutiõppe ja internetiseerimise programmi Hirvehüpe nõustamine, kutsehariduse kvaliteedi parandamise projektid, abi riigijuhtimise ja vanglasüsteemi reformimisel, ombudsman’i institutsiooni loomisel.

••    Gruusia politsei ja piirivalve võimekuse suurendamine võltsitud reisidokumentide avastamisel.

Allikas: Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/uudised/471877

Autor: Jaanus Piirsalu

Koolielu.ee on Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt hallatav Eesti haridusportaal. Juba aastast 2004 toimub selle portaali vahendusel info ja uudiste levitamine, õppematerjalide jagamine ning arutelud haridusvaldkonna teemadel. Portaali sihtgrupiks on õpetajad, kuid seda külastavad ka õpilased ning lapsevanemad.

2009. aastal alustas TLÜ informaatika instituudi haridustehnoloogia keskus Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel Koolielu 2 arendamist. Eesmärgiks on muuta Eesti õpetajate hulgas populaarne portaal kasutajasõbralikumaks ning kaasaegse veebitehnoloogiaga kooskõlas olevaks. Võrreldes varasema – tsentraalselt kontrollitavale ja kitsa autorite ringi poolt koostatavale – nõndanimetatud lugejatele orienteeritud portaalile luuakse laiemat kasutajate osalemist võimaldav kirjutajatele orienteeritud keskkond. Senisele portaalile lisatakse funktsioonid, mis võimaldavad kasutajal registreeruda, personaliseerida oma töökeskkonda, laadida üles õppematerjale, hoida silm peal teda huvitavatel teemadel ning teha koostööd teiste kasutajatega. Autorid saavad ülevaate nende materjalide kasutamise statistikast. Õppematerjale on võimalik sirvida riikliku õppekava alusel.

Kuna haridusvaldkond on seotud siiski kõrgemate nõudmistega materjalide kvaliteedi osas, siis mõningane tsentraalne kontroll siiski säilub – õppematerjalide avaldamise peavad heaks kiitma Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt heaks kiidetud ainemoderaatorid. Seniste ainemoderaatorite ja toimetajate rollile luuakse uues portaalis lisaks kirjutaja ja administraatori rollid.

Koolielu! voh