MOOC on akronüüm ingliskeelsetest sõnadest Massive Open Online Course ja see tähistab suurtele inimhulkadele tasuta interneti vahendusel kättesaadavat e-kursust. MOOCe pakub suur hulk maailma juhtivaid ülikoole. Tuntud MOOCide keskkonnad Coursera, Udacity (Stanford University) ja edX (Harvard University ja Massachusetts Institute of Technology ) valmisid 2011. aastal. Ühtäkki olid kuulsate ülikoolide kursused kõikidele tasuta kättesaadavad ja miljonid inimesed ruttasid nendega tutvuma. Coursera jõudis esimesel aastal ühe miljoni ning teisel juba kolme miljoni kasutajani. Udacity asutaja ja staarõppejõu Sebastian Thrun’i tehisintellekti kursusel osales korraga 160 000 õppijat. Investorid olid kiirest kasutajate arvust vaimustuses ja eraldasid keskkondade arendamiseks miljoneid dollareid.

MOOCide eufooria oli nii suur, et 2012. aastat peetakse murdepunktiks kõrghariduses. Ohio Ülikooli professor Bill Sams loob kontseptsiooni EPIC 2020 (The Evolving Personal Information Construct) ja ennustab, et aastaks 2020 muutuvad klassikalised ülikoolid tundmatuseni – neist saavad sotsiaalse suhtlemise keskkonnad. Õppimine kolib võrku.  

Euroopa reageeris MOOCide vaimustusele leigelt. Esimesed MOOCide keskkonnad valmisid 2012. aastal, kuid kasutajate arvud pole kuulsate USA MOOCidega võrreldes ligilähedasedki, investeeringutest rääkimata. Probleemiks on nii erinevad keelekeskkonnad, partnerite vähesus kui ka kursuste kõrge omahind. Ometigi leidub paljudes ülikoolides entusiaste, kes MOOCe loovad.

Tartu Ülikool

Eestis alustas esimesena MOOCide väljatöötamist Tartu Ülikool 2014. aastal. Seni on loodud kümme vaba juurdepääsuga e-kursust (vt https://moocs.ut.ee). Tegemist on avatud registreerimisega täielikult veebipõhiste täiendusõppekursustega, kus kõik soovijad saavad tasuta osaleda. MOOC on üldjuhul mahus 1 EAP (26 tundi õppija tööd) ning kestab neli nädalat. MOOCi läbiviimise ajal juhendatakse ja hinnatakse osalejaid ning edukalt lõpetanutele väljastatakse Tartu Ülikooli tunnistus.

Ülikooli MOOCid on leidnud õppijate toetuse, mida tõendab korralik osalejate arv ning lõpetanute protsent. Näiteks ülikooli esimesele eestikeelsele MOOCile „Programmeerimisest maalähedaselt“ registreerus möödunud aasta kevadel 650 ning sügisel 1534 õppijat. Maailma kogemusele toetudes on tavapäraselt MOOCide lõpetanute osakaal 5–15%. Ülikoolis toimus 2015. aastal seitseMOOCi, millel osales kokku 3111 ning lõpetas 1692 õppijat – lõpetanute protsent oli väga kõrge, koguni 54%.

Miks on MOOCid olulised? MOOCide eesmärk on tagada erinevatele sihtrühmadele tasuta juurdepääs kõrgharidusele ning tutvustada potentsiaalsetele sisseastujatele ülikooli õppimisvõimalusi. Kuna MOOCidel võivad osaleda ka üliõpilased, siis aitavad MOOCid tõsta õppekvaliteeti ja toetada igapäevast õppeprotsessi. Oluline on ka ühiskonna teenimise aspekt.

Tihti küsitakse, kuidas erineb MOOC avatud juurdepääsuga digiõppevarast või tavalisest veebipõhisest kursusest. Digitaalne õppevara (nt õpimoodul, õppematerjal, videoloeng vms) on avatud juurdepääsu korral samuti kõigile huvilistele kättesaadav, kuid on mõeldud iseseisvaks õppimiseks ning õppejõud seejuures õppijaid ei juhenda ega hinda. Veebipõhistel kursustel osalejaid juhendatakse ja hinnatakse ning lõpetanud saavad tunnistuse, kuid need kursused pole üldjuhul avatud juurdepääsuga, vaid on mõeldud konkreetsetele sihtrühmadele ning neid ei pakuta üldjuhul osalejatele tasuta.

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool otsustas 2014. aastal kaasata MOOCide arendamisel partneriks eliademy.com keskkonna arendajad. 2015. aastal valmisid TTÜ landing page (http://tutopenuniversity.eliademy.com)  ja esimesed MOOCid „Introduction to e-Governance“, „Information Management“ ja „Digital Archiving“.
Pilootkursuste kogemus julgustab sellel aastal kogu e-riigi ja teenuste õppekava MOOC-platvormile viima.

Nii Tartu Ülikool kui Tallinna Tehnikaülikool plaanivad uute MOOCide väljatöötamist. Kuuldavasti on ka teised Eesti kõrgkoolid vaba juurdepääsuga e-kursuste loomisest huvitatud. Seega võime loota, et MOOCid pole Eestis mitte hääbuv haip, vaid jätkusuutlik initsiatiiv.

Autorid:

Tiia Ristolainen, Tartu Ülikool
Lehti Pilt, Tartu Ülikool
Mati Lukas, Tallinna Tehnikaülikool

See võibki nii tunduda, aga iga lapsevanem, õpetaja või täiskasvanu, kes lapsi nende õppetöös juhendab, on kogenud, et õpilaste digipädevused on üsna pinnapealsed, piiratud ja kohati olematud. Valdavalt piirduvad laste oskused digivahendite kasutamisel just meelelahutusliku aspektiga, millega saab ka kõige algajam kasutaja ilma väljaõppeta hästi hakkama. Tänapäevased IT-teenused on kasutajasõbralikud ja intuitiivselt aimatavad. Probleemid tekivad, kui digivahendeid on vaja kasutada efektiivselt ja sihipäraselt oma eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete lahendamiseks. Kuidas teha digivahendite abil koostööd, kuidas luua uut teadmist, jagada omandatud kogemust? Kuidas digitehnoloogiat õppimise teenistusse rakendada? Need on teemad, kus õpilased, aga ka täiskasvanud sageli hätta jäävad. Ka täiskasvanute hulgas tehtud oskuste uuringu PIAACi tulemused kinnitavad, et tehnoloogiarikkas keskkonnas ei saa me ülesannete lahendamisega hakkama. Sellise olukorra vältimiseks tuleb juba varakult alustada vajalike digipädevuste kujundamisega, mis ei piirduks vaid oma meele lõbustamisega, vaid toetaksid 21. sajandi teadmiste ja oskuste kujunemist.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 järgi on digipöörde eesmärgiks rakendada õppimisel ja õpetamisel tänapäeva digitehnoloogiat otstarbekalt ja tulemuslikult ning seeläbi parandada kogu elanikkonna digioskusi. Kui õpetajate haridustehnoloogilised pädevused on ära kirjeldatud ISTE standardite kohaselt, siis õppijate digipädevused on kirja pandud vastavas pädevusmudelis, mille koostamisel on võetud aluseks rahvusvaheline DIGCOMPi raamistik. Pädevusmudeli eesmärgiks on kirjeldada digipädevuse eri aspekte, et mõista ja määratleda, mis on digipädevus.  Pädevusmudelis on viis pädevusvaldkonda – info, suhtlus, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus. Pädevusmudeli kõrval on loodud ka hindamismudel, mis aitab hinnata õpilaste digipädevusi riikliku õppekava kontekstis. Pädevusmudel ja hindamismudel käsitlevad seega sama nähtust eri detailsusastmel.

Enne pädevusmudeli ja hindamismudeli kasutamist on oluline teada nende koostamise tausta ja põhimõtteid. Hindamismudelis on pädevusvaldkonnad kirjeldatud neljal tasemel, kus iga järgnev tase eeldab eelneval tasemel kirjeldatud oskuste olemasolu. Näiteks, kolmanda taseme saavutamiseks peavad olema täidetud ka esimese ja teise taseme nõuded. Hindamismudelis on pädevused sõnastatud sooritustena. Eraldi teadmisi, oskusi ja hoiakuid ei ole kirjeldatud, sest need on omavahel tihedalt seotud ning soorituste eelduseks. Sooritustasemed on seotud õppekavades kirjeldatud õpitulemuste rahuldava tasemega.

Hindamismudel on eelkõige loodud õpetajatele, koolijuhtidele, õppijatele, õppekava koostajatele, õppevara jms koostajatele, ülikoolidele sisseastujate testimiseks, enesehindamiseks jne. Silmas tuleb pidada, et hindamismudel võimaldab õpilaste digipädevusi hinnata RÕKi kontekstis, sest mudeli koostamisel on arvesse võetud põhikooli ja gümnaasiumi läbivad teemad „Tehnoloogia ja innovatsioon”, „Teabekeskkond” ning valikõppeained „Informaatika”, „Arvuti töövahendina”, „Infoühiskonna tehnoloogiad” ja „Uurimistöö alused”. Hindamismudelis on programmeerimise pädevus teistest pädevustest eristatud ja on kohustuslik vaid nendele koolidele, kes õpetavad programmeerimist eraldi ainena.

Kuidas hindamismudelit ainetunnis kasutada?

Lähtudes tunni eesmärgist, koostab õpetaja õpitegevuse, mille kirjeldamisel tugineb ta hindamismudelis oleva pädevusvaldkonna tasemele. Hindamismudeli juurde kuuluvad õpiülesannete näited, mis lihtsustavad mudeli mõistmist. Järgnevalt on toodud üks näide, kuidas kujundada õpilaste digipädevust erinevatest teabeallikatest vajaliku info leidmiseks matemaatika ainetunnis.

Digipädevused 6. klassi matemaatikas

Hindamismudelis on kirjeldatud pädevusvaldkonna info järgmiselt: õpilane leiab erinevatest teabeallikatest vajalikku teavet, rakendades selleks erinevaid teabeotsingumeetodeid: märksõnaotsing, järjestamine, filtreerimine, sildipilv. Õpiülesande näide teemal “teepikkus, ajavahemik, kiirus liikumisel”, kus tuleks selgitada välja kolm kõige sobivamat tennisetreeningu aega:

• leida internetist teabeallikaid, kasutades asukohast lähtuvalt kõige sobivamat tennisemängu treenimise võimalust;
• digivahendeid kasutades selgitada välja, mis aegadel ja mis tingimustel tennist mängima pääseb;
• sobitada sportimise aeg koolitundide graafikuga, arvestades ka spordisaali jõudmise aega (vajadusel ühistransport ja selle liikumise graafikud).

Riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaheksa üldpädevust, nende seas digipädevus. Digipädevuse lahtikirjutus on seni ainevaldkondade lisades puudunud. 2016. aastal lisatakse digipädevus ka kõikidesse põhikooli ja gümnaasiumi ainevaldkondade lisadesse. Ainult üldosas kirjeldatud digipädevusest aga ei piisa, et aidata õpilastel saavutada tänapäevased digioskused. Seetõttu sai HITSA koordineerimisel loodud digipädevuste hindamismudel koos abistavate näidetega, mis aitavad õpetajatel hinnata DIGCOMP-is toodud digipädevuse osaoskusi. Sealjuures ei ole eesmärk õpetada digioskust iseenesest, vaid siduda see ainevaldkonna õpitulemustega. Digipädevuste mõõtmiseks on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tallinna ja Tartu Ülikooliga välja töötamas digipädevuse tasemetöid 9. ja 12. klassi õpilastele. Tasemetööd plaanitakse läbi viia aastal 2017, mistõttu on oluline juba täna digivõimalusi õppetöösse integreerida ning arendada õpilastes info, suhtluse, sisuloome, probleemilahenduse ja turvalisusega seotud digioskusi. Õppetööks sobivaid näited leiab HITSA õpilugude veebilehelt: http://oppevara.hitsa.ee/opilood/oppekava-digipadevuse-naited/.    

Autorid:

Elyna Nevski, Tallinna Ülikool
Urve Mets, Kutsekoda

„Kui kool digitaalset arengumappi ei väärtusta, siis õpetaja seda mappi tegema ei hakka. Selleks peab vajadus tekkima,“ ütleb Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog ja arenguosakonna juhataja Varje Tipp.

„Atesteerimiskaustade ajastust on jäänud arvamus, et kõige tähtsam professionaalsuse näitaja on kvantitatiivne tõendusmaterjal ehk koolitustel istutud tundide arv,“ toob Kose Gümnaasiumi saksa keele õpetaja ja Õpetajate Liidu juhatuse liige Astrid Sildnik välja ühe võimaliku põhjuse, miks õpetaja digimappi koostama ei kipu.

HITSA „Tuleviku õpetaja“ koolitusprogrammis on digitaalse arengumapi loomine koolituse läbimise eeltingimuseks. „Õpetaja sisestab arengumappi kõik koolitusel kuuldu-nähtu, iseseisvad tööd. Iga koolitusmooduliga, mille ta läbib, täieneb ka arengumapp. Koolitusel õpetatakse ka reflekteerima, mis läks hästi, mis halvasti, mida tulevikus teisiti teha. Eesmärk on selline, et kui õpetaja on koolitusmoodulid läbinud, siis on ka digitaalse arengumapi tegemise harjumus tekkinud: koolitustega seotud areng on näha, tehtud tööd leiab igal ajal üles,“ ütleb Varje Tipp, kes on ühtlasi üks „Tuleviku õpetaja“ koolitajatest.

„Minu digitaalsed portfellid on kujunenud aastate jooksul ja peaaegu nagu iseenesest. Kõigepealt tekkis õpetamisel kasutatud veebilinkide salvestamise ja hoidmise vajadus ning praeguseks on mul olemas oma veebiraamatukogu, kuhu saan ka õpilasi suunata. Järgmiseks lõin veebikodu isetehtud õppematerjalidele. Isiklikumat laadi on üks eestikeelne portfoolio, kus on avalikult üleval minu CV ning eelmisesse kümnendisse jääv arvamuslugu Eesti Ekspressist, mida pean siiani oma digimaailmas tegutsemise kreedoks.  Ja veel üks tutvustav veebilehekülg saksa keeles, mida on vaja läinud saksakeelses keeleruumis avalike esinemiste puhul. Plaanis on aega võtta ja eraldi asuvad materjalid jälle süstematiseerida ning ühte mappi koondada,“ tutvustab Astrid Sildnik oma digitaalseid õpimappe.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on õpetaja digitaalne arengumapp seotud enesehindamise, arenguvestluste ja kutse taotlemisega. Arengumappi ei pea praegu iga õpetaja tegema, aga arengumapp on sisse kirjutatud kooli uude arengukavasse. „Kuna õpetajatel on kohustuslik enesehindamine, on vaja koolis välja töötada eneseanalüüsi süsteem. Väga palju on veebis tehtud asju, mida õpetajatel pole mõtet välja printida. Digitaalne arengumapp näitab enesearengut laiemalt. Arengumapi saab üles ehitada nii, et seda saab kasutada ka kutse taotlemisel, näiteid on juba olemas. Aastaks 2018 tahame, et meie koolis oleks digitaalne arengumapp 50 protsendil õpetajatest,“ ütleb Varje Tipp. „Kui õpetaja ise näeb arengumapi efektiivsust ja kasu, siis ta rakendab neid ka õppijatega. Väga vahva, kui kutsekooli lõpetaja läheb tööandja juurde ja näitab digitaalses vormis ette oma tehtud tööd ning selle, mis ta õppinud on. See on tunduvalt mahlakam kui CV.“

Näide digitaalsest arengumapist.

Digitaalne arengumapp ei nõua eraldi platvormi väljaehitamist. Õpetaja saab oma mapi ise kujundada, ise sobiva keskkonna valida. Valida saab ka, kas ja mis materjalid on avalikult nähtavad, millele pääseb ainult salasõnaga ligi. Keskkonna valikul saab abi näiteks „Tuleviku õpetaja“ koolitusprogrammi juhenditest. Digitaalseid arengumappe võib õpetajal olla mitu: enesearengu jälgimiseks, läbitud koolituste kohta, kutse taotlemiseks jne. Veebis saab kõiki omavahel linkida ja integreerida.

„Õpetaja seisukohast aitab digitaalne arengumapp õppeprotsessi ja tulemusi dokumenteerida. Mapi järjepideval täiendamisel on õpetajal oma tööst ja mõtetest hea ülevaade ning see annab võimaluse õpetamist paremini planeerida. Kutset taotlema asudes saab ta keskenduda rohkem sisulisele poolele, sest ei pea aega raiskama materjalide tükkhaaval internetist ja ka mujalt kokku otsimisele.

Ideaalsel juhul peaks õpetajatel oma kollektiivis või võrgustikus olema võimalik üksteise portfoolioid lugeda ja kommenteerida. See oleks samuti omalaadne õpetajalt õpetajale kogemuste vahetamine,“ loetleb Astrid Sildnik arengumapi positiivseid külgi.

„Kutse taotlemisel liigutakse digitaalsete arengumappide suunas, aga on ka paberil variant. Mõlemat aktsepteeritakse,“ ütleb Varje Tipp. „Kas on mõtet tänapäeval kõike välja printida? Näiteks kui kutseõpetajal on digitaalses arengumapis kõik kompetentsid kutsestandardist tulenevalt tõendatud, ei kutsuta teda enam eraldi vestlusele.“

Vanasti öeldi, et paber kannatab kõike. Nüüd võib öelda, et digitaalne keskkond kannatab kõike. Digitaalses arengumapis võib endast oskuslikult väga positiivse pildi luua, üleliia positiivse...

„Ma ei pelgaks seda „liiga ilusat“ arengumappi,“ ütleb Astrid Sildnik. „Juba vanas hommikumaa/idamaade filosoofias räägitakse kujustamisest, oma tegevuse soovitud tulemuse visualiseerimisest. Hea kujustamine annab tihti ka parema tegeliku soorituse. Eesti õpetajatega on pigem see probleem, et jäädakse liiga tagasihoidlikuks ega tooda oma tugevaid külgi piisavalt välja.

Õpetaja kutse taotlemisel annab taotleja arengumapile hinnangu 3-liikmeline hindamiskomisjon. Kutse andmisel arvestatakse nii õpetaja digiportfoolios kirjapandut kui ka suulisel vestlusel saadud informatsiooni. Mitmeastmeline hindamissüsteem annab piisavalt objektiivse pildi kutsetaotleja professionaalsest hetkeseisust.“

„Kutse omistamisel on kindel kord. Kutseõpetajad peavad lähtuma kahest standardist. Üks on õpetaja kutsestandard ehk et ta on hea pedagoog ja teine on vastav kutsekvalifikatsioon ehk ta on pädev kutseõpetajana. Igal juhul peavad kõik kompetentsid tõendatud olema, ükski väljund ei tohi olla täitmata,“ ütleb Varje Tipp. Ja lisab, et üks, mis võiks digitaalses arengumapis kindlasti olla, on enesepresentatsioon, sellest võib üht-teist ka isiksuseomaduste kohta välja lugeda.

Miks siiski ei ole digitaalse arengumapi koostamine ja kasutamine õpetajate seas väga levinud?
Varje Tipp: „Eks see sõltub vajadusest ja sellest, kuivõrd koolis seda väärtustatakse. On koole, ka minu kool, kus arengumapp pannakse kooli arengukavasse kirja ja püütakse selles suunas liikuda, sest see arendab tuntavalt ka õpetajate digioskuseid. Mul endal on mitu arengumappi. On „Tuleviku õpetaja“ koolitusprogrammi arengumapp, sest pidin ju selle tarvis ise kõik välja töötama. On koolitaja arengumapp, mida läks vaja, kui andragoogi kutset taotlesin. Kutseõpetaja ja õpetaja ma otseselt ei ole, aga näidismappe olen teinud. Digitaalseid arengumappe teevadki innovaatilisemad õpetajad, kes tahavad katsetada uut. Samas teised jälle ütlevad, et saan vanaviisi hakkama.“

Astrid Sildnik: „Üks põhjus on hirm tehnoloogia kasutamise ees – peljatakse, et ei omata piisavalt digipädevusi hea tulemuse saavutamiseks. Teiseks atesteermiskaustade ajastust jäänud arvamus, et kõige tähtsam professionaalsuse näitaja on koolitustel istutud tundide arv. Kolmandaks vähene tahe ja võimekus oma tööd päriselt analüüsida, mitte lihtsalt kirjeldada. Neljandaks ajapuudus. Ja kindlasti on veel muidki põhjuseid. Samas on tunda, et üha enam õpetajaid on hakanud oma arengu dokumenteerimise vajalikkust teadvustama. Ja ülikoolid on hakanud üliõpilasi selle mõttega harjutama, et professionaal jälgib ning analüüsib oma arengut ka ise.“

Autor: Madli Leikop, Koolielu haridusportaali toimetaja

Pärnumaa Kustehariduskeskuse kutseõpetaja Kristel Sepp:

Kasutasin oma kutseõpetaja digimapi loomiseks Livebindersi keskkonda. Olin eelnevalt koolitaja mapi koostamiseks kasutanud Googlesite’i võimalusi, kuid need on piiratud ja Livebinders tundus sümpaatsem. Kooli haridustehnoloog Varje Tipp pakkus meie kooli õpetajatele digimapi koostamiseks tema enda loodud jaotust, mis tundus mulle selge ja loogiline, sest see lähtus kutseõpetaja standardist ja seal nõutava tõendamisest.
Mapi koostamine oli suhteliselt suur töö, koondada kõik üheks tervikuks, lisades näiteid ja viiteid erinevate alajaotuste illustreerimiseks ja tõendamiseks. Looduga jäin rahule, tehtud tööl on aga mõte vaid sel juhul, kui mappi jooksvalt täiendada. Piisab sellest, kui paari kuu tagant sinna sissekandeid teen või viiteid lisan. Digimapp on aluseks ka minu eneseanalüüsiks õpetajana, näiteks iga-aastastele arenguvestlustele otsese juhiga.

Kaks kooli viisid muutused digitaalse tuleviku suunas ellu nii edukalt, et said auhinnaks 10 000 euro väärtuses Samsungi digiseadmeid: 2014. a Valga Vene Gümnaasium (nüüd Valga Priimetsa Kool) ja 2015.a Tartu Veeriku Kool.

Eesti elukestva õppe strateegiast lähtuvat koolide digitulevikuks ettevalmistamise programmi korraldasid Tallinna Ülikooli informaatika instituudi haridustehnoloogia keskus ja Samsung Electronics Baltics.

Valga Priimetsa Kool õpib ja areneb

Valga Priimetsa Koolis avati Samsungi digiklass mullu märtsi lõpus. Klassis on õppekohti 25 lapsele: tahvelarvutid, interaktiivne tahvel ja Smart Schooli klassiruumi haldamise tarkvara. Selle abil saab õpetaja kiita õpilast individuaalselt või alustada individuaaltundi, keelata teiste rakenduste kasutamist (nt Facebooki tunni ajal ei külasta). Smart Schooli rakenduste abil saab iga õpilane vajalikku tähelepanu.

Valga Priimetsa Kooli direktor Marina Krotova meenutab digiklassi algust ja ütleb, et raske oli: “Õpetajad, kes olid harjunud kasutama personaalset arvutit, pidid nüüd kätte võtma tahvelarvutid ja hakkama neid õpetamisel kasutama. Ootamatult muutusid kõik hiire ja klaviatuuri kasutamise oskused tühiseks, aru tuli saada uuest tarkvarast ning varem arvutis iseenesest toimunud operatsioonid enam automaatselt ei kulgenud – mõne kliki algoritmid olid läinud sassi. Õpetajatel isiklikke tahvelarvuteid veel polnud. Uute tehnikavidinatega tutvumine oli keeruline, samas pidi nende kasutamist edukalt rakendama tunnis. Tundide ettevalmistamine võttis palju aega.“

Nüüdseks on olukord muutunud. „Väga hea, et tänapäeval on olemas andmebaasid, kuhu laaditakse üles kõigile kättesaadavad tunnistsenaariumid, mida on loonud teised õpetajad. Meie kollektiivi keskmine vanus on 48, kuid see ei olnud mingiks takistuseks. Noored õpetajad võtsid initsiatiivi enda kätte ning ajapikku nakatasid uute tehnikavidinate võimalustega ka vanemaid kolleege. Meil vedas, et sel hetkel töötasid meil haridustehnoloog ja noor aktiivne IT-spetsialist,“ ütleb Marina Krotova.

Haridustehnoloog on nüüdseks küll töökohta vahetanud ja IT-spetsialist läks ajateenistusse. „Kuid meil on tähelepanuväärselt hea õpetajate ja õpilaste kollektiiv. Digiasjanduses edasijõudnud õpetajad õpetavad ka kolleege. Teeme seminare „Õpetajalt õpetajale“. Kuulame, vaatame, kuidas häid kogemusi oma tundides ära kasutada. Toimuvad õpetajate meistriklassid, töötoad. Oleme vastu võtnud külalisi teistest koolidest, keelekümbluskeskusest ning pidanud lahtisi tunde sõpruskoolide õpetajatele,“ ütleb Marina Krotova. „Õpetajate toas on tabel, kuhu õpetajad märgivad, mida nad tahaksid juurde õppida. Samasse tabelisse on märgitud õpetajate nimed, kes mida oleks võimeline teistele edasi õpetama. Õpetajatele on abiks koolis koostatud juhendid-brošüürid. Aina rohkem õpetajaid näeb suurt kasu tänapäevasest tehnikast. Paljud õpetajad kasutavad ümberpööratud klassiruumi metoodikat, kus õpilane valmistab vajaliku materjali kodus ette, tunnis aga toimub süvendatud õppimine, lisateadmiste omandamine ja arutlus. Kuidas see kajastub õpitulemustes, ei ole veel teada.“

Marina Krotova toob välja õpetajate tähelepaneku: tahvelarvutis saab sama ajaga lahendada rohkem ülesandeid kui tavaarvutis. Tahvelarvuti on mobiilsem, pole vajadust tassida sülearvuteid klassist klassi, vedada juhtmeid ning jälgida tarkvaralitsentsi kehtivust. Piisab vaid, kui hoida tahvelarvutid laetuna ja kontrollida internetiühendust. Vahel piisab ka õpilaste mobiiltelefonidest, mis on neil alati taskus. On õpilasi, keda mõni aine üldse ei huvitanud, kuid nüüd on suhtumine muutunud. Õpilased on öelnud, et kodutöödele kulub vähem aega ja materjal jääb paremini meelde, kuna lugemisele lisaks saab vaadata videot, interaktiivseid skeeme ja pilte.

“Samsungi klassil on võimalusi veel tohutult palju, õpime neid tundma iga päev. Plaanis on teha Tartu Veeriku Kooliga ühiseid kursuseid. Otsime võimalusi teha koostööd Läti Vabariigi Valmiera kooliga, kes on Lätis Samsungi digiklassi projekti võitjakool. Digiklass on avatud, õpetajad on valmis jagama oma kogemusi, kuid muidugi oleks hea, kui koolil oleks digiürituste korraldamisel oma kvalifitseeritud spetsialist abiks. Otsime oma kollektiivi vastavat spetsialisti,“ ütleb Marina Krotova.
 

Tartu Veeriku Kool

Veeriku koolil on tore kooli digipöörde kodulehekülg. Ajaveebis on rohke pildimaterjaliga varustatult kirjas kõik olulised digi- ja nutisündmused koolis. Õpinurgas edastatakse infot koolisiseste õpitubade kohta. Õppimine-õpetamine toimub kolleegilt kolleegile põhimõtet järgides. „Digipöördega tegeleb Veeriku kool juba pikka aega – eesmärgistatult alates uue õppekava rakendumisest,“ ütleb koolijuht Ruth Ahven. „Kool on järjepidevalt võtnud kasutusele puutetahvleid, tahvelarvuteid, rakendanud VOSKi. Õpilased tahavad kogu aeg olla nutiseadmetes ja mängida. Me leidsime neile väljundi, kuidas kasutada nutiseadmeid uute teadmiste saamiseks ja tööde vormistamiseks, suhtlemiseks, hinnangu andmiseks, tagasisidestamiseks. Õppeainete lõimimine ja õpilast toetava hindamise rakendamine on innustanud õpetajaid digivahendeid kasutama, ajaveebe looma, erinevaid õpikeskkondi kasutama. Haridustehnoloogi ametikoha loomisega sai digipööre uue hingamise. Edu tagab õpetajate koostöö.“

Samsungi Digipöörde programmis pööras kool tähelepanu just õpilast toetavale hindamisele ning kaasas digitehnoloogia abil õpilased enda õppimise kavandamisse ja hindamisse. Lihtsalt öeldes sai õpilane oma isikliku, parooliga kaitstud õpiveebi, kus nutiseadme abil ja õpetaja poolt ette antud hindamismudelist lähtudes analüüsida oma õpingute edenemist. Küsimusele, mis on muutunud pärast Samsungi Digipöörde võitu, andis programmis osalenud meeskond (Karin Tõevere, Signe Varendi, Priit Pensa, Reene Õigus, Meelis Sulg, Tiina Ruus ja Ruth Ahven) üksmeelse vastuse: „Digipöörde võit tõi kinnituse, et oleme õigel teel. Õpilaste õpiveebid on täienenud ja arenenud. Kui esialgu oli õpiveebi haaratud ainult üks katseklass, siis nüüd on õpiveebidega ühinenud kogu II kooliaste. Õpilased naudivad õppimise protsessi. Õpiveeb on muutunud õpilaste igapäevaseks õpikeskkonnaks. Katsetame praegu ka ühe I kooliastme klassi kaasamisega, et näha, kas ka 2. klassi õpilased on võimelised selles keskkonnas tegutsema ja õppima ning valmis vastutust võtma, tagasisidet ning hinnangut andma.

Digipöörde tulemusena õpivad õpetajad pidevalt. Digivahendid on kogu aeg kasutuses: meie 52 tahvelarvutit on tundides rakendust leidnud ja arvutiklassid on hõivatud. Õpilased on valmis kasutama isiklikke telefone, see on muutunud loomulikuks õppetöö osaks. Koolis on olemas wifi-võrk, mis katab vajadused.“

Veeriku kooli digikogemusega saavad tutvuda ka teiste koolide õpetajad. Viimasel kuuel aastal on igal märtsivaheajal toimunud metoodikapäev, kus õpetajad tutvustavad häid praktikaid ja uusi metoodikaid, digivahendeid ja õpikeskkondi. Metoodikapäevadel on Veeriku kooli kogemusega tutvunud Tartu koolide õpetajad, samuti käisid külas Pärnu digipöörde-koolide õpetajad.

„Digivahendite kasutamine ja vaba liikumise oskus erinevates keskkondades on tänapäeval teine kirjaoskus. Samas peab digikeskkonnas teadma reegleid ja eeskirju, oskama ennetada ohtu ning end ohu korral kaitsta.  Oleme aastaid teinud koostööd veebikonstaabliga, kes on igal sügisel teinud ohutu interneti koolitusi õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele,“ ütleb Ruth Ahven. „Me peame endiselt tähtsaks ka õpilaste suulise eneseväljenduse oskust, suhtlemist, raamatute lugemist, esinemisi ja kõike muud. Ja oluline on ka oskus digivahendist puhata.“

Autor: Madli Leikop, Haridusportaali Koolielu toimetaja

Fotod: Oleg Hartsenko, Ardo Kaljuvee

Sisekaitseakadeemia on regulaarselt korraldanud oma töötajatele haridusliku sisuga talve- ja suveakadeemiaid. Veebruari alguses toimus järjekordne talveakadeemia, seekord oli fookuses digimaailm – „Nutikas õppimine ja töötamine“. Nutika digimaailma rikkalik buffee pakub võimalusi, mida saab edukalt õppetöös kasutusse võtta. Tänavuses talveakadeemias said töötajad erinevaid valikuid maitsta, et leida enda eelistused, mida hiljem juba lähemalt tundma õppida ja töösse rakendada. Buffeevalikut pakuti terve päeva vältel ning kolmekäigulise personaalse menüü sai iga osaleja endale ise kokku panna. Valikus olid järgnevad palad (loe: töötoad):

Digiorienteerumine

Mittesportlik, meelelahutuslik, kuid hariv orienteerumine digimaailmas ja selle vahendites. Orienteerumine toimus meeskondades ning läbida tuli viis orienteerumispunkti:

• @virtuaalreaalsus. Virtuaalmaailma peideti haridusasutuse tähtsaim vara – õppurid, kes tuli sealt üles otsida. Kasutada võis kõiki virtuaalmaailma võimalusi. Kogu tegevus toimus simulatsioonikeskkonnas, milles saab virtuaalselt helikopterit ja autot juhtida ning sellega otsinguid teostada. Sihile viisid süsteemsus, oskuslik juhtkangi kasutamine ja koostöö rühmaliikmete vahel.

• @fotografeeri. Pildistamine on tänapäeval lihtne, eriti käepärast nutiseadet kasutades. Märksa keerukam on kasutada peegelkaamerat, mille kõik osad on lahti harutatud ning mida rühmaliikmed peavad juhendi alusel töökorda seadma, et oskuslikult pilte teha.
• @puutetundlik. Puutetundlik nutiseade on enamikule meist igapäevane sõber. Samas, puutetundliku interaktiivse tahvli juurde ei ole jõudnud veel kõik õppejõud. Esimene samm olgu lihtne, positiivseid emotsioone pakkuv, kuid õpetlik. Meeskonna ülesandeks oli kokku panna pusle, millel on kujutatud sündmuskoht. Sündmuskohalt tuli leida kõik sisejulgeoleku esindajad ning need märgistada.
• @kommunikatsioon. Koostöös peitub jõud. Suhtlusvahend Lync (Skype) võib olla igapäevane keskkond kirjavahetuseks, sest võimalusi on sellel palju rohkem kui tekstisõnumite edastamine. Siin jaotati meeskond kaheks, mõlemad meeskonnad said endale töökoha ning info tuli leida kahe töökoha koostöös. Üles leidmist ja avamist vajas virtuaalne seif, mille parool oli peidetud suure infomüra keskele.
• @koostöö. Suuremahulised projektid valmivad kootöös ning nende valmimisse panustavad mitmed kolleegid. Töökeskkond Sharpoint on tõhus töörist dokumentide turvaliseks ühisloomeks asutuse sees.

Mehitamata süsteemi kasutamine sisejulgeoleku valdkonnas

Vaatasime lähemalt, kuidas droonid käituvad ja missuguseid andmeid on nende abil võimalik koguda. Lisasime juurde õppetöö dimensiooni ja selgitasime välja, kuidas droonindust õppimise ja töötamise kasuks pöörata.

Nutiseadmed õppetöös

Tutvustati ja katsetati võimalusi, kuidas saaksid õppejõud kaasata õppetöösse õppurite isiklikke nutiseadmeid ja sellega muuta õppetööd huvitavamaks.

Kadetilt akadeemiale

Töötuba oli kadettide kätes, kes rääkisid sellest, milliseid võimalusi ühe või teise õppeaine huvitavamaks muutmisel õppurid näevad. Tutvustati keskkondi, mida kadetid iga päev kasutavad ja ning mida on võimalik õppimisega ühildada.

Kontoritöötaja eri

Töötoas tutvustati igapäevaseid nippe arvutiga töötamisel. Prooviti, kuidas oma arvuti rääkima panna, kuidas kõige lihtsamalt PDF-dokumendis muudatusi teha või see hoopis Wordi-failiks muundada. Teemaks olid veel klaviatuuritrikid ning tarkvarad, mis lihtsustavad protsesside juhtimist – olgu selleks projekt või õppetöö.

Robootikatöötuba

Töötuba sisustati koostöös Future Robotics OÜga. Putukaralli töötoas ehitati erinevate anduritega robotputukad, kes töötoa lõpus võistlustulle astusid.

Nutikas esmaabipraktika

Töötoas õpiti, kuidas esmaabi õppimisel ja andmisel nutikaid lahendusi targalt ära kasutada.

Nn digibuffee koolitusformaat sai talveakadeemia osalejatelt väga positiivse vastuvõtu, mistõttu soovitame katsetada seda ka teistes õppeasutustes. Isuäratamine täitis oma eesmärki, nüüd on oluline pakkuda huvilistele võimalusi valitud teemadega süvitsi minna.

Autorid: Marit Dremljuga-Telk ja Vaiko Mäe, Sisekaitseakadeemia arendusosakonna haridustehnoloogid

Google Mapsi sisse loginud kasutajale avaneb kaardirakendus My Maps, mis pakub laialdasi võimalusi, näiteks saab kohandatavust, päringuid ja teekondi salvestada. Samuti saab lisada asukoha markereid süsteemigaleriist ning pilte arvutist. Rakendus võimaldab kuvada soovituslikku vahemaa läbimist jalgsi, auto või ühistranspordiga, kusjuures Eesti ühistranspordi peatused ja sõidugraafikud on süsteemis korrektsed. Kaardirakendus on avatav ka mobiilseadmetel.

Mapme on kaardirakendus, mis võimaldab igaühel luua personaalse kaardivaate, mis sisaldab kaardi kõrval infot näiteks sündmuskoha asutuste, hinnangute ja linkide kohta. Infot on võimalik kaardile lihtsasti kanda, rakendus ei eelda kasutajalt keerukat programmeerimisoskust. Kaarti võib koostada individuaalselt või meeskonnatööna.

ZeeMaps võimaldab luua interaktiivse kaardirakenduse, millele on imporditud täiendavad andmed andmefailidest (nt Excel, csv või Google docs).
Kaardile saab lisada ikoone, tähistada piirkondi eri värvidega, lisada multimeediat jms. Kaartidele saab määrata erinevaid õigusi: kaardi vaataja, koostöö liige või administraator. Rakenduses on olemas tasuta ja tasuline versioon.

Quikmaps eeldab kasutaja registreerimist, kuid pakub mitmeid võimalusi kaartide koostamiseks erinevate tööriistade abil. Pärast töö loomist saab selle vistutada kodulehele või edastada e-posti teel oma sõbrale.

WorldMapile saab lisada andmete visuliseeringut ning valminud kaarti saab vistutada kodulehele ning jagada sõpradega.

MapFab on Google Mapsi kaardiversioon, mida saab lihtsasti muuta, kohandada ja jagada.

Mapbox on põnev kaardirakendus andmete kajastamiseks kaardirakendusel. Tööriistad keskenduvad ärikliendile, kuid on olemas ka mängulisi tööriistasid, mis on sobilikud haridusasutusele. Näiteks tutvustatakse kodulehel objektide liikumist kaardil reaalajas e logistilist kaardivaadet. Tasub avastada ja katsetada!

MapTiler võimaldab kokku panna erinevatest andmekogudest pärinevaid kaarte. Sealjuures on oluline tähele panna, et kaarte ühendades oleksid täpselt paigas nende koordinaadid.

Click2Map oma kaardi loomise tööriist, kus on mitmeid vahendeid andmete importimiseks, kuvamiseks ning personaalsete andmete kuvamiseks.

Animaps on justkui laiendatud kaardirakendus Google Mapsist, kus kaardi markerid, pildid ja objektid saab kaardile lisada animeeritult ning liikuvalt. Pärast Animapsis kaardi tegemist saab selle videona edastada ka oma sõbrale.

Google Maps API on Google Mapsi versioon, mis on loodud rakendusepõhiselt internetilehitsejast sõltumata.

Umapperi abil saab koostada vistutatava kohandatud kaardi. Tööriistade hulgas on asukoha mängude loomine ning interaktiivsed kaardid. Umapper annab ka hea ülevaate loodud kaardi kasutatavusest.

Scribble Maps on väga lihtne tööriist kaardile joonistamiseks ja töö jagamiseks veebis.

Refereeritud: educatorstechnology.com

Sisekaitseakadeemias muutus teema aktuaalseks, kui iga-aastasel ideekonkursil tegid õppurid ettepaneku soetada akadeemiale droon, et katsetada selle võimalusi päästeerialadel.

Ilmselt on enamik meist kunagi loonud omaenda mehitamata lennuvahendi – paberist volditud lennuki, mille lennuaeg ei ole pikk ega juhitav, kuid millel on suurepärased aerodünaamilised omadused. Tehnoloogia kiire areng on toonud muutused lennumasinate kättesaadavusse. Lennuameti mehitamata õhusõidukite käitamise juhendi alusel võib drooni kirjeldada kui õhusõidukit, mille pardal ei ole pilooti ning mille juhtimine toimub tehniliste abivahendite vahendusel või eelnevalt programmeeritud lennuna autonoomselt ilma piloodi juhtimiseta. Üldjuhul ei ole droonide puhul siiski piloodist loobutud.

Droone kasutatakse aktiivselt relvajõududes luureks, kuid ka otsese ründerelvana. Üha enam leiavad droonid rakendust ka teistes eluvaldkondades: sisejulgeolek, põllumajandus, keskkonnaseire jne. Tänapäeva mehitamata lennumasinad on hästi juhitavad, nendega lendamine ei eelda pikaajalist piloodikoolitust ning on käepärane juba koolieelikule. Droonid loovad uusi rakendusvõimalusi valdkondades, kus varasemalt on õhusõidukite kasutamine olnud ebaotstarbekas – näiteks haridusasutustes õppe-eesmärkidel.

Haridusasutustele on enne drooni soetamist aga oluliseks küsimuseks selle rakendatavus. Kuidas toetab droon õppeprotsessi? Millistes õppeainetes seda soovitakse kasutada ning mis eesmärgil? Missuguseid andmeid soovitakse koguda? Igal juhul peaks drooni soetamine olema kaalutletud otsus, millele on eelnenud rakendusvaldkondade välja selgitamine.

Vii end kurssi piirangutega

Droonide puhul peab rääkima ka nendega seotud ohtudest, millele on tähelepanu juhtinud Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond. Droonide kasutamise turvanõuded (tehnokontroll, piloodi kvalifikatsioon jms) on leebemad kui teistel õhusõidukitel, mistõttu juhtub nendega ka rohkem õnnetusi. Drooniõnnetus ei põhjusta ulatuslikku katastroofi, kuid on kindlasti ohuks inimestele, loodusele ja varale. Õnnetuste põhjuseks on sageli juhtimisega seotud vead, samas esineb ka signaalihäireid ning tahtlikke droonivastaseid küberründeid. Autonoomsetel droonidel ei ole praegusel ajal võimekust tajuda ümbruses olevaid takistusi.

Eesti esimene regulatsioon mehitamata sõidukite kasutamise kohta õhuruumis oli rahvusvahelise tsiviillennunduse konversioon, millega liituti juba 1944. aastal. Lennuamet on droonide lennutamisega seoses märkinud näiteks, et droone ei tohi kasutada mittekontrollitavas õhuruumis madalamal kui 500 jalga, ning paneb südamele, et õhusõiduki kasutamine kontrollitavas õhuruumis tuleb kooskõlastada lennuametiga.

Drooninduse rakendamise võimalused sisejulgeoleku valdkonnas

Nagu viidatud, algas Sisekaitseakadeemias drooniajastu päästekolledži kadettide algatusel. Eesmärgiks ei olnud meedias laialt levinud libauudis suitsuandurite kontrollimiseks, vaid vajadus sündmuskohtade vaatlemiseks ja efektiivsemaks planeerimiseks. Selleks et välja selgitada võimalused, kuidas droone ka Sisekaitseakadeemia teistes kolledžites rakendada, korraldati talveakadeemia raames töötuba, kus eri valdkondade esindajad tutvusid drooni võimalustega andmete kogumisel ning mõtlesid koos, kuidas droonindust õppimise ja töötamise kasuks pöörata. Drooni rakendusvaldkondadena toodi esile näiteks reostuse kontroll veekogudel ning sündmuskoha luure päästeaktsioonidel.

Võib öelda, et esimene suur samm on astutud ning drooni tööpäevad akadeemias tõotavad tulla sisukad ja põnevad.

Lõpetuseks ka näide elust enesest – drooniga ülesvõetud video Eesti Vabariigi aastapäeva auks korraldatud Sisekaitseakadeemia kadettide pidulikust rivistusest: https://youtu.be/8Lhdt25BID4.

Autorid: Marit Dremljuga-Telk ja Vaiko Mäe, Sisekaitseakadeemia arendusosakond

Koostööoskused on 21. sajandil asendamatud ning nende arendamisele on koolikeskkonnas hakatud suuremat rõhku panema. Samas kipuvad praktikas asjalood teised olema ning koostööl põhinevate meetodite kasutamine klassiruumis on erinevatel põhjustel jätkuvalt marginaalne.

CO-LAB (Collaborative Education Lab) projekti koordineerib European Schoolnet. Projekt keskendub õpilugude väljatöötamise ja rakendamise abil õpilaste omavaheliste koostööoskuste parendamisele ning toetab grupitöö kui õppemeetodi laialdasemat kasutuselevõttu üldhariduskoolides. Tegevuste selgrooks on keskselt loodav MOOC, mille raames koolitatakse õpetajaid ning tutvustatakse erinevaid ühesõppele keskenduvaid õpilugusid ning tuuakse näiteid nende reaalsest rakendamisest klassiruumis. MOOC korraldatakse European Schoolneti Akadeemias ning on valmis alustama 2016. aasta oktoobris. Selleks ajaks on loodud ka valik õpilugusid ideede, meetodite, vahendite ning näidistunnikavadega. Projekti partnerriikides, sh Eestis kaasatakse grupp õpetajaid ja koolitajaid, kes kohandatud õpilugusid oma igapäevatöös kasutavad ja seejärel ka positiivsetest kogemustest ja võimalikest takistustest tagasisidet jagavad.

CO-LAB projektis esindab Eestit Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

• Kestus: 1.12.2015–28.02.2018
• Seitse partnerit kuuest riigist
• Eelarve – kokku 666 543 eurot
• Peamine sihtgrupp – õpetajad ja õpetajate koolitajad

Autor: Jüri Lõssenko, HITSA projektijuht

Enamasti mõistetakse õpitulemuste välishindamise all riiklikult korraldatud eksameid ja tasemetöid, mille eesmärk on koguda tagasisidet õpilaste õpitulemuste kohta. Sellest tulenevalt on nii eksami- kui tasemetöid käsitletud kui kokkuvõtva hindamise vahendeid, mille tulemusel on kooli või kooliastme lõpetamisel suur kaal. See eesmärk on olnud omas ajas igati asjakohane, aga nii nagu on muutunud arusaam õppimisest ja õpetamisest, peab muutuma ka arusaam välishindamisest.

Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on eesmärgiks seatud rakendada koolides õpikäsitlust, mille raames toetatakse õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, tema õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust. Nende eesmärkide saavutamiseks peame üle vaatama arusaama õppimise ja õpetamise eesmärkidest ja meetoditest. Muudatused puudutavad ka hindamist –lõpptulemuse ehk kokkuvõtva hindamise kõrval peame samaväärselt tähtsustama kujundavat hindamist.

Elektrooniline tasemetöö kui õppimise ja õpetamise GPS

Tasemetööde eesmärk on anda nii õpilasele, tema vanemale, õpetajale, kooli kogukonnale kui ka riigile ausat, objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õpilase ja õpetaja koostöös saavutatud pädevuste kohta. Tasemetöö tulemused on õpetajale abi- ja töövahendiks, kuidas edaspidi koos õpilastega õppimist veelgi efektiivsemalt, st õpilaste vajadusi arvestavalt korraldada.

Õpilase tulemuse analüüsimisel ja vanemale edastamisel tuleb hinde (number, täht jmt) asemel keskenduda tasemetööga kontrollitud pädevustele. Selleks, et õpetaja saaks ja oskaks hinde taha vaadata, peavad tasemetööd aitama leida õpilaste pädevustes valdkondi, millega õpilasel on juba hästi, ja valdkondi, millega tuleb edaspidi veel tööd teha. Tasemetöö on arendustööde raames ja kujundava hindamise abil muutumas stopperist GPSiks. Lõpptulemuse kõrval on tähtis kaardistada käidud teekond, leida praegune asukoht ja valida edasine liikumise suund.

Õpilase arengu efektiivne toetamine eeldab, et see oleks õigeaegne, järjepidev ja paindlik. Selle eelduse täitmiseks tuleb õpetajale appi elektrooniline hindamine Eksamite Infosüsteemis (EIS). Elektroonilised tasemetööd võimaldavad õpilasel ja õpetajal praktiliselt kohe saada tagasisidet tasemetöö tulemuste kohta. Lõpptulemuse kõrval lubab EIS kiiresti koondada ka erinevaid pädevusi kontrollinud ülesannete tulemused ja anda ülevaate tasemetöö alateemade või -oskuste kaupa. Lisaks võrdlemisvõimalustele klassi, kooli ja riigi tulemustega, võimaldab EISi andmebaas võrrelda õpilase tulemusi tema varasemate sooritustega. See omakorda lubab teha otsuseid näiteks selle kohta, milline on olnud kooli panus õpilaste edasijõudmisesse ja kas kooli roll on olnud eeldatud panusest suurem või väiksem. EIS võimaldab lisaks õpitulemustele koguda tagasisidet ka õpilaste ja õpetajate õpi- ja õpetamiskogemuste kohta. Nii on võimalik ühte analüüsimudelisse siduda õpilase tulemus ja tema õppimise keskkond – õpilase motivatsioon ja hoiakud ning õpetaja õpetamispraktikad ja uskumused. Õppimise toetamise seisukohalt on selline info väga väärtuslik. Selleks, et elektroonilise hindamise eeliseid täielikult ära kasutada, on elektrooniliste hindamisvahendite koostamise kõrval suurimaks väljakutseks just EISi tagasiside mooduli väljaarendamine ning tasemetöö tulemuste kasutamine kujundava hindamise eesmärgil.

Õpetajale annab tasemetööde tulemuste analüüs tõenduspõhise aluse õppimist toetava hindamise rakendamiseks. Koolil aitab info õppetöö tulemuslikkusest ja panusest õpilaste edasijõudmisse planeerida oma õppetöö arendamise suundi ja hinnata juba rakendatud uuenduste mõju. Riiklikul tasandil annavad tasemetöö tulemused aluse haridusotsuste tegemiseks – õppekava rakendumise jälgimiseks ja muutmiseks ning õpetajakoolituse ja õppekirjanduse planeerimiseks. Samuti võimaldavad tasemetöö tulemused nii riigil kui ka koolipidajatel jälgida koolide toimetulekut, märgata riskikoole ning korraldada vajadusel nõustamist.

Elektrooniliste tasemetööde ja eksamite arendamine ning rakendamine

2013/2014. õppeaastal alustasime järkjärgulist üleminekut elektroonilistele taseme- ja eksamitöödele. 2014/2015. õppeaastal toimusid 6. klassis elektroonilised ja paberil tehtavad tasemetööd paralleelselt ning koolid said valida, kas nad sooritavad paber- või elektroonilise tasemetöö. Kahe kevade kogemusel saame väita, et koolid ja õpilased on valmis tegema tasemetöid arvutil. Alates 2015/2016. õppeaastast toimuvad 6. klassi tasemetööd täies mahus elektroonsetena ning põhikooli viimasesse kooliastmesse ja gümnaasiumisse planeeritavad tasemetööd arendatakse välja vaid elektroonsetena.

Käesoleval ja 2016/2017. õppeaastatel alustame uute, kujundavat hindamist toetavate tasemetööde katsetamisega loodusõpetuses ja matemaatikas. Peale tasemetööde alustame põhikooli elektrooniliste eksamitööde katsetamist eesti keeles ja matemaatikas ning gümnaasiumis eesti keeles. Üleminekukiirus elektroonilistele eksamitele sõltub katsetamise tulemustest. Enne, kui need välishindamise süsteemi lülitame, peame uut tüüpi hindamisvahendeid mitu korda katsetama. Täielik üleminek elektroonilistele tasemetöödele ja eksamitele toimub 2020/2021. õppeaastaks.

Lisaks elektroonilise hindamiskeskkonna ja -vahendite arendamisele vajab uuendamist ka eksami- ja tasemetööde korraldus nii SA Innove kui ka koolide poolt. On paratamatu, et uuendus tähendab sisse töötatud korralduse või harjumispärase tegevuse muutmist. Eelmisel aastal oli elektroonilises tasemetöös osalenud koolide põhiline mure seotud sellega, et kooli administraatori ja testi administraatori rollid olid ähmased. Enne testi toimumist ei olnud testi administraatorit EISi märgitud. Kooli ja testi administraatori ülesannete erinevust võiks võrrelda õppealajuhataja ja õpetaja ülesannete erinevustega. Kooli administraator EISis on nagu õppealajuhataja koolis, kes haldab ruume ja testide tegemist ning testi administraator EISis on nagu õpetaja, kes jagab lastele töid laiali, jälgib, et kõik saaksid oma tööd rahulikult teha ja pärast testi korjab tööd kokku ning märgib puudujad.

SA Innove veebilehele (http://www.innove.ee/et/yldharidus/e-testid/2015-aasta-e-tasemetood) on koondatud olulisem info selleks, et saabuval kevadel sujuks elektrooniliste tasemetööde läbiviimine koolis tõrgeteta.

Enne tasemetöö toimumist:

• SA Innove veebilehelt saavad koolid infot, missugustele nõuetele peavad vastama arvutid, millel e-testi sooritada saab. Keeleainete e-testide sooritamisel on lisaks vaja kõrvaklappe. Kui üldiselt saab e-testi sooritada ka terminallahendusega klassis, siis keeleainete e-teste terminalklassides teha ei saa.
• Õpetajad saavad enne tasemetöö sooritamist suunata õpilastele lahendamiseks eelmiste aastate e-tasemetöid. Kõikide koolis kasutada antud testide loetelu leiab EISi testide menüü alt.
• Lisaks sellele, et e-teste õpilastele tutvustada, tuleks neid lahendada selleks, et olla täiesti kindel, et arvuti sobib, kõrvaklapid töötavad ja õpilasel ei teki EISi kasutamisega probleeme.
• Kõik tasemetööde riiklikusse valimisse kuuluvad õpilased registreerib SA Innove. Neli päeva enne e-testi toimumist kuvatakse valimisse kuuluvate õpilaste nimed koolidele ja koolid saavad ise testile registreerida lisaks ka neid õpilasi, kes riiklikusse valimisse ei kuulu, kui kool soovib, et nad teeksid e-tasemetööd.
• Kõik kasutajad saavad EISi sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil.
  • Vajadusel saavad õpetajad õpilastele EISi sisselogimiseks teha paroolid.
  • Õpilastele võiks paroolid teha enne testi toimumise päeva. Kui parool on kord juba tehtud, pole järgmiseks e-testiks uut vaja. Uus on vaja teha siis, kui vana on unustatud või kaotatud.
  • Kui parooli on vaja õpetajale või kooli administraatorile, siis tuleb saata e-kiri EISi kasutajatoele.
• Enne SA Innove korraldatavat e-testi toimumist on vaja, et kool märgiks igasse testi toimumise ruumi vähemalt ühe testi administraatori.
  • Testi administraator on tasemetöö toimumise päeval koolis ainus isik, kes saab tasemetööd tegevatele õpilastele anda loa e-testi alustamiseks. Testi administraator tuleb süsteemi märkida hiljemalt kaks päeva enne tasemetöö toimumist. SA Innove jälgib, kas kõik osalevad koolid on testi tegemiseks valmis ning umbes kaks päeva enne testi võetakse kooliga ühendust ja palutakse testi administraator EISis märkida.

Tasemetöö päeval:

• Kui kõik loetletud ettevalmistused on koolis tehtud, ei jää testi administraatoril e-testi toimumise päeval teha vaid muud, kui:
  • avada oma arvutis test,
  • märkida õpilased, kes on klassis kohal ning
  • lubada õpilastel testi alustada.
• Kui testi ajal juhtub, et mõni laps klõpsab kogemata testi lõpetamise nupule, saab testi administraator oma arvutist selle uuesti avada. Arvestada tuleb, et testi sooritamiseks lubatud aeg sellest ei pikene.
• Kui õpilasele on testi lahendamiseks lisaaega vaja, saab testi administraator seda eraldi anda.
• Kui juhtub midagi ettenägematut või on vaja lihtsalt nõu küsida, on EISi kasutajatugi valmis aitama nii telefoni kui ka e-kirja teel.
• Pärast testi toimumist peab testi administraator märkima puudumised ja osalemised.

Pärast tasemetööd:

SA Innoves läheb kuni 5 päeva, et hinnata ja kontrollida kõik õpilaste antud vastused, pärast seda on tulemused avalikud koolidele ja õpilastele.

• Koolid näevad oma õpilaste tulemusi ülesannete ja osaoskuste kaupa ning võrdluses Eesti keskmise ja oma maakonnaga. Nii saavad kõik osapooled testisoorituste eri tahkude kohta tagasisidet.

Soovime koolidele edu elektrooniliste tasemetööde sooritamisel!
 

Autorid:

Pille Kõiv, välishindamisosakond, Haridus- ja Teadusministeerium
Hele Lukki-Lukin, testide keskus, SA Innove

AHHAA välisrahastuse koordinaatori Helin Haga sõnul on projekti eesmärk aidata haridusasutustel töötada välja tüdrukutele mõeldud tegevusi mõlemaid sugupooli kaasaval moel ja aidata kaasa ühiskondliku suhtumise muutumisele tüdrukute osakaalule reaalteaduslikel erialadel.

Uuringute käigus on leitud, et noortele inimestele teaduse tutvustamisel ei kohelda poisse ja tüdrukuid võrdselt. Lisaks ei ole paljudel Euroopas elavatel noortel täielikku ülevaadet, milliseid erinevaid elukutseid teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika alal pakutakse. Need kaks näitajat mõjutavad ka seda, kui paljud tüdrukud teadusega seotud erialadel õppima ja töötama asuvad.

„Antud eesmärgi saavutamiseks ühendavad jõud erinevates Euroopa riikides tegutsevad teaduskeskused ja -muuseumid, koolid, teadusasutused ning tööstusettevõtted. Üheskoos asutakse tegema koostööd soolise võrdõiguslikkuse ekspertide ja projekti haaratud teismelistega,“ ütles Haga.

„Projektipartnerid, sealhulgas AHHAA, loovad ühtekokku 14 projekti toetavat võrgustikku, millest igaüht juhib iga konkreetse riigi koordinaator. Eesmärk on asuda ühiselt võrgustiku liikmetega läbi viima erinevaid programme ja sündmusi,“ lisas ta.

21. aprillil käivitab projekti HYPATIA konsortsium algatuse “Expect Everything” (eesti keeles “Kõik on võimalik!”), mille eesmärgiks on tekitada teismelistes tüdrukutes huvi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialade vastu.

Algatus võtab üle hiljuti lõppenud Euroopa Komisjoni algatuse “Science: it’s a girl thing!” (eesti keeles “Teadus on tüdrukutele!”) parimad praktikad ja kutsub 13- kuni 18-aastaseid tüdrukuid uskuma, et teadus on just neile ja teadlasena on kõik võimalik.

Hüüdlause “Expect Everything” viitab kogu STEM-valdkonna olemusele, aga kutsub neidusid üles ka oma elust kõike ootama ja teadvustama, et ka neilt oodatakse kõike.

Kampaania kaasab neidusid läbi aktiivse tegevuse Facebookis, Twitteris, Instagramis, Vimeos ja Tumbrl’is. Kampaania veebileht expecteverything.eu kutsub noori üles osalema erinevatel algatuse raames toimuvatel sündmustel ja võtma osa tegevustest, mis leiavad aset kõigis 14 HYPATIA projekti kaasatud riigis.

Partnerite eesmärk on avastada üllatavaid teadusfakte ja tutvuda inspireerivate teadlastega. Veebilehelt leiab ka mitmesugust kampaaniat toetavat materjali, sealhulgas „Science: it’s a girl thing“ kampaania pool pärandatud alamlehti teadlastele esitatud küsimuste, unelmate töökohtade ja teadlaste elulugudega.

Algatus „Expect Everything“ kõneleb noortele arusaadavas keeles, kuid ei alahinda teismeliste uudishimulikkust ja teadmisjanu. Kampaania näeb teismelisi mitte üksnes oma sihtgrupina, vaid võrdväärsete partneritena ja kutsub neid (nagu ka teaduserialade tudengeid ja teaduse populariseerijaid) üles ise kampaania blogisse ja sotsiaalmeedialehtedele sisu looma.

21. aprillil avaneb ka projekti kodulehekülg aadressil hypatiaproject.eu, mis on suunatud õpetajatele, koolijuhtidele, muuseumidele, ettevõtetele ja teadlastele ning millelt on võimalik leida materjale selle kohta, kuidas mõlemaid sugupooli kaasavaid tegevusi ellu kutsuda ja läbi viia.

Veebilehelt leiab ka täpsemat teavet projekti ning sellega seotud sündmuste ja saavutuste kohta. Lisaks projekti koduleheküljele leiab informatsiooni projekti raames toimuva kohta ka sotsiaalmeedialehtedelt ja projekti uudiskirjadest.

Kokku soovitakse HYPATIA tegevustega jõuda 50 000 õpetaja ja 250 000 õpilaseni.

Projekt on rahastatud Euroopa Liidu raamprogrammi Horisont 2020 teadus- ja arendustöö meetme alammeetmest H2020-GERI-2014-1 lepingu nr 665566 alusel. 

Allikas: Teaduskeskus AHHAA

Samal teemal:

• Raport: õpetajaharidusel on oluline roll loodus- ja reaalainete populariseerimisel
• Euroopa vajab rohkem inseneritaibuga noori