Muidugi toob uus lähenemine kaasa uusi väljakutseid: kuidas hindamisega kõige paremal moel õppimist toetada, milliseid meetodeid selleks kasutada ning kuidas teha seda nii, et õpetaja õlule ei langeks ülemäära suur koormus. Õpetajad otsustavad, missuguseid metoodikaid, mänge, vestlusi, kiirküsimustikke jm testimisvahendeid oma ainetundides kasutada. Hea õpetaja arvestab, mis teatud vanuse, huvide ja taustaga klassile kõige paremini sobib.

Tänapäeva teadusuuringud näitavad, et väga oluline on õppija kaasahaaratus õppeprotsessi. Kui õppija teab oma eesmärke ja hetketaset ning on motiveeritud õppima ja arenema, siis loob see tugeva aluse selleks, et toimuks areng.

Õppimist toetav hindamine on seega võimalus oma tööd (kas siis õppimist või õpetamist) senisest teadlikumalt, isikupärasemalt ja vahvamalt teha.

• Õppija jaoks on see ühelt poolt suurem vabadus ja teisalt ka vastutuse võtmine omaenese õppimise eest.
• Õpetaja jaoks on see õppijasse uskumine ja tema arengu toetamine, luues talle sobiva õppekeskkonna ning pakkudes õppeülesannetes väljakutseid ja edasiviivat tagasisidet.

Selle kõige jaoks vajab õpetaja aga oskust koguda õppimise kohta pidevalt infot, seda oluliste eesmärkidega võrrelda ja vajadusel nii eesmärke kui ka õppeprotsessi muuta. See tähendab ka oskust võimalikult kõiki õppijaid eesmärgistamisse ning hindamisse kaasata, nagu märgib õppimist toetava hindamise veeb.

Kuidas kujundav hindamine töötab?

Kujundava hindamise jaoks koostab iga kool erinevate ainete või õpioskuste kohta neid kirjeldavad laused, mis on kooskõlas kooli traditsioonide ja väärtustega. Kujundavat hindamist tunnistusel pikemalt kasutanud koolide kogemus näitab, et lausete koostamine peab olema õpetajate kollektiivne töö ning igal õppeaastal tuleks osaoskusi kirjeldavad laused uuesti üle vaadata. eKooli moodul toetab sellist suhtumist – laused on kogu aeg muudetavad ning neid saavad täiendada kõik õpetajad.

Et koolide lähenemised on erinevad, saab eKoolis kujundava hindamise tunnistusi koostada kahe erineva meetodiga – hinnates erinevate osaoskuste omandamise taset või tehes valiku koolis kokku lepitud lausete hulgast ning neid täiendades. Vastavalt erinevad ka valmis tunnistused.

Tunnistuste koostamisel oli varem klassijuhatajate jaoks kõige töömahukamaks etapiks kolleegide (ja ka kodu) hinnangute kokku kogumine ning nende ühtses vormis dokumendiks vormistamine. Iga lapse tunnistuse valmimiseks vajaliku info kogumine ja koostöö sai uue mooduliga sujuvaks ja jälgitavaks.

Klassijuhataja saab otsustada, millal ja kui tihti tunnistusi välja antakse. Selleks lisab ta oma klassile uue tunnistuse ning määrab, kes õpetajatest millist osa sellest täidab ning kas ta soovib küsida lapse ja lapsevanema hinnanguid erinevates ainetes edasijõudmise või näiteks käitumise kohta.

Õpetajad lisavad oma info lapse kohta ainepäevikust ning klassijuhataja näeb kogu aeg terviklikku tunnistust. Kui klassijuhataja on nii otsustanud, lisandub lapse ja lapsevanema panus. Igal ajahetkel on tunnistus terviklik ja valmis alla kirjutamiseks. Allkirja lisab klassijuhataja. Allkirjastatud tunnistus on dokument, mis säilitatakse kooli arhiivis.

Kujundava hindamise rakendamine

Esimesed uue mooduli abil koostatud tunnistused anti välja 2015. aasta juunis Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Kesklinna Põhikooli 1.–6. klassi õpilastele. eKool tänab kõiki nende koolide õpetajaid toetava ja koostööalti suhtumise eest! Õppisime esimestest tunnistustest palju ning suvel ja sügisel sai moodul olulisi täiendusi. Näiteks lahendasime tunnistustele lastevanemate tagasiside kogumise, muutsime tunnistuste trükivaadet, tekitasime võimaluse muuta lausete järjestust oskuste grupis, lisasime hoiatuse enne tunnistusele allkirja andmist.

Arendusettepanekuid saabub nii koolitustel kui ka meetodit kasutavatest koolidest. Nüüdseks on kujundava hindamise tunnistuse moodulit kasutamas 55 kooli ja nad on jõudnud välja anda üle 4000 kujundava hindamise tunnistuse. Kujundava hindamise mooduli koolitusi on toimunud Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ning neis on osalenud üle 200 õpetaja.

Kuna kõik koolid ei soovi kasutada kujundavat hindamist, on tegemist eraldi mooduliga, mis aktiveeritake kooli soovil. Moodul kasutab standardset tunnistust, aga vajadusel oleme tunnistuse kohandanud ka konkreetse kooli tunnistuse vormile vastavaks.

Õppimist toetavast hindamisest saab lisaks lugeda: https://6ppimisttoetavhindamine.wordpress.com/.

Autor: Pille Parikas, eKooli juhataja

Koolitusel tutvustame
- portaali http://www.etwinning.net kasutamist (partneriotsing, projekti sõlmimine, projektitöö administreerimine);
- kuidas integreerida rahvusvahelist projektitööd õppekavaga;
- edukaid internetipõhiseid koostööprojekte, milles Eesti õpetajad osalevad;
- kuidas praktiliselt kasutada tööriistu, mis sobivad veebipõhiseks koostööks.

Koolituse ajakava

Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine hiljemalt 22. aprilliks 2016 -  registreerimislink.

Grupp moodustatakse registreerumise järjekorras, kohtade arv on piiratud. Vajadusel osalejatele majutus kahekohalistes tubades (hotellis London, Tartu, Rüütli 9).

Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus), kuid kui registreerunud osaleja jätab põhjuseta ja ette teatamata koolitusele tulemata, siis esitatakse arve!

Samal teemal:

• Õppija kuul on võimalus veebiseminaridel palju uut avastada
• eTwinningu projektivõistlus 2016

LAK-õppe päev „Lõiming õppes, võimaluste paljus“ toimus Tallinnas 6. aprillil, sellel osalesid LAK-õppest ja keelekümblusest huvitatud haridusasutuste juhid, aineühenduste esindajad, koolitajad, õppejõud, õpetajad. Temaatilise kuuga soovitakse Eesti koole ja lasteaedu tuua toimiva ja tõhusa keeleõppe meetodi juurde. Lõimitud aine- ja keeleõppe kuud korraldab Sihtasutus Innove koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ja LAK-õppe võrgustikuga.

Keelekümblusprogrammiga on Eestis liitunud kokku umbes 8000 last 36 koolist ja 63 lasteaiast. Liitunud on ka  10 kutseõppeasutust. SA Innove õppekava ja metoodika keskuse juhataja Natalja Mjalitsina sõnul on keelekümbluse eesmärk väga selge: et põhikooli lõpus oleksid noored mitmekeelsed iseseisvad õppijad. „Meie saame luua selleks tingimused. Oluline on keelekümblusprogrammi kvaliteedi tõstmine ja säilitamine, õpetajate metoodika-alase kompetensti laiendamine,“ sõnas Natalja Mjalitsina. Ta ütles, et LAK-õpe levib ennekõike vene õppekeelega haridusasutustes, kuid kindlasti on mõistlik selle laialdasem kasutuselevõtt just eestikeelsetes koolides. LAK-õppe põhimõtete rakendamine on toeks igale lapsele ning õpilasele sõltumata tema vanusest ja õppekeelest.

Ka Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tõdes, et LAK-õpe on oluliselt laiem, kui Eestis sellest räägime ehk laiem kui eesti keeles õpetamine vene õppekeelega koolis. LAK-õppe metoodikat saab rakendada mistahes keeleõppes. „Minu käest on ka küsitud, kas keelekümblus võiks olla kohustuslik. Praegu mitte, sest kvaliteet kannataks kohe,“ ütles Irene Käosaar. „Eesti keele õppimine on seotud kõigi ainetega, selle õpetamine (funktsionaalne keeleoskus) on kõigi aineõpetajate ülesanne.“

Sama mõttega alustas oma ettekannet professor Martin Ehala. „Riiklik õppekava kinnitab, et kogu õppimine on LAK-õppimine. Meie ühiskond on jõudnud uude ajajärku, oleme väljunud tööstuslikust maailmast infoühiskonda. Info loomisel, vahendamisel ja kasutamisel on oluline koht majanduses. Informatsiooni töötlemise oskus on infoühiskonnas keskne oskus. Info töötlemine toimub loomuliku inimkeele vahendusel, selle keele vahendusel, milles te oma töökohal töötate. See tähendab, et kaasaegse infoühiskonna tuumpädevus on võime keelt kõnes ja kirjas kasutada nii, et igapäevase töö, õppimise ja suhtlemisega toime tulla. Keelelised võimed on edukuse jaoks esmase tähtsusega. Peame andma õpilastele sellise keelekasutusoskuse, millega nad elus hästi hakkama saavad, funktsionaalne keeleoskus on üks võtmepädevusi,“ selgitas Martin Ehala. Ta rõhutas, et sellega peab tegelema kool tervikuna sõltumata kooli õppekeelest, suhtluspädevus on oluline. „Arvan, et koolid ei suhtu keeloskuse arendamisse kui kogu kooli ülesandesse, keeleoskust peetakse ikka emakeeleõpetaja reaks. Minu sõnum on, et iga kool peaks töötama enda jaoks välja konkreetse plaani, kuidas õpilaste suhtluspädevust ehk funktsionaalset keeleoskust arendada sellesama kooli õppekeele kaudu. Igas tunnis kasutatakse ju kooli õppekeelt aineõpetuseks. See ongi LAK-õpe.“

Ta soovitas, et aineõpetajad võiksid planeerida tunde, mis keskenduvad aine keelelisele küljele. Sel perioodil tehtud ainetöid võiks emakeeleõpetaja pisteliselt hinnata. Martin Ehala tõi ka näiteid, missuguseid keeleoskusi ainetundides arendada saab. Näiteks sotsiaalainetes õpetada-harjutada argumenteerimist ja väitlust; reaalainetes skeemide, tabelite jms teisendamist tekstiks, harjutada loogikapõhist arutlemist; kunstiainetes saab väljendada ning kirjeldada emotsioone ja teha arvustusi kunstinähtuste kohta. Kõikides ainetes saab õpetada refereerimist, tsiteerimist, akadeemilise teksti ülesehitust ja vormistust.

LAK-õppe praktilist poolt tõi kuulajateni pedagoog ja koolitaja Keith P. Kelly oma ettekandes „LAK-õppe rakendamisest: juhiseid ja näiteid“ (Putting CLIL into Practice – a Methodology for CLIL). Keith P. Kelly on vabakutseline hariduskonsultant, kes on keskendunud ainete õpetamisele võõrkeeles. Ta on õppinud Bristoli ja Manchesteri ülikoolides võõrkeeli ja inglise keelt ning on käsiraamatu „Putting CLIL into Practice“ kaasautor.

LAK-õppe päeval „Lõiming õppes, võimaluste paljus“ esinesid veel müügijuht ja erialaste koolituste koolitaja Margus Raud (Millises keeles me õpime ja õpetame?) ja  Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor  Aarne Saluveer (Laulusild. Lugu laulust kui keelest).

LAK-õppe kuul toimub teemakohaseid sündmuseid üle Eesti. Ürituste kalendriga on võimalik tutvuda Innove kodulehel.

Samal teemal:

• Keelekümblusprogrammi aastakonverents "Keelepädevus aineõppes"
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse
• Juhani Koivuviita: keeleoskus avab uksed inimeste südamesse
   

Olümpiaad algab kell 11 Tartu Ülikoolis (Jakobi 2 õppehoones). Tulemused selguvad sama päeva õhtuks ning tehakse teatavaks kell 17 Tartu Loodusmajas (Lille 10).

Sel aastal osalevad olümpiaadi lõppvoorus 18 gümnasisti kaheksast koolist üle Eesti. Olümpiaadil tuleb proovile panna vestlus- ja kirjutamisoskus ning lahendada sõnavara-, grammatika-, kuulamis- ja tekstimõistmisülesandeid. Tänavu on ülesanded Läänemere-teemalised.

Eesti koolides õpib soome keelt sel õppeaastal veidi alla tuhande õpilase. Koole, kus soome keelt saab õppida, on kolmkümmend kaheksa. Peamiselt õpitakse soome keelt kolmanda võõrkeelena gümnaasiumis, aga järjest rohkem leidub koole, kus soome keele saab valida põhikoolis teiseks võõrkeeleks.

Soome keele olümpiaad on üks paarikümnest Eestis korraldatavatest koolinoorte aineolümpiaadist. Olümpiaadi korraldamist koordineerib Tartu Ülikooli Teaduskool, sisulise poole  eest vastutavad Tartu ja Tallinna ülikooli soome keele õppejõud ja praktilise korralduse eest Soome Instituut.  

Samal teemal:

• Muljetavaldavate võimalustega Soome koolid
• Juhani Koivuviita: keeleoskus avab uksed inimeste südamesse

“Senine õpipoisiõppe kogemus maailmas näitab, et parimal viisil saab see toimida vaid tööandjate ja kutseõppeasutuste koostöös. Homne konverents keskendubki ühtsete arusaamade kujundamisele ja üksteise kogemusest õppimisele,” ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Karin Ruul.

Eesti teeb Erasmus+ programmi toel õpipoisiõppe arendamisel koostööd Läti ja Leeduga. Reedesel konverentsil on võimalik osa saada naaberriikide kogemusest õpipoisiõppe elluviimisel nii ministeeriumi kui ka tööandjate perspektiivist.

Lisaks kõneletakse õpipoisiõppest Taani ja Saksamaa pikaajalise praktika näitel. Eesti kutseharidusasutuste ja tööandjate kogemusest õpipoisiõppe korraldamisel tervishoiu valdkonnas kõnelevad Tallinn Tervishoiukõrgkooli ja Ida-Tallinna Keskhaigla esindajad ning erasektori kogemusi tutvustab Statoil Eesti.

Konverentsi eesmärgiks on ka analüüsida õpipoisiõppe hetkeolukorda ning kaardistada osapoolte vajadused ja võimalused – konverentsil tutvustab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus vastavat uuringut.

Konverentsi avavad haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ja Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Ajakavaga saab tutvuda siin.

Konverentsi korraldavad SA Innove, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Eesti Tööandjate Keskliidu konkurss "Parim praktikakoht"
• Avatud on esimene kutseõppurite praktikaportaal Eestis

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul peab tulevikus loodavale õppekirjandusele ühe retsensiooni tellima sobivalt aineühenduselt. „Kirjastustel on nüüdsest kohustus retsensioonid avalikustada. See annab koolidele ja õpetajatele rohkem infot õppekirjanduse sisu ja kvaliteedi kohta. Retsensioonid peavad väljaandjad tegema kättesaadavaks digitaalse õppevara portaalis e-Koolikott,“ märkis minister Ligi.

Seni oli kirjastustel kohustus tellida uuele õppekirjandusele retsensioon kahelt eksperdilt, kuid selget nõuet selle avalikustamiseks ega õpetajate aineühenduste kaasamiseks ei olnud.

„Uued reeglid annavad suurema kindluse, et tellitav õppekirjandus vastab õpilaste ja õpetajate vajadustele. Samuti kasvab läbipaistvus õpikuturul, mis on oluline kasvõi seetõttu, et valdav osa õppekirjandusest tellitakse avaliku raha eest,“ märkis minister Jürgen Ligi.

Muudatustega antakse aineühendustele ka rohkem erinevaid võimalusi retsensiooni koostamiseks. Retsensiooni aluseks võib edaspidi olla näiteks praktiline koolikatsetus või võib selle koostada ka mitu inimest ühiselt, mis tagab laiema ja mitmekülgsema arutelu õppekirjanduse üle.

Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhi Krista Saadoja sõnul aitab aineühenduse poolne retsenseerimine lisaks sisulistele parendustele kaasa nõudluse teadlikumaks muutumisele. „Aineühenduse hinnang on õpetaja jaoks kvaliteedimärk, mida ta usaldab ja millest saab tellimisel lähtuda“, lisas Saadoja.

Aineühendused, mis koondavad vastavate ainete õpetajaid, on konsultatsioonidel muudatusi toetanud. Senise süsteemi probleemina on välja toodud, et õppekirjandus ei vasta tihti õpilaste ja õpetajate vajadustele ega toeta õppekava ellu viimist parimal võimalikul moel.

Samal teemal:

• Mis on e-õpik täna, mis tulevikus?
• Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi võitsid „Materjalitehnika“ ja „Immunoloogia"
• Täna tutvustatakse eesti emakeelega õppijale mõeldud hiina keele õpikut

Haridustehnoloogi tööpõld ning tulevikuplaanid

Mesimummu lasteaias on infotehnoloogia võimalusi palju – interaktiivne tahvel, nutisein, raadiosüsteem, fotoaparaadid rühmades, videokaamera, diktofon ning igas rühmas ja erispetsialistidel ka lauaarvutid. Et oleme infotehnoloogiliselt hästi varustatud, sellele saime kinnitust ka HITSA koolitusel „Digitaristu haridusjuht“. Koolituse lõpptulemusena valmis lasteaia digitaristu arengukava, mis koosneb neljast osast – lapsed, õpetajad, lapsevanemad ning administreerimine. Õpetajad on arengukavas seatud prioriteediks. Arengukava eesmärgiks on e-lasteaia kasutusele võtmine ja õpetajate digipädevuste arendamine, sest kahjuks ei kasuta õpetajad veel kõiki lasteaias olevaid infotehnoloogilisi võimalusi. Eesmärgi täitmiseks on oluline haridustehnoloogi olemasolu, et õpetajatel oleks olemas tugiisik, kes aitab ja toetab digipädevuste arendamisel.

Esimesena koostasin õpetajatele veebilehekülje, mis täieneb igal nädalal. Leheküljele kogun mänge, tegevusi ja vahendeid nende töö toetamiseks. Lisaks hakkan igal kuul tegema õpetajatele tehnoloogiakoolitusi vastavalt nende vajadustele ja oskustele. Õpetajate esmaste oskuste väljaselgitamiseks ja koolituste kavandamiseks tegin lihtsa küsitluse.

Viimase paari aasta jooksul on lasteaias suurenenud huvi ka meediakasvatuse vastu. Sel õppeaastal moodustati eraldi meedia töögrupp, kelle eesmärgiks on koostada meediakasvatuse õppekava ja toetada selle rakendamist ning jagada õpetajatele teadmisi meediakasvatusest.

Tulevikuperspektiivis lähebki kõige suurem rõhk õpetajate digipädevuste arendamisele. Jätkan lasteaias sisekoolitustega ja plaan on kasutada ka HITSA abi, suunates õpetajaid vastavatele koolitustele. Kindlasti jätkan ma õpetajatele mõeldud veebilehe täiendamisega ning plaan on sinna lisada ka lapsevanemad, et nad oleks teadlikud meie tegemistest ja saaksid kodus samu mänge mängida. Uuest õppeaastast lisame lapsevanemad e-lasteaeda, et nad teaksid nädalaplaane ja rühma tegemisi. Praegu harjutavad ja harjuvad e-lasteaiaga veel õpetajad. Meie tehnoloogiline pagas on küllaltki suur, kuid sellegipoolest on plaan uuest õppeaastast katsetada ühes rühmas ka tahvelarvutitega. Valisime koolieelikute rühma ja nendega hakatakse õppetegevuses tahvelarvuteid kasutama. Kui katse õnnestub, siis on võimalik, et ka teistesse rühmadesse soetatakse tahvelarvuteid. Sellega seoses on plaan parandada traadita interneti ühendust, et ei tekiks probleeme tahvelarvutite kasutamisega.

Haridustehnoloogi positsioonil töötamine ei ole minu igapäevast tööd kuigi palju muutnud. Suure osa tööd teen kodus – otsin materjale ja mänge, teen vajadusel juhendeid, täiendan veebilehekülge, kirjutan projekte. Õpetajad vajavad enamasti abi sobivate koolituste leidmisega või õppetegevuste leidmise ja valmistamisega.

Väikesed karikakrad õpivad kiiresti

Haridustehnoloogi positsiooni kõrval olen ka Karikakra rühma õpetaja. Alustasin nendega, kui nad tulid sõimerühma ja praeguseks on lapsed juba 5–6aastased. Väikesed karikakrad on mulle suureks abiks, kuna nendega koos olen ma katsetanud erinevaid mänge/tegevusi ja tehnoloogilisi vahendeid. Kõik ei ole alati õnnestunud, kuid päris palju on hästi ka läinud. Qomo-tahvli juures hakkasime käima juba sõimerühmas, kus me ennekõike harjutasime selle kasutamist – kordamööda, ühe näpuga või pikenduspulga abil. Sel perioodil juhtus äpardusi päris palju, näiteks toetas laps mõlema käega tahvli peale või tahtsid mitu last korraga tahvli juurde minna. Seetõttu pidi tahvlit tihti kalibreerima ja tundus, et laste sõnavaras oli sõna „kalibreerimine“ tavaline nähtus. Sellest hoolimata käisime seal üpris tihti joonistamas ning lihtsaid veebipõhiseid mänge mängimas. Ühed lemmikmängud leidsime leheküljelt www.abcya.com.

Kui lapsed olid 3–4aastased, tegelesime palju filmimise ja pildistamisega. Kuna tol momendil meil rühmades veel fotoaparaate polnud, siis palusin lapsevanematel lastele fotoaparaadid kaasa anda ning proovisime ka lasteaias VOSKi (võta oma seade kaasa) meetodit. Minu üllatuseks oli üle poole rühmast vahendi kaasa võtnud. Mul on väga hea meel, et lapsevanemad usaldasid oma lapsi ja ka õpetajaid. Nüüdseks on meil lasteaia poolt fotoaparaat ja pildistamise huvi on siiani püsinud, lastele meeldib väga meie igapäevast rühmaelu jäädvustada. Peale selle oleme aastate jooksul palju videoid teinud.

Õppetegevustes oleme kasutanud enamasti interaktiivset tahvlit, rühmas olevat lauaarvutit ja minu isiklikke nutivahendeid. Lapsed on siiamaani haaratud liitreaalsusest, vabal ajal uurivad nad tähestikku, mis ärkab ellu (AR flashcard rakendus) ja teevad 3D-värvipilte Quiveri mobiilirakendusega. Hiljuti tegime ka lindudeteemalise plakati Aurasmat’i kasutades. Samuti oleme katsetanud GPS-kunsti, mis pani laste loovuse tööle. Põnev oli jälgida, kuidas ühest ja samast kujutisest tuli välja putukas, lind või hoopiski jänes. Puuviljapill Makey Makey on meil pigem meelelahutuslik vahend, millega harjutame instrumenti või mängime mänge. QR-kood on meil samas juba tavapärane õppevahend ning pole laste jaoks enam nii uudne lahendus.

Autor: Helin Laane, Paikuse lasteaia Mesimumm haridustehnoloog

Fotod: Helin Laane

Mesimummu lasteaias jätkub põnevaid ja arendavaid tegevusi terveks aastaks

Meedianädal ja päris oma raadio

Eelmisel aastal korraldasin oma rühma meeskonnaga esimest korda tervele lasteaiale meedianädala, kuhu olid kaasatud õpetajad aga ka lapsevanemad. Meedianädala raames valmis igas rühmas reklaam, kaks neist osales isegi konkursil "Minu paroodiareklaam". Oma rühmaga reklaamisime dinosauruste hambapastat animatsiooni kujul. Palusime lastel oma dinosaurused kaasa võtta, ehitasime ja kaunistasime koos lastega tausta ja alustasime pildistamist. Kuna tegime animatsiooni esimest korda, siis esines meil mõningaid raskusi pildistamise ja valgusega. Lõpuks suutsime siiski saada hea pildimaterjali ja heli ning mulle tundus, et lastele pakkus diktofoniga lindistamine isegi rohkem huvi kui pildistamine. Lisaks korraldasime meedianädalal õpetajatele infotunni, kus arutlesime meediakasvatuse teemal ning mängisime läbi mõningaid mänge, mida ka lastega võiks proovida - reklaamide vaatamine, tunnusmeloodiate ära tundmine ja sarjade/filmide pealkirja ära arvamine küsimuste abil. Samuti kutsusime veebikonstaabli rääkima nii vanematele kui ka kooli minevatele lastele turvalisest käitumisest internetis.

Sel aastal korraldas meedianädalat meedia töögrupp. Meedianädala teemaks oli raadio, kuna õppeaasta alguses paigaldati meile raadiosüsteem. Ennekõike on see mõeldud kriisiolukordade jaoks, kuid me otsustasime seda kasutada ka õppevahendina. Kuna raadio oli meie jaoks uus, siis kõige esimesena tegime raadio nimele konkursi, millest said osa võtta nii lapsed kui ka lapsevanemad. Meedia töögrupp tegi lõpliku valiku ja nii sündiski Mesimummi raadio nimega "Kärjekaja". Meedianädalal tegid rühmad omavahel koostööd ja valmis mitu erinevat raadiosaadet – direktori tervitus, hommikuvõimlemine, horoskoop, tervitussaade, lood jonnist ja talvest, mälestused lasteaiast ja ootused kooliajaks. Lisaks luges meie lasteaia andekas loomegrupp viiel lõunal lastele unejuttu. Üks lõunajutt oli varasemalt lindistatud Türi Ringhäälingu muuseumis, mida soovitame kõigil kindlasti külastada.

Jõulutunnel kaasab lapsi ja vanemaid

Lisaks meedianädalale on meie maja traditsiooniliseks ürituseks Jõulutunnel. Viimased kaks aastat on sellel üritusel olnud minu eestvedamisel ka meediatuba, kus tervel lasteaial ja lastevanematel on võimalus lähemalt tutvuda meediavahenditega. Esimesel aastal mängisime Qomo tahvliga, katsetasime liitreaalsusega ning filmisime üles tervitusi Jõuluvanale. Sel aastal oli võimalus katsetada MakeyMakey’ga, teha endast Andy Warholi stiilis pilti ja mängida interaktiivse tahvliga. Sel aastal toimus jõulutunneli ajal ka väike QR-koodi jaht „PäkapiQRagin“, kus vanemad pidid lastega otsima maja pealt QR-koode ning saama sõnadest kokku luuletuse. Tundus, et lastevanematele ja lastele see meeldis, kuna osavõtt oli suur.

Mereröövlite päev ning aarete jaht

Meie lasteaias on traditsioon, et iga rühm teeb vähemalt ühe ürituse tervele majale. Sel õppeaastal oli minu rühma ürituseks mereröövlite päev. Üritus koosnes etendusest, mängudest ja aarete jahist. Aarete jaht ei toimunud ainult lastele vaid ka ülejäänud personalile, kuid nemad pidid olema juba nutikamad. Actionbound rakenduse abil saatsime personali Paikuse valla vahele aaret otsima. Piltmõistatuste ja GPSi abil saatsime piraadid matemaatilisi mõistatusi ja loovaid ülesandeid lahendama ning füüsilisi harjutusi tegema. Kahjuks esinesid mõningad tehnilised raskused, näiteks ühte meeskonda tahtis GPS saata Saksamaale. Hoolimata raskustest säilitasid piraadid hea tuju ning said oma aarde ka lõpuks kätte. See oli järjekordne meeldetuletus, et vahel võib tehnoloogia alt vedada ja kindlasti tuleb kõik ise eelnevalt läbi teha.

Refleksioon aitab seada tulevikusihte

Professionaalse arengu all mõistetakse ametioskuste ja -teadmiste arengut, mida ühelt poolt toetab õpetajakoolitus ning teisalt soodustab kutseoskuste omandamine töökohal ja teadmiste vahetamine kolleegidega. Professionaalse arengu olulisimaks teguriks võib pidada refleksiooni ehk oma senise tegevuse mõtestamist. Refleksioon on positiivne aktiivne protsess, mille raames vaadatakse üle, analüüsitakse ja hinnatakse kogemust ning tuginedes eelnevalt omandatule, seatakse plaane tulevikuks. Lisaks aitab see näha igapäevastes praktilistes tegevustes ja probleemides võimalusi arenguks, tuues meie ette situatsioonid klassiruumist, mille puhul oleme mõelnud, et seni tehtu vajaks värskendust. Kuigi refleksiooni võib pidada professionaalset arengut käivitavaks ja suunavaks teguriks, ei leia me argipäevas selleks tihtilugu mahti. Teinekord on keerukas ise märgata reflekteerimist väärivat või on vaja väikest tõuget, et oma kogemustesse pilku heita ja sellest õppida.

Eneseanalüüs, võrdlemine standarditega, arutelud kolleegidega on õpetaja professionaalses arengus väga olulised ka praegusel digiajastul. Refleksioon oma olemuselt digimaailmas ei muutu, küll aga lisab uusi aspekte, mida reflekteerida. Näiteks, milliseid digivahendeid ma õpetajana kasutan ja miks ma olen või miks veel ei ole tahvelarvutit tundi kaasa võtnud. Digiajastu toob endaga kaasa uusi teadmisi ja oskusi, mida õpetajad peaksid proovima ja endale sobilikud valima. Sealjuures on jätkuvalt oluline kriitiline meel, analüüsides uute tehnoloogiate sobivust oma koolitundi. Millest alustada professionaalse arengu mõtestamist digiajastul?

Koolitusel saab jagada kogemusi ja õppida headest praktikatest

HITSA on loonud õpetajatele koolitusprogrammi Tuleviku Õpetaja, milles on moodul “Õpetaja professionaalne areng digiajastul”. Tegemist on seitse nädalat kestva e-koolitusega, mis lähtub eelkirjeldatud arusaamast, et ka digiajastul on esmatähtis enda tegevuse mõtestamine õpetajana. Koolituse käigus võetakse aega, et vaadata endasse ja uurida, kuidas on kellestki saanud õpetaja ning millal hiilis digimaailm õpetajapraktikasse. Endasse vaatamine ja oma seniste teadmiste ning oskuste hindamine aitab näha ka neid kohti oma praktikas, kus on soov end täiendada. Kuna refleksiooniga on üksi tihtilugu keerukas alustada, siis on õpetajatele toeks erinevad ülesanded ja küsimused. Samuti toetab refleksiooni hea kolleeg, kellega koos saab avastada enda tugevusi ja välja selgitada soove digiajastul hakkama saamiseks.

Millised vahendid ja rakendused on need, mis õppetöösse kõige paremini passivad ja kuidas neid sobilikke leida? Õpetajatöö on ajamahukas ja digimaailmas võib tihtilugu tekkida tunne, et sellega ei jõua kaasas käia – kõik muutub kiirelt ja uusi lahendusi tuleb juurde iga päev. Kursuse käigus on võimalik digivahendeid ise avastada, läbi proovida ja katsetada ning sellest taas refleksiooni abil õppida.

Veel üks oluline aspekt on jagamine. Nii nagu Facebookis saab nähtut sõpradega jagada, on see ka sel kursusel. Osalejate tehtud katsetusi jagatakse koolituspäeval, kus on võimalik arutleda erinevate digividinate kasutuskogemuste üle. Üheskoos märkab rohkemat ning saab mõelda, miks üks või teine digividin on sobilik. Võibolla on sinu kolleeg leidnud vahva lahenduse, mis sobib ka sinu ainetundi. Digiajastu õpetajale on oluline võimalus oma kolleegidega jagada seda, mida oskame, et sünniks uued ja sisukad tunnid õpilaste jaoks.

Artikli alguses küsisin, kas see, mida õpetajana juba tean ja oskan, on väärtuslik ka digiajastul. Usun kindlalt, et need teadmised ja oskused on väga väärtuslikud. Digiajastul saab olemasolev lihtsalt uusi tähendusi ning senisele lisandub juurde põnevaid teadmisi ja oskusi.

Tuleviku Õpetajate koolitused leiab HITSA koolitusveebist: koolitus.hitsa.ee.

Autor: Marin Johnson, Tallinna Ülikooli andragoogika lektor ja HITSA koolitaja

Osaleja kogemus

Kaia Metsaalt, Pärnu Ühisgümnaasiumi haridustehnoloog:

Pärnus lõppes just ülelinnalise digipöörde esimene etapp, millega alustasime eelmisel kevadel. Saime digipöörde alguseks 38 tahvelarvutit ja meil oli olemas 15 sülearvutit, seega tehniline baas stardiks oli suurepärane. Nüüd vajasid veidi järele aitamist ka õpetajad. Leidsime, et tark oleks alustada koolitusega ja nii valisimegi välja HITSA Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi koolituse “Õpetaja professionaalne areng digiajastul”.

Selle koolituse suurim pluss on digivahendite avastamine ja katsetamine. Õpetaja peab ette valmistama ühe tunni, milles ta kasutab koos õpilastega mõnd digivahendit, ja selle siis reaalselt ka pidama. See oli paljudele meie õpetajatele esimene kogemus tahvelarvutitega tundi minna. Kerge polnud see kellelegi.

Seejärel toimus koolituse kontaktpäev, kus kõik õpetajad said jagada oma kogemusi, rääkida muredest ja rõõmudest ja võimaluse õpetada oma kolleegidele midagi uut. Koolituspäev oli väga hästi korraldatud ja meeldis kõigile, ka neile, kel esimene tund digivahendiga ei andnud oodatud tulemust.

Kokkuvõttes oli koolitus meile väga kasulik. Õpetajad hakkasid niivõrd aktiivselt süle- ja tahvelarvuteid kasutama, et pidime sisse seadma registreerimisvormi. Paljud õpetajad on hakanud kasutama ka VOSKi võimalusi, sest suurel osal õpilastest on oma nutivahend iga päev kaasas.

Loomulikult ei ole digivahendeid igas tunnis, aga enam ei ole kuulda juttu, et mobiiltelefonide kasutamine tuleks ära keelata. Õpetajad aduvad, et elu väljaspool kooli on väga tugevalt seotud tehnoloogiliste vahenditega.

Õpilugu on vabas vormis õppimise ja õpetamise kogemuse kirjeldus, kus on ära toodud õpetaja ja õpilase tegevused, vahendid, õpikeskkonnad jne. HITSA juurde on loodud õpilugude töörühm õpetajatest, kes arendavad uusi lugusid ning katsetavad neid oma õpilastega. Sellel õppeaastal arendati välja õpilugu „Online-väitlus“, kus õpilased koostavad ise õppematerjali ning teadmiste kontrolli meetodiks on online-väitlus.

Õpiloo etapid:

• Valmista ette: Õpetaja valib välja teema, mille põhjal online-väitlust teha. Koos õpilastega või üksi valmistatakse ette küsimused, millele on vaja leida vastused. Seejärel moodustatakse rühmad.
• Uuri ja otsi: Rühmad otsivad küsimustele vastuseid erinevatest allikatest (õpikud, entsüklopeediad, internet jne). Vastuse juurde lisatakse kindlasti ka allikas. Hea oleks, kui igale küsimusele otsitakse vastus vähemalt kahest allikast.
• Analüüsi ja loo: Leitud vastuste põhjal kirjutatakse artikkel või peatükk, mis sobiks õpikusse. Selle võib teha rühm koos või igaüks eraldi.
• Väitle: Teadmiste kontroll toimub online-väitlusena ning kasutada tohib koostatud materjale. Online-väitluse plussiks on see, et aktiivselt saavad osaleda kõik õpilased.
• Reflekteeri: õppijad võivad oma tegevuse üle arutleda iga etapi lõpus või õpiloo lõpus.

Õpiloo näited leiab siit: http://oppevara.hitsa.ee/opilood/opiloo-struktuur-ja-etapid/online-vaitlus/.

Autor: Ingrid Maadvere, Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog

Platvormi teeb eriliseks interaktiivne sisu: interaktiivsed graafikud, mängud, 3D-mudelid, animatsioonid, videoklipid ja pildid, mis muudavad õpikogemuse huvitavamaks. Õpetajatele mõeldud analüütikatööriistad võimaldavad analüüsida õpilasi nii individuaalselt kui ka tervet klassi korraga.

Kust kõik alguse sai?

Foxcademy lõid 2014. aasta lõpus Sebastian Pikand ja Kenneth Pohl, kes leidsid, et koolis ei ole kasutuses piisavalt häid digitaalseid õppevahendeid. Kus näed probleemi, sinna paku ka lahendust ning peagi töötas juba neljaliikmeline tiim täistuuridel.

2015. aasta augustis andsime välja Foxcademy õppeplatvormi esimese prototüübi. Koostöös kaheksa Harjumaa gümnaasiumiga korraldasime kuus kuud kestnud katseprojekti ning õpilaste tagasiside oli väga hea.

Pilootprojekti käigus katsetasime tiimis analüütikaplatvormide ideid ning saime aru, et andmeanalüüsi kaudu on võimalik lahti lukustada enneolematu potentsiaal haridussüsteemis. Kui siduda ära õpilase õppeedukus kasutatava õppematerjaliga, suudaksime optimeerida serveeritavat sisu nii, et õpilane saaks alati kõige parema õpikogemuse. Õpetajatele pakutavad analüütikatööriistad põhinevad samuti andmeanalüüsil. Kas poleks tore, kui õpetaja saaks iga õhtu vaadata enda mobiiltelefonist, milline õpilane vajab järgmisel päeval erilist tähelepanu, sest kodutööks jäetud ülesande lahendamine ei lähe nii hästi kui võiks? 

Samuti on meil ideid, kuidas pakkuda linnadele, omavalitsustele ja haridusministeeriumile raporteid koolide aktiivsuse kohta.

Praeguseks on Foxcademy pakutava lahenduse vajadus selgelt valideeritud ning terve tiim teeb tööd, et tuua Foxcademy õppeplatvorm kõikide Eesti õpilasteni, lähitulevikus loodetavasti juba ka esimeste välisriikide õpilasteni.

Harjumaa koolide õpilased katsetasid matemaatika õppimist uudsel platvormil. Foto: Sebastian Pikand

Kuidas parandab Foxcademy õpilaste õpikogemust?

Viimaste aastatega on inimeste tarbimisharjumused muutunud rohkem kui kunagi varem. Alates sellest, et oluline pole enam omamine, vaid teenustele ligipääs, kuni selleni, et väärtustatakse rohkem kohanemisvõimet kui pikaajalist ühedimensioonilist oskuste lihvimist. Foxcademy platvormi arendamisel on selliseid muutusi arvesse võetud. Kui paberõpikust õppimine on enamasti ühe mustri jälgimine, siis digitaalõpik annab õpilasele mitu suunda teema käsitlemiseks: olgu selleks sissejuhatav mäng, nuputamisülesanne, eluliste näidetega interaktiivne jutt või hoopis eksperimenteerimine. Iga õppetüübi vajadused on esindatud. Lisaks sellele muudab Foxcademy õppeplatvorm õppimise asukohast sõltumatuks. Kui kogu õppematerjal on õpilastel alati kaasas (näiteks mobiilis või tahvelarvutis), siis saavad õpilased ka näiteks bussipeatuses bussi oodates peast arvutamisele ülesehitatud nuputamismänge mängida ning seeläbi õppida.

Kuidas platvorm kasutusele võtta?

Foxcademy testimist ei pea sugugi kartma – õpilased ja õpetajad leiavad, et platvormi on väga lihtne kasutada. Peale selle pakub Foxcademy tiim kõikidele koolide juhtkondadele ja õpetajatele tuge, kui on vaja abi kooli digitaalinfrastruktuuri ülesehitamisega või on hoopis soov saada teada, kuidas parimal viisil platvormi kasutada.

Täpsemalt loe Foxcademy kohta: www.foxcademy.com. Kui on soovi platvormi katsetada, siis tasub ühendust võtta Kenneth Pohlaga: kenneth@foxcademy.com.

Autor: Sebastian Pikand, Foxcademy kaasasutaja ja tegevjuht