Vestlusringis osalesid haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kadri Maasik, Tallinna haridusameti juht Andres Pajula ja Pärnu Ülejõe gümnaasiumi direktor Margus Veri. Veri sõnul makstakse õppealajuhatajate ja direktorite palgad sama toetusfondi rahadest, see sisaldab ka kooli juhtimiskulusid, kuid tugispetsialistidele riigilt seni lisaraha ette nähtud pole ja hetkel ei tõuse ka Pärnu tugispetsailistide töötasud. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kadri Maasik avaldas lootust, et mõningane täiendav toetus tugispetsialistide palkadeks tänavu riigilt veel tuleb. Pikemalt loe Delfist.

Samal teemal:

• Jõhvi õpetajad lubatud palgatõusu veel kätte ei saanud
• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi
• Riigilt saavad palka vaid õpetajad

Tihtipeale räägitakse interneti ja moodsa meedia puhul ohtudest, mida nad peidavad ning õpetatakse neid vältima. See on loomulikult tähtis, aga see ei tähenda, et peaksime loobuma kõigest heast, mida internet pakub.

Veebipõhiste saavutuste võistlus pakub noortele võimalust jagada oma moodsa meedia ja interneti läbi saavutatud edusammusid. Konkurss võiks viidata õigusele olla veebipõhise maailma aktiivne liige ning vastutusele tulevaste digitaalsete kodanike ees.

Oodatud on inglisekeelsed kirjalikud tööd (näiteks lühiessee, ajaveebi postitus) või videoformaadis ülevaade (maksimum 2 minutit) Sinu saavutusest. Kasuta oma loovust ja kujutlusvõimet!

Osalemine toimub kolmes kategoorias: alla 9-aastased, 10-14-aastased ja üle 15-aastased õpilased. Võistlustöid saab esitada veebipõhiselt 5. veebruarist 15. märtsini 2013.

Igas kategooriast auhinnatakse parimaid töid. Vanemate kategooriate võitjad (14+) võivad saada ka Insafe võrgustiku veebipõhise turvalisuse saadikuks või osaleda igaaastasel turvalise interneti suvekoolis Rumeenias.

Kõik osalejad saavad elektroonilise diplomi (peale konkursitööde esitamise tähtaega e-kirja teel), mis tõendab võistlusel osalemist.

• Konkursi juhend ja tingimused
• Konkursitöö esitamine 

Refereeritud: Safer Internet Day

Samal teemal: 

• Valmistu Turvalise interneti päevaks
• "Targalt internetis" konverents keskendus noortele ja sotsiaalmeediale
• Täna tähistatakse turvalise interneti päeva

Lapsel peab olema võimalik kaevata koolijuhile ning vastavalt seadusele peab koolijuht reageerima ja midagi tegema, väga sageli pole midagi tehtud ja probleemid muudkui jätkuvad, märkis Haanes. Intervjuud temaga loe Postimehest.

Samal teemal:

• Monitooring annab ülevaate laste õiguste olukorrast Eestis
• TÜ eetikakeskus asub looma hea kooli kvaliteedimärki

Ühiskonnas, kus heitlikkus, informatsiooni üleküllus ning kiirus elamise üha keerulisemaks muudab, on vaja midagi, mis aitab keerulistes valikutes otsuseid teha, ütleb Tartu Luterliku Peetri Kooli (TLPK) üks asutajatest, Triin Käpp, Tartu Postimehele.

Koolikatseid selle tavapärases mõttes kool tegema ei hakka, küll aga kutsutakse kõik lapsed koos vanematega perevestlusele. Triin Käpa sõnul on oluline, et perekond toetaks lapse arengut ning maailmavaadet.

Seetõttu on kooli vastuvõtul eelistatud luterlike koguduste liikmete lapsed aga ka need, kelle vanemad hindavad kristlikke põhiväärtusi. Vastasel juhul võib lapsel tekkida olukord, kus koolis väärtustatakse üht, kodus teistsugust käitumist, selgitas Käpp.

Koolielu portaalile saadetud pressiteates märgib TLPK, et nende puhul on tegemist haridusasutusega, kus kristlikul eetikal ja Eesti rahvuskultuuril põhinev õppekasvatustöö arendab hoolivaid ning isemõtlevaid isiksusi. Oodatakse oma laste õpetamiseks ja kasvatamiseks avaldusi peredelt, kellele on südamelähedased kooli tegevuseesmärgid  ja põhiväärtused.

Vastuvõtt TLPK 1. klassi ja lasteaeda toimub lapsevanema avalduse alusel. Avalduse blanketid ja info saatmise osas on kättesaadaval TLPK kodulehel. Täpsustavaid küsimusi oodatakse meiliaadressile vastuvott@luterlik.edu.ee.

Kool lähtub vastuvõtul lastevanemate koostöövalmidusest ning sarnasest väärtusorientatsioonist.  Eelisjärjekorras võetakse vastu:
- luterlike koguduste liikmete lapsed;
- TLPK töötajate ja MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool liikmete lapsed;
 - Tartu linna ja maakonna lapsed, kelle vanemad hindavad kristlikke põhiväärtusi (sh teiste koguduste liikmed).

Täpsem info kooli ja lasteaia kohta kooli kodulehel.

Samal teemal:

• Tartu Peetri Kool: tahame taastada luterlikku haridustraditsiooni
• Eestis kasvab huvi kristlike koolide vastu

Vaata ERR Uudiste videolõigust, kuidas nad selle ülesandega toime tulid.

Samal teemal:

• Teadussarja Rakett69 2011 võitis Juhan Koppel Pärnust

Jõhvi gümnaasiumi õpetajate palgapäev oli jaanuari lõpus, kuid palgaraha, mis õpetajate arvetele laekus, ei olnud eelmise aasta omast suurem, vahendas ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

"Jõhvi gümnaasiumi ja Jõhvi vene gümnaasiumi õpetajad ei ole veel palgatõusu tunda saanud, kuna eraldised, mis on määratud palgatõusuks, on kinnitatud alles sel nädalal. Konkreetne eesmärk on maksta palgatõus tagantjärgi - veebruarikuu palgaga ka jaanuaris saamata jäänud tasu," selgitas Jõhvi gümnaasiumi direktor Tiit Salvan.

Palgatõusuga seoses on aga ka küsimusi - näiteks võib kõrgema kvalifikatsiooniga õpetajatel sissetulek hoopis väheneda, uus palgasüsteem kaotab õpetajatel motivatsiooni tõsta kvalifikatsiooni ja juhatada klassi. Pikemalt loe ERR Uudistest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Õpetajate täpne palgastatistika riputatakse internetti
• Rakvere tõstis õpetajate palka
• Kõlvart: Tallinna õpetajatele on palgatõus garanteeritud

Täiendavad rühmad lisanduvad olemasolevatesse ja seni muuks otstarbeks kasutatud ruumidesse, lisaks rajatakse moodulrühmasid ning avatakse ka üks uus lasteaed. Kalamajas asuv lasteaed Kelluke on üks kahest lasteaiast, mis saab renoveerimise tulemusena kolm lisarühma. Remont Kellukese lasteaias käib ning peaks valmima veebruari lõpuks.

Lisaks olemasolevate saab Lasnamäe juurde ühe päris uue lasteaia. Ruumipõua leevendamiseks renoveeritakse Kihnu tänav 1 asuv lasteaiahoone, mida seni kasutas Läänemere gümnaasium. Uus lasteaed võtab sügisel vastu 12 rühmatäit lapsi.

Möödunud aastal programmi koostamiseks tehtud prognoos näitab, et 2017. aastaks on Tallinnas juurde vaja ligikaudu 2500 lasteaiakohta. Läinud aastal jäi haridusameti hinnangul puudu umbes 1500 lasteaiakohta, seega tuleks programmi raames luua 4000 lasteaiakohta.

Samal teemal:

• Tallinnas avatakse kaks renoveeritud lasteaeda
• Tallinna kesklinnas panustatakse moodulitest lasteaedadele

Auhinna, mida annavad välja haridus- ja teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur, sai Viimsi kool õpilasteaduse arendamise ja teadmiskeskuse Collegium Eruditionis loomise eest.

Loodusteadused huvitavad õpilasi

Õpetajatöö ja õpilasteaduse koordinaatori tegevus on Peeter Sipelga jaoks tihedalt seotud. „Hea on, et puutun nende õpilastega, kes on teadusetegemisest huvitatud,  pidevalt kokku. Ma näen nende huvisid, kes milles on andekam, kes mida rohkem soovib teha, ja leian nii võimalusi ning edastan infot, kus nad saaksid oma andeid edasi arendada,“ rääkis Peeter Sipelgas.

Kaks aastat tagasi hakkas ta koos füüsikaõpetajaga algklassiõpilastele tegema praktilist loodusteaduste ringi, kus lapsed saaksid lihtsamaid katseid teha. Esialgu mõeldi, et kui tuleb 20 huvilist kokku, on hästi. Aga tuli 40! „Nii hakkas see aasta aastalt kasvama. Tegime kooli juurde teadmiskeskuse Collegium Eruditionis, mis ladina keeles tähendabki  annete arendamise keskust. Minu juhendada on teadusring „Taibu“, mis on mõeldud 2.–5. klassi õpilastele. „Taibus“ käib praegu 130 õpilast,“ selgitas Peeter Sipelgas.

Huvilisele koht laboris

130 õpilast jagunevad kaheksasse gruppi, neli gruppi ühel nädalal ja neli järgmisel. Lisaks juhendab Peeter Sipelgas ka eksperimentaalse loodusteaduse ringi 5.–6. klassi õpilastele, kus rõhk on uurimuslikul õppel ja kasutatakse Vernieri andmekogujaid. See sunnib küsima, kas ringijuhendamist tasustatakse ka või tegutseb õpetaja puhtalt entusiasmist? „Otseselt keegi ei tasusta, aga oleme saanud Eesti Teadusagentuuri toetuse ja selle eest on võimalik veidi töötasu maksta. Lastele on ring sümboolse tasu eest, eesmärk on, et iga õpilasel, kes ringi tuleb, on oma töökoht laboris, ta saab ise teha kõiki asju. Kui lapse silm pärast katset särab, siis see on õpetajale kõige suurem tunnustus,“ lausus Peeter Sipelgas.

Tema sõnul on koolides on palju muusika-, tantsu-, kunstiringe, puudust tuntakse  loodusteadusest, tehnoloogiast , täppisteadustest. Viimsi kooli teadmiskeskuses on lisaks veel matemaatikaringid, arhitektuuriring, multimeedia- ja robootikaring, Rebase Ruudi loodusring ja palju-palju teisi võimalusi, vt kooli kodulehelt.

Ringide juhendajad ei ole ainult oma kooli õpetajad, on ka Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengid. „Minu ülesanne on olnud ka see, et Viimsi kool on saanud kõigi Eesti ülikoolide koostööpartneriks. Kes teab, võib-olla tulevad need tudengid kunagi meile õpetajaks,“ loodab Peeter Sipelgas.

Erialalt on Peeter Sipelgas põhikooli loodusainete õpetaja, Viimsi keskkoolis annab ta keemiatunde 8.-11. klassini. Ainetundide arvu poolest on see päris paras koormus, lisaks veel 12b klassi juhatamine. „Kui Viimsi kooli tööle tulin, siis sel ajal kui uus maja avati, 2006, pandi mujalt tulnud lastest kokku eraldi väike klass, 16 õpilast. Täna oleme saanud Viimsi kooli kõige suuremaks klassiks, 34 õpilast.“

See on suur hulk noori, kes nädala jooksul teie keemiatunnist läbi käib. Kuidas te jõuate iga õpilaseni, nagu ühe hea õpetaja puhul eeldatakse?

„Nagu õpetaja peaks jõudma, jah… See on väga keeruline, eriti sellise klassi suuruse juures, kus mul on 24+ õpilast, gümnaasiumis korraga 35 õpilast klassiruumis. Esimene veerand läheb puhtalt selle peale, et õpid õpilasi tundma. Kes aines tugevamad on, eks neile saab midagi juurde anda, kes vajavad järelaitamist, nende jaoks teen konsultatsioone. See igaüheni jõudmine on väga ilus illusioon..“

Aga klassijuhataja roll?

„Klassijuhataja rollid erinevates kooliastmetes on niivõrd erinevad. Olen püüdnud olla ennekõike partner, kelle poole võivad lapsed murede-rõõmudega pöörduda. Olen õnnelik, et mul on hästi toredad lapsevanemad. See on tõesti klassijuhataja suur õnn, kui lastega saad kaasa toredad vanemad.“

Töötate õpetajana 10, 15, 25 aastat… Inimesele väljastpoolt võib paista, et näe, ei teegi karjääri. Kuidas selle karjääriga ikkagi on?

„Olen olnud tegelikult ka koolidirektor (Peeter Sipelgas töötas Võsu koolis – toim) Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on oluline, et jõuaks positsioonilt kõlava nimetusega ametini. Minu jaoks on oluline, et saaksin end teostada. Et leiaksin tegevuse, mis tekitab minus rõõmu, hea tunde, et ma naudiksin seda tegevust. Haridusmaastikul on võimalik selliseid kohti leida, karjääri tegemiseks ei pea direktoriks hakkama. Kui aineõpetaja leiab lisaks õpetamisele oma töösse veel mõne nüansi, tegevuse, mis talle rõõmu pakub, siis see on super.“

Samal teemal:

• Keemia õppematerjale Koolielus
• Martin Saar: koolide konkurents minu maailmapilti ei mahu
• Koolielu konkurss tõi juurde uusi juhendeid tööks digiandmekogujaga

Kõige rohkem registreerus eksaminande eesti keele riigieksamile – 8221 registreerunut, teatab Innove. Eesti keel on eesti õppekeelega gümnaasiumilõpetajatele kohustuslik riigieksam.

Eesti keele kui teise keele riigieksamile, mis on kohustuslik vene õppekeelega koolides gümnaasiumilõpetajatele ja põhihariduse baasil vene õpperühmades õppivatele kutseõppeasutuste õpilastele, registreerus 2681 eksaminandi.
Vene keele eksami, mis on vene õppekeelega koolide õpilastele valikeksam, valis 1398 eksaminandi.

Varasemate aastatega sarnaselt on rohkem valitud inglise keele (6805 eksaminandi), ühiskonnaõpetuse (5873 eksaminandi) ning matemaatika (4674 eksaminandi) riigieksamit.
Bioloogia riigieksamile registreerus 2302 eksaminandi, geograafia riigieksamile 1238, ajaloo riigieksamile 963, keemia riigieksamile 739 ning füüsika riigieksamile 607 eksaminandi.
Vene keele võõrkeelena riigieksami valinute arv on 378, saksa keele puhul 220 ning prantsuse keele riigieksami on valinud 42 eksaminandi.

Võrreldes eelmiste aastatega on kõige suurem muudatus geograafia ja keemia eksamisooritajate arvudes. „Geograafia ja keemia eksaminandide arvu languse põhjus peitub tõenäoliselt 10. ja 11. klasside õpilaste väheses huvis sel aastal neid eksameid sooritada,“ ütleb SA Innove testide korralduskeskuse juhataja Andres Ääremaa. „Kuna järgmisest aastast on gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks kolme kohustusliku riigieksami – eesti keele, matemaatika ja võõrkeele sooritamine, ei ole siis lõpetavatel noortel otsest põhjust sel aastal eksameid sooritada.“

Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad õpilased sooritama vähemalt kolm riigieksamit. Riigieksameid on võimalik teha ka enne lõpuklassi, kui eksamiaine gümnaasiumiastme kohustuslikud kursused on läbitud.

Möödunud, 2012 aastal registreerus riigieksamitele 18 233 eksaminandi, nendest 15 198 olid gümnaasiumi ja 1807 kutseõppeasutuse õpilast ning 1228 gümnaasiumi varemlõpetanut.

Samal teemal:

• Riigieksami ebaõnnestumisel saab tänavu kordustöö kiiremini teha

Eesti õpilasfirmade laada süda on Kristiine keskuse parklapoolse uue osa aatriumi esimesel korrusel. Õpilasfirmade müügiboksid kulgevad esimesel korrusel mööda koridori Prisma poole ja teisel korrusel uue osa aatriumist vana osa aatriumini välja. Õpilasfirmade tegevuse ampluaa on lai: alates kehahooldustoodetest, lugemislampidest ja ökokaussidest kuni erinevate teenusteni (juuksur, video monteerimine, reklaamiteenus jne) välja.

Laat avatakse pidulikult kell 12, avasõna saab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Tutvu päevakava ja osalevad õpilasfirmadega Junior Achievemendi kodulehel.

Fotol Aravete keskkooli õpilasfirma Sõnaväänits võõrkeelsete sõnade õppimiskaardid. Foto: Junior Achievement.

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: majandus ja ettevõtlus
• Koolielu ettevõtlusõppe kogukond
• Õpilasfirmad võtavad joonele
• Kes jääb koolitööga jänni, saab abituriendilt abi
• Tartu Kunstigümnaasiumis alustab projekt "Ettevõtlikuks läbi õpilasfirma"