Ettevõtja edu peitub koostöös teadusasutustega, sest Eesti majanduse edu pandiks on teadusmahukas ettevõtlus. „Ka peaminister Taavi Rõivas rõhutas möödunud nädalal TTÜs toimunud ettevõtete pidulikul vastuvõtul just nimelt teaduse ja ettevõtluse koostöö olulisust Eesti majanduse tootlikkuse tõstmisel," sõnas TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak. „Ettevõtjad on paljudel kokkusaamistel teada andnud, et kuigi erinevate ülikoolide kodulehtedelt võib kontakte koostöö käivitamiseks leida, oleks ühise kontaktpunkti loomine suur samm edasi – selle ettevõtjate soovi nüüd täidame ning loodetavasti pikaks ajaks ja lõplikult,“ täiendas Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

Baltimaades ainulaadne ettevõtlusplatvorm ADAPTER viibki kokku ettevõtjate vajadused ning ülikoolide arenduspotentsiaali, et tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet maailmas. Loodav lahendus koondab ühte kõrgkoolide pakutavad teenused, teadus- ja arenduskoostöö ning tootearenduse ja täiendkoolituse võimalused. See loob ka kontaktpunkti, et viia kokku ettevõtjate vajadusi kõikide ülikoolide kompetentside ja tehnoloogia võimalustega.

Samuti korraldavad ADAPTERi partnerid ühisüritusi, sealhulgas iga-aastast koostööfestivali „Õigel ajal õiges kohas“, kus möödunud aastal osales ligi 500 inimest, neist 170 tippteadlast ja palju ettevõtjaid.

Koostööleppe allkirjastasid Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak, Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt, Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma, Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor Epp Lankots ning Eesti Muusika- ja Teadusakadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas.

Allikas ja fotod: Mektory pressiteade.

Samal teemal:

• Äriideede konkurss Bright Minds kutsub noori oma ideid teostama
• TTÜ ja Tartu Ülikool esitlevad ettevõtjatele ligi 100 teadussaavutust

„Kanepikonverentsil mõtestatakse eri vaatenurkadest teavet kanepist: kanep kui botaaniline objekt, popkultuuritermin ja tööstustoore. Kui ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, siis tänapäeval on tema kasutusala tunduvalt laiem. Kanep on saanud endale teenimatult halva maine ja konverentsi peamine ülesanne on tutvustada kanepit ja selle erinevaid kasutusviise,“ ütleb Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

1934. aastal ilmunud Eesti entsüklopeedia käsitleb kanepit kui kiutaime. Kasutusaladest on nimetatud veel, et seemnete presskooke tarvitatakse väetisena ja kalade toiduks ning kanepiõli pruugitakse ravimina, toitainena paastuajal, rohelise seebi valmistamisel ja tehnikas. Eraldi märksõna alt leiame kanepijahust valmistatava toidu kanepitembi ehk jursi kirjelduse. Vaid india kanepit iseloomustades kasutatakse sõna „mürgine“. Nüüd, 80 aastat hiljem, seostatakse kanepit peamiselt narkomaania ja kuritegevusega.

Viimasel ajal on hakatud rääkima ka kanepi kasulikkusest ning isegi vajalikkusest, eriti seoses 1980. aastate lõpul avastatud endokannabinoidsüsteemiga (EKS), mis modelleerib  keha kõiki süsteeme ja elundkondi ning aitab kehal kohaneda muutuvate tingimustega. Debatt kanepi ümber kogub tuure: keelupoliitika pooldajate argumendid kõlavad üha nõrgemalt, järjest enam nõutakse kanepikaristuste kaotamist  ja turu riiklikku reguleerimist.

Kanepikonverentsile saab registreeruda kuni 17. aprillini 2016.

Lisainfo kanepikonverentsi kohta: http://www.epm.ee/event/kanepikonverents-kas-paastab-voi-laastab/

Lisainfo ja konverentsile registreerumine:

Katrin Vask

Kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Eesti Põllumajandusmuuseum
tel: 53 482 682
katrin.vask@epm.ee

www.epm.ee 

Karikatuurivõistluse esimese koha saavutas Oskar Vels Tartu Tamme Kooli 6.c klassist, juhendaja Lea Inselberg.

Koolinoorte karikatuurivõistluse läbiviija Paul Kunman: "Seda, kas sellel aastal laekunud tööd ka naljakad on, saab järgi uurida Tartu Loodusmajas näitust külastades!" Koolinoorte karikatuurivõistluse „Mida naerad, koolijüts?“ näitust saab vaadata 11. aprillist Tartu Loodusmajas.

Karikatuurivõistluse läbiviimist toetab Tartu Linnavalitsus.

Täname kõiki osalejaid ning juhendajaid!

Raportis analüüsitakse Eesti hariduse rahalisi, inim-, materiaalseid ja muid ressursse ning tehakse soovitusi nende paremaks kasutuseks. Analüüsis käsitletakse Eesti koolivõrku, õpetajaametit, koolijuhtimist, alus- ja kutseharidust jpm.

Minister Jürgen Ligi ütles raporti avalikustamisel, et OECD analüüs on hea ülevaade meie haridussuundumustest ja –valikutest parima rahvusvahelise praktika taustal. Minister Ligi: „OECD soovitused on vaieldamatult autoriteetsed ning lähtuvad rahvusvaheliselt parimast teadmisest. Meie saame neist tuge oma strateegiatele ja rahvusvaheline kogukond pildi Eesti hariduse tugevustest ja väljakutsetest. Antud raport on oma soovitustes meeldivalt otsekohene ning me peame neid vaos hoidma vaid mõnes detailis, kus väärtustame uueneva omavalitsuskorralduse autonoomiat.“

Koolivõrgu korrastamisega tuleb jätkata

OECD pööras olulist tähelepanu koolivõrgu korrastamisele ning osutas vajadusele muuta selgemaks vastutuse jagunemine omavalitsuste ning riigi vahel. Ära on märgitud ka vajadus parandada kutsehariduse mainet.

Minister Ligi märkis, et koolivõrgu õpilaste arvuga vastavusse viimisel tuleb tihedat koostööd teha nii riigil omavalitsustega kui ka valdadel linnadel omavahel. „Oleme väga nõus, muudatused tuleb teha eelkõige laste huve ning hariduse kvaliteeti silmas pidades. Sellest põhimõttest oleme lähtunud ka põhikoolide investeeringute ümberkorraldustes ning riigigümnaasiumide loomisel. Noored vajavad tugevaid põhikoole ja väärivad valikuterikast gümnaasiumiharidust igas Eesti maakonnas, mitte ainult mõnes linnas,“ rääkis minister.

Erakoolide avalikku rahastust soovitatakse olulisel vähendada ja kaaluda asutamispiiranguid

Ülevaade toob välja, et erakoolide rahastamine mõjub halvasti Eesti kooli tugevustele ja vastassuunas soovitud muutustele. Maksumaksja toetust erakoolidele nimetab OECD ebamõistlikult suureks. Samuti teeb OECD ettepaneku kaaluda erakoolidele koolitusloa andmise korra karmistamist ja toob esile, et erahariduse avaliku rahastamise kehtiva süsteemi tulemusena toimunud kiire laienemine tõstab kogu haridussüsteemi kulukust ilma nähtava paranemiseta õppetulemustes.

Minister Jürgen Ligi lisas, et raportis rõhutatud õigluse ja avaliku huvi küsimused vajavad viivitamatut vastust. „Erakoolidel on väärtuslik roll ning me hindame seda. Samas osutatakse ka analüüsis, et ei ole mõistlik ega ka avalikes huvides, kui maksumaksja toetab automaatselt erakoolivõrgu laienemist olukorras, kus ülejäänud koolivõrk tõmbub kokku selle nimel, et tõsta hariduse kvaliteeti ja hoida see kättesaadav kõigile,“ tõi minister esile.

Raport osutab, et kehtiv rahastusmudel on loonud erakoolivõrgule ebamõistliku konkurentsieelise, subsideerib jõukamaid ning on alus kvaliteediprobleemidele tulevikus. „Eestil on maailmas üks tugevaimaid ja võrdsemaid haridussüsteeme, mida tuleb kaitsta. Tulevikku mõjutavate otsuste tegemisel tuleb seepärast alati silmas pidama avalikke ja kõigi laste huve,“ rõhutas minister Ligi.

Õpetajate palgatõus on riiklikult tähtsustatud

Raportis märgitakse tunnustavalt õpetajate palgatõusu riiklikuks prioriteediks seadmist. Samuti märgitakse, et üle-eelmisest aastast kehtinud reeglid, mis arvestavad õpetajate tööaja sisse kõiki ülesanded, mitte eelkõige kontakttunde, muudab õpetajaameti tööturul atraktiivsemaks.

„Õpetajaameti atraktiivsemaks muutmise tähtis osa on palgatõusu jätkumine. Sama oluline on õpetajatele mõistliku koormuse tagamine, mis sõltub nii koolivõrgu korrastamisest kui koolijuhtimise headusest. Lisaks tuleb tagada õpetajatele hea füüsiline ja vaimne keskkond. Viimane on vajalik ka õpetajate omavahelise koostöö paranemiseks, mis on kriitilise tähtsusega nüüdisaegse õpikäsituse rakendumiseks,“ märkis minister Ligi.

• Raport täispikkuses
• Raporti lühikokkuvõte eesti keeles
• OECD ettekande slaidid ja ministri slaidid

Taust: hariduse ressursikasutuse ülevaade

• OECD ülevaade analüüsib ja annab riikidele soovitusi haridusressursside paremaks kasutamiseks.
• Eesti osalemine raporti koostamisel oli vabatahtlik.
• OECD ekspertrühm külastas Eestit kahel korral – 2014. aasta juunis ning oktoobris – ja kohtus ligi kahesaja inimesega, kes esindasid Eesti haridussüsteemi erinevates rollides.
• Raportis analüüsitakse ressursse neljas kategoorias – rahalised ressursid (maksudest rahastamine…), inimressursid (õpetaja, koolijuhid…), materiaalsed ressursid (taristu…) ja muud ressursid (õpiaeg jm).
• OECD ülevaates käsitletakse lisaks koolivõrgu ja õpetajatega seonduvale ka kutsehariduse, alushariduse, koolijuhtimise ja teisi teemasid.

Taust: OECD

• OECD on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon, mis koostab maailma tugevamaid haridusanalüüse.
• OECD korraldab ka rahvusvahelist PISA testi, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises ning matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses
• Samuti korraldab OECD rahvusvahelist täiskasvanute oskuste uuringut PIAAC, kus osaleb ka Eesti.
• OECD koostab ka rahvusvahelist õpetamise ja õppimise uuringut TALIS, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta OECD riikides. Uuringus osaleb ka Eesti.
• OECD avaldab iga-aastast rahvusvahelist haridusstatistika kogumikku Education at Glance.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õpetajaameti tippkohtumisel toodi esile Eesti õpetajate suurt autonoomsust
• Eestis on OECD riikide väikseimad klassid ning õpetajate kiireim palgatõus

How to set up a learning lab – practical example of Lab 21.0,
Belgium –12 April 2016  Eesti aja järgi 15.30-17.00 (14:30-16:00 CET) 

Belgias avati hiljuti üle-koolilise innovatsiooniprojekti "School 21.0" raames nutilabor "Lab 21.0" RHIZO Lütseumis Vlaanderenis. Projekti koordineerijad jagavad veebiseminaril kogemusi nutilabori planeerimise, ülesseadmise ja käivitamise kohta. 

Seminari link: https://eun.webex.com/eun/k2/j.php?MTID=t004b748412c0b81c4a553c7379076b84  
Parool: fclwebinar

Info vahendaja: Future Classroom Lab 

Avastusraja eesmärk on digitaalsete abivahendite toel suunata meid märkama ja avastama enda ümber toimuvat ning vaatama maailma laiemalt, kui esmapilgul tundub.

Teekonna läbimine on jõukohane igaühele ja raja temaatikat saab looja ise kujundada. Kadrioru rada puudutab ökosüsteemiteenuste temaatikaid tutvustades hüvesid, mida loodus meile pakub. Vaja läheb vaid rõõmsat tuju, head seltskonda ja laetud akuga nutiseadet, millel on mobiilne internet ja GPS. Täpsemad juhised rajale minekuks saad esmaspäeval 11.04 kell 16 Tallinna Ülikooli Astra maja Teadlaste Foorumist, kus antakse õuesõppe nädalale avalöök ja minnakse ühiselt rada avastama. Loe ürituse kohta lähemalt siit. Kadrioru õpperaja kohta saad lisainfot aadressilt www.avastusrada.ee.

Õuesõppe nädala võtab kokku Jaanus Terasmaa ja Grete Arro seminar “Digitaalsed õuesõppe vahendid - kellele ja miks?”, kus tutvustatakse hariduslikust vaatevinklist avastusraja kontseptsiooni ning avatakse arutelu, kas ja kuidas digitaalsete vahendite kasutamine õppetöös aitab kaasa uute teadmiste omandamisele. Seminar toimub 15.04 kell 11 Astra maja auditooriumis A-447.

Üritustel osalemiseks palume registreerida.

Avastusrada.ee on välja töötatud koostöös Keskkonnaametiga. Loe ka nutika avastusraja teemalist blogipostitust TLÜ Meediaväravas.

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Hüpe hüperreaalsusesse
• Nutikirjaoskust tuleb õpetada
• Projekt "Uuringulaegas" annab loodusainete tunnile uue näo

Loo autor on Aet Möllits, SA Innove e-hindamise peaspetsialist.

Viimastel aastatel on koolielus toimunud kiire areng ning üha enam räägitakse õppekava arendamisel digipädevustest. Just digivahendite läbimõeldud kasutamine aitab rikastada õppetööd, arvestada  õppijate vajadustega ning saavutada paremaid tulemusi. Kui koolis võetakse kasutusele mitmekülgsemja uusi võimalusi pakkuv digitaalne õppevara, peab ka hindamine sellega koos käima. 

Uudsete e-hindamisvahendite kasutuselevõtt kuni aastani 2020 on üheks prioriteediks ka välishindamises. Valdkonna arengukava näeb ette, et e-ülesannete kasutamine kokkuvõtval ja kujundaval hindamisel peab muutuma kättesaadavaks ka eksamite väliselt. Seetõttu jätkatakse digitaalsete ülesannete panga arendamisega, sh eksamite infosüsteemi (EIS) funktsionaalsuse tõstmisega. 

Digipädevuste olulisus meie koolielus kasvab. Digipöörde programmist 2016-2019 loeme järgmist:
“Koolidele tuleb pakkuda e- ülesandeid, mis toetaksid kujundava hindamise kasutuselevõttu. EIS peab pakkuma üksikülesandeid harjutamiseks ja turvalist testimiskeskkonda.“

Digipöörde programmi 2016-2019 meetme “Digikultuuri lõimine õppeprotsessi” eesmärgiks on arendada õpetajate ja õpilaste digipädevusi. Üheks alategevuseks on e-hindamise metoodika arendamine ja rakendamine üldhariduskoolides, mille raames luuakse 2016. aasta lõpuks 52 kujundavat hindamist toetavat e-ülesannete kogu loodus-, sotsiaal- ja keeleainetes põhikoolile. 

Sellega seoses kuulutas SA Innove välja konkursi e-ülesannete koostajate leidmiseks loodusainetes ja matemaatikas I-III kooliastmele ja  otsib säravate ideedega aktiivseid õpetajaid panustama uudsete e-ülesannete kogumike koostamisse.

E-ülesannete koostajatele pakume:
• tasuta koolitusi;
• transpordikulu kompenseerimist või koolitusi oma kodulinnas;
• arvestatavat töötasu heade ülesannete koostamise eest;
• võimalust saada uusi ideid, mida enda koolitundides kasutada;
• võimalust saada teadmised e-hindamise põhimõtetest.

Konkurss e-ülesannete koostajate leidmiseks on avatud kuni 07. aprillini 2016.
Täiendav info kandideerimise kohta SA Innove kodulehel.

Konkursil osalemiseks tuleb saata vabas vormis sooviavaldus: tiit.tuisk(ät)innove.ee. Seejärel saadetakse teile hankedokumendid, kus on kirjas täpsemad kandideerimiseks vajalikud tegevused.

Loodusvaldkonna e-ülesannete kogumike ekspertgrupi kohtumine. Kogumike kavandamises osalevad aineõpetajad kui ka eksperdid ülikoolidest.

Samal teemal:

• Kõik Innove poolt läbiviidavad kodakondsuseksamid on elektroonsed
• Kas arvuti kasutamine koolis aitas kaasa PISA 2012 tulemustele?

Toetust saavad omavalitsused taotleda kas õppehoone rekonstrueerimiseks, uue ehitamiseks ja sisustamiseks või ka hoone täilikuks või osaliseks lammutamiseks.

Minister Jürgen Ligi ütles, et laste arvu vähenemise tulemusena on pooltes Eesti õppeasutustes iga noore kohta kütta, valgustada ning remontida enam kui 20 ruutmeetrit pinda. "Eestis on ka üle 75 kooli, kus iga õpilase kohta on ruumi rohkem kui kahetoalise korteri jagu (40–100+ m2). Liiga palju ressurssi läheb seetõttu hariduse sisust mööda, pooltühjade hoonete kütmiseks," märkis minister .

"Toetus aitab omavalitsustel vähendada hariduskuludes kinnisvara osakaalu ja tõsta panust palkadesse ning õppevahenditesse,“ selgitas minister Ligi.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Käesolevas, esimeses voorus saavad taristu korrastamiseks esitada taotlusi omavalitsused, kes on otsustanud sulgeda gümnaasiumiastme või leppinud kokku riigigümnaasiumi asutamises.

2017. aasta alguses avaneb teine põhikoolivõrgu korrastamise taotlusvoor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, mis kas liidavad põhikoole, sulgevad mõne põhikooli või põhikooliastme. Põhikoolivõrgu korrastamise meetme maht koos omafinantseeringuga on kokku enam kui 100 miljonit eurot.

Aastal 2017 saavad omavalitsused taotleda toetust ka kaasavat haridust edendava taristu kohandamiseks tavakoolides.

Taotlemine
•Toetust saab taotleda SA Innove kaudu kuni juuni lõpuni.
•Taotlusvooru tutvustamiseks korraldab SA Innove infopäevad 19. aprillil Tartus ja 20. aprillil Tallinnas.
•Esimese taotlusvooru minimaalne toetussumma on 200 000 ja maksimaalne 5 miljonit eurot projekti kohta. Õppehoonete lammutamiseks on minimaalne toetus 30 tuhat ja maksimaalne 200 tuhat eurot. Üks omavalitsus võib toetust saada kuni kahele projektile maksimaalselt kaheksa miljonit eurot.
•Kõikide taotlusvoorude raames on investeeringute maht koos omaosalusega ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Lisainfo

Koolivõrgu korrastamine
•Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis u 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
•Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
•Kokku on haridusvaldkonnas kasutada praegu ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.

Investeeringuteprogramm Eesti koolivõrku
•2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
•Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.
•Koolivõrguinvesteeringute programmi raames korrastatakse ka hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolide võrku ning kohalikud omavalitsused saavad toetust kaasavat haridust edendava taristu loomiseks või kohandamiseks.
•Samuti jätkub maakondades tugevate gümnaasiumite rajamine, et vastavalt seadusele toimiks aastaks 2020 riigigümnaasium kõikides maakonnakeskustes.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Vallad ja linnad saavad toetust põhikoolivõrgu korrastamiseks
• Riik süstib teadustaristusse enam kui 30 miljonit eurot

Loo autorid on Marti Orav, Vändra Gümnaasiumi IXa klassi õpilane, ja Silja Enok, Vändra Gümnaasiumi õpetaja. Fotode autorid on Getter Sarapik, Jan-Erik Laprik, Maarja Padari ja Õie Kuusk.
 

Loomemajandusele keskendunud karjäärinädal Vändra Gümnaasiumis sai alguse 11. märtsil. Sellel reedesel päeval külastas meie kooli Andrus Kivirähk - mees, kelle nime teavad kõik eestlased. Kirjanik jutustas meile väga huvitavalt oma kogemustest kirjanikuna ning üldiselt oma elust. Elutarkust jagades soovitas Kivirähk meile olla avatud meeltega ja teha elus seda, mis meeldib.

Eesti keelest lugupidav seltskond tundis kindlasti rõõmu kohtumisest kirjanikuga ja emakeelepäevale pühendatud VARIA viktoriinist. Ilusate käekirjadega kodanikud tahtsid oma oskusi näidata ja kibelesid valitud luuletust või värsirida võimalikult korrektse käekirjaga ümber kirjutama. Parimad keeleinimesed pääsesid Vändra Gümnaasiumi esindama Jõhvi Riigigümnaasiumisse Keeletegu 2015 lõpuüritusele.

Spordirahvas ootas rohkem Eesti Spordimuuseumi loengute, näituste ja viktoriiniga sisustatud päeva. Teadushuvilised ei pannud pahaks, et neljapäevaste viimaste tundide ajal ühiselt dokumentaalfilmi „Kuidas ehitada kosmoselaeva“ vaadata tuli. Suur osa õpilasi oli filmivalikuga  rahul.

Karjäärinädala viimne päev oli 18. märts. Alguse tegid sisse meie kooli direktor koos Pärnu maavanema  ja Vändra alevivanemaga. Musitseerisid M. Lüdigi nimelise Vändra lastemuusikakooli õpilased. Vilistlaskogu esimees andis koolile üle vilistlaste ja ettevõtjate kingituse Vernieri.

Päeva jooksul käis esinemas 31 ettevõtlikku inimest. Nende seas oli teadus-, kirjandus-, kultuuri-, spordi-, kunsti-, muusika- ja majandusinimesi. Paljudega neist oleks tahtnud isiklikult kohtuda, aga igal klassil oli aega kuulata ja küsitleda 3 – 4 tegijat. Meie klassile esinesid turundusasjatundja Valdar Liive; Gustav Adolfi Gümnaasiumi XI klassi õpilane, vormelisõitja  Ralf Aron; Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilane Kristen Kivistik; sporditegelane ja Vändra Gümnaasiumi vilistlane Tarmo Lehiste. Kõik olid ladusad kõnelejad ja ütlesid midagi, mida meeles pidada. Hommikupooliku ja lõuna käigus jagati noortele elutarkust, et suhted on tähtsad ja suurte tegude tegemist võib alustada varakult.

Päeva viimase etteaste tegi Mart Noorma, kes lõi oma kuulajad aulas täitsa pahviks. „Rakett 69“ kohtunikuna tuntud teadlane rääkis, mis on teda elus edasi aidanud ning andis sellega kohalolnutele rohkelt mõtteainest. Publikut kaasates köitis ta loenguga kogu saali tähelepanu. Oma esinemise lõpuks oli ta kõigile teadlaseks olemiseks augu pähe rääkinud, seda oli kuulda nädala suurimast aplausist.

Tänagi tuleb seda kuupäeva mainides  paljudel meelde mitmekülgseid mälestusi, seepärast peab nimepidi kirja panema kõik esinejad, kuigi isiklikult kõiki sel päeval kuulda ei õnnestunud. Loodetavasti juhtub see tulevikus! Karjääripäeval esinesid: Mart Noorma, Valdar Liive, Kalev Kaljuste, Kristen Kivistik, Auli Solo, Lii Tõnismann, Laine Adamsoo, Kalev Saar, Kaarel Kuusk, Katrin Kuntus, Lauri Lembinen, Anu Jürisson, Lauri Habakuk, Ardi Truija, Tarmo Lehiste, Reelika Turi,  Ats Paberits, Martin Sempelson, Roosi Rõõmusaare, Merilin Tõnisoja, Karilin Tõnisoja, Kaire Papp, Vallo Külvi, Ralf Aron, Rosanna Lints, Andres Karu, Ago Tominga, Marcus Puhke, Monika Jõemaa, Margit Kadak  ning Maarja Tali. Karjäärinädala esinejateks olid inimesed, kes teevad tööd, mis neile väga meeldib.

Samal teemal:

• Karjääriinfomess „Oma Rada“ tutvustas Läänemaa noortele tulevikuvõimalusi
• Algas Rajaleidja karjäärikuu
• IT-sektor vajab ka muusikuid

Äriideede esitamise tähtaeg on 22. aprill ja eelistatud on ideed, mis toetaksid kogukondlikku arengut ning koostööd noorte ja kohalike ettevõtete vahel.

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varraku hinnangul on kooliõpilaste kaasamine Eesti jaoks pikas perspektiivis strateegilise tähtsusega, sest järelkasvuga juba varakult tegelemine tagab ettevõtlikkuse ja seeläbi potentsiaalse majandusliku edu tulevikuks. „Demograafilised muutused panevad meid üha teravamalt silmitsi seisma olukorraga, kus konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks peame järjest enam panustama just järeltuleva põlve ettevõtlikkusele suunamisele,“ nentis prorektor Varrak. „See aitab kasvatada juba eos olulistele erialadele potentsiaalsed tudengid ning hilisemat kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu.“ Tema sõnul on Bright Minds konkursi kontekstis märkimist väärt ka selle lokaalne aspekt - anda noortele võimalus oma kodukohas midagi muuta, sealhulgas suunata neid tegema koostööd ettevõtetega.

Konkursi eesmärgiks ei ole küll konkreetselt õpilasfirmade ega start-up ettevõtete loomine, kuid potentsiaalikamatel ideedel on kindlasti tulevikus võimalik edasi liikuda mitmetele start-up konkurssidele. Konkursile on oodatud on ka juba varem välja töötatud ideed. Parimatele ideedele on juba sel korral koostöös Swedbankiga välja pandud ca 6000-eurone auhinnafond, et aidata meeskondadel oma ideed edasi arendada.

„Soovime, et Bright Minds koolitusprogramm, saadav praktiline kogemus ja reaalsed sammud oma idee teostamisel annaks noortele tõuke olla ettevõtlikud ka tulevikus. See on hea võimalus katsetada ettevõtlusmentorite käe all, mis lisab loodetavasti noortele julgust ja pealehakkamist oma erinevate ideedega edasi tegeleda,“ ütles Tauno Vanaselja Swedbankist, kes on ühtlasi üks Bright Mindsi mentoritest ja žürii liikmetest.

Sügisel pilootprogrammina käivitunud programm jõudis start-up-stiilis koolitusega viide maakonda – Harju-, Lääne-, Saare-, Järva- ja Viljandimaale. Koolitusprogrammis juhendati õpilasi tootearenduse, turu-uurimise ja konkurentsianalüüsi tegemisel. Samuti räägiti meeskondade loomise ja rollide jaotamise olulisusest ning jagati nõuandeid, kuidas investoritele oma ideed tutvustada. Nelja kuu jooksul võttis koolitusest osa ligi 130 noort, mistõttu plaanitakse koolitusprogrammi laiendada kõikidele maakondadele.

Bright Minds konkursil osalemiseks tuleb saata äriidee kirjeldus ühel A4-l ning 1-minutiline ideed tutvustav videoklipp e-posti aadressile kristina.piliste(ät)ttu.ee hiljemalt 22. aprillil 2016.

Seejärel valib ekspertžürii välja 20 potentsiaalikamat ideed, mida autorid tutvustavad 25. mail toimuval konkursi lõpuüritusel, kus selguvad ka parimad.

Allikas: Mektory pressiteade.

Samal teemal:

• Äriideede konkurss Bright Minds kutsub noori oma ideid teostama
• Täna stardib TTÜ Mektory Startup konkurss tudengitele auhinnafondiga 25 000 eurot