Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel õpib reaalaineid vaid 13 protsenti tudengitest, mis on Euroopa madalaim näitaja, vahendasid ERRi raadiouudised.

Läti valitsus arutab ministeeriumi reformiettepanekuid oma neljapäevasel istungil.

Eelnõuga tõuseb noorempedagoogi ametijärguga õpetaja töötasu alammäär 608,18 eurolt 17,6 protsendi võrra 715 eurole ja pedagoogi ametijärguga õpetaja töötasu alammäär 644,04 eurolt 11 protsendi võrra samuti 715 eurole, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Senised kõrgemad töötasu alammäärad säilivad vanempedagoogil ja pedagoog-metoodikul, nende töötasu alammäärad võrreldes kehtiva määrusega ei muutu.

Klassijuhatamise ülesannete täitmise eest nähakse eelnõus ette täiendav tasu, mille suurus võrreldes kehtiva määrusega muutub noorempedagoogi ametijärguga ja pedagoogi ametijärguga õpetajatel

Nägemis-, kuulmis-, kõne-, liikumis-, liit- ja intellektipuudega õpilaste riigikooli õpetajate töötasu alammäärad tõusevad noorempedagoogi või pedagoogi ametijärguga õpetajatel 715 euroni. Seni olid palgad vastavalt 669,03 ja 708,46 eurot. Nägemis-, kuulmis-, kõne-, liikumis-, liit- ja intellektipuudega õpilaste riigikooli õpetajate töötasu alammäärad vanempedagoogil ja pedagoog-metoodikul ei muutu.

Nägemis-, kuulmis-, kõne-, liikumis-, liit- ja intellektipuudega õpilaste riigikooli õpetajate klassijuhatamise tasu alammäärad võrreldes kehtiva määrusega ei muutu, välja arvatud noorempedagoogi ametijärguga ja pedagoogi ametijärguga õpetajatel. Klassijuhatamise tasu alammäärad on eelnõus välja arvutatud senise kümne protsendi alusel konkreetse arvuna.

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Õpetajate palga alammäärad tõusevad

Õppeaastal 2011/2012 õppis munitsipaalkoolides 133 701 last, sel õppeaastal 131 001 last. Kui arvestada juurde kohaliku omavalitsuse loodud ja munitsipaalomanduses olevad erakoolid, on õpilaste hulk vähenenud siiski 2622 õpilase võrra.

Foto: Stockvault

220 omavalitsust peab koole ning neist 153-l on õpilaste arv võrreldes eelmise õppeaastaga veelgi vähenenud. Suurimate langejate seas on näiteks Käru ja Kaarma vallad, kus koolilaste arv vähenes ühe aastaga enam kui kolmandiku võrra. Koolilaste arv on vähenenud kõikides maakondades peale Harjumaa, kus näiteks Kiili ja Harku vallas kasvas õpilaste arv omavalitsuse koolides umbes kümme protsenti. Võrreldes eelmise kümnendi algusega, on üldhariduskoolide õpilaste arv vähenenud enam kui kolmandiku, ligikaudu 80 000 õppuri võrra.

Samal teemal:

• Eesti koolide õpilaste arv langes kümne aastaga ligi 74 000 võrra
• Õpilaste arv kasvab lähiaastail ligi 10 000 võrra

Innovesse tuleb MISAst üle keelekümblusprogrammi tegevuste koordineerimine, kuid sellele lisandub ka välisriikidest Eesti haridussüsteemi saabunud õpilaste õppetaseme võrdlemine, eestikeelse õppe olukorra kirjeldamine ja hindamine vene koolis, teatab Innove.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tegi augustis 2012 kultuuriminister Rein Langile ettepaneku viia formaalharidussüsteemiga seotud tegevused, mis siiani on läbi viidud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses Meie Inimesed, Sihtasutusse Innove. Kokkuleppe kohaselt liikusidki MISA kaudu juhitud keelekümblustegevused alates 1. jaanuarist 2013 Sihtasutusse Innove.

SA Innove juhatuse liikme Silja Kimmeli sõnul on Eestis ühtne haridussüsteem, millesse kuuluvad nii vene kui eesti õppekeelega koolid. „Kuna ministeerium ühendas augustis Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ja Sihtasutuse Innove, et tagada üld- ja kutsehariduse arendustegevuste süsteemsem juhtimine, on keelekümblusprogrammi tegevuste liitmine ühtsesse struktuuri loogiline samm,“ tõdeb Kimmel.

Seni MISAs keelekümblusprogrammi koordineerinud eksperdid jätkavad tööd Sihtasutuses Innove. Uut keskust hakkab juhtima Natalja Mjalitsina. Keelekümbluskeskuse kontaktid on leitavad Innove kodulehelt.

Samal teemal:

• Keelekümbluse töölehed 8.klassile
• Virtuaalne eesti keele tund (demo)

Talvekooli programm on välja töötatud SA Eesti Teadusagentuuri ja Eesti Disainikeskuse koostöös, märgib Eesti Teadusagentuur oma pressiteates. Talvekool on osa preemiast 2012. aasta riikliku leiutajate konkursi 4.-9. klassi parimatele osalejatele. Ürituse eesmärk on koos noorte leiutajatega proovida, kuidas sünnivad värsked ideed, kuidas neid arendada nii, et need realiseeruksid ja leiaksid rakendust igapäevaelus, ning milliste oskustega meeskond tagab toote edukuse. Oma teadmisi jagavad noortega nii disainerid, insenerid kui tootearendajad ja ettevõtjad.

Meeskonnatöö harjutuste käigus mõtlevad noored, millised leiutised võiksid Tartu linnaruumi arendada ja erinevatele kasutajatele mugavamaks teha. Kolme päeva jooksul saavad noored leiutajad ülesandeks arendada välja idee ühe konkreetse piirkonna arendamiseks. Meeskonnatöö harjutuse juures juhendab noori Tartu Ülikooli inimgeograafia teadur Kadri Leetmaa. Lisaks tutvutakse talvekooli käigus Ahhaa teaduskeskuse väljapanekuga.

Seekordne noorte leiutajate laager on juba viies. Varasemal neljal aastal noored leiutajad on loonud universaalhõljukeid, mis liiguksid nii maas kui vees, lahendanud keskkonnaprobleeme Saasta Citys, mõelnud välja kiireid ja ägedaid liiklusvahendeid ning arendanud põnevaid abivahendeid kosmoses toimetulemiseks. Leiutajate talvekooli korraldamist toetavad SA Eesti Teadusagentuur, haridus- ja teadusministeerium ja Ahhaa teaduskeskus.

Samal teemal:

• Ideid sebrapostist heinarullide transportimiseni

Nagu ikka, on Koolielu koolitused tasuta. Seoses sellega, et osa õpetajaid küll registreerub koolitusele, kuid jätab kursuse pooleli või ei alusta seda üldse, palume registreeruda õpetajatel, kes koolitusel kindlasti aktiivselt osaleda kavatsevad. Kui olete aga teadlikuks saanud asjaolust, mis ei võimalda teil koolitusel osaleda, siis palun tühistage esimesel võimalusel oma registreerimine EKISes, siis saavad koolitusel osaleda teised huvilised.

MP3 ÕPPETÖÖS

Jätkame kahe e-kursusega, mis on varasemalt Koolielus populaarsust kogunud. Koolitusele "MP3 õppetöös" (kestab 14.01-22.02, lõpetajad saavad tunnistuse 24-tunnisele õppemahule) ootame lasteaiaõpetajaid ja kõikide kooliastmete õpetajaid, kes soovivad helifaile õppetöösse integreerida. Otselink registreerumiseks EKISes on siin.

Kursuse käigus tutvutakse riistvaraga ning oluliste mõistetega helitöötluses, õpitakse kasutama erinevaid veebipõhiseid keskkondi helifailide avaldamiseks (Podomatic) ja loomiseks (Aviary), õpitakse kasutama programmi Audacity ning tutvutakse erinevate podcastide klientidega (Juice).

Kursuse viib läbi Tiigrihüppe koolitaja ja Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Kristi Rahn. Täpsem info kursuse kohta siin.

UURIMISTÖÖ JA REFERAADI VORMISTAMINE

Jätkame ka kursusega "Uurimistöö ja referaadi vormistamine" (kestab 14.01-3.02, lõpetajad saavad tunnistuse 12-tunnisele õppemahule), kuhu ootame üldhariduskoolide õpetajad, kes juhendavad põhikooli ja gümnaasiumi  õpilaste  uurimistööde ja referaatide koostamist. Otselink registreerumiseks EKISes on siin.

Kursusel tutvustatakse üldiseid põhimõtteid, kuidas arvutil tööd vormistada: kuidas vormindada teksti, lehekülgi, tiitellehte, koostada sisukorda, lisada pilte, diagramme, tabeleid ja  viiteid kasutades programme MS Word 2003, MS Word 2010, OpenOffice. org Writer.

Kursuse viivad läbi Tiigrihüppe koolitajad ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi õpetajad Ene Moppel ja Krista Kõlli ning Võru Kesklinna gümnaasiumi õpetaja Evi Tarro. Täpsem info kursuse kohta siin.

JUBA KOMPLEKTEERITUD KURSUSED (registreerimine lõppenud!)

ERIVAJADUSTEGA LAPS TAVAKOOLIS

Samuti 14. jaanuaril alustame veebipõhise kursusega "Erivajadustega laps tavakoolis" (kestab 14.01-22.02, lõpetajad saavad tunnistuse 24-tunnisele õppemahule). Koolitusele ootame põhikooli õpetajaid, kelle klassis õpivad õpiraskustega õpilased. Otselink registreerumiseks EKISes on siin. 

Erinevate hariduslike erivajadustega (HEV) õpilasi satub tavakooli üha enam. Kursuse eesmärgiks on tutvustada võimalusi, mis aitavad tagada igale õpilasele võimetekohase hariduse. Kursuse eesmärgid on teadvustada HEV olemust ja HEV õpilaste kaasamise eeldusi, tutvuda individuaalse õppekava koostamise põhimõtetega, harjutada universaalse õpimudeli (Universal Design of Learning) järgi õppematerjalide kohandamist ning tutvustada IKT ja kaasava tehnoloogia võimalusi HEV õpilase kaasamisel. Kursus toimub Euroopa Komisjoni rahastatava projekti SENNET raames, mis keskendub hariduslike erivajadustega laste integreerimisele tavakooli IKT toel (http://www.tiigrihype.ee/et/sennet). Koolituse materjalid on kokku pandud inglise keelse kursuse baasil, mis on osaliselt kohandatud ja tõlgitud. Kuid mitmed materjalid, videod ja esitlused on inglise keeles.

Kursuse viib läbi Harjumaa õppenõustamiskeskuse logopeed Pille Tina-Kuusik. Täpsem info kursuse kohta siin.

ÜHISTÖÖ VAHENDID

14. jaanuaril (esmaspäev) alustame e-koolitusega "Ühistöö vahendid" (kestab 14.01-22.02, lõpetajad saavad tunnistuse 24-tunnisele õppemahule). Otselink registreerumiseks EKISes on siin.

Kursusele on oodatud kõikide kooliastmete õpetajad ja õppealajuhatajad, kes soovivad õppida kasutama erinevaid veebipõhiseid vahendeid, mis võimaldavad rühmatööd. Ühistööoskus on digiajastul üks võtmeoskustest, mida koolis praegu paraku arendatakse liiga vähe. Samas on olemas hulk veebivahendeid, mis annavad hea võimaluse ühistööd teha nii õpetajatel omavahel kui ka õpilastel. Kursuse käigus tutvutakse erinevate ühistöövahenditega, millega saab koos kirjutada, joonistada ja palju muud põnevat koos luua. Kursuse viivad läbi Tiigrihüppe ja Gustav Adolfi gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere ning Tiigrihüppe koolitaja, Lauka põhikooli õpetaja Siret Lahemaa. Täpsem info kursuse kohta siin.

ESITLUS ILMA POWER POINTITA

Alustame ka uue kursusega "Esitlus ilma PowerPointita" (kestab 14.01-3.02, lõpetajad saavad tunnistuse 12-tunnisele õppemahule). Koolitusele ootame üldhariduskoolide õpetajaid, klassijuhatajaid, huvijuhte ja õppealajuhatajaid. Otselink registreerumiseks EKISes on siin. 

Esitlusi kasutatakse koolis väga palju, traditsiooniliselt luuakse need kas programmiga PowerPoint või OpenOffice. Web 2.0 vahendite rohkus on aga ka siin õpetajale appi tulnud ja pakub väga erinevaid lahendusi. Veebipõhisel koolitusel tutvume erinevate veebipõhiste esitluste loomist võimaldavate vahenditega (GoogleDocs, Zoho Show, Prezi, Mindomo) ning õpime looma ja avaldama esitlusi veebis. 

Kursuse viib läbi Tiigrihüppe koolitaja ja Lauka põhikooli õpetaja Siret Lahemaa. Täpsem info kursuse kohta siin.

REGISTREERUMINE

Sel õppeaastal toimub kõikidele Tiigrihüppe koolitustele registreerumine läbi infosüsteemi aadressil https://kis.hm.ee/. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi abil. Kui ajutiselt ei saa ID-kaarti kasutada, siis on võimalus sisse logida ka parooliga, parooli saamiseks tuleb pöörduda oma kooli EKISe administraatori poole (tavaliselt on selleks sekretär või infojuht). Kui kasutajal ei olnud varem EKISe kontot, siis esmakordsel sisselogimisel ID-kaardiga küsitakse e-posti aadressi, kooli ja ametit. Sisse logides näete avalehel plokki"Tiigrihüppe IS". Selles plokis tuleb valida "Koolitused" ning nende seast valida välja õige koolitus ja klikkida "Registreerun". Tutvuge ka täpse juhendiga. Tehniliste probleemide puhul pöörduge kis@hm.ee. EKISes saavad koolitustel osalejad täita ka tagasisideküsitluse, samuti saab sellele järgnevalt elektroonse tunnistuse, mille võib soovi korral ise välja trükkida.

Kui olete EKISes registreerunud, tuleb sisse logida Koolielu lehel ja liituda vastava koolituskogukonnaga: minge koolituskogukonna lehele ja vajutage paremal üleval kastil "Palu liikmelisust". Koolitaja kinnitab teid seejärel osalejaks, kuid seda tingimusel, et olete eelnevalt EKISes registreerunud.

„Teemavaliku põhjuseks on aina laienev interneti kasutamine ja sellest tulenev vajadus võimaluste ning ohtudega kursis olla,“ ütles Audru keskkooli direktor Peep Eenraid Pärnu Postimehele.

Konverentsil teeb Kalev Pihl ettekande tehnoloogia arengu mõjudest haridusele, Tarmo Rosenfeldt räägib interneti kasutamise turvalisusest, Varje Tipp õppimisest ja õpetamisest digiajastul. Tiigrihüppe haridusportaali Koolielu korraldatud õppematerjalide konkursi "Täna samm, homme teine" võitnud Anne Kalmus räägib aga IT kasutamise võimalustest õpetaja igapäevatöös.

Hariduskonverentsi algatas Lindi lastead-algkool, kes korraldas konverentsi eelmisel õppeaastal.

Samal teemal:

• „Täna samm, homme teine“ konkursi võitis Anne Kalmus

Novembris välja kuulutatud direktorikonkursile esitas oma dokumendid 10 kandidaati, kellest konkursikomisjon kutsus vestlusele kolm, kinnitas Tartu linnavalitsus Tartu Postimehele.

Reimaa on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloolasena, arvestatava juhtimiskogemuse on ta omandanud töötades Jõhvi gümnaasiumi direktorina ja Jõhvi linnapea asetäitjana hariduse ja kultuuri alal.

Aastatel 2007 - 2008 oli ta regionaalminister. Alates 2009. aastast töötab ta Tartu Herbert Masingu koolis direktori asetäitjana õppealal ning alates 2011. aastast arendusalal. 

Samal teemal:

• Tartu Tamme gümnaasium saab 8 miljoni euro eest uue hoone
• Tartu Tamme gümnaasiumi õpilased protesteerivad kooli kolimise vastu
• Tartu Tamme gümnaasiumi direktor jäi valimata

Kaarli kogudus on Eesti suurim luterikogudus ning koguduse lasteaed on kasvamas kooliks, vahendab ERR Uudised. Sügisel läheb vanim rühm peaaegu täies koosseisus esimesse klassi ehk siis praegusest kahekümnest koguduse lasteaia lapsest läheb Kaarli kooli 17. Koolitusloa taotlus esitatakse jaanuari lõpus, idee oma koolist on aga 20 aastat vana.

"Ma arvan, et ka Tallinna lastel võiks olla see võimalus õppida väikeses koolis - lapsed tunnevad üksteist ning selline turvalisus ja perekondlikkus võiks säilida," selgitas Kaarli lasteaia direktor Signe Aus. Pikemalt loe ERR Uudistest.

Samal teemal:

• Eestis kasvab huvi kristlike koolide vastu

Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi klassid olid jõulude järel juba enamasti tühjad ning ümberasumisele on määratud isegi suur aula palm, kuid koolipere selle üle kurta ei raatsi, kuna põhjalikku remonti näeb 1970ndatel ehitatud maja esmakordselt, vahendas ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

"Kui me siin majas ringi liigume, siis on meil väga paljudes kohtades näha, et seinad on värvitud erinevate triibuvärvidega. 2001. aastal, kui meil elektrisüsteemi vahetati, pidi kool kohe-kohe uuesti remonti minema," ütles kooli direktor Katrin Martinfeldt.

Eesootav remondiaasta saab olema koolielu korraldajatele paras õudusunenägu, sest ühes majas tegutsenud kool jätkab neljas paigas üle Võru linna. Pikemalt loe ERR Uudistest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Koolijuhi valimine lõhestas Jõgeva
• Pärnu riigigümnaasiumide loomist ei kavanda
• Viljandi vigu püütakse vältida