Täpse kava leiab siit.

Rohkem infot Koolifilmi kohta.

Code'i loojate - ettevõtjast ja investorist vendade Ali ja Hadi Partovi - sooviks on näidata parimaid näited programmeerimisega seotud edulugudest ning panna kuulsused rääkima sellest, kuidas programmeerimine on muutnud nende elu.

Videos, mis liikus eelmisel nädalal erinevates sotsiaalmeediakanalitest, räägivad Mark Zuckerberg, Bill Gates, Jack Dorsey, Drew Houston, Tony Hsieh, Miami Heat’i staar Chris Bosh (õppis programmeerimist enne korvpallurikarjääri) ja paljud teised sellest, kuidas nad programmeerimise juurde sattusid. Vaadatavus ongi võti - lühifilmi oli suunatud suurele publikule ja eriti noortele. Praeguseks on videot vaadatud juba üle 9,3 miljoni korra. See on hea lähtekoht suurema probleemi lahendamiseks.

Probleemiks on nimelt vähene programmeerimisoskusega tööjõud. Ameerikas õpetatakse programmeerimist vast ühes koolis kümnest ning ka seal ei ole õpilaste haaratus kuigi kõrge. Ometi on tööturu osas suur lõhe (vaata statistikat Code'i lehet) reaalse vajaduse ja oskustööliste vahel. See on juba praegu tehnoloogiatööstuse jaoks suur probleem. Umbes miljoni praegu täitmata töökoha hõive tähendaks Ameerika majandusele väga suurt kasumit. Partovi sõnul on see lõhe Ameerika jaoks suur probleem, mida püütakse praegu lahendada immigratsiooniteemaliste reformidega. Selge on aga see, et pikaajalisem lahendus saab olla vaid nende oskuste õpetamine laiemale publikule.

Code kutsub õpetajaid üles lisama programmeerimist kooli õppekavadesse ning abistama  lastel programmeerimise juurde jõudmist. See on suur probleem, mida algatus üritab lahendada.

Code on portaal, mille juhtmõtteks on “igaühel peaks olema võimalus õppida programmeerimist”. Sinna on lisaks suurele hulgale eeskujuks olevatele edulugudele koondatud ka erinevad võimalused programmeerimise õppimiseks ja õpetamiseks.

ProgeTiigrit tuuakse eeskujuks kogu maailmale

ProgeTiigrist oli välismeedias palju juttu, kui algatus avalikuks tehti. Kajastused kestavad siiani. Seoses Code'i väljatuleku ja reklaamvideoga toob Artic Startup eeskujuks Eesti kõigile, kes soovivad lapsi programmeerimise juurde tuua.

Artikkel räägib, kuidas Eestis on see unistus, millest kuulsused ülaltoodud videos juttu teevad, juba reaalsuseks muutunud. ProgeTiiger on viinud programmeerimise ja robootika õppekavadesse ning puudutab isegi lasteaialapsi. Eesmärgiks võiks pidada ennekõike Eesti liidripositsiooni hoidmist digitaalses uuendusmeelsuses.

Artiklis kajastati programmeerimise teema kõrval ka meie robootikaga tegelemise aktiivsust ning mainiti Leng Lee (Codecademy) külastust Tiigrihüppe aastakonverentsil ning Codecademy keskkonna tõlkimist eestikeelseks.

Veebipõhised materjalid teevad programmeerimise õppimise aina lihtsamaks ja on hea meel tõdeda, et Eestit, kes seob teema juba ka lasteaialastega, tuuakse teistele eeskujuks.

Refereeritud: Tech Crunch, Arctic StartUp

Kevadine kandideerimisperiood kestab neljapäevani – avaldusi Noored Kooli 7. lendu kandideerimiseks saab esitada 7. märtsi keskööni.  

Eelmisel aastal täitsid avalduse 146 kandidaati ning koolides alustas õpetamist 18 noort. Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi sõnul on tavapärane, et suur hulk kandidaate teeb otsuse viimastel päevadel: „Otsus programmi kandideerida ei tohikski tulla kergelt. Tänapäeva tegusatel noortel on palju valikuid ning on rõõm tõdeda, et ka järjest suurem hulk inimesi kaalub Noored Kooli programmi kui konkurentsivõimelist karjäärivalikut.“  

Avaldustevoor on Noored Kooli viieastmelise kandideerimisprotsessi esimene etapp. Edasipääsenud kandidaatide jaoks jätkub kandideerimine näidistunnist ja grupitööst koosneva hindamiskeskuse, tööalase isikuse testi, intervjuu ning erialatestiga. Programmi väljavalitud noored selguvad 12. aprilliks.  

Maris Ojamuru, Swedbanki jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juht, näeb kandidaatide arvu kasvus kasu Eesti haridusmaastikule: „Rohkem tegusaid noori koolides aitab kaasa sellele, et iga laps Eestis saaks hea hariduse. Noored Kooli kandideerimisprotsessi edukas läbimine ning kaheaastases programmis osalemine annab võimaluse oma liidripotentsiaali arendamiseks ja rakendamiseks ning Eesti haridusse panustamiseks.“  

Hetkel on Noored Kooli programmi kaudu koolides õpetamas kaks lendu, milles on kokku 37 osalejat. Programmi on läbinud kokku 41 vilistlast, kellest ligi pooled jätkavad aktiivset tegutsemist haridussüsteemis, ülejäänud panustavad Eesti haridusse teistest valdkondadest.  

Sihtasutus Noored Kooli kutsuti 2006. aastal Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt ellu selleks, et luua keskkond uute liidrite kujunemiseks, kes panustavad positiivsetesse muutustesse Eesti hariduses. Selleks valitakse Noored Kooli programmi võimekaid ja tegusaid kõrgharidusega noori inimesi, kes lähevad kaheks aastaks kooli õpetama ning läbivad samaaegselt uuendusliku õpetaja- ja juhtimisoskuste koolituse nii Eesti kui rahvusvaheliste koolitajate käe all.  

Noored Kooli tegevuse elluviimist toetavad ettevõtted ja organisatsioonid nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist: Heateo Sihtasutus, Swedbank, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikool ja Teach For All Network, Pärnu Konverentsid, Ragn-Sells, Eesti Ekspress, Eversheds Ots & Co, Sorainen, Fontes, Tallink, Merko Ehitus, MM Grupp, Restor, CV Keskus, CV-Online, Avatud Eesti Fond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Hasartmängumaksu nõukogu.

Allikas: BNS

Viimaste päevade uudised asenduskodudes elavate laste õiguste rikkumise osas viitavad taaskord selgelt asjaolule, et vananeva elanikkonnaga Eestis, kus väärtustatakse laste sünnitamist, tuleb rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas lapsed üles kasvavad ja ühiskonnaliikmetena toime tulevad. MTÜ Lastekaitse Liit ootab huviga riigi ja omavalitsuste järgmisi samme seoses õiguskantsleri tähelepanekutega tagamaks laste turvaline ja täisväärtuslik areng asenduskodudes.  

"Oskus hoolitseda mitte üksnes oma laste eest, vaid panna tähele ka naabri-, hoovi-, ja asenduskodulapsi, näitab ühiskonna küpsust ja jätkusuutlikkust. Mida väiksem on riik, seda suurem on vastutus iga hooleta jäetud lapse ning pere ees ja seda valusamalt mõjuvad tagasilöögid riigile tervikuna. Siiski laste käsitlemisel „investeeringuna tulevikku” ei tohi me unustada õnneliku lapsepõlve käsitlust, kuna nii laste kui ka ühiskonna jaoks on olevik sama oluline kui tulevik. Paraku kogemused ja uuringud räägivad selgelt, et just piisava vanemliku hoolitsuseta laste aitamisel ja ühiskonda kaasamisel on Eestil veel arenguruumi," märkis Lastekaitse Liit.  

MTÜ arutleb, et orvuks või vanemliku hoolitsuseta jäänud laste eest on kantud hoolt läbi aegade ning igas ühiskonnas üksjagu omamoodi, kuid ühesuguse üldeesmärgiga ehk luua lastele selline kasvukeskkond, kus nad saaksid sirguda täiskasvanuikka ning alustada iseseisvat elu ühiskonnas ja kultuuris väärikaks peetaval kombel. "Füüsiline keskkond on väga tähtis, kuid peremajade ehitamine ei ole lapsesõbralikkuse tagamisel alati garantiiks. Oluline on ka, kas toredas peremajas iga lapse vajadused ja huvid on tähele pandud ja tagatud," lisasid lastekaitsjad.  

MTÜ hinnangul on senisest enam vaja pöörata tähelepanu laste õiguste ja huvide tagamisele asenduskodudes. "Kuigi asenduskodu ei suuda asendada lapsele pärisperekonda, saab riigi ja omavalitsuste toel need muuta võimalikult mugavaks, ohutuks ja arendavaks kasvukeskkonnaks," lisas MTÜ.

Allikas: BNS

Esitamata on veel 2648 taotlust, rahvastikuregistri andmetel on tänavu septembriks koolikohustuslikku ikka jõudvaid lapsi pealinnas 4676, kirjutab Tallinna Postimehe veebiväljaanne.

Haridusamet soovitab kõigil lapsevanematel, kelle laps läheb esimesse klassi 2013. aasta septembris, taotluse kindlasti esitada. Taotlus on oluliseks infoallikaks lapsele sobivaima kooli määramisel.

Taotluse esitamiseks on aega kuni 15. märtsini.

Loe artiklit täismahus Tallinna Postimehest.

Laager kestab viis päeva, 18. märtsist kuni 22. märtsini, oodatud on lapsed vanuses 8-12 aastat.  

Kõik laagrihommikud algavad põneva filmiprogrammiga kinos Artis. Näha saab filme „Karsson katuselt”, „Kapten Mõõkhammas”, „Ponyo mäe otsas“, „Väike Nicolas”, ja „Inetu pardipoeg”, filmi vaatamisele järgneb ühine arutelu.  

Viie päeva jooksul käiakse Tallinna Linnamuuseumis ja selle filiaalides – muuseumis Miia-Milla-Manda, Peeter I majamuuseumis, muuseumis Kiek in de Kök ja bastionikäikudes. Heidetakse ka pilk Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumi ning selle filiaali Särevi teatrituppa. Toimuvad muuseumitunnid, töötoad, otsimis- ja avastamismängud.   Lisainfo ja registreerimine linnamuuseum@linnamuuseum.ee või 6155184.  

Täpsem info www.linnamuuseum.ee

Loeng kantakse telesillana üle Tartu Ülikooli ruumi Salme 1a-214(aula).

Ametijärguta õpetaja palk tõusis keskmiselt 10,4% 762 euroni, õpetajal 10,3% 865 euroni, vanemõpetajal 8% 949 euroni ning õpetaja-metoodikul 8,1% 1075 euroni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis palk keskmiselt 10%.  

Haridus- ja Teadusministeerium plaanib samalaadset statistikat hakata avaldama iga kohaliku omavalitsuse kohta. Tänavu eraldas riik omavalitsustele munitsipaalkoolide õpetajate palgatoetust 160 miljonit eurot, mullu oli see 143 miljonit eurot. Riik toetas ka sellel aastal omavalitsusi keskmiselt tunduvalt suuremate summadega kui vaja ainult õpetajate miinimumpalkade maksmiseks. Lisaks on tänavu omavalitsustele antud õpetajate palgatoetus sihtotstarbeline, mis tähendab, et kogu toetus peab jõudma koolide palgaeelarvetesse ning seeläbi ka õpetajate palkadesse.  

Ministeerium tunnustab omavalitsusi, kes on neile eraldatud palgatoetuse andnud edasi koolidele, mis on lubanud tõsta õpetajate töölepingujärgset tasu. Samas on ministeerium mures, et mõnedes omavalitsustes kestab õpetajate palkadega seoses segadus, mis on soodne pinnas hirmude ja müütide levimiseks. Kahetsusväärne, et näiteks suurim omavalitsus, Tallinn pole jõudnud ikka veel jaanuaris antud raha koolidele eraldada ja seeläbi õpetajate palka tõsta.  

Keskmine palk, mida omavalitsused suudavad tagada ainuüksi riigi eraldatud õpetaja palgatoetusest, on omavalitsuste lõikes erinev, sõltudes omavalitsuste otsustest, kuidas on haridus- ja koolikorraldust hoitud kooskõlas õpilaste arvu muutumisega.

Saamaks teada, kui palju saab konkreetne omavalitsus maksta õpetajatele palka ainuüksi riigi haridustoetusest (http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=12089), tuleb omavalitsuse palgatoetus jagada õpetajate ametikohtadega, 12 kuuga ning sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga ehk veel 1,34.   Kui aga jagame omavalitsustele eraldatava 160 miljonit ligikaudu 10 870 õpetaja ametikohaga (Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel, andmed sisestavad koolid ise) seejärel 12 kuuga ning sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga, siis saame ainuüksi riigi palgatoetusest õpetaja keskmiseks palgaks 915 eurot.

Tallinna linnale kui Eesti laste- ja rahvarikkaimale omavalitsusele eraldati rahamudeli alusel õpetajate palgarahaks 44,22 miljon eurot. Õpetaja ametikohti oli Eesti Hariduse Infosüsteemi eelmise aasta lõpu andmetel Tallinnas 2636. Kui kasutada eelnevalt viidatud tehet, siis tuleb Tallinna õpetaja ametikoha palgatoetuseks kuus keskmiselt 1040 eurot.  

Riik annab haridustoetust ja sealhulgas palgatoetust omavalitsustele, kes ise otsustavad, kuidas toetust koolide vahel jaotatakse. Palgatõus lepitakse kokku koolijuhi ja õpetaja vahel. Miinimumpalgad (õpetaja puhul alammäärad) on kvalifikatsioonile vastava õpetaja töötasu alumised piirid, millest madalamat tasu ei tohi täiskoormusega töö eest maksta. Tegelik palk on summa, mis on kirjutatud õpetaja töölepingusse. Õpetajate madalaim miinimumpalk on riigikoolides sama, mis munitsipaalkoolides – 715 eurot.   Ühegi õpetaja palk ei tohi jääda väiksemaks õpetajate miinimumpalkadest ehk atesteerimisjärgsetest alammääradest (nooremõpetajal ja õpetajal 715 eurot, vanemõpetaja ja õpetaja-metoodikul vastavalt 736 ja 889 eurot). Klassijuhatajast õpetaja miinimumpalk on 10% kõrgem.

Allikas: HTM-i pressiteade

Juba praegu on olemas koostööleping eestikeelse Kohtla-Järve Järve gümnaasiumiga ja venekeelse Kohtla-Järve Järve gümnaasiumiga, samuti Ahtme ja Sillamäe gümnaasiumiga, kirjutab ERRi uudisteportaal. Koostööleping ootab sõlmimist ka Narva VI kooliga ning lisaks on tihe koostöö Ida-Viru kutsehariduskeskusega.

 „Õpilaste huvi tehnikaainete vastu on äärmiselt suur. Hetkel on meil kolledžis käimas kümme koolitust kooliõpilastele. Läbivad nad koolitusi nagu robootika ja (objektorienteeritud) programmeerimist Scratch. See robootika ja Scratch on tegelikult õpilastel selles uues õppekavas, mis sai kinnitatud, ja sellepärast koolid meie poole väga meelsasti pöörduvad,“märkis kolledži arendusdirektor Mare Roosileht.

Loe ja kuula uudislõiku ERRi uudisteportaalist!

ERRi uudisteportaalis kirjutab Kristjan Port, et kolumnisti poja sõber vastas selgelt ja kindlat, et „Ei ole!“. Seejärel lisas ta, et mitte ükski tema sõpradest ei pea facebooki enam cool’iks. Isegi keegi Leila, kes olnud suur facebooki fänn, polevat enam seda.

Taolised sõnad murdnud tootejuhi motivatsiooni edasi rühkida ja ta andis alla. Ross tõdes, et see pisike ajakirjanduslik episood sundis teda ümber mõtestama oma suhtumist ettevõtte pikaajalisse püsivusse.

Artikkel täismahus ERRi uudisteportaalis.