Ülikooli kunstimuuseumis on võimalik tutvuda kirja- ja trükikunstiga minevikust, märgib TÜ oma pressiteates. 2. jaanuaril kell 14 ja 3. jaanuaril kell 12 algav programm on suunatud õpilastele alates 7. eluaastast. Osalejatele tutvustatakse Jaapani puulõikekunsti näitust, uuritakse trükikunsti tehnikaid ning iidseid kirjaviise. Lapsed saavad meisterdada trükiplaadi ja trükkida sellelt endale pildi. Lisaks on võimalik kirjutada vahatahvlitele just nii nagu tehti seda Vanas-Kreekas või keskaegses Tartus.

Gruppi mahub 15 inimest ning tasu materjalide ja juhendamise eest on 2,60 eurot. Vajalik on eelregistreerimine aadressil kunstimuuseum@ut.ee või telefonil 737 5384. Programm kestab 1,5 tundi.

3. jaanuaril kell 12 on kõik koolilapsed oodatud ka TÜ loodusmuuseumi looduspäevale „Loomad talvel“, kus tutvustatakse Eesti imetajaid ja linde ning nende elu talvel. Uuritakse imetajate nahku ja tegevusjälgi, õpitakse tundma linde ja kuulatakse linnulaulu. Looduspäev toimub TÜ loodusmuuseumi õppeklassis Tiigi 78-236 ja seda juhendavad Külli Kalamees ja Aivo Tamm. Üritust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja see on osalejatele tasuta. Vajalik on eelregistreerimine aadressil loodusmuuseum@ut.ee .

Rakvere ametikool koos partneritega töötab välja uut ettevõtlikkuse ja ettevõtluse õpetamise metoodikat, kirjutab Virumaa Teataja. Etendusel-seminaril kannavad kooliteatri Karla näitlejad ette sketšid, mis käsitlevad ettevõtluses esinevaid situatsioone, õpetliku näitemängu aluseks on Eesti tehnoloogiaettevõtte AS Yoga lugu ja stsenaarium on koostud fokusseeritud süvaintervjuude käigus kogutud materjali põhjal.

Ettevõtlusteater annab noortele võimaluse näha ja mõista väljakutseid, mis ootavad ees ettevõtlusega alustamisel ja kiire majanduskasvu perioodil. Hasartmängumaksu nõukogu ja partnerite toel valmib uus, muutuvat keskkonda arvestav ning noori köitev lähenemine ettevõtlikkuse ja ettevõtluse õpetamisele koolis ning kõrgkoolis, valmiv metoodika loob võimaluse soovi korral oma kooli ettevõtlusteater teha. Pikemalt loe Virumaa Teatajast.

Mõne hetke pärast saab neist joontest ja kujundeist uhke rinnaesise ja kahara seelikuosaga kleidike, kirjutab Tartu Postimees. Seejärel pusib Jolanda pisut aega kingakeste kallal, mis paistavad kleidi serva alt välja, ja siis joonistab ta paberile, otsekui suvalisse kohta ühe ovaali ning selle külge pisut lohaka joonega saba, veel mõni hetk ja ovaalne ring muutub õhupalliks.

Jolanda isa, arvutigraafikuna töötav Imre Heero on nüüd neist joonistustest välja andnud raamatu "Haldjaprintsess ja tema sõbrad". Selles on 16 värvimata pildilugu, mida kõik teisedki lapsed võivad oma äranägemist mööda täiendada.

Tartu Sipsiku lasteaia vanemõpetaja Liia Vilu kinnitab, et juba kolm aastat tagasi, kui Jolanda nende lasteaeda tuli, märkasid nad tüdruku joonistamisandi. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Kõige rohkem tarbisid internetis uudiseid leedulased - 92 protsenti internetikasutajatest, ning kõige vähem prantslased - 38 protsenti. Euroopa Liidus keskmiselt luges uudiseid internetist 61 protsenti veebikasutajatest.

87 protsenti eesti internetikasutajatest kasutas veebis pangateenuseid, 56 protsenti postitas sõnumeid sotsiaalmeediasse, 28 protsenti uuris netist majutus- ja reisivõimaluste kohta ning 12 protsenti pidas oma veebilehekülge või blogi.

Euroopa Liidus keskmiselt kasutas veebis pangateenuseid 54 protsenti internetikasutajatest, sõnumeid sotsiaalmeediasse postitas 52 protsenti, reisiteenuseid kasutas 50 protsenti ning 9 protsenti pidas veebilehte või blogi. Loe uuringust lähemalt Eurostati kodulehelt.

Allikas: BNS

Foto: Stockvault

Võistlusel võivad osaleda 14-18-aastaste õpilaste 2-5-liikmelised võistkonnad koos juhendava õpetajaga. Võiskonnad peavad 15.jaanuariks esitama kosmoseteemalise uurimusliku projekti ühes kolmest teemakategooriast: päikesesüsteem, globaalne koostöö kosmoselaevas, elu teistel planeetidel. Registreeruda tuleb hiljemalt 8. jaanuaril.

Igast riigist kolm projekti valitakse Euroopa finaali. Finaali neli parimat võistkonda saavad auhinnaks  sõita Euroopa kosmosekeskustesse Saksamaale ja Hollandisse.

Võistluse kodulehelt leiavad õpilased ja õpetajad juhendi projekti vormistamiseks ja ärasaatmiseks. Samuti saab alla laadida juhendajatele mõeldud abimaterjalid.

Samal teemal:

• Kosmoseteadus innustab õpetajaid

Uus kursus (lõpetajad saavad tunnistuse 12-tunnisele õppemahule) algab juba 8. aprillil 2013, registreerimine on hoos! Otselink registreerumiseks EKISes on siin. Täpsem info koolituse teemade kohta siin. 

Alg- ja inimeseõpetuse õpetaja Tiia Salm on Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Koolielu portaaliga seotud 2009. aastast. „Koolielu ja virtuaalsete võrgustike meeskonda kutsus mind tolleaegne Koolielu algõpetuse aineekspert Varje Tipp. Aastatel 2009-2011 olin klassiõpetajate virtuaalse praktikakogukonna eestvedajaks ja toimetajaks. Aastal 2010 sai minust Digitiigri ja lasteaiaõpetajate koolitaja, sel aastal lisandusid koolitatavate sihtgruppi ka lasteaiajuhid. Kaks aastat tagasi sügisel viisime koos Tuuli Koitjärvega läbi Koolielu portaali esimese õppimisürituse, mis õnnestus ja võeti õpetajate poolt soojalt vastu,“ meenutas Tiia Salm. Täiskasvanute koolitamise kohta ütleb ta, et see on paras väljakutse ja väga rikastav kogemus.

Veebiraamatutest on kuuldud, aga mis on võrgukirjastus? Ja mida veebiraamatute ja võrgukirjastuste õppimisüritusel õpitakse?

„25. novembril lõppes Koolielus veebiraamatute ja võrgukirjastuste teemaline õppimisüritus, mille me koostöös Tuuli Koitjärvega kokku panime ja läbi viisime. See õppimisüritus oli juba neljas, kus me sama temaatikat käsitleme. Iga kord oleme sisu veidi muutnud ja uusi vahendeid ja võimalusi tutvustanud.

Õppimisüritusel käsitleme selliseid vahendeid, millega õpetaja või õpilane saab ise veebikeskkonnas raamatu luua või selle varem arvutis valmis teha ja siis hoopis mõnes võrgukirjastuses avaldada. Nende veebiraamatute loomiseks ja hiljem lugemiseks ei ole vaja installeerida spetsiaalset tarkvara. Kõik vajalik on veebikeskkondades olemas.“

Siinkohal e-raamatu/veebiraamatu eelised Tiia Salmi kogemuse põhjal:

• toetab rohelist mõtteviisi (säästab paberit);
• on korraga kättesaadav paljudele inimestele;
• võimaldab kasutada linke, heli-, pildi- ja videofaile;
• lihtne koostada;
• ei nõua spetsiaalset tarkvara;
• vajadusel saab täiendada, parandada või kustutada;
• vajadusel saab raamatu privaatseks muuta;
• saab koostada pildi- või juturaamatut;
• saab koostada veebipõhist ajalehte või ajakirja;
• saab õpilaste omaloomingut avaldada;
• saab mugavalt loodut Internetis jagada;
• raamatu saab otse kodulehele või blogisse vistutada;
• hea vahend projektitöös kasutamiseks;
• osa keskkondi võimaldavad ka raamatu ühiskirjutamist.

Õppimisürituse tarbeks koostatud veebilehekülg koos juhendite ja näidetega.

Tiia Salm selgitas, et võrgukirjastus on veebikeskkond, mis võimaldab veebiraamatuna avaldada erinevaid dokumente. Failid (PDF, Word, Excel, PowerPoint, Open Office jne) tuleb keskkonda üles laadida ning nendest luuakse lehitsetav veebiraamat/veebiajakiri.Valmis töid on mugav kas lingiga jagada või koodiga otse kodulehele või blogisse vistutada (ehk veebi istutada).

Mis vahe on võrgukirjastusel ja veebiraamatu koostamise keskkonnal?

 „Veebiraamatu loomise keskkonnas saab raamatut ise koostada, trükkides sinna teksti, lisades pilte, võimalusel ka video- või helifaile, linke. Võrgukirjastuse lehel ise midagi luua ei saa ja see on mõeldud valmis dokumentide avaldamiseks. Võrgukirjastusse üleslaetud dokumendid näevad välja kui veebiraamatud, mida saab lugeda ja lehitseda, sisukorra järgi vajalikku lehekülge otsida. Võrgukirjastused on heaks vahelduseks oma materjalide avaldamisel Internetis. Veebilehekülje võrgukirjastustest koos tutvustuse ja näidetega leiab  http://veebikirjastused.weebly.com/

Kursuse käigus õpime kasutama erinevaid veebiraamatute koostamise keskkondi ning loome ja avaldame virtuaalseid raamatuid. Tutvume ka võrgukirjastustega ja avaldame seal materjale. Õppimisüritusel jagame kogemusi, kuidas antud keskkondi erinevates ainetundides rakendada. Sihtgrupiks on algklassiõpetajad, keeleõpetajad, projektitöös osalevad erinevate õppeainete õpetajad, haridustehnoloogid, infotehnoloogid, lasteaiaõpetajad.

Õppimisüritusel osalemist tõendava tunnistuse saab iga kursuslane, kes tutvub vähemalt ühe veebiraamatu koostamise ja ühe võrgukirjastuse keskkonnaga, avaldab kummaski neis vähemalt ühe töö ning täidab tagasiside ankeedi. Lisaks osaleb kursuslane aruteludes teemal, kuidas antud keskkondi õppetöös kasutada ja kommenteerib vähemalt kolme kaaskursuslase poolt valminud veebiraamatut.

Kevadel on tulemas veel üks veebiraamatute ja võrgukirjastuste õppimisüritus.“

E-kursuse õpilased õpetaja silme läbi ehk siis millega peaks arvestama õpetaja, kes registreerub end e-kursusele? Mis võib takistada kursuse edukat läbimist? Mis paneb käega lööma ja kuidas sellest üle saada?

„Olen Koolielu e-kursustel ja õppimisüritustel olnud nii õppija kui õpetaja rollis. Tean, mida tunneb õpetaja, kes osaleb esimest korda veebipõhisel kursusel ja on ebakindel. Õpetaja ootab juhendajalt tuge, kiiret tagasisidet ning innustavat sõna. E-kursusel osalemine nõuab enesedistsipliini ja pühendumist. Tihti on ajapuudus põhjuseks, miks e-kursus või õppimisüritus mõnel õpetajal pooleli on jäänud.“

Ja innustamaks ning julgustamaks õpetajaid, nimetab Tiia Salm virtuaalse enesetäiendamise eelised:

• sõltumatus ajast ja kohast;
• osaleda saavad kõik huvilised;
• koolitus tuleb “koju kätte”;
• hoiab aega ja kulutusi kokku (transport);
• koolitus ei maksa midagi (tasuta);
• jäävad ära probleemid tundide asendamistega;
• kogemuste - ideede jagamine kolleegidega;
• positiivne veebipõhine koostöökogemus.

Kui palju kasutate töös e-vahendeid ja kas on mõni keskkond veebis, kuhu lapsi meelsasti suunate, mõni e-õppevahend, mida rohkem kasutate?

„Klassiõpetajana töötan Jäneda koolis 1986. aastast, lisaks õpetan inimeseõpetust II-III kooliastmes. Infotehnoloogiat kasutan oma töös igapäevaselt. Pean oluliseks õpilaste arvutikasutamise suunamist juba algklassidest alates. Oma klassi jaoks olen sisse seadnud ajaveebi http://tiiaklassiajaveeb.blogspot.com/, kust lapsed leiavad viiteid veebilehtedele ja õppemängudele, mis toetavad nende arengut. Infotehnoloogia rakendamine õppetöös on mulle aastaid huvi pakkunud. See on põnev maailm, millega tuleb end pidevalt kursis hoida.“

Lõpetuseks – kooli kodulehelt jäi silma lause, et õpetajad Tiia ja Tõnu Salm sel nädalal (jutt käib detsembri algusest, toimetaja märkus) koolis ei ole, nad on saalihoki MM-il. Kas olete ka ise saalihokiga seotud?

„Ise ma spordiga ei tegele. Saalihokiga olen seotud „perekondlikel“ põhjustel. Minu abikaasa on saalihokitreener ja noorem poeg saalihokimängija. Saalihoki MM toimus seekord Šveitsis ja käisime Eesti koondisele ja oma pojale kaasa elamas. Suurvõistlustel omadele kaasaelamine on väga emotsionaalne kogemus, mida on raske sõnadega edasi anda.“

Tiia Salm. Foto: erakogu

Samal teemal:

• Koolielu e-koolituste kalender 2012/2013
• Teine elu Second Life`s

Pärnu maavalitsuses toimunud haridus- ja teadusministeeriumi infopäeval valitses murelik meeleolu: leiti, et omavalitsused on olukorras, kus riigi poolt ette nähtud palgatõusuks ning haridustoetusteks raha leidmiseks on aega ja vahendeid napilt, vahendab ERR Uudised.

"Haridustoetuses antakse arvestuslikud õpetaja ametikohad lähtudes tunnijaotusplaanist. Riik ei saa garanteerida ühele või teisele õpetajale palka, küll saab garanteerida alammäärad ja arvestusliku töötasu toetuse, mille osas lõpliku otsuse teeb koolipidaja ja koolijuht," rääkis Sapp.

Pärnu Rääma kooli direktor Elmo Joa arvab samuti, et muudatuste sisseviimasega on jäädud viimasele minutile.

"Tahaksime palgafondi teada saada jaanuari alguses, et jõuaksime õpetajatega läbi rääkida, sest kuu lõpuks peaks olema pilt selge igal juhul, aga kui valitsuse määrus tuleb omavalitsustele alles kuu lõpus, siis paraku tulevad õpetajad minu, mitte Ansipi otsa vaatama," ütles Joa. Edasi loe juba ERR Uudistest.

Samal teemal:

• Aaviksoo: õpetajate palgatõus tuleb uuel aastal igal juhul
• Aaviksoo: omavalitsused on kulutanud õpetajate palgaraha ka mujale
• Eesti õpetajate palgad on Euroopa madalamate seas

Teheranis, Iraanis toimus 1.-10. detsembrini järjekorras 9. rahvusvaheline noorte (kuni 15-aastased) loodusteaduste olümpiaad, kus osalesid 29 riigi õpilased. Eestit esindasid 6 tublimat õpilast üleriigilise loodusteaduste olümpiaadi tulemuste põhjal. Peale eelnimetatute sai hea tulemuse ka Taavet Kalda Gustav Adolfi gümnaasiumist.

Olümpiaad hõlmas kolme loodusainet – bioloogia, keemia ja füüsika. Valikvastustega test ja teoreetilised ülesanded tuli igal osavõtjal lahendada individuaalselt, eksperimentaalne voor toimus aga kolmeliikmelistele võistkondadele. Korraldajate koostatud olümpiaadiülesanded olid keerukamad kui mõnel varasemal rahvusvahelisel olümpiaadil, ent Eesti õpilased said iga valdkonna ülesannete lahendamisega väga hästi hakkama. „Olümpiaadi atmosfäär oli tegus ja sõbralik. Eesti septembrile sarnane ilmastik oli enamikule Euroopast tulnud osavõtjatele just parajalt soe ja samas sobilik võistlemiseks,“ räägib õpilaste juhendaja Siiri Velling.

Võistlus toimus Teheranis. Foto: Flickr

Üldvõitja Venemaalt

9. rahvusvahelise loodusteaduste olümpiaadi üldvõitjaks tuli individuaalarvestuses Venemaa esindaja Maxim Didin. Eksperimendis osutus parimaks Brasiilia võistkond ning riikidevahelise üldvõidu said taivanlased. Olümpiaadi lõpuks jäi Vellingu sõnul kõlama huvi järgmisteks rahvusvahelisteks loodusteaduste olümpiaadideks valmistumise vastu. Järgmine võistlus leiab aset juba 2013. aasta märtsis Luksemburgis, kus toimub 11. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad.

Rahvusvahelise loodusteaduste olümpiaadi toimumisega Teheranis sooviti näidata Iraanile omast sooja vastuvõttu ja sõbralikku suhtumist reisijatesse, samuti kõrget taset loodusteaduste uurimises ja õpetamises tagamaks edusamme majanduses ja hariduses ja äratamaks noortes huvi füüsika, keemia ja bioloogia vastu.

Esindajate ja juhendajatena olid Teheranis õpilastega kaasas Mihkel Pajusalu, Rudolf Bichele ja Siiri Velling.

Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel koordineerib Tartu ülikooli teaduskool ja toetab haridus- ja teadusministeerium.

Allikas: BNS

Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamme sõnul peab Viilberg lisaks rahalisele karistusele tasuma menetluskulude katteks kokku 512 eurot.

Viilebergi süüdistatakse selles, et tema 2008. aasta detsembri käskkirja alusel maksti õppeasutuse pedagoogide palgafondist kokku 35 000 krooni Võnnu valla ametnikele, kellel puudus Võnnu keskkooliga lepinguline suhe või kes oleks osutanud Võnnu keskkoolile mingeid teenuseid.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Lõuna prefektuuri korruptsioonikuritegude teenistus ning juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur. Viileberg on eelnevalt kriminaalkorras karistamata.

Kohtumenetluse pooled saavad teisipäevase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul alates kolmapäevast. Kui otsus vaidlustatakse, teeb kohus motiveeritud otsuse teatavaks 14. jaanuaril.

Allikas: BNS

Foto: Stockvault

Uudiskirjaga saate tutvuda siin.