Suure osa eduka häkkimise tagamaaks on osav sotsiaalne manipuleerimine. See on ammu tuntud trikk, mis ei nõua uue aja teadmisi, kõik taandub inimese iseloomuomadustele.

Ükskõiksus. Ei saa loota, et teised hoolitsevad meie turvalisuse eest. Häkkerite maailmas on see saatuslik. Turvakoodide süsteem on mõeldud meie kaitsmiseks, kuid üsna sageli ei vaevu kasutajad muutma tehase poolt seadistatud koode (näiteks 0000 või 1234). Võõral tarvitseb vaid proovida ja õnnetus ongi ukse ees.

Uudishimu. Inimesed on loomult uudishimulikud. Naiivsel uudishimul on tagajärjed. Kurjategijad oskavad seda ära kasutada. Kui näed omale tuttavas majas võõrast ust, siis tahad seda avada, et näha, kuhu see viib. Veebipõhises maailmas on alternatiivne olukord aga tihti lõksuks. Veebilehel, millel on nupp “Ära siia vajuta”, vajutab suurem osa külastajatest seda nuppu sellegipoolest. Ole uudishimulik, aga ära unusta kahelda.

Kergeusklikkus. Inimestele meeldib teha oletusi. Kui kellelgi on seljas vormirõivas, oletatakse, et tegu on autoriteediga. Kui e-kirjal on ametlik väljanägemine, õige logo ja e-posti aadress, arvame, et see on tõeline, hoolimata kummalisest juhtnööridest kirja sisus. Veebis peaks oletamisest hoiduma.

Viisakus. Lastele õpetatakse viisakust õigustatult. See ei tähenda, et viisakust peaks suunama valimatult kõigile. Kui tundub, et miski pole päris õige, tuleb küsida. See toimib veel rohkem kui tavaelus veebipõhises maailmas, kus tuleb tihti ette suhtlemist teadmatu ja tundmatuga.

Ahnus. Kuigi meile meeldiks arvata vastupidi, kaldume me kõik veidi ahnusele. Veebikultuuri põhimõte on algusaegadest peale olnud tasuta jagamine. Kui veeb 1990. keskel kommertslikuks muutus, jäi meile siiski mulje, et mitte millegi eest võiks midagi saada. Miski ei ole kunagi täiesti tasuta. Kui sa toote eest ei maksa, võid hoopis ise tooteks muutuda. Halvimal juhul on sinu arvutis miski, mis pole sinna oodatud. Suur osa pahavarast laetakse alla koos “tasuta” toodetega, mis näiliselt teevad seda, mida neilt oodatakse.

Ebakindlus. Inimesed ei jaga tavaelus oma isikuandmeid võhivõõrale. Veebimaailmas on see kordades olulisem. Kokkulangevused ei tohiks lasta oletada, et võime tundmatut usaldada. Tuntud rünnakumudeli järgi helistatakse IT-toest, küsitakse teie paroole, et aidata mure lahendamisel. Kui kellelgi tekib raskusi selgitamaks, kes ta on, peaks olema väga ettevaatlik.

Mõtlematus. Mõtlemine enne tegutsemist on ilmselt parim viis enda kaitsmiseks veebimaailmas. Nii lihtne on klõpsata tundmatule viitele. See pole hea mõte. Kui paljud meist vaevuvad uurima, kas e-kirjas olev viide on tõepoolest autentne? Väga lihtne on esitada viidet usaldusväärsena. Vaid mõni sekund näitab meile, kas tegu on ausa viitega - kui liigute hiirega viitele, ilmub mõne hetke jooksul reaalne aadress, kuhu see teid tegelikult viib.

Tundub küll veidi küüniline, aga veebiavarustes tuleb oletustest hoiduda, usaldada ei tohi mitte kedagi ja kontrollima peab kõike. Käesoleval aastal tehakse veebis oste rohkem kui kunagi varem, seetõttu tuleb olla eriti tähelepanelik nende suhtes, kes sinu “pattudest” kasu lõikavad.

Refereeritud: BBC News 

Samal teemal: 

• Nastix õpetab veebi turvaliselt kasutama 
• Magistritöö: lapsed kohtuvad veebituttavaga uudishimust 
• Noored peavad väga valima, millist teavet internetis avaldada 

Küllap kõik lapsevanemad on kokku puutunud probleemiga, et laps ei taha magama minna siis, kui vanemad seda talle soovitavad ja vastupidi - laps on väsinud ja jääb tukkuma sel ajal kui peaks kohe koju jõudma või ära vaatama lõunase teatrietenduse, kirjutab Põlva linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Aivo Roonurm. Mida siis teha - kas lõunauinak on ajale jalgu jäänud? Roonurme arutlust saab lugeda Delfist.

Foto: Stockvault

"Žürii ees oli hästi mitmekesine valik töid alates rangeist hulktahukaist ning lõpetades voolavalt mitmekesiste töödega, mis otsisid kooskõla looduse pehmete vormidega," kommenteeris 27 osalejaga arhitektuurivõistluse žürii esimees Mati Raamat Tartu Postimehele. "Meil oli kiusatus anda esimene preemia kahele tööle, aga seda ei näinud ette konkursi reglement."

Nõnda sai üheksast riigist laekunud 27 võistlustöö hulgas esimese preemia siiski vaid üks – sakslaste Joachim Zimmeri ja Imme Denkeri töö märgusõnaga Birch, mis eesti keeli tähendab kaske ja ka vitsa.
Teiseks jäi lätlaste Mikelis Putramsi ja Linda Krumina töö märgusõnaga Waldorfi talu. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Samal teemal:

• Kuressaares kaalutakse vajadust waldorf-kooli järele
• Viljandi vaba waldorfkool ja -lasteaed otsivad laienemiseks ruume

Nooremõpetaja ja õpetaja palga alammäärad kasvavad 608 ja 644 eurolt 715 euroni. Vanemõpetaja ja õpetaja-metoodiku alammäärad jäävad vastavalt 736 ja 889 eurole, kuid omavalitsuste palgatoetuse enam kui 11-protsendiline kasv lubab tõsta ka nende palka, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Klassijuhatamise tasu alammäär kasvab nooremõpetajatel ja õpetajatel 72 euroni kuus, vanemõpetajatel jääb tasu alammäär 74 ja õpetaja-metoodikutel 89 euro juurde.

Alammäärade tõus puudutab 80 protsenti õpetajatest. Eesmärk on liikuda suunas, kus õpetajatel on kõiki tänaseid ületav üks töötasu alammäär ning tegelik palk ja rahastus oleks ühisest alammäärast keskmiselt 20 protsenti kõrgem, teatas ministeerium.

Alammäär on õpetaja miinimumpalk, riigi garantii, millest vähem ei tohi kvalifitseeritud täiskohaga töötavale õpetajale maksta.

Tegelik keskmine suurem

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo märkis, et õpetajate tegelik keskmine palk saab olema kindlasti suurem kui kooskõlastamisele saadetud alammäärad, kuna selleks on riigi haridus- ja sealhulgas palgatoetus kohalikele omavalitsustele enam kui piisav. Aaviksoo sõnul soovib ta võtta maha klassijuhataja lisatasu alammäärade kohta on levivad hirmud ja müüdid. "Klassijuhataja lisatasu alammäär on järgmisel aastal jätkuvalt kümme protsenti töötasu alammäärast," rõhutas minister.

Uute alammäärade osas kohtus ministeeriumi töötajad kolmapäeval õpetajate ühenduste ja omavalitsusliitude esindajatega, mille järel saatis haridusministeerium alammäärad kooskõlastusringile. Alammäärad lähevad kinnitamisele eeldatavasti jaanuari alguses. Õpetajate töötasutoetus haridustoetuse sees ületab alammäärade maksmiseks vajaliku raha, et koolidel oleks võimalik maksta alammäärast rohkem ning diferentseerida töölepingus tasu vastavalt õpetajate töökoormusele ja -panusele.

Foto: Stockvault

Omavalitsustele antav õpetajate palgatoetus suureneb järgmisel aastal 11,6 protsenti. Haridustoetuses arvestatakse iga õpetaja ametikoha kohta järgmisel aastal keskmiselt vähemalt 860 eurot ja õpetajatele-metoodikutele 889 eurot. Mullu oli õpetaja keskmine palk 793 eurot.

Toetust jaotatakse õpilaste hulga alusel ja töötasutoetus moodustab kogu haridustoetusest enam kui kolm neljandikku. Ministeerium plaanib muuta õpetaja palgatoetuse ka sihtotstarbeliseks. Seega ei saa koolipidajad piirduda ainult palga alammäärade tagamisega, vaid õpetajateni peab jõudma kogu palgatoetus ning selle 11-protsendiline kasv – õpetajate palgatõus pole üksnes miinimumide tõus.

Omavalitsused saavad uued toetusnumbrid teada selle aasta sees ning eraldised kinnitatakse jaanuari jooksul. Ka järgmisel aastal jääb koolipidajate, kohalike omavalitsuste otsustada, kuidas jaotub raha koolide vahel. Iga õpetaja tegelik töötasu lepitakse kokku koolijuhi ja õpetaja vahel sõlmitava töölepingus.

Samal teemal:

• Aaviksoo: õpetajate palgatõus tuleb uuel aastal igal juhul
• Aaviksoo: omavalitsused on kulutanud õpetajate palgaraha ka mujale

Paljud Eesti koolid juba osalevad, kas olete järgmised? ENO (Environment Online) puudeistutamise päev on avatud sündmus kõikidele koolidele. Esimene puudeistutamise päev toimus kaheksa aastat tagasi 2004. aastal. 2013. aastal istutatakse puid 8. mail ja 20. septembril.

ENO on ülemaailmne jätkusuutliku arengu eest seisev virtuaalne ühendus, mis on jõudnud juba tuhandete koolideni 150 erinevas riigis. Siiamaani on istutatud kokku 9 miljonit puud ning eesmärk on 2017. aasta lõpuks jõuda 100 miljoni puuni. Registreeri oma kool aktsioonis osalemiseks ja loe lisa siit.

Tartu linn soovib osta Tartu Ülikooli valduses oleva Nooruse 9 hoonet, seda renoveerida ning seejärel sinna tegutsema panna Tartu Tamme gümnaasium koos täiskasvanute gümnaasiumiga.

Tartu Tamme gümnaasiumi õpilaste ja vilistlaste kindel soov on, et linn ei kulutaks koolivõrgu ümberkorraldamise nimel Tamme gümnaasiumi jaoks mõeldud raha mitte Nooruse 9 maja ostmisele ja ümberkolimisele, vaid oluliselt loogilisem on alustada uue maja ehitamisega Tamme puiestee 24a krundile.

Praeguse asukoha kasuks räägivad õpilaste hinnangul mitmed erinevad aspektid - vahetus läheduses asub Lutsu raamatukogu ja värskelt renoveeritud modernne Tamme staadion, praeguses hoones lõppevad peagi ka ujula remontimistööd. Tamme puiestee 24 aadressil asuva hoones ümbruses on nii linnaliini kui ka maaliini bussipeatused, kust kooliõpilastel ja -töötajatel on mugav ja lühikesest vahemaast tulenevalt ka turvaline koolimajja liikuda.

"Gümnaasiumi ja põhikooli hoonete geograafiline lähedus on mugav ka õpetajatele, kes ei pea sellest tulenevalt kahe maja vahel tormama ning aega logistika peale kulutama, mis aga Nooruse 9 asukoha rakendamisel tekiks," märkis Tartu Tamme gümnaasiumi õpilasesindus oma avalduses.

Õpilaste meeleavaldus Tartu Tamme gümnaasiumi toetuseks algab neljapäeval kell 13.30 Tartu ülikooli raamatukogu ees.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Tartu volinikud tõrjuvad vana koolimaja ostu
• Tartu Tamme gümnaasiumi direktor jäi valimata
• Vilistlased asusid Tartu Tamme gümnaasiumi kaitsele

Tutvustati programmide NorBa ja Eduko raames läbi viidud uuringut, mis on keskendunud õpetajate arusaamadele (õpikäsitused, õpetamine, õpetaja roll). Valimis olid matemaatika, inglise keele ja bioloogia õpetajad ning klassiõpetajad üle Eesti. Ja tulemuste tutvustamisel oli tegu tõesti laboriga, sest kõik on alles algstaadiumis, andmed ootavat põhjalikumat analüüsi ning ennatlikke järeldusi teha ei maksa.

 Tallinna Ülikooli dotsent, matemaatikaõpetaja õppekavajuht Madis Lepik tutvustas meie matemaatikaõpetajate (1200 vastajat) tulemusi võrdluses Läti (350 vastajat), Soome (100 vastajat)  ja Norra (80 vastajat) õpetajatega. Uuriti, millised on õpetajate arusaamad õpetamisest, kas eksisteerivad õpetajate tüüpprofiilid, millised on arusaamade kujunemise olulisemad faktorid.

Põhimõtteliselt  tuli välja kaks mudelit hea õpetamise kontseptsiooni kohta: konstruktivistlik ja traditsiooniline, ning see on samamoodi kõikides uuritud riikides. Esimene sisaldab palju uuendusmeelset, oluline on õpikeskkond, mis peab olema rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne; rõhutatakse teiste inimeste kaasmõju õppimisele. Kõige konstruktivistlikumad olid Läti matemaatikaõpetajad.

Traditsiooniline mudel sisaldab korda, vaikust klassiruumis, teadmiste drillimist ja faktide selgeks õppimist. Ehk siis õpetaja õpetab ja õpilased õpivad. Ja selles mudelis oli liidriroll Eesti käes.

Samas rõhutas Madis Lepik, et puhtaid mudeleid oli siiski vähe, enamus õpetajaid jääb õpetamise meetodite poolest selle kahe kontseptsiooni vahele ehk siis kasutavad õpetamises nii uuenduslikke kui traditsioonilisi võtteid.

Kui matemaatikaõpetajate tulemusi rühmitada püüti, said uurijad lõpuks üheksa gruppi. Neist kõige suurem osa, 40% kuulub gruppi, mida võiks nimetada kompromissi-inimesteks. See grupp oli ühtlaselt suur nii Eesti, Läti kui Soome matemaatikaõpetajate seas. Ehk need ongi õpetajad, kes oma õpetamismeetodite poolest sobivad nii konstruktivistliku kui traditsioonilise mudeli alla. Madis Lepiku sõnul teadmiste treening ja teadmiste ülekanne õpetajalt õpilasele on nende jaoks olulised, aga nad kasutavad õppes ka uuenduslikke elemente.

Radikaalseid konstruktiviste oli küsitletute seas vaid 4%. Need on siis õpetajad, kes  traditsioonilisse õppesse suhtuvad väga tõrjuvalt. Nende jaoks tähendab hea õppimine kindlasti töötamist väikestes rühmades, õpilased ise uurivad ja arutlevad, kujundavad ise arusaama õpitavast. Nad ütlevad, et faktiteadmistes võiks teha kõvasti järeleandmisi. Eesti õpetajaskond oli selles rühmas esindatud vaid 1%-ga.

Teine äärmus oleks siis radikaalselt traditsioonilised õpetajad, aga neidki oli vähe. Ei mingit ajaraiskamist rühatööle, faktid selgeks õppida, teadmised  kinnistada ja õpetaja panebki kogu tarkuse lapsele kulbiga pähe  – selline filosoofia võiks iseloomusta seda ligi 2% Eesti õpetajatest, kes sinna rühma kuulusid.

Ja väike rühm on neidki õpetajaid, kes tahavad kõike head korraga. Nad usuvad konstruktivismi ja samas usuvad – jutt käib ikka maatemaatikaõpetajatest – et faktiõpe on oluline, tüüpülesandeid tuleb treenida. „Neid võib pidada optimistlikeks õpetajateks,“ lausus Tallinna Ülikooli dotsent Madis Lepik.

Konkurssi viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) programmi „Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutuste sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi arendamise kaudu“ raames. Osalemistaotluste esitamise lõppkuupäev 04.01.2013 kell 11:00. 

Osalemistaotluses esitatavad kohustuslikud andmed:
- isiku nimi;

- kontaktandmed, kuhu Hankija peab konkursi dokumendid saatma (e-posti aadress)

Vastutav isik, kellele osalemistaotlus edastada:
Anneli Luik, telefon 735 0716, e-post: anneli.luik@innove.ee

Konkursi dokumendid edastatakse osalemistaotluse esitajale 2 (kahe) tööpäeva jooksul.

Harjumaal asuv Viimsi sai viimati uue koolihoone kolm aastat tagasi, mil avati Karulaugu algkool. Viimsi abivallavanema Jan Trei sõnul tuleb uus koolihoone eriline, kuna rajatakse ka erivajadustega lastele mõeldud õppeklassid.

„Randvere kooli tulevad kaasaegsed õpperuumid 40 erivajadusega lapsele. Ühtlasi asuvad lastega tegelema eripedagoogid, psühholoogid ning oma ala spetsialistid. Viimsi jaoks on oluline, et kõik valla lapsed saaksid käia kodulähedases koolis ning me liigume selles suunas väga sihikindlalt,“ lisas Trei.

Foto: Stockvault

450 kohta

Kooli rajamisega tuleb valda juurde ligikaudu 450 uut koolikohta. Randvere kool on mõeldud kolmele paralleelile I – VI klassini. Kooli tulevad muusika- ja kunstiklassid, tööõpetuse ruumid, raamatukogu ning spordikompleks. Hoone õppeplokid on jaotatud eraldi pesadena hoone kolmele teljele, mida läbib siduv koridor. Õppeplokkide vahelised alad on lahendatud kooli üldaladena nagu näiteks söögiala, raamatukogu ja aula.

Spordisaal on projekteeritud suurema mahuna ühele kolmest teljest. Klassid jaotatud astmete kaupa pesadesse (klassiastme kaupa - 3 paralleeli ühes pesas). Pesa suuruseks on planeeritud ca 350 m². Pesades on 3 klassiruumi, garderoob, ühisruum ühisõppeks või vahetundideks ning tualetid. Lisaks on pesadesse planeeritud õpetajatele tööruum, et võimaldada õpetajatel olla õpilastega kogu koolipäeva vältel.

Avatakse 2013
Igal pesal on oma sisehoov, kus on võimalik viia läbi õuesõpet. Erivajadusega laste plokki on planeeritud 5 väiksemat klassiruumi, individuaalõppe võimalusega puhkeruumid ning teraapiaruumid. Lisaks erivajadustega laste plokile on planeeritud eraldi ruumid psühholoogile, sotsiaalpedagoogile, kooliarstile, logopeedile ja eriteraapiale.

Randvere Kooli projekti autorid on Inga Raukas, Mart Kadarik ja Matthias Klitzsh. Projekteerija on OÜ Arhitektuuriagentuur. Koolihoone tuleb kahekordne netopinnaga 5772,8 m². Ehituse maksumuseks kujunes läbi riigihanke 5,92 miljonit eurot. Randvere kool avatakse 2013. aasta sügisel.

Viimsi valla pindala on 73 km², vallas on ca 17 200 elanikku.

„MTÜ Mondo viib juba viiendat aastat läbi programmi „Vaata ja Muuda“, mille eesmärk on tuua Eesti noorteni dokumentaalfilme üle terve maailma globaalsetel ja kodanikuaktiivsuse teemadel ning ärgitada noori aruteludele nähtud filmide teemal,“ tutvustas seniseid tegemisi Mondo vabatahtlik Liisi Rohtung.

Koos Eesti Inimõiguste Keskusega täiendati dokumentaalfilmide kogu temaatiliste taustmaterjalide, aruteluteemade ülesannete ja harjutustega ning loodi Eesti konteksti silmas pidades simulatsioonimängud, et noored saaksid neid iseseisvalt filmilinastusele lisaks kasutada.

Valminud materjalid ja meetodid pakuvad noortele võimalusi aktiivseks osaluseks, debateerimiseks ning arendavad noorte kaasarääkimis-ja algatusvõimet. Materjale võib igaüks vabalt Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehelt võtta ja kasutada, kuid dokumentaalfilmide linastuseks oma koolis, huvikeskuses või mujal, tuleb filmiõiguste saamiseks pöörduda MTÜ Mondo poole aadressil dfk@mondo.org.ee.

„Kõikide projekti raames valminud materjalide valmimisse andsid sisendi noored ise - Tallinnast Alatskivini ja Viljandist Tartuni, kellega koos me filme vaatasime ja arutasime, mis on need teemad, mis noori enim paeluvad ning mis on need õppevahendid, mis paneksid noortel silmad särama,“ sõnas projektijuht Kelly Grossthal.

Projekti käigus valminud materjalide koostamises osalesid Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise programmi juht Marianne Meiorg, vabakutseline koolitaja ja tõlk Kadri Ollino, MTÜ Mondo vabatahtlik Liisi Rohtung ja projektijuht Kelly Grossthal.

Lisainfot ja materjalid leiab kodulehelt http://humanrights.ee/vaatan-osalen-muudan/

Allikas: SA Eesti Inimõiguste Keskuse pressiteade