Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Eesti kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal üha enam inimesi. Mullu 3. korda Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi suur - oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel.

Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal.

Rohevint. Foto: Flickr
Eelmiste aastate kokkuvõtetega saab tutvuda SIIN. Samuti leiate sealt lähemat infot.

Faktiteadmistes, kuulekuses ning töökuses oleme tõesti maailmas kõrgel positsioonil, ent olukorras, kus vabrikutes ning tootmisliinidel toimetavad täna reaalsed robotid, ei ole ühiskonnal ega majandusel kasu universaalseid testülesandeid lahendavatest inimmasinatest. Pikemalt loe Toomesaare arvamusartiklit Postimehest.

Samal teemal:

• Aaviksoo: testide põhjal on Eesti õpilaste tase üle keskmise

• PISA-šokk sundis Saksamaad oma haridussüsteemi reformima
• Täna algas PISA 2012 võrdlusuuringu läbiviimine Eesti koolides

Georgia ja Columbia ülikooli teadlased analüüsisid 5800 õpilase andmeid, nende õppetööd lasteaiast viienda klassini, seejuures võrreldi õpilaste hindeid kolme eri tüüpi standardiseeritud testi sooritamisel saadud tulemustega, vahendas ERRi teadusportaal.

Nii selguski, et poiste testiskoorid ennustavad igal alal kõrgemaid hindeid, kui neile koolis tegelikult pandud on - seetõttu pidi hinnete kujunemisel mängus olema veel midagi muud.

Nii võtsidki teadlased arvesse veel õppetööse suhtumise, mis kujunes kuue omaduse põhjal: lapse tähelepanelikkus, püsivus, innukus õppida, iseseisvus õppimisel, paindlikkus ning organiseerimisvõime. Et tüdrukutel on need võimed keskeltläbi paremad kui poistel, selgitab see uurijate arvates esimeste kõrgemaid hindeid.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Lukas: õpetamissüsteem pole olnud poiste arengut arvestav

Veel nädalapäevad enne aasta lõppu valitses Pärnu koalitsioonis veendumus, et Koidula koolist saab puhas gümnaasium, raha maja kordategemiseks taotletakse gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmest ja omafinantseeringu paneb linn, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat". Aga ministeerium oli just pakkunud varianti, et omafinantseeringu tasub riik, kui tegemist saab olema riigigümnaasiumiga.

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi märkis, et kuna Koidula gümnaasiumi juures on olemas ka spordisaal, võimla ja ujula, tegemist on ühe tervikliku kompleksiga, siis üks eeldus on see, et riik võtaks üle kogu kompleksi. Ministeerium võimlat ja ujulat aga ei vaja. 

Samal teemal:

• Pärnu riigigümnaasiumide loomist ei kavanda

Kõige väiksem on tööjõu kulu õpilase kohta Kiili vallas (1087,6), Elva linnas (1094,6), Kohilas (1104,3) ja Rae vallas (1106). Vaata Eesti Päevalehe tabelit siit.

Samal teemal:

• Koolilaste arv on vähenenud kõikjal peale Harjumaa

Foto: Flickr

Haridustöötajate streigis osales 12 093 ja meditsiinitöötajate streigis 1209 inimest, selgub esmaspäeval avalikustatud statistikaameti andmetest.

Streigis osalenud töötajate keskmine tööpäeva normaaltundide arv oli 6,13, sealhulgas streikinud haridustöötajatel 6,11 tundi ja meditsiinitöötajatel 7,43 tundi.

Streikide tõttu läks ühe streigis osalenud töötaja kohta kaduma 1,93 tööpäeva. Haridustöötajate streigi tõttu läks kaduma 1,82 tööpäeva ja meditsiinitöötajate streigi tõttu 2,49 tööpäeva ühe streigis osalenud töötaja kohta.

Haridustöötajate streik toimus mullu 7.- 9. märtsini ning meditsiinitöötajate streik 1.- 25. oktoobrini.

Allikas: BNS

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Haridustöötajate streigis osales üle 17 000 inimese
• Täna jätkub ka haridustöötajate tööseisak
• Üle 15 000 haridustöötaja alustavad kolmepäevast streiki

2012. a toimus kaks koolitusmoodulit ja 18.-19. jaanuaril 2013. a on tulemas kolmas. Koolitusel pakutakse bioloogiaõpetajatele uue õppekava edukaks rakendamiseks vajalikku enesetäiendamise ja kogemuste jagamise võimalust. Täienduskoolituse õppekava käsitleb bioloogiateaduse arengut ja saavutusi, Eesti loodust ja keskkonnaprobleeme ning uurimusliku õppe osakaalu suurendamist õppeprotsessis. Täpsem info EBÜ kodulehel http://www.ebu.ee/

Kullo Lastegalerii Kunstikonkursi teema sel aastal oli „Valgus“.

Ja valgus sai. Mis kõik annab valgust ja kust valgus tuleb. Valgus võib olla ilus ja valus. Valgust saab olla vähe ja üleliia. Valgus saab tulla meie seest ja väljapoolt.
Näitusel on väljas laste fantaasiarikkad ja erinevates kunsti tehnikates teostatud  
maalid, joonistused ja valgusskulptuurid .
Osalejate vanus – 4-18 aastat
Osales 104 erinevat kooli ja lasteaeda üle eesti.
Auhinnatud tööde nimekiri  www.kullo.ee -galerii- konkursid

Aitäh kõigile, kes toredaid kunstitöid saatsid !

Kullo Lastegalerii
Avatud T-L kell 10.00-18.00
Kuninga 6, 10146, Tallinn
galerii@kullo.ee,
6446873

Dagne Virkola (s. 02.01.1973) lõpetas Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi kunstiklassi 1991. aastal. Pärast seda asus ta elama Soome, kus õppis fotograafiat, maali ja puuskulptuuri, kõnekujundust ja steiner-pedagoogikat. Lisaks personaalnäitustele Eestis ja Soomes on osalenud mitmetel ühisnäitustel Soomes.

Praegusel hetkel töötab Tallinna Vabas Waldorfkoolis puidu-, käsitöö ja kunstiõpetajana.

Dagne Virkola maalide ja skulptuuride näitus "Maa hingab, taevas heliseb, maa ja taeva vahel on puud" käsitleb inimese suhet looduse, vaimsuse ja religiooniga. Lisaks loodusele ammutab kunstnik inspiratsiooni erinevate maade mütoloogiast.

Näitusel saab nähtavaks nähtamatu maailm, millesse paljud meist usuvad, aga millest avalikult vähe räägitakse. Looduse ilu ja hingestatus on püütud lõuendile ja skulptuuridesse, nähtuna läbi naise silmade.

Käesoleva näitusega püüab kunstnik tunnetada puude sügavamat olemust, süvendades looduse poolt kujundatud vorme ja otsides nende vormide vahelist kooskõla. Puude kaudu, mis on iidse tarkuse ja tervendavate jõudude kandjad, püüab kunstnik anda vaatajale edasi rahu ja harmoonia tunde, mis tänapäeva elutempos kipub tihti kaduma.

Kullo Lastegalerii
Avatud T-L 10.00-18.00
Galerii@kullo.ee
6446873

Põhitööna Tartu kunstikoolis 3D õppekava arendav Kübarsepp loodab koos mõttekaaslastega koguda portaalis Hooandja 10. jaanuariks 2000-eurose stardikapitali, kirjutab Tartu Postimees. See võimaldaks esimesed peatükid loodavast e-aabitsast, matemaatikamängud 2–4 aasta vanustele lastele, valmis teha juba 1. märtsiks.

24 päevaga saadi 62 toetajalt kokku 1700 eurot, vastu pakutakse neile aabitsa kasutajakontosid vastavalt toetussumma suurusele ning mitmesuguseid meeneid kohvikruusidest poekottideni. Kui tähtajaks stardikapitali kokku ei saada, makstakse kõik toetused inimestele tagasi. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Samal teemal:

• Koostamisel on koolieelikutele mõeldud e-aabits