Laadapäev kestab 10.00-16.00, mille jooksul pakuvad Eesti, Läti ja Leedu kaupmehed ning käsitöölised oma tooteid igale maitsele: istikuid ja taimi, aiakaupu ja kodutarbeid, maiustusi ja lihakraami, suveniire ja käsitööesemeid, tööstuskaupu, riideid, jalatseid ja pudukaupa.

Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi on kevadlaat kujunenud tõeliseks kevadekuulutajaks, tuues Narva kindlusse vilka sagina ja kevadiselt värsked ideed.

“Kevadlaat annab kõigile linnaelanikele ja külalistele võimaluse veeta värskes õhus üks meeleolukas päev ja soetada endale, koju või aeda vajalikku kraami. Koolil on korraldajana võimalus tutvustada erinevas vanuses huvilistele õppimisvõimalusi ja anda lisateavet eelseisvatest muudatustest,” rääkis Veidenbaum. “Jätkame ju septembris tööd Narvas kahes õppekorpuses ühendatud kutsekooli koosseisus, mis loob linna elanikele lisavõimalusi õppeks ja täiendkoolituseks.”

Narva kevadlaada peakorraldaja, kutseõppekeskuse peaspetsialist Karen Sukiasyan lisas, et sündmuse teeb eriliseks selle rahvusvahelisus.

“Meie laat on juba aastaid rahvusvaheline, sest lisaks kaupmeestele ja külalistele oleme planeerinud koostööprojektid nii, et partnerkoolide õpilased osalevad meie õpilastega koos laada korraldamisel,” tutvustas Sukiasyan. “Kevadlaadal on praktikal Porto Arvore Kunstide kutsekooli õpilased Portugalist, kes koos meie õpilastega teevad laadast filmi.”

Traditsiooniliselt on laadal kontsert ja meelelahutusprogramm. Päeva jooksul astuvad üles erinevad kollektiivid Narvast, Ida-Virumaalt ja Tallinnast, samuti esinevad Narva Kutseõppekeskuse õpilased. Laadapäeval toimuvad võistlused nii lastele kui täiskasvanutele. Välja loositakse arvukalt kingitusi ja suveniire meie partnerite poolt – Meresuu Hotell & Spa, Toila Spa Hotell ja Noorus Spa. Päeva juhib Aare Rebban. Sissepääs laadale on tasuta.

Allikas: Narva Kutseõppekeskuse pressiteade.

Samal teemal:

• Uudiseid kutsemeistrivõistlustelt
• Narva ja Viljandi kutseõppekeskuse noored saavad spordi kaudu kokku

Loo ja fotode autor on Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi arendusjuht.

„Ei vihakõnele“

Projekti esimese päeva sisustas rahvusvaheline projekt „Ei vihakõnele”. Selle raames viidi läbi koolitus „Stop Feeling Sorry, Start Acting!” tervele koolile. 

Töötube õpilastega viisid läbi noorsootöötajad ja õpetajad Eestist, Slovakkiast, Itaaliast, Kreekast, Bulgaariast, Rumeeniast, Portugalist, Hispaaniast, Suurbritanniast ja Saksamaalt. Mitme töötunni jooksul tehti kõikvõimalikke mänge ja aeti juttu. Õpialastele meeldisid väga projekti raames kohale tulnud noored õpetajad ja nende töövõtted.

Jooga

Hommik algas joogaga. Kooli hoolekogu liige viis läbi joogatunni abiturentidele, et nad saaksid lähenevateks eksamiteks pinged maandatud. Vaikse muusika saatel tehti harjutusi ja mõtestati sisemisi tundeid. Joogaõpetaja tutvustas erinevaid joogakoolkondi ja maid ning nende kombeid.

Etiketi- ja lipsutund

Kooli direktor näitas 12. klassi noormeestele, kuidas teha ühte korralikku lipsusõlme. Muuhulgas rääkis ka ülikonnas olemisest ja andis näpunäiteid pidulikul üritusel käitumisest.

Majandusõpetaja jagas samal ajal praktilisi näpunäiteid neidudele, kuidas astuda ja istuda ning mida panna tähele piduliku ürituse riietumisstiilis.

Värviteraapia

Värviteraapia tunniks oli veetud kooli aulasse tapeedirull ja hulgaliselt kummikindaid, värvijääke ning pintsleid. Ülesanne oli imelihtne. Joonista kõik negatiivne, mida oled kooliaasta jooksul tunda saanud, paberile ja pintselda see üle, et see sinna ka jääks. Kaasa pole vaja seda võtta. Oli kõva mäkerdamine, 12. klassi õpilased pintseldasid aulapõrandal nagu väikesed lapsed. Äraminejad olid rahulolevate nägudega. Pinge sai maha jäetud sõna otseses mõttes.

Lõhnatuba

Viimane töötuba oli lõhna segamine: klassi signatuurlõhna väljatöötamine ja pudelisse villimine. Pudelikese peale  lõhna nimi ja koostis ning kingitus klassijuhatajale oligi valmis. 

See oligi meie vaimse tervise värviline nädal. Tegime kokkuvõtva küsitluse ja oh imet, õpilased olid rahul, see üritus sai ühe traditsiooni alguseks. 

Projekti toetas MTÜ Mondo.

Samal teemal:

• Nädala äpid: tervis ja ravimid
• Peaasjalikud noored Paikuse Põhikoolis
• Mida uut ja kasulikku pakub Mondo maailmahariduskeskus?

Riiklikud preemiad andis reedel, 29. aprillil toimunud autasustamisel Tallinnas Kultuurikatlas üle haridus-ja teadusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et tunnustust väärivad kõik õpilased, kes on julgenud oma teadustööga võistlustulle asuda. „Teaduskonkursil osalemine näitab noore sügavamat huvi teadmise vastu ja on loodetavasti tema samm teel teadlaskarjääri või üldisemalt targema ühiskonna ehitamise suunas. Selline järelkasv on targa ühiskonna ja nutika majanduse vältimatu eeldus,“ lisas minister Jürgen Ligi.

Konkursile esitatud 159 tööst valis teadlastest koosnev žürii lõppvooru 99 uurimistööd.

Žürii aseesimees, Tartu Ülikooli filosoofiadoktorant Heidi Meriste tõstis esile teadusfestivali inspireeriva keskkonna, mis pakatas noorte uurijate uudishimust ja kirglikust huvist oma teema vastu. „Märkasime rõõmuga, et paljud uurijad olid ette valmistanud põhjalikud ja hästi argumenteeritud ettekanded. Mitmed õpilaste uurimistööd tööd vastasid ülikooli bakalaureuse ja magistritööde tasemele.“

Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli ja gümnaasiumiastmes, eripreemiad andsid üle enam kui 20 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia, erinevad ülikoolid, muuseumid ja teadusharidust populariseerivad asutused.

Tänavu juba 15 korda toimunud õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis ajal uurima teemasid, mis huvitavad neid ennast ja mille tulemused oleks olulised ka teistele. 15 aasta jooksul on konkursile esitatud kokku 1270 tööd koolidest üle kogu Eesti.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused

Gümnaasiumiastmes

 I preemia (1100 eurot)

   *   Anton Konovalov, (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Haspin-selektiivse kõrgafiinse fluorestsentssondi sünteesistrateegiate arendamine“ eest.
   *   Eva-Maria Tõnson (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt“ eest.

 II preemia (800 eurot)

   *   Maris Sala (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Chikungunya viiruse replikonide paljunemisvõime mõjutamine antiviraalsete ühendite ja traditsioonilise taimse ürdiseguga Carmolis“ eest.
   *   Elis Tiivoja (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „CO2 signalisatsiooniraja olulisus hariliku müürlooga õhulõhede sulgumisel“ eest.

 III preemia (600 eurot)

   *   Kristjan Kongas (Tallinna Reaalkool) töö „Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil - stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil“ eest.
   *   Kristin Kink (Viljandi Gümnaasium) töö „Viljandimaa Kõpu valla talunimed“ eest.

Põhikooliastmes

 I preemia (850 eurot)

   *   Art Villem Adojaan (Tartu Tamme Kool) töö „Kalakajaka noka ja jalgade värvuse ning linnu seisundi seostest“ eest.
   *   Martin Vesberg (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Tutt-tiir: bioloogia, levik ja arvukus Saaremaal“ eest.

 II preemia (550 eurot)

   *   Brigitta-Maria Vakaljuk (Tapa Gümnaasium) „Bensoe- ja sorbiinhappe määramine mõnedes mahlades ja karastusjookides kõrgrõhuvedelikkromatograafilisel meetodil“ eest.
   *   James Paul Arney (Miina Härma Gümnaasium) töö „Miina Härma Gümnaasiumi 4., 6., ja 10. klasside õpilaste aususe uuring“ eest.

 III preemia (350 eurot)

   *   Mattias Laos (Kihnu Kool) töö „Tuletõrje ja tulekahjud Kihnus“ eest.
   *   Ingvar Drikkit (Tartu Raatuse Kool) töö „Tehislihastel põhineva mikromanipulaatori valmistamine“ eest.

Eesti esindaja Intel International Science and Engineering Fair’il 2017:

   *   Eva-Maria Tõnson (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga “Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt”.

Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil Brüsselisl (september 2016):

   *   Anton Konovalov (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga „Haspin-selektiivse kõrgafiinse fluorestsentssondi sünteesistrateegiate arendamine“.
   *   Maris Sala (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga „Chikungunya viiruse replikonide paljunemisvõime mõjutamine antiviraalsete ühendite ja traditsioonilise taimse ürdiseguga Carmolis“.
   *   Kristjan Kongas (Tallinna Reaalkool) tööga „Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil - stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil“.

 Osalemine Swiss Talent Forum’il 2017:

   *   Liisa Sakerman (Tallinna Reaalkool) töö “Suviodra umbrohtumus ja terasaak sõltuvalt mullaharimisviisist mahe- ja tavaviljeluses” eest.

 Osalemine International Wildlife Research Weekil Šveitsis:

   *   Mariin Pantelejev (Tallinna Inglise Kolledž) töö „Pisiimetajate püügivahendite võrdlus Eesti oludes“ eest:

 Osalemine London International Youth Science Forumil 2016:

   *   Emili Õun (Vinni-Pajusti Gümnaasium) töö “Eduard Vilde nimelise kolhoosi esimehe August Lepasaare panus kohaliku elu edendamisse aastatel 1956-1968” eest.

 Õpilaste teadustööde eduka juhendamise eest premeeriti I preemia pälvinud tööde juhendajaid (a’ 725 eurot):

   *   Darja Lavõgina (Tartu Ülikool), Eha Paabo (Hugo Treffneri Gümnaasium) Anton Konovalovi töö juhendamise eest.
   *   Kaupo Voormansik (Tartu Observatoorium), Eha Paabo (Hugo Treffneri Gümnaasium) Eva-Maria Tõnsoni töö juhendamise eest.
   *   Kalev Rattiste (Eesti Maaülikool) Art Villem Adojaani töö juhendamise eest.
   *   Inge Vahter (Saaremaa Ühisgümnaasium), Mati Martinson Martin Vesbergi töö juhendamise eest.

Publiku lemmikud algkooliõpilaste teadusprojektid ja teadustööd:

   *   Joosep Põllmaa; Jaagup Põllmaa (Kolga kool) Legoinstallaatsiooni eest filmi „1944“ ainetel.
   *   Gabriela Cetvergaite (Lasnamäe Gümnaasium) töö „Suhtumise representatsioon laste kloordioksiidiga ravimise kajastamisel ja sündmuste areng pärast esmaartikli ilmumist“ eest.

 Asutuste ja organisatsioonide eripreemiad

 Maaeluministeeriumi eripreemia

   *   Liisa Sakerman, Tallinna Reaalkool, "Suviodra umbrohtumus ja terasaak sõltuvalt mullaharimisviisist mahe- ja tavaviljeluses".
   *   Tauno-Taimar Tamm, Lähte Ühisgümnaasium, "Undi ja Savikoja paisjärvede kalastik 2010. ja 2015. aasta võrdluses".

 Kaitseministeeriumi eripreemia

   *   Johann Erik Kukk, Tartu Erakool, "Teise maailmasõja sündmuste kajastamine propagandas".
   *   Marie Tulik, Parksepa Keskkool, "Eesti Kaitsevägi ja Nõukogude armee. Iseloomustus läbi minu pere kogemuste".

 Siseministeeriumi eripreemia

   *   Maria-Helena Rahumets, Tallinna 32. Keskkool, "Alkoholi tarvitamine kuritegevuse riskitegurina tähtpäevadel".
   *   Mattias Laos, Kihnu Kool, "Tuletõrje ja tulekahjud Kihnus".

 Keskkonnaministeeriumi eripreemia

   *   Mariin Pantelejev, Tallinna Inglise Kolledž, 11. klass, "Pisiimetajate püügivahendite võrdlus Eesti oludes", juhendaja Uudo Timm.

 Eesti Ajaloomuuseumi eripreemia

   *   Anna-Liis Post, Kadrina kool, „Kadrina kohtade hüüdnimed“.

Eesti Energia eripreemia

   *   Aksel Allas,  Hugo Treffneri Gümnaasium, „Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel“.

Eesti Kirjandusmuuseumi eripreemia

   *   Katri-Helena Janno, Hugo Treffneri Gümnaasium, „Eesti- ja venekeelsed numbreid sisaldavad vanasõnad ning nende omavahelised vasted gümnaasium“.

Ajakirja Horisont eripreemia

   *   Kristjan Kongas, Tallinna Reaalkool, „Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil - stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil“.

Ajakirja Eesti Loodus eripreemia

   *   Marie Mari Maasik, Tallinna Reaalkool, „Äikesesageduse võrdlus Eestis maakonniti ning meteoroloogilised põhjused aastatel 2010–2013“.

Eesti Loodusmuuseumi eripreemia

   *   Diana Alt ja Elo Nõmm, Saaremaa Ühisgümnaasium, Pisikesed teod Saaremaa rannaniitudel.

 Eesti Ornitoloogiaühingu eripreemiad

   *   Art Villem Adojaan, Tartu Tamme Kool, "Kalakajaka noka ja jalgade värvuse ning linnu seisundi seostest".
   *   Martin Vesberg, Saaremaa Ühisgümnaasium, "Tutt-tiir: bioloogia, levik ja arvukus Saaremaal".
   *   Helena Pahtma, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, "Kuidas mõjutab rohevindi tervislik seisund tema motivatsiooni toituda tajutud kisklusriski tingimustes?".

 Eesti Psühholoogide Liidu eripreemia

   *   Auli Marta Humal, Hugo Treffneri Gümnaasium, "Alzheimeri haige hooldaja koormatus ja seda mõjutavad tegurid".

 Eesti Tervishoiumuuseumi eripreemiad

   *   Kerstin Vestel, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Unehäired gümnaasiumiealistel noortel".
   *   Karl-Erik Lett, Tallinna Reaalkool, "Vereanalüüsi teostamist mõjutavad preanalüütilised tegurid".

 Eesti 2.0 eripreemia

   *   Priit Norak, Saue Gümnaasium, "Praktiline uurimistöö - ekstruuder".

 Energia Avastuskeskuse eripreemia

   *   Marie Mari Maasik, Tallinna Reaalkool, "Äikesesageduse võrdlus Eestis maakonniti ning meteoroloogilised põhjused aastatel 2010 – 2013".

 Keskkonnaameti eripreemiad

   *   Kaisa Orgusaar, Tallinna Ühisgümnaasium, "Eesti rannikuvee üldlämmastiku- ja fosforisisaldus".
   *   Katrina Kaasik, Saaremaa Ühisgümnaasium, "Karjatamise mõju Loode tammiku loopealsetele".

 ROBOTEXI eripreemia

   *   Joosep Põllmaa, Jaagup Põllmaa, Kolga Kool, "Legoinstallatsioon filmi „1944“ ainetel".

 Tallinna Loomaaia eripreemia

   *   Kristo Ambus ja Gerlin Dreimann, Rakvere Gümnaasium, "Loomade õppimisvõimet mõjutavad tegurid labürintkatsetes liivahiirte näitel".
   *   Mariin Pantelejev, Tallinna Inglise Kolledž, "Pisiimetajate püügivahendite võrdlus Eesti oludes".
   *   Anneliis Rea, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Inimolemuse käsitlemine ajaloos ja selle geneetilised alused".

 Tartu Observatooriumi eripreemiad

   *   Kristjan Kongas, Tallinna Reaalkool, "Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil - stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil".
   *   Markus Rene Pae, Gustav Adolfi Gümnaasium, "Elektrilist päikesepurje kasutavad tuleviku-kosmosereisid".
   *   Merlin-Eliise Salus, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Universumi tumeaine uurimine Eestis".
   *   Mihkel Talmar, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Supernoova SN 2014J tüübi määramine heleduskõvera abil".
   *   Eva-Maria Tõnson, Hugo Treffneri Gümnaasium, "Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt".

 Teaduskeskus AHHAA eripreemiad

   *   Aksel Allas,  Hugo Treffneri Gümnaasium,  "Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel".
   *   Miina Solveig Muru, Hugo Treffneri Gümnaasium, "Klaasi pinnakvaliteedi määramine interferomeetrilisel meetodil".
   *   Jasper Ristkok, Hugo Treffneri Gümnaasium, "Lehtvedruamb".

 Tervise Arengu Instituudi eripreemiad

   *   Maria-Helena Rahumets, Tallinna 32. Keskkool, "Alkoholi tarvitamine kuritegevuse riskitegurina tähtpäevadel".
   *   James Paul Arney, Miina Härma Gümnaasiumi, "Miina Härma Gümnaasiumi 4., 6., ja 10. klasside õpilaste aususe uuring".

 Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad

   *   Aksel Allas,  Hugo Treffneri Gümnaasium, "Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel".
   *   Taimo Priinits, Andres Anissimov, Viljandi Gümnaasium, "Eesti kahepaiksete vanuse määramine skeletokronoloogilisel meetodil".
   *   Kerstin Vestel, Pärnu Sütevaka Gümnaasium, "Unehäired gümnaasiumiealistel noortel".

 Eesti Maaülikooli eripreemiad

   *   Raul Palk, Rakvere Gümnaasium, "Tuuleeneriga ja päikeseenergia tasuvusest eramajapidamises elektrienergia tootmiseks".
   *   Eve Raja, Raul Palgi juhendaja, Rakvere gümnaasiumi geograafiaõpetaja.

 Tallinna Ülikooli eripreemiad

   *   Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi eripreemia: Henri Olavi Suomalainen, Rakvere Gümnaasium, Teatri ja kooli vaheline koostöö.
   *   Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi eripreemia: Joan-Martin Astudnev, Tallinna Õismäe Gümnaasium, "Laulev revolutsioon ja I Noortefoorum".
   *   Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eripreemia: Kadi Rahu, Tallinna Prantsuse Lütseum, "Maanteekõrtside ajalugu Kuusalu kihelkonnas".
   *   Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi eripreemia: Karmen Mardik, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Küberkiusamine 9. klassides kolme Pärnu linna kooli näitel".
   *   Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi eripreemia: Saale Kaubi, Tallinna Prantsuse Lütseum, "Vahetusaasta mõju edasisele töö- ja elukäigule".
   *   Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi eripreemia: Ketriin Murrik, Liisa Puu, Viljandi Gümnaasium, "Viljandi järve ümbruse mullad ja allikate mõju nende kujunemisele".

 Tallinna Tehnikaülikooli eripreemia

   *   Kristjan Kongas, Tallinna Reaalkool, "Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil - stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil".

 Tartu Ülikooli eripreemiad

   *   Maria-Helena Rahumets, Tallinna 32. Keskkool, "Alkoholi tarvitamine kuritegevuse riskitegurina tähtpäevadel".
   *   Karmen Mardik, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Küberkiusamine 9. klassides kolme Pärnu linna kooli näitel".
   *   Anna-Liis Post, Kadrina Keskkool, "Kadrina kohtade hüüdnimed".
   *   Pille-Riin Langeproon, Tallinna Prantsuse Lütseum, "Kõnnu valla Langebraunide seos Tallinna portselanitöösturiga".
   *   Kerstin Vestel, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Unehäired gümnaasiumiealistel noortel".
   *   Hanna Keidong, Saaremaa Ühisgümnaasium, "Hambaprobleemide profülaktika Saaremaa Ühisgümnaasiumi 5.- 9. klasside õpilaste seas".
   *   Eva-Maria Tõnson, Hugo Treffneri Gümnaasium, "Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt".
   *   Aksel Allas, Hugo Treffneri Gümnaasium, "Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel".

 Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Olev Mihkelmaa; Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• HYPATIA toob tüdrukud teadusele lähemale
• Selgusid aasta parimad Eesti teadusfotod

Kõrgõzstanis kui mitmerahvuselises riigis on mitmekeelne ja mitmekultuuriline haridus kuulutatud prioriteediks. Umbes kaks kolmandikku elanikkonnast räägib esimese keelena kirgiisi keelt, iga seitsmes Kõrgõzstani elanik peab emakeeleks usbeki ning iga kaheksas vene keelt. Üldhariduskoolide õppekeelteks on kirgiisi, vene, usbeki ja tadžiki keel.

18.- 22. aprillini viibiski Eestis SA Innove kutsel 24-liikmeline Kõrgõzstani mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse asjatundjate delegatsioon. Visiidi käigus tutvuti Eesti keelekümblusprogrammiga: külastati Arbu ja Vindi lasteaeda, Pae Gümnaasiumi ja Narva Vanalinna Riigikooli ning osaleti keelekümblusprogrammi konverentsil „Õpime koos“ Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Lisaks toimusid kohtumised SA Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega.

Koostöö jätk tõi Eestisse

Projekti eesvedajateks on SA Innove ja Kõrgõzstani Sotsiaalse Integratsiooni Keskus. Eelmise aasta novembris toimus mitmekeelse hariduse spetsialistide koolitus Kõrgõzstanis, mis keskendus lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikate ja parimate praktikate tutvustamisele praktiliste harjutuste abil. Koolitajad olid Innove eksperdid Natalja Mjalitsina, Svetlana Belova ja Lea Orro. Tagasiside oli väga positiivne. Eelkõige rõhutati ülesannete praktilist toetust mitmekeelse õppe programmi planeerimisel, tunni ette valmistamisel ja läbiviimisel. Projekti Kõrgõzstani-poolne koordinaator Nadira Dzhusupbekova võttis tollal asja kokku nii: „Meie spetsialistid tänavad südamest Eesti asjatundjaid suurepäraste seminaride eest! Me oleme väga rahul teie ekspertide visiidiga ning loodame, et meie koostöö jätkub.“

Programm näitas keelekümbluse erinevaid tahke

SA Innove õppekava- ja metoodikakeskuse keelekümbluse peaspetsialist Einar Vära ütles, et külalistele seekord programmi kokku seades lähtuti eelkõige projekti üldeesmärgist:  toetada partnerriigi lõimitud aine- ja keeleõppe koolitajate ja nõustajate meeskondasid nende tegevuskavade koostamisel. Projekti tähtsaimaks tulemuseks on tegevuskava valmimine. „Lisaks sellele arvestasime ka Kõrgõzstani poole soove, sh soovi tutvuda keelekümbluse korraldusega nii meie lasteaedades kui ka koolides, näha edukaid praktikaid keelekümbluse vallas. Näiteks Narva Vanalinna Riigikooli valisime sellepärast, et näidata, kuidas on võimalik saavutada edu keeleõppes ka seal, kus pole vastavat keelekeskkonda (see probleem on Kõrgõzstanis aktuaalne). Teletorni haridusprogrammis osalemist pakkusime, et näidata, milliseid õppetöö korraldamise vorme väljaspool kooliseinu meil rakendatakse. Kõrgõzstani spetsialistid tegid ise läbi haridusprogrammi „Elus Universum“, mis on suunatud põhikooli õpilastele,“ selgitas Einar Värä. „Keelekümbluskonverentsil „Õpime koos“ rääkisid Kõrgõzstani esindajad nende maa kogemustest mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse valdkonnas. See oli üsna õpetlik ka Eesti asjatundjatele. Pae gümnaasiumis toimus seminar, mille käigus arutasid Kõrgõzstani eksperdid nende maa mitmekultuurilise ja mitmekeelse haridusega seonduvaid edusamme, väljakutseid ja ülesandeid. Arutelu tulemusena valmis alusmaterjal konkreetse tegevuskava koostamiseks.“

Tallinna Arbu lasteaias

Koolielu oli Kõrgõzstani delegatsiooniga koos Tallinna Arbu lasteaias. See on vene õppe- ja töökeelega lasteaed, kus keelekümblusega tegeletakse 2005. aastast. 11 rühmast kaks on keelekümblusrühmad. „Meie soov on, et kõik rühmad oleksid tulevikus keelekümblusrühmad,“ ütles lasteaia õppealajuhataja Galina Jaremtšuk. Suurim probleem on siinkohal kvalifitseeritud õpetajate puudus. Keelekümblusrühmas oleks parim, kui õpetaja emakeel on eesti keel, aga et ta valdaks vabalt ka vene keelt. Ja selliseid õpetajaid on väga raske leida. Päris alguses oli ka probleem, et lasteaia keelekümblusrühmast ei olnud lapsi kuskile edasi saata, sest koolides keekekümblust praktiliselt ei olnud. Nüüd seda muret enam ei ole.

Külalised tegid lasteaiale ringi peale ja nägid ka oma silmaga, kuidas toimus eesti keele õpe. Lapsed kutsusid külalisi kaasa laulma ja mängima, ja see meeldis mõlemale poolele väga.

Galina Jaremtšuk rõhutas, et ehkki nad teadisd külaliste tulekust, ei ole midagi n-ö näitamiseks ette valmistatud, käimas oli tavaline lasteaiapäev. Arbu lasteaia head tööd on tunnustatud paljude tänu- ja aukirjadega, neil on ka tähelepanuväärne rahvusvaheline projektitöö kogemus.

Tähelepanu köitev metoodika

Einar Vära kui üks projekti eestvedajatest kinnitas, et külalised tundsid huvi erinevate asjade vastu. „Nende sõnul nägid nad mitmeid huvitavaid metoodilisi ideid ja võtteid. Erilist tähelepanu pälvisid nii lasteaedades kui koolides „rääkivad seinad“ – seintele ja esemetele pandud sildid ja pildid eesti ja vene keeles (tool, laud, uks; puuviljad, loomad jms), mis aitab lastel kogu aeg sõnu silme ees hoida. Seda nad kavatsesid ka Kõrgõzstanis kasutusele võtta,“ ütles Einar Värä. „Kõrgõzstani delegatsioonil oli võimalus näha nii lasteaia tegevusi kui ka külastada koolitunde ning neid vaimustas külastatud õpetajate loovus (näiteks Pae Gümnaasiumis välja töötatud õppeainete lõimimissüsteem või Narva Vanalinna Riigikooli tunniväline tegevus, mis toetab keeleõpet). Üks asi, mis neile eriti meeldis ning mida nad mitmel korral rõhutasid, on meie ratsionaalsus.“

Külaliste tagasiside

Nadira Džusupbekova, delegatsiooni juht:  „Saime kümmelda Eesti ilmaruumis, kultuuris, keeles, mis rikastas meid. Loodetavasti leidsime siin sõpru ja kaasamõtlejaid.“

Asylkan Mamatova : „Mulle väga meeldis Eesti õpetajate loovus. Eesti pedagoogide loovus on õpilaste edukuse võti ning suunanäitaja ka teiste maade õpetajatele.“

 Gulchekhra Sabitova:  „Reis Eestisse avas mulle uued keelekümbluse horisondid. Hakkame viima sisse muudatusi oma keelekümblusprogrammi lähtuvalt Eestis saadud kogemustest.“

Üldiselt iseloomustasid külalised seda reisi nii: „Kümblemine keelekümbluses.“

Projekt jätkub

Arengukoostööprojekti „Kõrgõzstani lõimitud aine- ja keeleõppe koolitajate ja nõustajate meeskonna tegevuse toetamine mitmekeelse hariduse valdkonnas“ jätkub veel kaks kuud, kuid mõlemad pooled on huvitatud koostöö jätkumisest ka hiljem. Sellest oli juttu delegatsiooni kohtumisel Haridus- ja Teadusministeeriumi üldosakonna juhataja Irene Käosaarega. 27. aprillil kohtus Innove juhatuse liige Birgit Lao-Peetersoo Kõrgõzstani suursaadiku Kubanychbek Omuralieviga, kes oli samuti väga huvitatud sellest projektist ning lubas igakülgset toetust, et koostöö jätkuks.
 
Kõrgõzstani delegatsiooni visiit toimub Eesti Vabariigi Välisministeeriumi rahastatud arengukoostööprojekti „Kõrgõzstani lõimitud aine- ja keeleõppe koolitajate ja nõustajate meeskonna tegevuse toetamine mitmekeelse hariduse valdkonnas“ raames.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Valgas toimub nutikas keelekümbluse konverents
• Klassiõpetajad arutlesid teemal „Keelekümblus kui riigikeele õppimise toetamine“
• Aprill on LAK-õppe kuu

Teisel kursusel õppiv Demidov tänas võiduhetkel oma juhendajaid ja kooli väärt õpikogemuse eest. Keskkonnatehnika lukksepa kutset asus Demidov omandama, kuna tundis huvi sanitaartehnika vastu ning teadis, et kutse tagab kindla sissetuleku.

„Mulle meeldib mu eriala ning soovin tulevikus kindlasti keskkonnatehnika lukksepana töötada. Täna sain tunnistust, et mul on head oskused, ning mida aeg edasi, seda rohkem kogemusi ka omandan,“ lisas Demidov.

Teise koha väärilise soorituse tegi Severi Kuusk Tartu Kutsehariduskeskusest ning kolmandale kohale tuli Kaur Sokmann, samuti Tartu Kutsehariduskeskusest.

Võistluse peakohtuniku, Hals Trading AS tehnikadirektori Kusta Kaska sõnul oli tänavuste võistlejate tase tingimusi arvesse võttes hea. Probleemkohana tõi ta välja vähese praktilise kogemuse. „Arvan, et hetkeolukord saab kindlasti paremaks minna. Kuid praktikakorraldust ja eri kogemuste omandamise võimalusi on võimalik arendada vaid tööandjate ja koolide koostöös,“ rõhutas ta.

Kaska arvates on keskkonnatehnika lukksepa amet noorte seas üllatavalt madalalt hinnatud. „Torud lähevad katki riigikorrast või aastaajast olenemata ning aeg-ajalt kerkib uusehitisi, kuhu on planeeritud ka sanitaartehnilised lahendused. Seega, heade meistrite järele on nõudlus suur ning see amet toob kindlasti leiva lauale,“ märkis ta.

Kahepäevasel kutsevõistlusel tuli võistlejatel vaid 10 tunni ja 30 minutiga näidata oma oskusi radiaatori ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamisel ning vasktorude lõikamisel ja monteerimisel.

Võistlusest võttis osa kaheksa kutseõppurit Tartu Kutsehariduskeskusest, Tallinna Kopli Ametikoolist, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist ja Viljandi Kutseõppekeskusest.

Kutsevõistlust korraldas SA Innove koostöös Tallinna Kopli Ametikooliga. Võistluse läbiviimist toetasid Feofanis OÜ, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: SA Innove

Foto: Edyth Raamat

Samal teemal:

• Keskkonnatehnika lukksepad paigaldavad kutsevõistlusel radiaatoreid ja kanalisatsioonisüsteeme
• Rahvusvaheline kogemus kinnitab ettevõtjate panuse tähtsust õpipoisiõppes

Lisaks ootavad õpilasi eripreemiad enam kui 20 organisatsiooni esindajatelt. Teiste seas valivad parimad teadustööd Eesti Teaduste Akadeemia, suurimad ülikoolid, ministeeriumid, teaduskeskused jne. Esmakordselt selgub ka publiku lemmik.

Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Juba 15. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 43 kooli 99 õpilast.

Lõppvooru jõudnud tööde puhul arvestati teema aktuaalsust, teaduslikku lähenemist – metoodika valikut, taustkirjandusega tutvumist, järelduste tegemise oskust jne. Võidule pretendeerivad need tööd, mille autorid on lisaks sisulisele kvaliteedile panustamisele oma teemast tõeliselt huvitatud ja tunnevad oma teemat piisavalt hästi, et žürii küsimustele vastamisel mitte hätta jääda.

Riikliku konkursi võitjate autasustamine algab Tallinnas Kultuurikatlas 29. aprillil kl 14.15. Preemiad annab üle haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Eesti Teadusagentuuri korraldatava õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada uurimuslikku õpet, tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid ning pakkuda neile lisamotivatsiooni. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

Kõikide lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel. http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/opilaste-teadustoode-konkurss/2016-a-teise-vooru-paasenud-tood/.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Krista Aru: „Teaduse tegemiseks on vaja rõõmu ja julgust!“
• Õpilased on loovad ka digimaailmas

Avatud ülikooli õpe sobib eelkõige neile, kes eelistavad õppida töö ja pere kõrvalt. Õpe toimub üks või kaks korda kuus 3-4 päevaste õppesessioonidena ja on õppijale tasuta.

Infopäeval räägitakse sisseastumistingimustest, avatud ülikooli õppe korraldusest ja tutvustatakse kolme bakalaureuseõppe õppekava:

• koolieelse lasteasutuse õpetaja
• kutseõpetaja
• eripedagoogika

ning viit magistriõppe õppekava:

• põhikooli mitme aine õpetaja
• koolieelse lasteasutuse pedagoog
• eripedagoogika ja logopeedia
• kasvatusteadus
• hariduskorraldus

Avatud ülikooli tudengitele laienevad kõik Tartu ülikooli üliõpilaste õigused ja sotsiaalsed garantiid.

Infopäev toimub Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis (Salme 1 a) teisipäeval, 3. mail kell 16–18. Õppekavade kohta leiab ka lähemat infot instituudi kodulehelt www.ht.ut.ee.

Boonusena saab infopäeval osaleja panna enda teadmised proovile lõbusalt harivas mängus „Mina tean, aga sina?”.

Allikas: Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut

Samal teemal:

• TLÜ haridusteaduste instituut tähistab emakeelepäeva tsitaadikonkursiga
• TTÜs ja TÜs tulevad avatud uste päevad

Kõige populaarsemateks erialadeks on bakalaureuseõppes integreeritud tehnoloogiad ning magistriõppes tööstustehnika ja juhtimine, keskkonnatehnika ja juhtimine ning küberkaitse. Bakalaureuseõppesse on esitatud kokku 435 avaldust, magistriõppesse 1194 avaldust.

Tallinna Tehnikaülikooli saab bakalaureuse- ja magistriõppesse esitada sooviavaldusi kokku 22 ingliskeelsele õppekavale, neist 4 bakalaureuse- ja 18 magistriõppes. Lisaks saab sisse astuda tarkvaratehnika rahvusvahelisele  Tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli ühisõppekavale, kus vastuvõttu korraldab TÜ.

Võrreldes varasemate aastatega on rohkem avaldusi tulnud Ladina-Ameerikast: Tšiilist, Peruust, Kolumbiast, Mehhikost ja Brasiiliast. Lisaks neile on eksootilisematest riikidest avaldusi tulnud näiteks Tadžikistanist, Rwandast, Jamaicalt, Panamalt, Filipiinidelt, Tansaaniast ja Taiwanist.

TTÜ õppeprorektor akadeemik Jakob Kübarsepp kinnitab: „Välistudengikandidaatide huvi TTÜs õppida on püsiv -- tänaseks esitatud 1629 avaldust on võrreldav eelmise aasta sama ajaga. Erialade populaarsus näitab, et noored nii Eestist kui välismaalt soovivad üha enam õppida laiabaasilisi erialasid nagu näiteks integreeritud tehnoloogiad, mis annavad paremad võimalused edasiõppimiseks ning tööturul. Samuti on jätkuvalt populaarsed interdistsiplinaarsed erialad, näiteks tööstustehnika ja juhtimine, keskkonnatehnika ja juhtimine ning erialad kiirelt arenevates valdkondades nagu kübarkaitse jt.“

Mehaanikateaduskonna dekaan prof Tauno Otto: „Integreeritud tehnoloogiate  õppekava on fokusseeritud tööstuse digitaliseerimisele, toetades tööstus 4.0 ja tööstusliku interneti initsiatiive, õppekava loomist on Eesti Infotehnoloogia Ja Telekommunikatsiooni Liit tunnustanud auhinnaga „Aasta Idee“. Integreeritud tehnoloogiate eriala on jätkuvalt populaarne, üha enam on huvilisi võtnud ühendust ka sellistest juhtivatest tööstusriikidest nagu USA, Saksamaa ja Suurbritannia, seda paljuski tänu rahvusvahelises meedias kajastatud tudengite kosmosesatelliidiprojektile. Näiteks avatud uste päeval oli kaugeim külaline koos isaga tulnud Alaskalt ning jäi laborites ja TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektorys nähtuga väga rahule.“

Tänaseks on lõppenud elektrooniliste sisseastumisavalduste esitamine väljastpoolt Euroopa Liitu. Lõplik sisseastujate arv selgub aga sügisel, sest Euroopa Liidu, viisavabade riikide ning Türgi, Gruusia, Venemaa, Ukraina ja Valgevene  kodanikud saavad avaldusi esitada kuni 1. maini. Soomlastel on aega 1. augustini.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teeemal:

• Ülikoolid sõlmisid koostöölepingu ettevõtlusplatvormi arendamiseks
• Erialade edetabel: Tartu Ülikool on IT-erialal Baltimaade juhtiv ülikool

Loo saatis Koolielule Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) mõisakoolide programmi juht Riin Alatalu.

Kevad on retkede, uudistamise ja õuesõppe aeg. Ootame teid mõisa kooli!

69 kooli üle Eesti tegutseb erilises keskkonnas – mõisahoones. Mõisakoolid tekkisid Eestis ligi 100 aastat tagasi, kui omariikluse väljakuulutamise ja maareformiga võõrandati aadelkonna maad ja majad.  Mõisamajad võeti enamasti ühiskonna käsutusse, kõige levinum valik oli kool - neid on tegutsenud kokku 300 mõisas.

Aeg on paljude koolide jaoks armutu olnud, aga viimastel kümnenditel oleme me üha enam mõistnud, et väärikas ümbrus toetab õpitegevust. Suur osa veel tegutsevatest mõisakoolidest on hästi restaureeritud ja kohalike õpetajate eestvedamisel rakendatakse ajaloolist keskkonda õppetöös.

EMP mõisakoolide programmi raames ja Arhitektuurimuuseumi eestvedamisel valmisid esimesed programmid, millega kutsume teisi koole päevaks või paariks mõisa kooli. Kõik õppekäigud on seotud riikliku õppekavaga, mitmed on kohaldatavad erinevatele vanusegruppidele. Kaasasime lisaks õpetajatele ka turismieksperdi ja proovireisidki on tehtud, et tagada ladus toimimine.

ÕPPEKÄIKUDE PROGRAMMID LEIAB SIIT

Kevadel pakume kaheksat programmi, sügiseks lisandub neid veelgi. Lisaks mõisakoolidele on meie haridusprojektiga oodatud liituma ka teised mõisad. Tutvuge ka mõisa teemal põhinevate õppematerjalide kogumikuga „ Mõis kui ammendamatu inspiratsiooniallikas“ http://koolielu.ee/waramu/view/1-7da1a016-1e4e-4ea9-921a-705ce97f40c4

Kõik materjalid on alates maikuust kättesaadaval ka meie kodulehel www.moisakoolid.ee

Õppekäikudele ootavad:

 Rogosi, Võrumaa: Aardejahile Rogosi mõisasse

Vääna, Harjumaa: Olevik ja minevik Vääna mõisas ja pargis

Vodja, Järvamaa: Vau! Koolipäev koos hobustega!

Palupera, Valgamaa: Kaks pärlit Eesti 100 pärlikeest

Puurmani, Jõgevamaa: Ajaloo õppepäev Puurmani mõisas

Vana-Kuuste, Tartumaa: Mõis ajaloo keerdkäikudes

Lasila, Kiltsi, Muuga, Võivere, Virumaa: Nelja teadlase teekond

Raikküla, Raplamaa: Suur ajalugu väikesel Eestimaal

Toredaid elamusi mõisakoolis!

Fotol: Vääna mõisakool. Madli Leikop.

Samal teemal:

• Mõisakool - väärtus omaette
• September on pärandivaderite kuu
• Uuemõisa mõisakool võib põhikooliks kasvada

 eTwinningu seminaril esitlevad eksperdid gamification-kontseptsiooni, tutvustades lähemalt seda, kuidas mängu elemente ja tehnikaid kasutada inimeste motiveerimiseks ja kaasamiseks ka õppetöös. Osalejad saavad kahepäevasel seminaril ülevaate nii konseptsioonist kui töövahenditest, mida koolitunnis kasutada, ning kõike praktikas ise järele proovida. Eesmärgiks on anda õpetajatele teadmisi ja oskusi, et rahvusvahelises projektitöös ka mängulist õpet kasutada.

Eelkõige on seminarile oodatud õpetajad, kel puudub varasem kogemus projektitööga eTwinningu raames. Eestist saab osaleda 2 õpetajat, töökeel on inglise keel. Palume saata osalustaotluse 9. maiks 2016.

• OSALUSTAOTLUS
• SEMINARI KAVA

Samal teemal:

• Tänavusel eTwinningu päeval tunnustame mitmekesisust
• eTwinningu õppimisüritused 2016