Voltri ütles BNS-ile, et statistikat õpetajate koolikiusamise ohvriks langemise kohta ei ole seni tehtud. "Ka koolide enda initsiatiiv on siiski see, et need asjad pigem jääksid kooli seinte vahele. Kohati vahest midagi juhtub, aga ma pigem siiski ei julgeks nüüd väita, et see trend oleks," lisas Voltri.

Voltri sõnul oleneb koolikiusamise ohvriks langemine ka õpetaja persoonist ja konkreetsest klassist. "Antud juhul oli tegemist siiski erivajadustega õpilaste klassiga, mis ei tähenda kuidagi, et seda saaks õigustada," sõnas Voltri.

"Kui koolis on eraldi selline klass, siis kindlasti ei piisa sellest, et me teeme sellise eraldi klassi, vaid seal tuleks siis ka vastavad tugimeetmed kasutusele võtta, nendega eraldi tegeleda, neile pakkuda vastavaid teenuseid ehk siis psühholoogi, sotsiaalpedagoogi eritähelepanu ja nii edasi," ütles Voltri. Tema hinnangul ei ole kindlasti õige saata sellise klassi ette eriväljaõppeta õpetaja.

Möödunud pühapäeval ilmus internetikeskkonda YouTube video, kus Pärnumaa Tõstamaa keskkooli õpilased mõnitavad, nügivad ja alandavad klassi ees olevat õpetajat, võttes talt ära küll pastakat, küll kriiti, togides teda demonstratiivselt jala või kätega ning määrides tema pintsakut. Kooli direktori kinnitusel oli tegu kasvatusraskustega klassi õpilastega.

Politseiametnikud on kooli töötajatega suhelnud ja jätkavad tegevusi, et toimunu asjaoludes selgusele jõuda ning kujundada juriidiline seisukoht.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas teisipäeval oma Facebooki lehel, et kõik oma ala hästi valdavad õpetajad ei suuda ega peagi suutma probleemsete noortega hakkama saada.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Aivar Haller:koolikiusu raviks uus aine - suhteõpetus
• Psühholoog: õpetajate autoriteedile peab rohkem tähelepanu pöörama
• Koolivägivallajuhtum Tõstamaal: õpilased mõnitasid õpetajat
• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi

Näitus tutvustab külastajatele inimese anatoomiat, patoloogiat ja embrüoloogiat, teatab AHHAA keskus. Kogule pani 1890. aastal algusel kuulus meditsiiniprofessor August Antonius Rauber. Professori hoolsa ja oskusliku töö tulemusena on kollektsioonis mitu tuhat eksponaati, millest AHHAAs saab vaadata kõige erilisemaid.

„Tegemist on maailmatasemel unikaalse koguga, millel on suur ajalooline väärtus,“ ütles näituse projektijuht Maie Toomsalu. „Selles näituses pole midagi hirmsat, sest juba kogu rajaja Rauber leidis, et inimeses on kõik ilus.“

AHHAAs on eksponeeritud mitusada märg- ja kuivpreparaati 25 vitriinis. Näitusel saab ülevaate kogu inimese kehast - seal näeb nii terveid organeid kui ka erinevate haigusnähtudega preparaate. Näituse uusimateks eksponaatideks on 2012. aastal annetatud sapikivid.

TÜ meditsiinikollektsioonid asuvad Tartu AHHAA tehnoloogiasaali 2. rõdul ning sinna pääseb AHHAA majapiletiga. Kolmapäevast pühapäevani on näitust assisteerimas asjatundlik giid, kes tutvustab väljapanekut ning räägib selle ajaloost.

Näitusel on pildistamine ja filmimine keelatud ning alla 12-aastastele lastele on sissepääs ainult koos täiskasvanuga. Näitus jääb AHHAAsse kaheks aastaks ning kuna eksponaate on tunduvalt rohkem kui praegu väljas, siis on kokku plaanis selle aja jooksul AHHAAs näidata nelja näitust.

August Antonius Rauber (1841-1917) rajas 1890. aastal anatoomiamuuseumi TÜ vanasse anatoomikumi ja see oli avatud nii üliõpilastele kui ka linnarahvale. Tänasel päeval tunneb maailm Rauberit eelkõige tema kuulsa õpik-atlase järgi, mille esimene trükk ilmus 1886. aastal ning on ka praegu müügil ja kasutuses.

Näituse kohta leiab lisainfot siit: http://www.ahhaa.ee/pusinaitused/tu-kollektsioonid-ahhaas/

Üks asi on õpetajaõppe uue programmi väljatöötamine ja juurutamine, spetsiaalsete tugiisikute ja (abi)õpetajate koolitamine ning õpetajate täiendkoolitus, aga vähemalt sama oluline on viia kooli õppekavasse sisse omaette ainena suhtlemisõpetus, mille käigus lapsed ja noored õpivad eakohaselt suhteid väärtustama, neid looma, hoidma ja vajadusel lõpetama, kirjutab Haller. Pikemalt loe tema arvamust Postimehest.

Samal teemal:

• Psühholoog: õpetajate autoriteedile peab rohkem tähelepanu pöörama
• Koolivägivallajuhtum Tõstamaal: õpilased mõnitasid õpetajat
• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi

"Kui koolis on selline situatsioon, siis on see pedagoogilises mõttes täiesti erakorraline olukord, kui valitseb selline õpilaste diktatuur õpetaja üle," ütles Ots ERR Uudistele.

Ta rõhutas, et kasvatusraskustega õpilastega peab ikkagi tegelema õpetaja, kes suudab end kehtestada, sealjuures üks võimalus end kehtestada on autoriteedi ja eneseväärikusega. "Ta on nõudlik, aga mitte kuri, karm, aga mitte julm," ütles Ots. Teine võimalus enese kehtestamiseks on Otsa sõnul nö "semutsedes", kuid see töötab siis, kui inimene veidi taganeb õpetaja rollist ja muutub õpilastele omamoodi meistriks või mentoriks.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Koolivägivallajuhtum Tõstamaal: õpilased mõnitasid õpetajat
• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi

Pärnu loodusmaja ja keskkonnainvesteeringute keskuse algatatud merebioloogia õppeprogrammis osalevad Lindi lapsed löövad oma teadmistega pahviks enamiku täiskasvanutest, vahendas ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Pärnu loodusmaja merebioloogist juhendaja Jüri Tensoni vedamisel õpiti, kuidas  merel ellu jääda, ja mõõdeti prügi kogust, mis mererandades vedeleb.

"Mul on eriti hästi meeles see, kui me olime õues, otsisime lume pealt jälgi ja mina leidsin lumegeko jäljed," meenutas üheksa-aastane Emily Moorits.

"Meie lapsed tulid tagasi ja rääkisid mulle meduusidest, millimallikatest ja kalatäidest. Ma ütlesin, et ei ole võimalik, et selline asi paneb lastel silmad särama, ja kutsusin Jüri vestlusele, et selline mõju on olnud juba nädal aega ja nüüd peab midagi ette võtma," ütles Pärnu loodus- ja tehnikamaja direktor Kaire Narva. Pikemalt loe ERR Uudistest.

Kooli direktor Aare Külaots märkis Pärnu Postimehele, et 28. jaanuar läheb kooli ajalukku päevana, millal tõepoolest jäid lapsed töötajate haigestumise tõttu koolisöögita, sest ei olnud võimalik toitlustamist nii kiiresti ümber korraldada.

Teisipäevaks organiseeris kool lastele hädapärase toidu, mida jagatakse koolisööklast õpilastele tükikaupa. “See on pigem oode – soe jook, jogurt ja muud sellist,” rääkis Külaots. “Olukord on tõsine ja palume, et õpilased sööks kodus hommikul ja vajadusel pandaks neile ka midagi kaasa.”

Kerkima hakkavad uued lustlikud talvised eksponaadid, mis tervitavad muuseumikülastajaid juba alates veebruarist, teatab muuseum oma pressiteates.

Esmakordselt ajaloolisse Varbuse hobupostijaama sisehoovi rajatav lumelinn annab maanteemuuseumile võimaluse pakkuda aktiivset tegevust ka talvisel hooajal. Rajatava lumelinna näol on tegemist talvise liikluslinnaga, kus sõiduvahenditeks on kelgud ja teised liulaskmiseks sobivad vahendid.

Lumelinna planeeritavate ehitiste esialgsed kavandid vormisid kunstikooli õpilased savisse. Noored kunstnikud katsetasid kõikvõimalikel teemadel, valikust ei puudunud ka muuseumile omased suured teehooldusmasinad ja käänulised liiklusrajad. Savist koopia sai ka muuseumi auväärne esimene motoriseeritud teehöövel Bitvargen.

Milliseks kavandatav lumest liikluslinn täpselt kujuneb, selgub juba ehitamise käigus. Igal juhul saavad olema kõik lumelinna olulisemad komponendid nagu liumäed, tunnelid, koopad jms. „Talvise liikluslinna näol lisanduvad muuseumisse nii mõnedki põnevad „eksponaadid“ ning kui tavaliselt palume külastajatel eksponaate mitte puutuda, siis sedapuhku on see täiesti lubatud. Kutsume üles igas vanuses muuseumisõpru kodust välja tulema ja koos perega ilusat talveilma ning lõbusat liiklemist nautima,“ rääkis muuseumi programmijuht Riinu Räim.

Lumelinn jääb avatuks kuni veebruari lõpuni või kuni ilmad lubavad.

Foto: Stockvault

Täna Youtube-keskkonda üleslaetud klipis on näha, kuidas murdeealised poisid sikutavad õpetajat pintsakust, ähvardavad õpetajat löömisega ning tõukavad teda, vahendab ERR Uudised. Poiste tegevus õpetaja suhtes on selgelt provotseeriv ning taustaks kõlavad roppused.

Pärnu politseijaoskonna Audru konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Anni Tuulmägi, kes koos kolleegidega selle juhtumiga tegeleb, märkis, et tegemist on äärmiselt taunimisväärse teoga, millele ei ole mingisugust õigustust,

"Selgitamisel on, kuidas selline asi toimuda sai, miks õpetaja ise politsei poole ei pöördunud, kes toimunu jäädvustas ja kuidas see avalikkuseni jõudis," nentis Tuulmägi.

Tõstamaa kool. Foto: Flickr

Samal teemal:

• Koolikiusamine pole paratamatus

Kilkson (pildil) on kirjutanud raamatud "Pisikese Peetri pikk pühapäev" ja "Tööka Toonekure talu tegemisi". Esimeses raamatus algavad kõik sõnad P-ga ja see sobib 4-8-aastastele ning teises algavad kõik sõnad T-ga ja see õpetab lastele turunduse mõisteid.

Kilksonit on võimalik kutsuda ka Tallinna lasteaedadesse ja koolidesse (algklassidele) perepilti joonistama ja seda tõlgendama, sedagi ilma tasuta. Tiina Kilksoniga saab kontakti tel 57428657 ja tiina.kilkson@mail.ee.

Näide Kilksoni loomingust

Talv Toonekure talus
Tiina Kilkson

Tore tüdruk Tiina trallitab tuisusel teisipäeval taksikoer Tuksiga Toonekure talu tagaaias.
Tiina tinistab trompetist Tiiu, talutütrekest. Traavlid traavivad tara taga, tõusevad tagajalgadele, tõukavad treeningu – taralt teibaid. Tiina toidab talvel tihaseid, teretab tuvisid. Tuksi teeb tukslikke tempe, Tuksi tirib Tiinat töökindast.

Tiik täiesti täis tuisanud, teod tuduvad talvel.Töömesilasedki tuduvad. Tihasepere tiirutab talvelgi toitudes Tiina toodud terakestest. Tubli tihasepere töötab tuisusel teisipäevalgi.

Tuvikesed toimetavad tavapäraseid toimetusi. Tiina  tõttab tuppa, taluperenaine teeb tuleasemesse tuld. Talvel toas toredam. Tugev tuul tuiskab. Taluperenaine taluperemehele: “Tulevikuplaanid tarvis teoks teha.“ „Teeme, teeme,“ toriseb taluperemees.

Taluperenaine teeb tubaseid toimetusi, tuleb toredasti toime. Talvelgi teeb töökas Toonekure talurahvas tarvilikke traditsioonilisi talutöid. Toidavad traavleid, treenivad traavleid, toidavad tihaseid, tuvisid.

Täna tuleb  täistunnil TVst tähtis talvine teadaanne. Terve tänase tuiskab, tormab tugevasti.
Tuleb tavapärane talveilm. Tiina teenib talvelgi taskuraha tühja taara taarapunkti toimetamisega. Tiinal taas taskud tühja täis, tuleb tegutseda. Tiinale taara tagastamine tasuv töö. Tiina tiirutab turul, tutvub toodanguga. Täna tunnis teavitas Tiina teisi tema tehtud turu – uuringu tulemustest.

Tulevikuski teeb Toonekure talu talgusid.  Talgud tõid talule tohutult tulu. Talutütar Tiina, taluperemees, taluperenaine teevad tulevikuplaane. Taluperemees Taavi teeb torujuüri töid, tarvilik talvelgi. Tiina tädipoeg Tarvo teenib taksondusega tarvilikku tulu. Teine tädipoeg Tõnu teeb Tartus teadustööd.

Taavi tundub talvel teksastes tavapärasest trullakam, töötades talutehnikaga. Taluperenaine teeb talvel talurahvale taimeteed. Taluperenaine Teele tikib taskurätikule tikandit. Talvelgi tuleb talus tõsiselt töötada. Tiina tantsiskleb. Täna tore tööpäev teoks tehtud. Taevas tähed, talurahvas tudub.

„Tundub, et vanemad saavad sellest ametlikult teada alles veebruaris uut arvet saades - aga enne, kui asi jõuab toimima hakata, peaks ikka jõudma neid teavitada, keda see muudatus puudutab,” leidis Vesiroosi lasteaias käiva lapse ema Kristi Heinrand. Pikemalt loe juba Eesti Päevalehest.

Samal teemal:

• Tartu lasteaialaste vanemaid ootab hinnatõus