Tarkvara abil on võimalik:

• luua kursuseid (nii avalikke kui ka peidetuid), lisada sõnagruppe ja sõnavara (või lasta õpilastel lisada);
• korrata sõnavara koos automaatsete meeldetuletustega pikenevate ajaintervallide tagant;
• lisada sõnade juurde vihjeid nende paremaks meeldejätmiseks;
• jälgida edasiminekut;
• soovi korral ennast teiste õpilastega võrrelda.

Ja mis eriti hea – kursuse loojatel on võimalik näha kõige kehvemini meelde jäävaid sõnu ja neile tundides vajadusel rohkem keskenduda. Samas ei teki õppejõul lisakohustusi, kuna sõnu võivad lisada ka õpilased (kui see on seadetes lubatud). Kusjuures sõnavara võib koosneda näiteks ka sünonüümidest või mõistetest ja nende seletustest. Senine tagasiside nii koolidest kui ka keeltekoolidest on väga positiivne olnud.

Lähiajal on plaanis lisada sõnade juurde keelekorpustest automaatselt näidislaused ning luua iseõppijatele rohkem lahendusi. Kypsis töötab nii telefonis kui ka veebis ja on tasuta.

Kursuste sisuga saab tutvuda ka sisselogimata kasutaja, kuid oma tulemuste registreerimiseks või kursuse loomiseks tuleb keskkonda luua kasutajakonto.

Kursuse koostamine

Pärast keskkonda logimist salvestub minu edenemine kursustel, hetkel on süsteemis 43 avalikku kursust.

Kursuse loomisel tuleb seadistada selle sisu.

Kursuse seadistamise järel saab lisada sõnu.

Sõnade lisamine süsteemi on äärmiselt lihtne, kui on olemas elektrooniline dokument, kust sõnu kopeeriti. 30 sõna ja definitsiooni lisamine võtab aega umbes viis minutit.

Pärast sõnade lisamist suudab süsteem genereerida õppevahendi sõnade õppimiseks, teadmiste kontrollimiseks ja harjutamiseks. Isegi kui süsteem ei ole avalikus nimekirjas leitav, saab kursuse linki jagada. Näidiskursus ei ole seadistuses avalik, kuid genereeritud kursust saab ka sisse logimata avada. Süsteem salvestab õppija tulemused, tuues välja probleemsemad sõnad.

Õppimine

Kui kursus pole avalik, ei saa sisse logimata kasutaja seda avada. Sisse logituna on võimalik otse avada kursuse URL ning alustada õppimist.
Näited süsteemis genereeritud õppematerjalidest ja harjutustest, mille juurde saab õpetaja lisada veel lisavihjeid:
a) Sõna õppimine

b) Mitmikvalik

c) Lühivastus

d) Tagasiside

Admin ülevaade

Õpetajal on hea ülevaade kursusel osalejatest (eeldusel, et kasutajad registreerivad end tuvastatavate nimedega). Lisaks on hea ülevaade probleemsetest sõnadest, milles kasutajad on enim eksinud.

Vaata lisaks: www.kypsis.com

Autor: Vaiko Mäe, Sisekaitseakadeemia haridustehnoloog

See on väga kasulik vahend näiteks koolitööde kogumiseks. Õpilane saab kasutada õpetaja loodud veebiaadressi, õpetajal on aga kõik failid mugavalt oma Google’i kettal „Student files“ kaustas ja e-kirjade hulk väheneb. Nutiseadmes „Choose file“ nupule klõpsamisel avaneb kohe võimalus kasutada nutiseadme kaamerat pildi või video tegemiseks, heli salvestamiseks või faili valimiseks seadmest.

Logi sisse oma Google’i kasutajaga ning ava link brauseris, sellega tehakse makrost (programmi automaatne käskude jada) sinu Drive’i koopia: https://script.google.com/d/12EnDFZrsfpBubZ9lM7pnHIsn9M49_vyXm0TLBQ_pyx_ViAJH3HXgkoe9/edit?newcopy=true.

Käivita skript (funktsiooni käivitaja) oma Drive’is, autoriseeri skript ning luba failide vaatamist ja haldamist Drive’is.

Järgmiseks võimalda skripti kasutamine veebirakendusena.

Seejärel anna igaühele õigus faile üles laadida ning häälesta veebirakendus (otsusta, mida lubad teistel kasutajatel tekkinud internetilehel teha).

Selleks, et näha, kuidas failide üleslaadimise rakendus veebis välja näeb, klõpsa lingil, mida tähistavad lauses sõnad “viimase koodiga“.

Nüüd võta veebiaadress, mis oli aknas „Veebirakendusena juurutamine“, ja lühenda see keerukas URL mõnes lingilühendajas (lingid.ee, bit.ly, goo.gl). Seda linki saadki edaspidi kasutada ning õpilastega jagada. Õpilased ei pea muud tegema, kui antud lehele oma failid üles laadima. Sealjuures ei pea isegi e-postkasti omama, et oma faile laadida.

Failid, mis selle skripti kaudu laekuvad, leiad oma Drive’i kaustast „Student files“. Kausta ei teki enne, kui esimene fail on üles laetud.

Sisenedes oma Drive’is „Student files“ kausta, saab faili peal klõpsates brauseriakna paremas ääres üksikasjadelt vaadata, kes ja millal selle faili on üles laadinud.

Autor: Riina Tralla, Luua Metsanduskooli haridustehnoloog

Esimesed sammud

Nutipöörde alguses juunis jõuti Pärnu linnavalitsusega kokkuleppele, et hakatakse ellu viima Pärnu linna digipööret, milles osaleb ka meie kool. Märkimisväärne nutindus hakkas seostuma meie kooliga projekti Ettevõtlik Nutiveerand 2015 raames koostöös Pärnu Vanalinna Põhikooliga.

2015/2016. õppeaasta algul alustati Pärnu Rääma Põhikoolis esimeste tegevustega nutipöörde tegemiseks – nutivahetunnid õpetajatele, nutitunnid õpilastele, nutiviktoriinid õpilastele, koostöö lastevanematega, nutikonkursid õpetajate koostööks.

Esimene nutivahetund Rääma Põhikooli õpetajatele. Fotod: Mart Kimmel

Julged õpetajad

Nutipöörde mõjul on Pärnu Rääma Põhikooli õpetajad julgemad, enesekindlamad ja neil on rohkem tahtejõudu. Õpetajad on hakanud järjepidevalt kasutama erinevaid nutikeskkondi või -äppe oma õppetöö rikastamiseks – õpetajad julgevad katsetada uusi keskkondi, saades selleks abi kolleegilt või nutivahetundide materjalidest. Oluline on siinkohal mõista, et nende keskkondade ja äppide kasutamine on vaid osa ainetunnist, toetades üldist aine andmist.

Meie kooli on väisanud mitmed külalised, kes on huvi tundnud, kuidas nutipööret koolis juurutada.Meie kooli on väisanud mitmed külalised, kes on huvi tundnud, kuidas nutipööret koolis juurutada. Meie õpetajad on enesekindlalt näidanud külalistele, kuidas üht või teist nutikeskkonda võiks õppetöös kasutada – oluline on kolleegide koostöö nii koolis kui ka väljaspool. 

Toetavad õpilased

Õpilaste jaoks on põhimõtteline muutus see, et neil on võimalus kasutada oma nutiseadmeid, seda ennekõike õppe-eesmärkide täitmiseks – kindlasti on oluline mõista, et nutiseade on vahend nii vabaks ajaks, õppetööks kui ka koostööks. Õpilased on saanud avardada oma teadmisi ja oskusi nutiturvalisuse valdkonnas – kuidas kaitsta oma nutiseadet võõraste sõrmede eest.

Eriti oluline on see, et õpilane julgeb nutiseadme kasutamisel aidata nii kaasõpilast kui ka õpetajat – vilumus tuleb tänu praktikale ning oma oskusi teiste abistamisel kasutavad meie õpilased tihti, näiteks mõne äpi kasutamisel.

Nutikalt tulevikku

Nüüdseks on nutipööre Rääma Põhikoolis juured alla saanud saanud ning õpetajad saanud oma esimesed kogemused nutiseadmete kasutamisel.

Mis saab edasi? Oleme alustanud programmeerimisringi Scratchiga, korraldame ülelinnalisi võistlusi (näiteks aprillis toimub projekt Ettevõtlikud Nutimunad 2016), töötame välja mentorlussüsteemi õpilaste ja õpetajate jaoks ning peagi teeme esimesed sammud robotite maailmas, alustades uuel õppeaastal robootikaringiga.

Nutipööre Pärnu Rääma Põhikoolis pole pelgalt tehnika kasutamine, vaid mõtteviis elu elada nutikalt!

Autor: Mart Kimmel, Rääma Põhikooli haridustehnoloog

Kümne kuu pikkune koolijuhtide programm aitab arendada teadmisi 21. sajandi hariduselu väljakutsete valguses ning lihvib eestvedamis- ja juhtimisoskusi. „Võib öelda, et iga koolidirektor ei ole juht ja samas vajavad kõik õpetajad juhtimisoskusi, et õpilastega hakkama saada,“ selgitab Education4Future Eesti-poolne programmijuht Klemen Slabina, miks koolijuhtide programmi ka õpetajaid on kaasatud. „Meie eesmärk on variatiivsus, sest need inimesed töötavad ju koos. Ma ei saa aru nendest koolitustest, kus õpetatakse õpetajaid ja koolidirektoreid eraldi ning siis pannakse nad ühte majja, ühte koridori, tihtipeale isegi ühte ruumi koos tööle!“

Education4Future programm on osutunud populaarseks, kolme aasta jooksul on programmis osalenud üle 50 kooli ja lasteaeda üle Eesti. Enim on programmis osalejaid Lääne-Eestist, Ida-Eestist ja Tallinna ümbrusest, Lõuna-Eesti esindatus on väiksem olnud. „Põhjuseks on ilmselt kaugus. See programm eeldab külastusi koolides üle Eesti ning kohapealseid tegevusi, nii et osalemise teeb raskemaks asjaolu, kui ühendus on kehv,“ ütleb Slabina. Kõige enam tunnevad programmi vastu huvi klassiõpetajad. Ja osalejate vanus?„Ma olen näinud 72-aastast õpetajat imet tegemas. Nii et vanus ei ole oluline.“  

Võimalus õppida teiste riikide haridussüsteemidest

Et tegemist on rahvusvahelise programmiga, siis koguvad uusi teadmisi käsikäes Eesti haridustöötajatega Hollandi ning Šveitsi koolijuhid ja õpetajad. Eestist on programmi partneriks Tallinna Ülikool, Hollandist Hogeschool van Amsterdam, Šveitsist Pädagogishe Hochschule Zürich koostööpartneriga Schulamt Fürstentum Liechtenstein. Rahvusvaheliste koostööpartneritega korraldatakse veebipõhist õpet, aga ka näiteks koolikülastusi.

Erinevad haridussüsteemid annavad võimaluse riike omavahel võrrelda ning üksteiselt õppida. „Eesmärk pole Tallinna Ülikoolist reisiagentuuri teha, vaid välja selgitada ühised teemad ja aru saada, miks teatud lahendused töötavad näiteks Hollandis ja teatud lahendused Eestis, ning mida sellest õppida on,“ ütleb Klemen Slabina. „Meil on ka ühiseid väljakutseid ja me peame mõtlema, kuidas nendega hakkama saada. Päris kindlasti tegeleb hollandi õpetaja teatud probleemiga teistmoodi kui eesti õpetaja, kuid ei ole mingit põhjust, miks me ei võiks üksteist toetada.“

Kuigi kolmel riigil on erinevad haridussüsteemid, siis PISA testi tulemusi vaadates on nad akadeemiliste tulemuste põhjal sarnased ja juhivad tabelit. Erinevused ilmnevad aga laste heaolus. Eesti on sarnane Soomega, kummaski riigis ei koge lapsed koolis kuigi kõrget heaolutunnet. Hollandis ja Šveitsis kogevad lapsed heaolu- ja isegi õnnetunnet, nad näevad tugevat sidet oma elu ja koolis õpetatava vahel. Eestis jällegi on hästi arenenud alus- ja alghariduse ning eelkooli süsteem. Seos eel- ja algkooli vahel on miski, mis huvitab Šveitsi, kus pole korralikku lasteaiasüsteemi ja eelkooli.

„Me analüüsime palju sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist konteksti kolmes riigis – millised pered ja lapsed on koolidesse kaasatud, milline on juhtimisstiil, millised on õpetajate õpetamise meetodid,“ lisab Slabina.

IKT-vahendeid kasutatakse, kui sisu seda nõuab

Programmis osalejatest moodustatakse rahvusvahelised grupid, kes kahekuulise intensiivse veebipõhise grupitöö käigus nuputavad välja, millise arendusprojekti iga programmis osalev kool võiks teha. Programmi viimastel kuudel algab projektide elluviimine. Siin on koolidele suureks toeks programmi palgatud haridustehnoloogid, kellelt saab infotehnoloogilist nõu küsida.

IKT-d ja vastavaid oskusi rakendatakse programmi käigus siis, kui sisu seda nõuab. IKT-oskust lihtsalt oskuse pärast pole tarvis, see peab olema mingi kindla õpetamismeetodiga seotud.

„Interaktiivset tahvlit ei kasuta me lihtsalt niisama, vaid ainult siis, kui mingi info edastamiseks on just see vahend kõige mõistlikum või saab sisu selle võrra rikkamaks,“ sõnab Slabina. „Kui õpetaja või koolijuht tahab mingit kindlat IKT-oskust või -vahendit kasutada, siis küsime me vastu, kuidas ja miks nad seda kasutaksid.“

Kõige olulisem on arendada teadmisi ja hoiakuid

Kolme aasta jooksul on programmis osalenud koolides arendusprojektide raames mitmeid muudatusi tehtud. Viimsi koolis on näiteks uutmoodi korraldatud eelkool lastele, koolil on n-ö perepõhine lähenemine, kuhu kaasatakse ka vanemaid. Tallinna Südalinna Koolis aga sisustati eelmisel aastal moodsa tehnoloogiaga innovatsiooniklass. Jõgeva Riigigümnaasiumis jällegi rakendati uudne süsteem õpilaste üldpädevuste arendamise toetamiseks. Haapsalu Põhikoolis hakkas saksa keele õpetaja väga järjekindlalt ja läbimõeldult kasutama mobiiltelefoni saksa keele õpetamiseks.

Enamik koolidest on endiselt oma projekte alles ellu viimas, programmi kõige olulisem tulemus on koolijuhtide ja õpetajate arusaamade, teadmiste ja hoiakute arendamine ja avardamine. „Meid huvitab, mida nad on õppinud enda kooli ja kolleegide kohta, süsteemi kohta, kus nad töötavad. Aga ka see, kas see on edukas või mitte,“ selgitab Klemen Slabina seda, kuidas osalejate edukust hinnatakse. „Viimane küsimus, mis ma neile esitan, on see, miks nad olid edukad. Ükskõik, kui hästi asjad sinu koolis on, sa pead teadma, kuidas ja miks sa sinna punkti jõudsid.“

Programmi kohta saab lähemalt lugeda Tallinna Ülikooli kodulehelt: https://www.tlu.ee/et/hik/Education4Future

Education4Future on kümne kuu pikkune rahvusvaheline koolijuhtidele mõeldud täienduskoolituse programm, mille eesmärk on arendada koolijuhtide teadmisi ja hoiakuid 21. sajandi hariduselu väljakutsete valguses, kujundada kompetentseid koolijuhte ning arendada koolijuhtide eestvedamisoskust nii rahvusvahelises kui ka kohalikus haridusruumis. Programmi koordineerib Eestis Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskus. Education4Future programm sai alguse 2014. aastal, 2015. aastal sai programm Tallinna Ülikoolilt tunnustuse „Aasta koolitustegu 2015“.

Autor: Laura Vetik, e-õppe uudiskirja toimetaja

Näiteks selgitab koolipsühholoog, mida lapsevanem peaks silmas pidama laste arvuti- ja nutiseadmete kasutuses.

Uudne on seekordne uudiskiri veel ühel põhjusel. Esmakordselt võtab HITSA e-õppe uudiskirjas sõna Eesti haridus- ja teadusminister. Koolielu portaali toimetaja Madli Leikop rääkis Jürgen Ligiga õpetajaameti atraktiivsusest, uutmoodi õpikäsitusest ning sotsiaalmeedia kasutamisest.

Uudiskirjas saab sõna ka teine oluline haridusmees – Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur, kes selgitab oma kooli näitel, miks digi hariduses oluline on ja kuidas üle saada kartusest digimaailma suhtes. „Õpetajad tihti arvavad, et see on nagu paralleelmaailm, milles on midagi veel suuremat sees, millest neil puudub ülevaade. Meie üritasime oma koolis hirmust üle saada nii, et ei sundinud õpetajat tegema midagi teistmoodi, kui ta on eluaeg teinud, vaid lasime õpilasel areneda, uurida, õppida temale sobivate vahenditega,“ ütleb Tõnu Piibur.

Kuidas aga uuenduste keskel õpilaste tulemusi ning edasijõudmist hinnata? Kujundavast hindamisest kirjutab eKool, e-tasemetöödest ja nendeks valmistumisest räägivad lähemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA Innove esindajad.

HITSA hariduskonverents „Fiiberoptiline haridustee“

Nagu ikka, tutvustame uudiskirja kevadnumbris põgusalt ka HITSA kevadise hariduskonverentsi välisesinejaid. Sel aastal saab kuulda nii India, Austraalia, Ameerika Ühendriikide, Belgia, Hollandi kui ka Portugali kogemustest infotehnoloogia rakendamisel hariduses. Ja loomulikult saavad sõna eksperdid Eestist, näiteks MOOCidest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli esindajad, kes töötoa sissejuhatuseks on uudiskirjas kirjutanud MOOCide võidukäigust Eestis ja mujal maailmas.

Millistest teemadest tahaksid veel lugeda? Või sooviksid ka ise e-õppe uudiskirja mõne teemaga panustada? Vastukaja ja mõtteid ootame aadressil laura.vetik@hitsa.ee.

Võin kihla vedada, et Hamlet mõtles oma kuulsas tsitaadis just nimelt blogimist. Mis see siis ära ei ole? Väike lõik teksti, peamiselt enese mõtted ja ideed, internetti üles ja ongi korras. Tegelikult vajab see natuke rohkem mõtlemist.

Ise alustasin (reisi)blogi pidamist Erasmuse vahetusprogrammiga Belgiasse minnes. Esialgne eesmärk oli koduseid oma tegemistega kursis hoida, et ei peaks iga nädalavahetus kolme-neljatunnised Skype’i kõnesid tegema. Lisaks andis see väga hea kronoloogilise järjestuse minu tegemistele. Minu esialgne eesmärk muutus, kui mängu tuli võimalus oma blogi, noh, tervele Eestile Delfi portaali kaudu tutvustada, kuid sisu jäi suuremas osas samaks. Heakene küll, pidin oma sõnavalikus nüüd natuke hoolikam olema, kuid loogiline järjestus mälestustel ja lähedaste inimeste kursishoidmine jäid ikka alles.

Blogi pidamine võib tunduda kohtuvalt suure kohustusena, kuid tegelikult pole selles midagi keerulist. Panin kirja mõned soovitused verivärskele blogipidajale:

• Pane paika eesmärk, miks sa üldse blogi tahad pidada. See ei pea olema ülidetailne äriplaan. Piisab ühest-kahest lausest, mis kirjeldavad, miks see sulle tähtis on. Siin on ka väike psühholoogiline trikk – kui sa paned omale eesmärgi kirja ning mingil hetkel tunned, et kirjutamistuju ei ole, siis piisab vaid pilgust oma eesmärgile, ja kui see tõesti kõnetab sind, siis leiad ka motivatsiooni kirjutamist jätkata.
   
• See juhatab sisse järgmise punkti: järjepidevus. Korra nädalas/kuus/kvartalis, ükskõik kui tihedalt sa plaanid kirjutada, pea sellest kinni. Esiteks tekib niimoodi kirjutamisharjumus ning teiseks, kui tunned, et tahad viilida, siis ainuüksi mõte, et ühe laiskushoo pärast katkeb sinu ilusa blogi ajaloo jada, peaks sind järje peal hoidma. Loomulikult ei tähenda, et see kõik oleks kivisse raiutud. Elu juhtub. Uni juhtub, vist. Sellest ei ole midagi, kui jääbki lünk. Oluline on, et esimesel võimalusel täidad selle lünga ära ning jätkad sama hea kirjutamistempoga.
   
• Vali endale meeldivaim kirjutamisplatvorm. Mina kasutasin blogger.com-i veebilehekülge, kuna tahtsin võimalikult vähese vaevaga kohe kirjutama hakata, kuid sobib ka tavaline tekstitöötlusprogramm ja isiklik koduleht. Peaasi, et lugejal oleks sinu blogi ajaloos lihtne navigeerida, vorm oleks ühtne ja sinul endal oleks lihtne asju üles laadida.
   
• Ma ei ole sellele veel pihta saanud, kuid meil, eeslastel, on ikka kole palju igasuguseid uskumusi ja tabusid rahast. Fakt on aga see, et blogi pidamisega on võimalik teenida. Lausa ära elada, kui uudiseid uskuda. Endal ei tulnud see variant mõttesegi, enne kui oma reisi lõpus vaatasin, et olin tuhandeid külastusi saanud. Google’il on oma lihtne reklaamiplatvorm, lisaks on võimalik lubada pop-up’e (hüpikaknaid), müüa ise reklaamipinda blogis, müüa linke, ühineda mõne reklaamiprogrammiga jne. Täpsemat infot selle kohta on võimalik leida tavalise netiotsingu abil ja, üllatus-üllatus, teistest blogidest. Kui mul endal jälle reisituju peale tuleb, siis proovin kindlasti selle rahaasja ära.
   
• Sisu, sisu, sisu. Suur vahe on, kas sa kirjutad oma vanaemale, lähedastele sõpradele või hoopis Eesti lennudussektorile. Loomulikult pole sul enamasti võimalik internetis täpselt oma lugejat valida, kuid vähemalt kirjasõna stiilis võiksid seda silmas pidada. Näiteks mina alustasin väga vaba kõneviisiga ning sedamööda, kuidas mu lugejaskond laienes, liikusin rohkem muhe-naljatlevale kõneviisile.
   
• Lõpetamine. Tahad sa üldse lõpetada? Võib-olla kasutadki blogi kui oma avalikku päevikut, kuhu oma mõtted kirja panna, või oled hoopis oma valdkonnas tunnustatud spetsialist ning avaldad huvitavaid analüüse. Võimalik, et sinu reis kestis nagu minulgi – vaid kolm kuud – ja pärast seda on, noh, jutt otsas. Seda ei pea just plaani panema, kuid kuskil kukla taganurgas võiks mingi lõppsiht ikkagi olla.

Blogi kasvab ja areneb koos kirjutajaga. Täpselt nii, kuidas sina saad uus kogemusi ja teed vigu, samamoodi muutub ka sinu blogi. Ehk sellesse tuleb suhtuda kui loomulikku protsessi. Tuleb vaid kuskilt pihta hakata, kirjutada kas või see esimene lõik ning olen kindel, et nii see igivana dilemma – kas blogida või mitte blogida – saab sinu jaoks ka vastatud.

Viimane boonussoovitus: ärge oma blogile kirjutatud kommentaare lugege. Üldse. Uskuge mind, te ei jää millestki ilma (: .

Olge mõnusad.

Autor: Dain M. Muru, Eesti Lennuakadeemia vilistlane ja AS Aviesi sisujuht

Teisipäeval, 12. aprillil 2016 toimub kolm veebiseminari:

12.04 kella 15.30-17.00 veebiseminar "Kuidas luua nutilaborit – praktiline näide Lab 21.0" 
Euroopa Koolidevõrgustiku Future Classroom Lab korraldab inglise keeles nutilabori loomise
teemalise veebiseminari, kus saavad huvilised teiste kogemustest õppida. Lisainfo.  

12.04 kella 17.00-18.00 veebiseminar "Õpiveeb"  
Õpiveebi tutvustab Diana Veskimägi Pärnu Vanalinna Põhikoolist: „Õpiveeb soovib muuta õpetaja elu lihtsamaks ja õppimist huvitavamaks, arendades veebikeskkonda õpetajatele ja õpilastele, kus jagada õppematerjale, teha interaktiivseid harjutusi ja kontrolltöid.“ Veebiseminaril on osalema oodatud kõik huvilised, kuna Õpiveebi kasutamine on nii lihtne, et hakkama saab ka algaja arvutikasutaja. Lisainfo. 

12.04 kella 19.00-20.00 veebiseminar "Projektitöö Twinspace´is​" 
eTwinningu ekspert Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskusest räägib, kuidas kavandada ja läbi viia projektitööd TwinSpace´is. Lisainfo. 

Esmaspäeval, 18.04 kella 19.00-20.00 veebiseminar "Koolielu uued töövahendid märtsis" 
Igakuine töövahendite-tutvustamise seminari-sari jätkub ning taaskord saab tutvuda mitme erineva ja koolitöös kasuliku töövahendiga. Läbi viib traditsiooniliselt Ingrid Maadvere HITSAst ja Gustav Adolfi Gümnaasiumist. Lisainfo.   

Teisipäeval, 26.04 kella 19.00-20.00 veebiseminar "Ajaveeb lasteaia õppetöös" 
Alasniidu Lasteaia arendusjuht Kristel Einaste-Lukk räägib oma lasteaia näitel, kuidas kasutada õppetöös ajaveebi võimalusi. Lisainfo. 

Reedel, 29.04 kella 17.00-18.00 veebiseminar "Õpetaja professionaalne areng digiajastul". NB! VEEBISEMINARI EI TOIMU!  
 
Salvestatud veebiseminare saate järele vaadata arhiivist. 

Foto pärit Pexels.com

Üle 30 Eesti tippkirjastuse pakuvad uudiskirjandust ja hea hinnaga raamatuid. Toimub palju üritusi alates töötubadest, raamatuesitlustest, kohtumistest autoritega kuni teatrietendusteni igas vanuses raamatusõpradele. Kavas on ka põnevad seminarid ja koolitused. Raamatumessi korraldajad ootavad nii eesti kui ka vene keelt valdavaid lugejaid. Mess on avatud Eesti Rahvusraamatukogu fuajees 7. ja 8. aprillil kella 10–20 ning 9. aprillil kella 10–17. Sissepääs on tasuta.

Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo iseloomustab eestlasi lugemise kaudu: “Külluslik kava näitab, et eestlased armastavad lugemist ja on tõeline “raamaturahvas”. Rahvusraamatukogul on hea meel selle üle, et raamatutega seotud sündmusi on messil tänavu varasemast enam võimalik nautida terve perega, ja seda nii eesti kui ka vene keeles.”

Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet: „Külastajatel on võimalus otse kirjastajatelt osta nii uuemaid kui ka vanemaid raamatuid, küsida esitlustel autoritelt autogramme. Eks needki raamatu soetamisel tekkivad emotsionaalsed seosed on olulised ja aitavad lugemist au sees hoida.”

Tänavu keskendub raamatumess varasemast enam lastele, sest pisikestele raamatusõpradele on planeeritud väga vahvaid arendavaid tegevusi. Ootame lapsi tähemängule koos Nukitsaga, meisterdama kirjatähtedest kolmemõõtmelisi esemeid ja rändama ajaloos illustraatori Tiia Metsaga. Lisaks sellele saab kuulata lugusid Teoteatri etenduses “Lipp lipi peal”. Noortel on võimalus arendada töötubades loovust ja lugemiskiirust. Lapsevanemad saavad teada, kuidas lapsi mängude kaudu lugema suunata.

Täiskasvanud lugejatel on võimalik kohtuda paljude autoritega. Uusi raamatuid tutvustavad Seppo Zetterberg, Andrei Hvostov, Priit Pärn, Hilda Sabbo, Lia Virkus, Marek Kahro jpt. Koduraamatukogu eest õpetavad hoolitsema Rahvusraamatukogu restaureerimiskeskuse spetsialistid. Kirjastajad arutlevad raamatute turundamise teemadel.

Raamatumess toob Eestisse ka kaks rahvusvahelist seminari. Raamatumessi avab IV Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum, mis keskendub nendes riikides tegutsevatele pagulasautoritele ja vähemusrahvustest kirjanikele. Foorumil arutletakse, kuidas kaasata erineva kultuuritaustaga inimesi, kuidas teisi mõista ja end mõistetavaks teha. Kogemusi jagavad eri rahvustest loojad.

Reedel, 8. aprillil ootame kujundusgraafikuid ja kirjahuvilisi tüpograafiaseminarile „KIRJAK 4”. Rikkalikus programmis on loenguid kalligraafiast ja käekirja õpetusest koolides, raamatukujundusest ja disainimõtlemisest, tüpograafiast keskkonnas ja kirillitsast. Esinevad oma ala spetsialistid Põhja- ja Baltimaadest ning Venemaalt.

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Samal teemal:

• Algas Tallinna Keskraamatukogu noorteprogramm
• Uuenenud Rahvusraamatukogu

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar rõõmustas, et esmakordselt läbi viidud konkursi vastu koolide seas nii suur huvi oli. „Taotlejaid oli kokku 41 ning kõiki saime ka toetada. Projektidega korraldatakse erinevaid laagreid ning koolide ühistegevusi nii spordi, kultuuri kui ka maailmahariduse alal“, sõnas Käosaar.

Kuni 8000-eurost toetust sai taotleda vähemalt kahe kooli ettevõtmisele, mis suunab neid rahvusliku mitmekesisuse väärtustamise ja eesti keele oskuse arendamise eesmärgil omavahel koostööd tegema.

Taotlejate seas oli lisaks koolidele ka erinevaid kodanikuühendusi, nagu näiteks SA Noored Kooli, loodus- ja huvikoole, muuseume ja teisi organisatsioone.

Projektid viiakse ellu selle aasta aprillist kuni detsembrini. Järgmine konkurss kuulutatakse välja 2017. aasta alguses.

Toetuse saanud projektide nimekiri

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Keelekümblusprogrammi aastakonverents "Keelepädevus aineõppes"
• Ainekuu: maslenitsa Koolielu keeltekuul

Muutunud õpikäsitlus tähendab senisest teistsugusemaid metoodikaid ja lähenemisi õppetöös, mis omakorda seab uued ootused kooli ruumile. Näiteks vajadus klassiruumi põrandal robotite võistlust korraldada või mööbel ümber paigutada grupitööde tegemiseks. Mööblile seab oma tingimused Eesti koolides tuure koguv digipööre, kus tahvelarvutid annavad õppimisele ruumilise vabaduse ja digividinad vajavad elektritoidet.

„Eesti koolidel on muutunud õpikäsitluse eeldustele vastava klassiruumi sisustamine suur väljakutse. Paljud koolid on ostnud mööbli sisetunde järgi, saada olev mööbel aga ei pruugi pakkuda haridusmuudatustele tuge, mida tegelikult vajatakse. Meie eesmärk on jõuda mööblini, mis haridusuuendusi toetaks, täpselt ei julge lubada, kas laud, tool või mõlemad ühes,“ põhjendas koostööprojekti vajalikkust Väätsa vallavanem Lauri Läänemets.

Keerukas ja kallis mööbli tootearendus saab alguse 12. aprillil kell 14.00 Väätsa mõisas toimuval seminaril, kus räägitakse muutustest hariduses, digimaailmas ja tulevikukoolidest. Ühtlasi sõnastatakse sellel sündmusel lähteülesanne arhitektidele, kes loovad raamistiku ja toetava näidismaterjali, et igas vanuses õpilane saaks oma ideed välja käia. Parimaid ideid arendatakse edasi, tehakse joonised, mille põhjal viib Jalax AS läbi tootearendusprotsessi teise etapi, valmistab prototüübid ja lõplikud tooted.

Projekti üheks õpiväljundiks on laste praktiline osalemine disaini ja tootearenduse protsessis. Ettevõtlikel õpilastel on samaaegselt tootearendusetapiga võimalus luua minifirma, mis võib leiutatud mööblit allhankena tellida ja teistele Eesti ning maailma koolidele müüa, mööbli tootmisõigus jääb samuti AS Jalaxile.

„Meie eesmärk on, et mööbliuuendus puudutaks kõiki ja seoks kooliga lapse perekonna ning ettevõtjad. Võime nimetada seda pilootprojektiks, millega on seotud hinnanguliselt 300 inimest ja mille protsessi tulemused on sisendiks järgnevatele kogukondlikele algatustele haridusuuenduste elluviimisel,“ lisas Läänemets.

Haridusuuenduses osalevad Järvamaal tegutsevad ettevõtted Jalax AS, kes on aastaid Eesti üks suurimaid koolimööbli tootjaid; Plastrex OÜ, kes taaskasutab plastikjäätmeid ja on võimeline tootma mööblile vajalikke detaile; Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus; arhitektuuribüroo B 210; Järvamaa Arenduskeskus ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Info projekti kohta on leitav Väätsa Põhikooli kodulehelt vaatsapk.ee/loimitud-opperuum

Allikas: Väätsa valla pressiteade.

Samal teemal:

• Väätsa Põhikool renoveeritakse energiatargaks hooneks
• Väätsa kooli viis poissi lõid minifirma