Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti Darja Saar, kes on ENTRUM-i eestvedaja. ENTRUM on Lääne-Eesti noortele suunatud meelelahutus- ja koolitussündmuste sari, mis koosneb sessioonidest, ettevõtete külastustest, esseekonkursist ja noorteprojektide konkursist „Olen ettevõtlik!“.  

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai noortekonverents „Lahe koolipäev“, mis sel aastal keskendub ajale ja selle kasutamisele. Suunaks on võetud noorte motiveerimine ja innustamine, seda nii põnevate esindajate kui ka teema kaudu.

Noortefoorumi „101 last Toompeal“ ja Lastekaitse Liidu noortekogu juht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles: “Meil on hea meel näha, et Eestis on olemas organisatsioone ja inimesi, kes on oma eesmärgiks võtnud noorte motiveerimise ja innustamise. Nüüd on meil võimalik neid tunnustada.“  

Noortefoorum “101 last Toompeal” toimus 21. korda ning ürituse eesmärk on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks. Sellel aastal keskendub noortefoorum eksamisüsteemile, et väärtustada eksamikorralduses lisaks faktiteadmiste ning reeglite tundmisele ka loovust, kriitilisust, innovaatilisust, eneseväljendusoskust.

Allikas: BNS

2011/2012. õppeaastal osales programmis 762 klassi, aasta varem 736 ja senini suurima osalevate klasside arvuga programm viidi läbi 2009/2010. õppeaastal, mil klasse oli 840. Lisaks on sel aastal programmiga liitunud 28 Saku gümnaasiumi õpetajat, kes on samuti lubanud olla vähemalt pool aastat suitsupriid.  

Soomest alguse saanud „Suitsuprii klass“ on Euroopas üks levinumaid spetsiaalselt noortele suunatud suitsetamisvastaseid ennetusprogramme ning selle mõju on hinnatud mitmete uuringutega. Õpilaste suitsust eemale hoidmiseks ei kasutata siin hirmu tekitamise meetodit, vaid hoopis soovitavat käitumisviisi ehk tunnustatakse mittesuitsetamist. Kuna teismeeas on klassikaaslaste ja sõprade mõju kõige suurem, siis peaksid mittesuitsetavad klassikaaslased mõjutama teisi suitsetamist mitte alustama või maha jätma.  

Programmis osalevad õpilased on oma allkirjaga lubanud jääda kogu võistluse perioodil, oktoobrist aprillini, tubakavabaks. Lisaks ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu. Klass kinnitab soovi olla suitsuprii lepinguga, mis ühiselt allkirjastatakse. Kui mõni õpilane hakkab võistluse jooksul suitsetama või ei suuda loobuda, siis klass langeb võistlusest välja. Võistlus on vastastikuse aususe põhimõttel, õpilased kontrollivad enda ja oma klassikaaslaste tubakavabaks jäämist ise.  

Võistluse edukalt lõpetanute ehk nende klasside protsent, kus kõik õpilased jäid kuue kuu jooksul suitsupriiks, on olnud 80% ümber. Eelmisel aastal lõpetas suitsupriina 84% kõikidest alustanud klassidest ja see oli programmi jooksul kõrgeim suitsupriiks jäänud klasside arv.  

Kõikide suitsupriiks jäänud klasside vahel loositakse programmi lõpus välja 15 rahalist preemiat suurusega 320 eurot, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu klassiürituse korraldamiseks.  

Viimane Eesti koolinoorte tervisekäitumise uuring näitab, et kui iga kümnes 13-aastane koolitüdruk suitsetab vahetevahel, siis 15-aastaselt suitsetab üks kümnest tüdrukust juba iga päev. 13-aastastest poistest suitsetab iga päev 6%, 15-aastastest aga juba 16%. Õpilaste keskmine vanus esimese sigareti läitmisel on 11,9 eluaastat. Samast uuringus ilmneb ka positiivne trend, et suurenenud on nende 11-aastaste kooliõpilaste arv, kes ei ole suitsu proovinud. Kui aastal 2006 oli poiste seas neid 62%, siis 2010. aastal 70% ning tüdrukutel vastavalt 81,5 ja 83,3%.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi pressiteade

Foto: Koolielu arhiiv

Järgmisel aastal hooldusõppe õpilaste pearaha ja õpetajate palgafond hoopis suureneb 11% võrra. 2010. aastal koostati esmakordselt riiklik hooldusõppe õppekava, mis tõi hooldusõppe õpilased haridussfääri ning käsitles neid haridust vajavatena nagu kõiki teisi lapsi. Eesmärk oli pöörata rohkem tähelepanu sügava ning raske intellektipuudega lastele, kellega senini tegeles üksnes sotsiaalsfäär. 

Hooldusõppe ülesanne on sääraste väga eriliste laste olemasolevate oskuste arendamine. Sama tähtis on tagada erilist tähelepanu ja õpet vajavatele lastele võimetele vastav järjest iseseisvam toimimine harjumuspärases keskkonnas. Sügava ja raske intellektipuudega laste ning noorte arengutase jääb 2- kuni 4-aastase lapse tasemele. Hooldusõppe õppekava väljatöötamisse kaasati hulgaliselt eksperte, nende hulgas loomulikult erivajadusega laste õpetamisega tegelevatest koolidest. 20-tunnine õppekoormus on ekspertide hinnangul optimaalne. Tähtis on mõista, et kõikidele hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, mis tähendab, et nende õpilaste arengu toetamisega tegeletakse individuaalseid vajadusi ja võimeid arvestades. 

Tegu on eriliste lastega, kes vajavad erilisi tingimusi ja individuaalset lähenemist, mistõttu pole nende puhul hariduse kõige tähtsam kriteerium tundide arv, vaid õppe jõukohasus. Iga õpilase arengutase ja olukord erinevad ning vaja on kasutada individuaalseid lahendusi ning suuremaid ressursse. Selliste õpilaste päevakavas peavad tihedalt põimuma nii tervishoiu-, sotsiaal- kui ka haridusvaldkonna rahastatavad tegevused. Õpetaja ülesanne ei ole ainult õppetundide läbiviimine, vaid kõikide lapsega tegelevate spetsialistide ja ka kasvatajate omavahelise koostöö korraldamine ning juhendamine, et laste arengu toetamine oleks järjepidev ja tõhus. Laste arengu toetamise selline käsitlus on saanud heakskiidu paljude hooldusõppekoolide juhtkondade ja õpetajate poolt. Kui õpilane jõuab arengus tasemele, kus talle võiks rakendada suuremat õppekoormust, siis on alati võimalik määrata toimetulekuõppekava, kus nädala õppekoormus on suurem.

Hooldusõppe õpilased vajavad suuremaid ressursse kui tavakoolide õpilased ning seetõttu on nende õpetamise rahastamisel hulk erisusi. Tänane hooldusõppel olevate õpilaste, sh vaimupuudega õpilaste toetus- ja rahastamissüsteem otsustati juba 2010. aastal ning seal pole plaanis teha mitte ühtegi muudatust, rääkimata nende pealt kokku hoidmisest või vähemast väärtustamisest. Hooldusõppe klassi õpilaste täituvusnorm on neli õpilast. See tähendab, et õppe maksumus ehk nn õpilase pearaha on olenevalt kooliastmest kolm kuni seitse korda suurem kui tavaklasside õpilastel, kus klassi suuruse normiks on 24 last. Lisaks antakse hooldusõppel olevale õpilasele võrreldes tavalise õpilasega täiendavalt vahendeid vastavalt sellele, kas õpilane õpib klassis, kus kõik õpilased õpivad toimetuleku- või hooldusõppes või mitte. 

Hooldusõppe õpilaste arengu toetamiseks on riik suurendanud põhihariduse omandamise aega kahe aasta võrra, mis omakorda suurendab panustatud raha ning õppetundide mahtu põhihariduse omandamisel. Lisaks põhiharidusele on võimalik rakendada lisa-aastat, et toetada õpilase üleminekut haridussüsteemist hoolekandeasutusse või järgmisele haridustasemele. Riik rahastab ka seda õpet.

Allikas: HTMi pressiteade

Uue toetusega saab rajada koolidesse kaasaegse õpikeskkonna. Toetus on suunatud eeskätt maakonnakeskuste gümnaasiumitele ning toetust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, teatas EAS.  

"Meetme raames toetatakse gümnaasiumivõrgustiku korrastamiseks vajalikke investeeringuid – õppehoonete ehitustöid ja sisustamist,“ kommenteeris EAS-i juhatuse liige Krõõt Kilvet. "Uus toetus on suunatud nii koolidele, kus edaspidi hakkab tegutsema gümnaasium, kui ka põhikoolide õppehoonetele, kus eraldiseisva gümnaasiumi asutamisest tulenevalt tehakse erinevaid ümberkorraldusi ning kooliruumides hakatakse pakkuma erinevaid avalikke teenuseid, nagu näiteks lastehoid, vaba aja veetmine, sporditegevused,“ selgitas Kilvet. Rekonstrueerimisel tuleb lähtuda kaasaegsetest materjalidest, tehnilistest lahendustest ja energiatõhususe miinimumnõuetest ning sellele tuleb tagada iseseisev funktsioneerimine ja efektiivne ruumilahendus. Toetusetaotlusi saavad esitada kohalikud omavalitsused.   Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 250 000 eurot ning maksimaalne suurus kuus miljonit eurot. Omaosalus peab olema vähemalt 15 protsenti kogu projekti mahust. Taotluste esitamise tähtaeg on 21. jaanuar 2013.

Allikas: BNS

ERRi uudisteportaalis kirjutab Mirko Ojakivi, et eekordse välishindamise aastaseminari pealkirjaks oli küsimus „Kuidas toetada õpetaja pidevat professionaalset arengut ning kuidas professionaalsust hinnata?“

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis märkis, et pikemas perspektiivis on selle küsimuse üheks vastuseks õpetajate palgatõus. Praegu võib õpetajate professionaalsusega nii kodu- kui välismaiste uuringute alusel rahule jääda. PISA-testi tulemuste kohaselt on tema sõnul õpetajad väga tublid. Ent samad uuringud näitavad ka, et õpetajad pole oma eluga rahul.

Loe ja kuula intervjuud Kalle Küttisega ERRi uudisteportaalis!

Foto: Koolielu arhiiv

Riigi haridustoetusest on viimastel aastatel peale õpetajate palkade kaetud ka näiteks tugispetsialistide töötasu. Pärast põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kehtima hakkamist kaks aastat tagasi, kus hariduslike erivajadustega laste õpetamise põhimõtted senisest selgemalt kirjas, on tugi- või abiõpe, aga ka psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide tegevus koolides märkimisväärselt kasvanud. Loe artiklit täismahus Postimehest.

Kadrina keskkooli reaaltehnilise õppesuuna koordinaator Raimo Maasik, mis ajast on kooli õppekavas tehnoloogia-ärijuhtimise valikaine? Kuidas kõik alguse sai?

„Kadrina Keskkoolis  käivitati  koostöös Aru Grupp ASiga  2005. aastal valikaine „Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused”, mis tänaseks on välja arendatud reaal-tehniliseks õppesuunaks. Selle õppesuuna raames saavad  gümnaasiumiõpilased  põhjaliku ettevalmistuse programmjoonestamises AutoCad (lisaks ka teistest arvutijoonestamise programmidest), samuti baasteadmised erinevatest inseneri– ja ettevõtlusvaldkonda puudutavatest distsipliinidest – tehniline joonestamine, erialane inglise keel, turundus ja müügitöö, logistika, organisatsiooni juhtimine ja kultuur, loogika ning ehituslik projekteerimine.“

Kas see õppesuund on ennekõike poistele? Või kas poisid valivad seda rohkem?

„Ennekõike on see suund mõeldud õpilastele, kes näevad oma tulevikku mõne erialaga, mis nõuab insenertehnilisi teadmisi. Aga seda valivad ka õpilased, kes tahavad saada alusteadmisi turundusest ja majandusest. Võib ehk öelda, et poisid eelistavad seda suunda rohkem. Näiteks praegu õppivate noorte hulgas on poiste-tüdrukute suhe 10. klassis 20/7, 11. klassis 5/3, 12. klassis 10/2. Kindlasti ei ole see õppesuund mõeldud vaid noormeestele.“

Mis on sellises koostöös ettevõtte huvi?

„Eelkõige on see koostöö kasvanud välja tänu vilistlastest ettevõtjatele. Kui alguses oli selleks ettevõtteks AruGrupp AS, siis nüüd on koostöösse kaasatud pea kõik kohalikud ettevõtted ning lisaks oleme laiendanud seda koostööd ka nende firmade välispartneritega. Näiteks möödunud suvel käisid poisid JeldWeni Läti harus praktikal. Ennekõike on ettevõtjatel missioonitunne ja tänutunne oma kooli ees, aga vähem tähtis ei ole ka lootus saada omale edaspidi kvalifitseeritud tööjõudu, sest insenerioskustega inimesi on üha vähem leida.“  

Kuidas suutsite kohalikud ettevõtjad õpetajateks meelitada?

„Ka siin on tähtis, et tegemist on nii-öelda „oma inimestega“, oma kooli vilistlased, kes tulevad ja tahavad anda edasi oma teadmisi ja anda koolile tagasi midagi, mis nad omal aja siit said. Kuna reaal-tehnilise õppesuuna eesmärk on siduda teooria  võimalikult suures mahus ka praktikaga, on just „oma inimeste“ praktilised kogemused ettevõtete juhtidena see, mida vajame.“  

Kui noor lõpetab Kadrina keskkoolis reaal-tehnilise õppesuuna, siis missuguse taseme on ta saavutanud: saab vabalt kõrgkooli insenerialadele sisse, võib hakata ise ettevõtjaks, saab kohalikku ettevõttesse tööle minna?

„Need noored, kes on saanud kolme õppeaasta jooksul küllaltki põhjalikud teadmised insener-tehnilistes distsipliinides, on kõrgkooli astudes konkurentsis kindlasti eelisolukorras. Kuna Kadrina keskkoolil on alates 2008.aastast koostööleping Tallinna Tehnikaülikooliga, siis saavad meie õpilased sinna õppima asumisel boonuspunkte. Lisaks on lõpetanutel paremad võimalused sõlmida kokkulepped  meie valla ja Lääne-Virumaa ettevõtetega, et asuda kõrgkoolides õppima stipendiaatidena. Arvutijoonestamises saavutavad meie lõpetajad taseme, mis vastab kõrgkooli II kursuse tasemele.“

Kas on märgata, et noored lähevad Kadrinast rohkem tehnikaaladele õppima või enamgi - tulevad siia tagasi tööle inseneridena?

„Kadrina keskkooli lõpetajad on kõik suhteliselt tublid ja jätkavad enamus oma õpinguid kõrgkoolides, ka tehnikaladel. Reaal-tehnilise õppesuuna lõpetanutest on üle 50% asunud õppima Tallinna Tehnikaülikooli või Tallinna Tehnikakõrgkooli. Üldiselt on võimalik täheldada insener-tehnilistele erialadele õppimaasujate suhtes tõusvat trendi. See näitab, et meie selgitustöö ja konkreetsed tegevused on hakanud vilju kandma. Möödunud aastast asus esimene meie kooli lõpetanud noormees tööle Kadrina valla ettevõttes.“

inGenious

Just koostöökogemus kohalike ettevõtetega tõi Kadrina keskkooli ka rahvusvahelist projekti inGenious tutvustavasse ümarlauda Tallinnas oktoobri lõpupäevil.  

inGenious on European Schoolneti rahvusvaheline projekt, mille eesmärk on edendada üldhariduskoolide ja ettevõtete koostööd matemaatika, tehnoloogiaõpetuse ja loodusteaduste õpetamisel. Tööstus- ja tehnoloogiaettevõttetele on eluliselt vajalik, et kasvaks noorte huvi loodus- ja inseneriteaduste vastu, koolid peavad õppekavas siduma teooriat praktikaga ning  aitama õpilasi karjäärivalikul.

inGenious on üks suuremaid ja strateegilisemaid projekte, mis Euroopas teadushariduses on ette võetud. Noorte tulevast erialavalikut mõjutab oluliselt nende teadlikkus sellest, mida loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas töötamine endast kujutab. Euroopa Komisjon on inGeniouse projekti  toetuseks garanteerinud 8 miljonit eurot kolme aasta jooksul, projektiga on ühinenud 25 koostööpartnerit 15-st riigist. Kaasa löövad üle maailma tuntud firmad nagu Philips, Volvo, Nokia, Microsoft, Intel jpt.

Eestit esindab inGeniouse projektis Tiigrihüppe Sihtasutus.

Foto: Kadrina keskkooli kodulehekülg

Samal teemal:

• Noarootsis saab selgeks rootsi keele 
• Lihula gümnaasium: loodusteadlaste kasvulava

Rahandusministeeriumi kantsleri Veiko Tali sõnul saab riigi finantsstabiilsust tagada vaid läbi teadliku tarbija. „Tulevikus kasvab rahatarkusel põhinevate otsuste osakaal inimeste igapäevaelus ja muutub selle loomulikuks osaks,“ ütles Tali. „Rahanduskriis näitas, et finantsteenustel on tõsised tagajärjed ühiskonna arengule ja majandusele. Stabiilsuse tagamiseks ei piisa vaid heast regulatsioonist, tugevast järelevalvest ning korras institutsioonidest, vaid on vaja, et ka inimesed ehk teenuste tarbijad oleksid teadlikud. Sellest sõltub mitte vaid inimese enda, aga ka ühiskonna edu.“  

Rahandusministeeriumi spetsialistid Ardo-Heiki Ingar, Margit Laurits Männiste ja Janika Lüüs selgitasid koos õpilastega välja, millised teadmised, oskused ja hoiakud on rahaasjades olulised. Üheskoos vaadati filmi finantssüsteemi toimimisest ning hinnati igapäevaelus ette tulevate finantsotsuste ja valikute mõjusid.  

Koolinoored esitasid oma nägemuse, kuidas töötab rahamasin ja valisid esitluste hulgast välja parima idee. Võitjaks osutus Tallinna 21. Kooli 9.a klassi õpilaste meeskond, kes esitas nägemuse erilisest ja erandlikust ideede rahapuust, mis kasvab väiksest seemnest õige ja pikaajalise planeerimisega suureks rahapuuks. Noored rõhutasid, et idee teostamisel ei tohi kunagi alla anda ja alati tuleb avatud olla uuteks võimalusteks.   Rahandusministeeriumi avatud uste päevade finantskirjaoskuse seminarile olid kutsutud Tallinna koolide gümnasistid.   Finantskirjaoskuse teemaga saab tutvuda rahandusministeeriumi aadressilt http://www.fin.ee/finantskirjaoskus

Allikas: BNS

Joonistusvõistlus on suunatud koolide 1.-7. klassi õpilastele ning esseevõistlus 8.-12. klassile.

Lapsed ja noored on tihtilugu linnaruumis tähelepanuta jäetud, nende liikumistrajektoorid on täiskasvanute poolt kindlaks määratud ja loodud: kodust kooli, koolis huviringi ning huviringist tagasi koju. Lisaks sellele on aga olemas ka tegevuspaiku, mis on laste poolt loodud ja neid kasutavadki vaid lapsed. See tasand jääb tihti täiskasvanute eest varjatuks või on nad lihtsalt „varjatud lastelinna“ ammu unustanud, nii et nad linnas elades ja tegutsedes ei märkagi, et lastel võivad olla oma soovid, tegemised ja huvid.

Võistluse tulemusena muuseumile saadetud kaastöid soovib ERM kasutada ka 2013. aastal avatava näituse ettevalmistamiseks. Näitus räägib sellest, kuidas erinevad inimesed kogevad ja tajuvad avalikku linnaruumi. Muuseum soovib teada saada, kuidas noored linna näevad ja selles toimuvat mõtestavad, kuidas ja mida nad linnaruumist räägivad ning mida nad Eesti linnade puhul kiidavad või laidavad. Võistlusele oodatakse õpilasi nii maa- kui linnakoolidest, sest linnaga puutuvad kokku kõik!  

 Tingimused ja juhend osalemiseks:   1.-7. klassi joonistusvõistlus

                                                      8.-12. klassi esseevõistlus 

Võistluselt laekunud materjali võidakse kasutada näitusel. Juhul, kui soovitakse kasutada ka autori eesnime, kooskõlastab muuseum selle autoriga eraldi.   Võistlusel osalejate vahel loositakse välja palju põnevaid auhindu! Võistlust toetavad auhindadega: Tallinna Loomaaed, Rahvusooper Estonia, XS Mänguasjapood jpt.

Allikas: BNS

Viimase 11 aasta jooksul on Euroopa 23 riiki ühinenud UNICEF-i poolt algatatud liikumisega "Laste- ja noortesõbralikud linnad". Liikumise eesmärk on tõsta esile ja tunnustada neid linnu, kus hoolitakse oma väikestest elanikest ja nende tulevikust. Praeguseks on selle tiitli pälvinud üle 200 Euroopa väiksema ja suurema linna ja 2009. aasta kevadel läbiviidud küsitluste kohaselt on nendes linnades tunduvalt paranenud investeerimiskliima, paranenud üldine maine ja laienenud linna tuntus välismaal.

2011. ja 2012. aasta jooksul jälgis hindamiskomisjon paljustid Eesti linnu ja märtsis, juunis ning oktoobris tehtud kokkuvõtete alusel otsustati Võru linnale omistada vastav sertifikaat.

UNICEF-i esindaja Toomas Palu avaldas heameelt, et Eesti on muutumas lapsesõbralikumaks. "Märk sellest on kasvõi see, et lisaks Saue, Kunda, Narva, Pärnu, Tartu, Tallinna, Viljandi, Jõhvi, Põlva, Kuressaare, Haapsalu, Rakvere ja Valga linnale lisandus sellesse nimistusse ka Võru linn. See tunnustus ei ole mitte ühe aktsiooni või projekti kokkuvõtlik lõpetamine, vaid vahekokkuvõte, mis märgib linna suhtumist lastesse ja soovi osaleda muutumisprotsessis," märkis Palu.

Allikas: BNS