"Me kindlasti vaatame seadusandluse tasandil uuesti läbi, milliseid võimalusi on vaja täpsustada või suurendada ja anda veel rohkem õpetajale kindlust, et neid võimalusi on," ütles ta ERR-i uudisteportaalile.

Repsi sõnul näitavad hiljutine Tõstamaa koolikiusamise juhtum ja ka mitmete õpetajate arvamusavaldused haridusfoorumites, et praegu seaduses sätestatud mõjutusvahendid väga tihti ei tööta.

"Me panime sisse väga pika rea mõjutusvahendeid (võimalus õpilane klassist välja saata, saata eraldi rühma ja võtta abiõpetaja), minu küsimus on miks nad ei tööta. /.../ On see finantsid, oskused, julgus, teadlikkus?" Pikemalt loe ERR Uudistest.

Samal teemal:

• Psühholoog: õpetajate autoriteedile peab rohkem tähelepanu pöörama
• Koolivägivallajuhtum Tõstamaal: õpilased mõnitasid õpetajat
• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi

"Üks teemadering, mis sellega seostub, on tugispetsialistide olemasolu ja nende hea töö. Teine asi on õpetajate ettevalmistuse ülevaatamine selle nurga alt, et kui on erivajadustega lapsed koolis, et kuidas siis tulla toime taoliste õpilastega," ütles Klaas ERR-i uudisteportaalile.

Klaasi sõnul peab õpetaja üldpedagoogilist ettevalmistust kindlasti tugevdama. "Lisaks aine teadmistele peab õpetaja üldpedagoogiline kompetents olema tugevam, et ta oskaks oma ainet õpetada ja olla tugev ja hea õpetaja," lausus ta.

Samal teemal:

• Psühholoog: õpetajate autoriteedile peab rohkem tähelepanu pöörama
• Koolivägivallajuhtum Tõstamaal: õpilased mõnitasid õpetajat
• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi

Osalema on oodatud koolide 1. - 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.

"Tere, Kevad!" eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 36 Eestis levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse.

Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits).

Foto: Stockvault

Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi. Seda, millised kevadekuulutajad Eestimaa eri paikadesse ilmunud on ehk kui kaugele kevad Eestis arenenud on, saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised. Samuti on veebis kättesaadavad ka eelmiste aastate tulemused.

Lisaks vahetutele loodusvaatlustele sisaldab "Tere, Kevad!" ka mitmeid teemakohaseid lisategevusi: toimub piltide joonistamine kevadekuulutajatest, luuletuste kirjutamine ning kevadfotode konkurss.
Jätkub ka väga populaarne loodusteemaline viktoriin kahes vanuserühmas, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis.

"Tere, Kevad!" on olnud laste hulgas väga populaarne, nii avastasid eelmisel aastal kevadet kokku üle 8000 lapse ligi 260 koolist ja lasteaiast. Arvukat osalust ootame ka seekord. Loodushariduslik ettevõtmine "Tere, Kevad 2013!" saab teoks Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel, korraldavad MTÜ Studio Viridis Loodusharidus ja SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus.

Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel. Korraldajad paluvad õpetajatel osalevad grupid registreerida veebruari lõpuks.

Veebruaris toimuvad koolitused õpetajatele, kel puudub varasem kevadvaatlustes osalemise kogemus. Koolitused toimuvad 18.02 Tartus ja 22.02 Tallinnas. Lisainfo ja koolitusele registreerumine toimub samuti projekti veebilehel (Koolitus).

Lisainfo: kevad.org@irc.ee

Eesti koolide õpetajaid ja juhte on registreerunud 14 pühapäevakoolist üle Euroopa, teatab Saksa-Eesti Selts Berliinis/ Berliini Eesti Kool.

Kohtumise eesmärk on arendada väljaspool Eestit eesti keele ja kultuuri hoidmisega tegelevate pühapäevakoolide ja seltside koostööd, vahetada kogemusi ja pakkuda erialast koolitust. Osalejad saavad tutvuda Berliini Eesti kooli õppetööga, kuulata pedagoogika ning eesti keele ja kultuuri teemalisi ettekandeid ning võtta osa töötubadest. Üritust muudavad meeldejäävamaks ühine Berliini tutvustav jalutuskäik, Helin-Mari Arderi Trio kontsert, Eda Ahi luule poetessi enda esituses ning Andrus Kiviräha monoetendus „Aabitsa kukk“ Eesti Draamateatri näitleja Tõnu Oja esituses.

Neljas kord
Eesti keelt võõrsil väärtustav üritus toimub neljandat korda. Samalaadsed kokkutulekud on varasematel aastatel toimunud Saksamaal Hamburgis ja Münchenis ning Hollandis. Algselt ühepäevasest paari Saksamaal tegutseva eesti kooli juhtide kohtumisest oli eelmisel aastal Hollandis saanud kolmepäevane ja rohke osavõtuga üle-euroopaline sündmus.

Berliini Eesti Kool alustas viis aastat tagasi laste mängu-ja lauluringina, tänaseks tegutsetakse kaks korda kuus kolmes vanuserühmas kolme õpetaja juhendamisel. Juriidiliselt kuulub kool Berliini Saksa-Eesti Seltsi alla.

Emakeelepäevade korraldaja tänab Eesti Instituuti, Rahvuskaaslaste programmi, Eesti Vabariigi Suursaatkonda Berliinis, Emakeele Seltsi, Saksa-Eesti Seltsi Berliinis, Eesti Draamateatrit, haridus- ja teadusministeeriumi ja teisi lahkeid toetajaid.

Sel semestril õpitakse akadeemias itaalia ja hispaania keelt ja kultuuri, traditsioonilist ja tänapäevast Hiinat, antropoloogiat, psühholoogiat, kommunikatsiooni, fotograafiat ja rahvusvahelisi suhteid, teatab Tallinna Ülikool. Vene keelt kõnelevatele noortele toimub Tallinna giidi algkursus.

Õpilasakadeemia on suunatud gümnaasiumi- ja kutsekoolinoortele, et soodustada elukutse teadlikumat valikut ning toetada kohanemist üliõpilaseluga tulevikus. Kursusi viivad läbi Tallinna Ülikooli õppejõud, lisaks oma valdkonna tipud väljastpoolt ülikooli. Tänaseks on Õpilasakadeemias õppinud ligi 3500 noort üle Eesti.

Õpilasakadeemia projekti toetab haridus- ja teadusministeerium.

Lisainformatsioon:
Kadri Eisenschmidt
Õpilasakadeemia projektijuht
640 9369
akadeemia@tlu.ee
www.tlu.ee/akadeemia

Foto: Stockvault

Samas peanäitusesaalis avati kauneimatest raamatutest näitus, kus lisaks eksponeeritakse Eesti Kirjastuste Liidu liikmete ja Soome kauneid raamatuid. Igal aastal toimuvatel raamatukujunduse konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” valivad asjatundjatest koosnevad žüriid aastase raamatutoodangu seast välja kujunduselt, tüpograafialt ja teostuselt parimad raamatud, märgib Rahvusraamatukogu oma pressiteates. 25 kauneima raamatu võistlusele esitas 77 kirjastajat 168 raamatut. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.

”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.

„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik.

Rahvusraamatukogu. Foto: Merje Pors.

Näitust „25 kauneimat Eesti raamatut” saab aasta jooksul veel näha nii Eesti kui ka välismaa raamatukogudes toimuvatel näitustel, Tallinna ja Frankfurdi raamatumessil, samuti osalevad need maailma kauneimate raamatute konkursil Leipzigis. Märtsis on Eesti kauneimad raamatud vaatamiseks välja pandud Soome Rahvusraamatukogus.

Kauneimate raamatute konkurssi korraldavad alates 1999. aastast Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liit ja alates eelmisest aastast lisandus korraldajana Eesti Lastekirjanduse Keskus.

25 kauneimat Eesti raamatut 2012
Zürii esimees Dan Mikkin, Eesti Kujundusgraafikute Liit
Sari:
1) SÜDAMETARKUSE KLASSIKA
Kujundaja: Angelika Schneider
Kirjastaja: Pilgrim
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

2) Pentti Saarikoski
LUULETUSED
Kujundaja: Asko Künnap
Kirjastaja: Tuum
Trükikoda: Pakett

3) Albert Trapeež
ARMASTADES
Koostaja: Leonhard Lapin
Kujundaja: Tiit Jürna
Fotograaf: Koit Raudsepp
Kirjastaja: Eesti Keele Sihtasutus
Trükikoda: Pakett
Eesti Rahvusraamatukogu eriauhind Kuldraamat

4) Mart Kalm
RANNALINN, SEENRÕDU JA VIINAKAPP.
PÄRNU LINNAARHITEKT OLEV SIINMAA
Kujundajad: Aleksandr Zverev, Emil Urbel
Fotograaf: Martin Silplane
Kirjastajad: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

5) KAIDO OLE 2007–2012
Koostajad: Kaido Ole, Maria-Kristiina Soomre
Kujundaja: Indrek Sirkel
Kirjastaja: Temnikova & Kasela Galerii
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda
Tiia Selli

6) RÕÕMUS MIIA
Kujundaja ja illustraator: Katrin Ehrlich
Kirjastaja: Dolce Press
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

7) Kertu Saks, Aare Baumer
TEISTMOODI FÜÜSIKARAAMAT
Kujundaja: Lea Tammik
Illustraator: Kristi Kindel
Fotograaf: Kristjan Lepp
Kirjastaja: Ajakirjade Kirjastus
Trükikoda: Print Best

8) Indrek Oper
EESTI KÖITEMÄRGISED 1840-1940
Kujundaja: Piia Ruber
Köitemakett: Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased Anne Meesit, Anneli Metsmaa, Anneli Filipov, Mari-Lii Hirsik, Jass Reilent, juhendaja professor Lennart Mänd
Kirjastaja: Eesti Rahvusraamatukogu
Trükikoda: Printon
Antalis AS eripreemia parima paberikasutuse eest

9) Friedrich Reinhold Kreutzwald, Aino Voolmaa
KREUTZWALD VIRUMAA RAHVARÕIVASTEST
Koostaja: Tiina Tael
Kujundaja: Angelika Schneider
Kirjastaja: Eesti Rahva Muuseum
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

10) Maria Lee
STEREOMEETRIA. LUULETUSED
Kujundaja: Martin Rästa
Fotograaf: Gabriela Liivamägi
Kirjastaja: Verb
Trükikoda: Pakett

11) Maria Helen Känd
ÜLE ÄÄRE
Kujundaja: Jaan Sarapuu
Kirjastaja: Steamark
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

12) Ann Ideon, Gabriela Liivamägi
BOHEEMLASTE KÖÖK
Kujundaja: Martin Rästa
Fotograafid: Gabriela Liivamägi, Tõnis Liivamägi
Kirjastaja: Menu Kirjastus
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

13) Mihkel Kaevats
UNGARI KIRSID JA TEISI LUULETUSI
Kujundaja: Valter Jakovski
Kirjastaja: Pegasus
Trükikoda: Pakett

14) Birk Rohelend
MORBIDAARIUM
Kujundaja ja illustraator: Elina Kasesalu
Kirjastaja: Roheline Kuu
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

15) Andrus Rootsmäe
ÄRAKÄIJA SAAGA
Kujundaja: Peeter Paasmäe
Illustraator: Regina Lukk-Toompere
Kirjastaja: Elmatar
Trükikoda: Greif

16) Kaupo Laan
EESTI VABARIIGI MÜNDID JA RAHAREFORMI MEDALID
Kujundaja: Angelika Schneider
Kirjastaja: Kaupo Laan
Fotograaf: Kaspar Orasmäe
Trükikoda: Printon

17) Peeter Sauter
MÄRKMEID VAESTE KIRJANIKE MAJAST
Kujundajad: Katrin Valdre, Sven Saag
Illustraator: Manfred Vainokivi
Kirjastaja: Kirjanik
Trükikoda: Pakett

18) Jaak Juske
LOOD UNUSTATUD TALLINNAST
Kujundaja: Mart Kivisild
Kirjastaja: Pegasus
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

19) Erik G. Verg
VAIMUSTUSE TIIVUL. Lapsepõlve- ja noorusmälestused Baltikumist
Kujundaja: Angelika Schneider
Kirjastaja: Nornberg & Co
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

20) Peeter Sauter
WANRADT-KOELLI KATEKISMUS. TARGA LAPSE RUMAL RAAMAT
Kujundaja: Margus Tamm
Illustraator: Mihkel Kleis
Kirjastaja: Kirjanik
Trükikoda: Pakett

21) Aino Pervik
RÄNDAV KASSIEMME
Kujundaja ja illustraator: Catherine Zarip
Kirjastaja: Tammerraamat
Trükikoda: Printon

22) Venedikt Jerofejev
MOSKVA–PETUŠKI
Kujundaja: Andres Rõhu
Kirjastaja: Tänapäev
Trükikoda: Greif

23) Kätlin Kaldmaa
LUGU KEEGI EIKELLEGITÜTRE ISAST
Kujundaja: Mai Grepp
Illustraator: Marge Nelk
Kirjastaja: Ajakirjade Kirjastus
Trükikoda: Print Best

24) Tiia Mets
VAHVA TOOMAS. VANA TOOMASE LEGEND
Kujundaja: Piret Niinepuu-Kiik
Illustaraator: Tiia Mets
Kirjastaja: Päike ja Pilv
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

25) Andrei Ivanov
HANUMANI TEEKOND LOLLANDILE
Kujundaja: Anne Pikkov
Kirjastaja: Varrak
Trükikoda: Greif

5 KAUNEIMAT EESTI LASTERAAMATUT 2012
Zürii esimees Piret Niinepuu-Kiik, Eesti Kujundusgraafikute Liit
1) Aapo Ilves
MUINASJUTUD LASTELE JA SUURTELE
Illustraator ja kujundaja: Regina Lukk-Toompere
Kirjastaja: Futu Print
Trükikoda: Print Best Trükikoda

2) Piret Raud
KOLM SOOVI
Illustraator: Piret Raud
Kujundaja: Villu Koskaru
Kirjastaja: Tänapäev
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

3) Tiia Mets
VAHVA TOOMAS. VANA TOOMASE LEGEND
Illustraator: Tiia Mets
Kujundaja: Piret Niinepuu-Kiik
Kirjastaja: Päike ja Pilv
Trükikoda: Tallinna Raamatutrükikoda

4) Daniil Harms
SIIL JA SIISIKE
Illustraator: Priit Pärn
Kujundaja: Villu Koskaru
Kirjastaja: Tänapäev
Trükikoda: Greif

5) Andres Noormets
KÕIGEL ON MAAILMAS KOHTA
Illustraator: Anni Varm
Kujundaja: Taavi Varm
Kirjastaja: Ajakirjade Kirjastus
Trükikoda: Print Best Trükikoda

Žürii eripreemia
Kristi Kangilaski
PÄIKE LÄHEB PUHKUSELE
Illustraator ja kujundaja: Kristi Kangilaski
Kirjastaja: Päike ja Pilv
Trükikoda: Printon
Eesti Kujundusgraafikute Liidu eripreemia noorele kunstnikule
Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia

Aino Pervik
RÄNDAV KASSIEMME
Illustraator ja kujundaja: Catherine Zarip
Kirjastaja: Tammerraamat
Trükikoda: Printon

Võistluse eesmärk oli anda õpilastele võimalus näidata oma teadmisi ja oskusi nuputamise, arvutamise, loogika vallas ning pakkuda ühiselt töötamise kogemust  meeskonnas. Võistlusel osales 26 Tallinna kooli 3-liikmelised võistkonnad. Mõttemängude õpetaja Ants Soosõrv tutvustas  õpetajatele Jaapani mõttemänge. Võistluse  korraldasid Tallinna Õpetajate Maja algõpetuse ainesektsioon ja Jakob Westholmi gümnaasiumi algklasside ja reaalainete õppetoolid. Korraldusmeeskonda kuulusid  GAG-i ja Kadrioru saksa gümnaasiumi õpetajad. Võistlust toetasid Tallinna Õpetajate Maja, Jakob Westholmi SA, kommivabrik Kalev, Saku Õlletehase AS, GAG-i ja JWG lapsevanemad. Täname kõiki õpilasi, juhendajaid-õpetajaid ja toetajaid! Kohtumiseni järgmisel aastal!

Kersti Uudelt, Jakob Westholmi gümnaasiumi õppealajuhataja

“Kuna Kuressaare filiaal töötab üsnagi optimaalselt ja jääks töötama ka tulevikus, on sulgemisplaan suhteliselt arusaamatu,” ütles lapsevanem Indrek Teppan ajalehele Saarte Hääl. “Miks ma peaksin oma lapse Kallemäele viima, kui Kuressaares on tema jaoks kõik tingimused loodud?”

Teppani sõnul kolmapäevasel koosolekul lapsevanemate arvamust filiaali sulgemise suhtes ei küsitudki. “Küsisin, kas keegi on selle poolt, et kolida filiaal Kallemäele,” lausus Teppan. “Ei tulnud ühtki jaatavat vastust.”

“Mismoodi see elu olema hakkaks, selgust küll ei saanud,” tõdes lapsevanemana koosolekul osalenud Argo Kirss, Kuressaare sotsiaaltöö abilinnapea. “Kuidas sa saad millegi poolt olla, kui selle kohta midagi ei tea?”

Võtmeküsimus on transport

Nii Teppani kui ka Kirsi sõnul on võtmeküsimus just laste sõidutamine kooli ja tagasi. “Kummaline, et Kallemäe kooli enda poolt ei tulnud selle koha pealt ühtki ideed,” imestas Teppan. Tema sõnul võib igapäevane sõit Kallemäe ja kodu vahet olla vähemalt osale lastest liiga pikk.

“Näiteks Kuressaarest 30 kilomeetri kaugusel elavate laste teekond edasi-tagasi muutub sajakilomeetriseks,” tähendas Teppan. “Lastel, kes käivad Lääne-Saaremaalt, ei olegi võimalust sel juhul koju minna, nad peaksid jääma internaati,” lisas Kirss.

Teppan leiab, et Kuressaares kuus aastat tegutsenud “toimetulekukoolis” on selle õpilastele olemas kõik vajalik.

“See maja on ju ainult projekteeritud ja ehitatud täpselt neid lapsi arvestades,” lausus ta. “Ainuke, mida pole, on staadion ja ujula, aga arvan, et hooldus- ja toimetulekuklassi õpilased ei saaks neid ehk niikuinii kasutada.”

Ka on lastel Teppani hinnangul linnas võimalik saada rohkem rehabilitatsiooniteenuseid.

Samal teemal:

• Kuressaare toimetulekukooli tulevik küsimärgi all

See on meeletu igatsus, mis nendes lastes peitub, ja eriti mõjub ema äraolek, ütleb Pillmann Õpetajate Lehele. „Üks laps tahab sel päeval, kui ema jälle teele asub, kindlasti kodus olla ja teda ära saata. Teine laps, kes elab koos vanaemaga, peab igal õhtul enne uinumist emaga Skype’i kõne - see on kindel rutiin, vajadus kuulda ema häält.”

Psühholoog ei tohi siiski koos lastega halada ega nende kurbust suurendada, vaid üritab olukorda normaliseerida. Lapsele on oluline teada, miks ja kui kaua see kestab, ja et vanemad armastavad teda endiselt. Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Võõrsil töötava vanema laps ei tohi üksi jääda

"Viimastel nädalatel on avalikkuses palju räägitud sellest, kuidas haridusvalikud meie tuleviku teid kujundavad. Tõsi on see, et iga inimene vajab mingi eluetapil toetust oma õppimis- või tööalaste valikute tegemiseks. Karjääriteenused on olemas just selleks, et inimesi nende valikute tegemisel abistada ning sedasama eesmärki kannab ka vastvalminud kontseptsioon (tutvu sellega siin)," ütles SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse juhataja Margit Rammo.

Kontseptsioon esitab strateegilised eesmärgid, meetmed, indikaatorid ja sihttasemed; toob välja karjääriteenuste süsteemi osalised ja nende rollid ning kirjeldab kontseptsiooni elluviimist ja hindamist.

Karjääriteenuste kontseptsioon keskendub neljale arengusuunale: teadlikkus teenustest ja nende kättesaadavus, koostöö ning kvaliteet. „Aastal 2011. läbi viidud karjääriteenuste süsteemi uuring tõi esile, et elanikud ei ole teadlikud, et neil on võimalik saada tuge oma õppimis- ja tööalaste valikute tegemisel. Kontseptsiooni abiga püüame selle lünga täita“, sõnab SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse juhataja Margit Rammo.

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus töötas kontseptsiooni välja koostöös partneritega. Kaasatud olid: Karjääriteenuste Koostöökogu liikmed, koolijuhid, karjäärispetsialistid, kohalike omavalitsuste esindajad ja teised huvigrupid. Kontseptsiooni elluviimise ja juhtimise eest vastutab haridus- ja teadusministeerium, tegevuste elluviimist koordineerib SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus.

Karjääriplaneerimine on elukestev muutuste, õppimise ja otsustamise protsess, mis kujundab inimese karjääri ja toetab tema eesmärkide saavutamist. Karjääriplaneerimist toetavad riikliku ja erasektori poolt pakutavad karjääriteenused: karjäärinõustamine, karjääriõpe ja karjääriinfo vahendamine. Karjääriteenuste arendamise eesmärk on Eesti inimeste elukvaliteedi tõstmine, et iga inimese elu oleks täisväärtuslik tema enda jaoks ning kooskõlas ühiskonna ootustega.

Samal teemal:

• Trükis lapsevanematele - kuidas toetada oma lapse valikuid?