Rakvere gümnaasiumi Vabaduse tänava õppehoone on üks neist Rakvere haridus- ja sotsiaalhoonetest, mis renoveeriti energiasäästlikuks saastekvootide müügist saadud raha eest, kirjutab Virumaa Teataja.
Ehitustööde käigus rekonstrueeriti küttesüsteeme, täiustati ventilatsioonisüsteemi, soojustati pööningut ja pööningupealseid küttetorusid ning vundamenti, parandati katus, vahetati välja aknad ja uksed. Kokkuvõttes muudavad tehtud tööd Rakvere gümnaasiumi maja energiatõhusamaks. Koolimaja sai uuenenud valge fassaadi ning uue paekivist trepi.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on kena näha ajaloolist gümnaasiumi maja endises ilus linnaruumi ehtimas.

Sel eesmärgil toimuski  9.-11. novembril Tapa  gümnaasiumis üleriiklik kooliõpilaste meedialaager, kus õpilased said omavahel kogemusi jagada ja arutada, milline on hea koolileht. Meedialaager on mõeldud selleks, et õpilaste omavahelise õpetamise ja õppimise käigus saada juurde teadmisi, mis on koolilehe valmimisel see õige retsept, mis seal kindlasti peab olema, mida kindlasti ei või olla ning mis võib olla.

Küsimusele, kuidas teha head koolilehte, vastas meedialaagri juhendaja Mihkel Tamm, Tartu Ülikooli ajakirjanduse III aasta tudeng: „Oleme arutanud seda küsimust ka õpilastega ja tundub, et kõige olulisem on leida tasakaal: et oleksid kajastatud koolielu jaoks tähtsad teemad; et ei läheks „liiga pehmeks“; et oleks koolielu arendamisel mingit kasu. Teiselt poolt - et ei oleks ka liiga tõsine, vaid leiduks tasakaal koolielu tõsiduse ja lustlikkuse vahel.“

Ja kuidas seda õpetada?  „Meie siin osundame nendele külgedele, kuidas teha uudiseid, arvamuslugusid, olemuslugusid, kuidas neid üles ehitada ja mis on sealjuures tähtis. Meie ei ütle mis on õige või vale, teha võib mitut moodi,“ selgitas Tamm.

Õpetaja suunamine

Küsimusele, kas õpetaja/juhendaja/huviringi juhendaja peaks sekkuma õpilaste koolilehe tegemisse ning mil määral ja mis küsimustes, vastas Mihkel Tamm: „Õpilased ei pruugi alati teada, mis on koolilehes sobilik ja mis on vajalik, kõige parem. Kui õpilastel tekib küsimusi, siis võiks olla küll keegi, kes nõu annab või lehe üle vaatab, et lausa lubamatul viisil teemat ei kajastata ja et ka eetikast lehetegijatel aimu oleks.“

Fotol Mihkel Tamm. Pildistas Hanna-Liis Hiire.

Lehe ülesehitus
Kas õpetate ka koolilehe ülesehitust, millistest osadest see koosneb? Mihkel Tamm selgitas: „Sellele küsimusele pole otsest vastust, ükski pole õige ega vale. Põhiline ülesanne on õpetada, kuidas teha meediat ja kuidas sellest aru saada. Kujunduslikult ülesehituselt on koolilehel palju rohkem vabadusi kui mõnel teisel lehel ja koolilehel on ka rohkem loomingulist vabadust nii sisu kui vormi poolest. Siin pole akadeemilist rangust, rohkem on minnalaskmist lubatud. Koolileht peab aitama lahendada koolielu mure küsimusi, samal ajal ei tohi see muutuda kooli laimavaks väljaandeks. Meediaõpetaja roll on suunata ja leida tasakaal, anda ülevaade, kuidas teha meediat ja kuidas sellest aru saada - seda nii koolilehe puhul kui üldse.“

Laagris fotode tegemise grupis osalenud Miina Härma gümnaasiumi 9. klassi õpilase Gregor Randla sõnul tuli ta meedialaagrisse selleks, et uurida, kuidas talle koolilehe fotograafi töö võiks sobida ja meeldida.  „Me teeme koolilehte, mille nimi on Tabula Raasa. Enne laagrit ei teadnud ma kuigi palju fotokatest: kuidas saab fotodel valgust muuta ja kuidas pilti ilusamaks muuta."

Teema kogu kooliperele

Gregori hinnangul on hea koolilehe retsept see, et seal oleks midagi koolile teemakohast, mis sobiks kogu lugejaskonnale - nii algklassidele kui gümnaasiumile. "Meil olid probleemiks söögiajad ja söögijärjekorrad ja siis sellest tegimegi loo," tõi ta näite. Miina Härma gümnaasiumi leht on paberkandjal ning maksab 80 senti.

Meedialaagris oli Tabula Rasa toimetusest kohal kolm inimest ja koolilehes on kokku 10-15 inimest. "Keegi toimetuses ei istu käed rüpes ja kõik saavad mingi ülesande. Meil 11. klassi õpilane koordineerib koolilehe tegemist - ta on peatoimetaja ja täna siia laagrisse ei tulnud, sest arvas, et teab juba kõike, mida siin õpetatakse," selgitas Gregor.

Koolilehel õpetajast juhendaja puudub ja õpilased teevad seda täiesti iseseisvalt. "Me saame koolilehe tegemisega täiesti ise hakkama ja õpetajast, kes juhendaks, puudust ei tunne. Kui õigekirja probleemid tekivad, siis lähme eesti keele õpetaja juurde, aga seda juhtub ka väga vähe. Vahepeal oli probleemiks, et koolilehes on vähe õpilasi, nüüd on olukord parem," märkis noormees. "Koolilehte on tore teha, sest siis saab ise ka väga palju teada, tegime näiteks loo kooli 10 ruumist, kus õpilased pole kunagi käinud,“ lisas ta.

Paldiski gümnaasiumi 8.klassi õpilane Emma Kinnunen teeb oma koolis koolilehte Tormilind, mis ilmub iga veerandi lõpus. Toimetuses on umbes kaheksa 5.-12. klassi õpilast, fotograafi ei ole ja igaüks annab ise omalt poolt pildid. "Üldiselt on õpilased huvitatud koolilehe tegemisest, mõnda tuleb veidi tagant utsitada. Vahel on probleemiks hea teema leidmine ja mõni ei jõua tähtajaks valmis, on väga aktiivsed ja neil pole lihtsalt aega. Koolilehte peab tahtma teha, sundida ei saa kedagi," rääkis Emma. Huvijuht koordineerib toimetuse tööd ja saadab loo tagasi, kui midagi on vaja parandada.“ Hea koolilehe retsept Emma arvates on, et oleks huvitav ja igal vanusel oleks midagi lugeda.

Autor: Tiina Kilkson

Konkursile ootasime uurimuslikku õpet ning GIS-i (geograafiline infosüsteem) ja IKT rakendamist toetavaid veebipõhiseid tööjuhendeid. Soovitav oli ülesanded koostada selliselt, et kasutatud on kas kaardiservereid, üksikuid interaktiivseid kaarte, GPSi, erinevaid veebiportaale, animatsioone või videosid jmt.

Žürii otsustas lähtudes esitatud tööde arvust, kvaliteedist ja kasutatavusest välja anda esimese ja kolmanda koha ning ühe eripreemia. Žüriis osalesid Koolielu geograafia aineekspert Piret Karu, AlphaGIS OÜ GIS-projektijuht Ranel Suurna ja GIS-päeva projektijuht Kreet Solnask.  

Esimene koht
Kailit Taliaru Tallinna Reaalkoolist tööga „Riigi iseloomustamine (e-raamat)“
Žürii hinnangul on tegemist väga hästi struktureeritud, ülevaatliku ja õppetöös hõlpsasti kasutatava tööga, mille puhul on väga hästi kasutatud GIS-i vahendeid. „Töö lisaväärtuseks on see, et taolise e-raamatu - kas ühe konkreetse riigi või riikide kohta saab koostada mistahes teemal - olgu siis rahvastiku, põllumajanduse või koguni kaubanduse/maailmamajanduse teemadel. Seega saab seda kasutada geograafia tunnis erinevate teemade juures,“ märkis žürii liige Kreet Solnask.

Kolmas koht
Tiina Nõges Pelgulinna gümnaasiumist tööga „Uurimistööks ettevalmistav rühmatöö“ 
Žürii sõnul on tegemist hea õpetusega andmete kogumise õppimiseks. „Tegemist on väga mahuka tööga, kus on mitmekesiste tegevuste ja erinevate veebikeskkondade kasutamise jaoks juhendid,“ kommenteeris žürii liige Piret Karu.

Eripreemia
Marina Kurvits ja Katri Sanina Tallinna tehnikagümnaasiumist tööga „Avasta päikesesüsteem“
Žürii hinnangul on tegemist sihtrühmale atraktiivse õppematerjaliga, mis teeb õpilaste jaoks õppimise meeldivaks ja huvitavaks.

Parimate tööde autorid pälvisid Tiigrihüppe Sihtasutuselt tehnikapoe kinkekaardid ning  AlphaGISilt pääsmed AlphaGIS  koolituskursusele. Kõik osalejad said AlphaGISilt tasuta pääsmed Esri päevadele.
Täname kõiki, kes konkursist osa võtsid!

Fotod: gispaev.ee

Samal teemal:

• Konkurss “GIS-i ja IKT rakendamine uues õppekavas”
• GIS-päev toob geograafiahuvilised Rahvusraamatukokku
• GIS- ja geograafia teabepäev kutsub osalema

Kolmeteistkümnest tunnustuse saanud koolipuhvetist seitsmes pakutakse muu hulgas mahetooteid. Kõigist külastatud 49 Tallinna koolipuhvetist pakkus mahetooteid 12, mis on enam kui 20%. Paljud puhvetid olid huvitatud mahetoodete pakkumisest kohvikus, peamiseks küsimuseks osutus mahetoodete kättesaadavus ja logistika.

„Peame oluliseks, et Eesti koolipuhvetites oleks rohkem Eestis toodetud kohalikku ja mahetoodangut,“ ütles Margot Pomerants põllumajandusministeeriumi mahebüroost. „Esmatähtis on saavutada mahetootjate ja turustajatega sellised kokkulepped, et mahetoodete hind ei oleks lasteasutustele takistuseks mahetoodete ostmisel ja meil on hea meel, et tarnijad kinnitavad valmisolekut hinnasoodustusi teha.“

Tulundusühistu Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik ütles, et soovides pakkuda lastele maitsvat toitu kvaliteetsest toorainest, on ühistu nõus tegema lasteasutustele soodsamaid kokkuleppehindu. Konverentsikülastajatele rääkis Jaan Nõmmik ka mahetoidu kättesaadavusest Eestis, kauba tellimisest ja kohaletoimetamisest.

Kaari Onni Viljandi Vaba Waldorfkoolist rääkis kogemustest mahetooraine kasutamisel: „Täna on 90% kasutatavast toorainest mahetooraine, mahetoidu maksumus päevas lapse kohta on 1,25 eurot. 78 senti maksab riik, ülejäänu lapsevanemad.“ Mahetoidu kasutuselevõtt toimus koolis lapsevanemate initsiatiivil ning kogemus näitab, et hea tahtmise juures on koolis suures osas mahetoitu pakkumine võimalik.

„Viimase kahe aasta jooksul on toimunud oluline edasiminek mahetoidu kasutamisel lasteasutustes,“ ütles Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest „Teiste riikide näidete juurde on juba võimalik tutvustada ka häid Eesti kogemusi, mis annab jõudu ja julgust edasi tegutseda,“ rääkis Merit Mikk.

Toitlustajate suurest huvist mahetoodete pakkumise vastu korraldati konverentsi raames ka mahe näidispuhvet, kus osalejad said vaadata võimalikku valikut mahetooteid.

Konverentsi korraldas SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös põllumajandusministeeriumi ja Tallinna haridusametiga, toetas Euroopa Liit. Tellija on põllumajandusministeerium.

Allikas: BNS

„Eestis pole varem nii mitmekülgset kosmoseteemalist näitust olnud, mistõttu see on ainulaadne võimalus igale kosmosehuvilisele,“ ütles AHHAA juhatuse liige Andres Juur. „Oleme ühte väljapanekusse kokku kogunud tehnikat, mis on juba kosmoses käinud, tehnikat, mis on sinna minemas ning näitame koopiad ja makette käimasolevatest kosmosemissioonidest.“

Näitus tutvustab kosmoselendude tehnoloogiat ja annab astronoomiaalaseid teadmisi. Enamikku eksponaate saab ise katsuda ja katsetada. Näiteks saab ise tegutseda NASA kosmosejuhtimiskeskuse simulaatoris, kus tuleb kosmosesüstik maandada Kennedy kosmosekeskusesse. Huvilised saavad ka juhtida marsikulgurit, ehitada virtuaalse sondi Marsi pinnaseproovide võtmiseks ning jalutada päikesesüsteemi planeetide vahel.

Lisaks Austraalia rendinäitusele on AHHAA-l erakordne võimalus näidata erakollektsioonist pärit luuresputnikut Kosmos 2083, mis on pärit Nõukogude Liidust ning käis kosmoses 1990. aastal. See Maa tehiskaaslane kaalub 2,5 tonni, on 2-meetrise läbimõõduga ning tema hinnanguline väärtus on enam kui 2 miljonit eurot.

Näitusel saab uudistada ka Eesti tudengite kätetööna valminud ehitusjärgus satelliiti ESTCube-1, mis saadetakse kosmosesse juba järgmise aasta kevadel.

Näituse avamisel neljapäeval, 15. novembril kell 15 esineb sõnavõtuga Tartu Ülikooli LOTE prodekaan ja tudengisatelliidi projekti eestvedaja Mart Noorma ning kosmoseteemalise muusikalise etteastega astub üles AHHAA töötajatest koosnev bänd Ann Fatman & Big Brown Butterfly.

Näitus on valminud Austraalia teaduskeskuses Scitech ning see jääb Tartu AHHAAs (Sadama 1) avatuks kuni aprilli lõpuni 2013.

Lisainfot näituse kohta leiab siit.

Allikas: BNS

Neljapäeval algab Rakveres kahepäevane üleriigiline alushariduse konverents „Lasteaed täna ja homme. Müüdid ja tegelikkus", kus müüte ja tegelikkust võrreldes otsivad 350 osalejat – lasteaiajuhid, ja -õpetajad, lapsevanemad ning kohalike omavalitsuste ametnikud ja üliõpilased - vastuseid küsimusele, kas lasteaiad on suutnud edasi kanda 20-aastast traditsiooni ja ajaga kaasas käia.

„Eestimaa lasteaiarahval on tore tava iga kahe aasta järel kokku tulla ja alushariduse olulistest teemadest rääkida ning probleemidele lahendusi otsida,“ ütles konverentsi üks korraldajatest, MTÜ Lääne-Virumaa Alushariduse Juhtide Ühenduse esimees Ene Nool.

Tänavune konverents, mis leiab aset Rakvere teatris, on järjekorras kümnes. MTÜ Lääne-Virumaa Alushariduse Juhtide Ühendus, Tallinna Ülikooli Rakvere kolledž ja Rakvere linna lasteaiad on kutsunud Rakvere teatris toimuvale konverentsile esinema oma ala tuntud teadlasi ja spetsialiste.

Rakvere linnapea Toomas Vareki avasõnade järel räägib psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga muutuvast psühholoogiast muutuvas ajas.

Tallinna Ülikooli õppejõud Kristina Nugin, kelle uurimisvaldkond on eelkooliealise lapse intellektuaalne areng eri kasvukeskkondades, käsitleb ettekandes õppimise nähtavaks tegemisest lasteaias.

Rakkude, kloonide ja bioeetika teemat käsitleb oma ettekandes Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Lastearst Ruth Soonets, kelle elutööks peetakse väärkoheldud laste aitamist ning Tartu Laste Tugikeskuse loomist ja juhtimist, otsib koos osalejatega vastuseid küsimusele, kas õpetaja oskab ära tunda ja aidata väärkoheldud last.

Võõrsil elavatelt lastevanematelt saame teada, mille poolest erinevad muu maailma lasteaiad. Kombeõpetaja Maaja Kallasti teema on laste kasvatamine tänapäeva Euroopas.

Lugusid inimestest ja nende eksirännakutest seoses toidu, kehakaalu ja kehalise treeninguga ehk tervisliku käitumise müütidest vahendab Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor dotsent Kristjan Port.

Kasvukeskkonda õues ja ekraanil aitavad lahti mõtestada Tallinna Ülikooli õppejõud doktorandid Lehte Tuuling ja Kristi Vinter.

Esimese päeva õhtust vestlusringi ilmestab Bonzo, teisel päeval diskuteeritakse lõunaune üle lasteaias. Konverentsi moderaator on Indrek Saar. Konverentsi kaasrahastab haridus- ja teadusministeerium.

Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv

Esku-Kamari, Konguta ja Merivälja koolidele ning Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumile jagati lisaauhindadena pääsmed Tartu Seiklusparki.

“Tänan ja tunnustan kõiki koole, kes energiasäästunädala puhul selle olulise teemaga tegelesid, ning õnnitlen võitjaid, kes on hakkama saanud tõeliselt vingete üritustega. Vaadates noorte poolt ära tehtut ei ole mul mingit kahtlust, et Eesti on tulevikus tuntud kui nutikalt ja uuenduslikult energiat säästev riik. Loodetavasti on tublide õpilaste entusiasm nakkav ning hakkab külge ka nende vanematele, sõpradele ja tuttavatele,” ütles keskkonnaminister ja KIKi nõukogu esinaine Keit Pentus-Rosimannus.

Salme kooli 8. klassi poistest koosnev aktiivgrupp korraldas oma koolis üle 16 ürituse. Populaarseimaks ürituseks osutus rollimäng „Energiasäästuteemaline pressikonverents“ . Isadepäeva üritusel toimusid keskkonnateemalised tegevused, kaasates kogu kooli ja ka lapsevanemad. Viidi läbi erinevaid energiamõõtmisi, korraldati kampaania „Viimane kustutab tuled“ ja täideti töölehti „Puhta vee ABC“.

Toila gümnaasium korraldas nädala jooksul üle 10 ürituse. Korraldati tulevikuauto konkurss, kuldvillak, erinevaid loenguid, kirbuturg ning taaskasutatud materjalidest rõivaste moekonkurss. Autovabal päeval kutsuti üles lapsi, keda autodega kooli tuuakse, kõndima 200 meetrit bussipeatusest koolini. Toila Gümnaasiumi üritusi korraldasid viis 7. klassi tüdrukut.

Roosna-Alliku põhikooli 6. klassi tüdrukute korraldatud üritustes paistis silma terviklik lähenemine kogu nädalale. Alustati ajast, mil elektrit veel ei olnud ning samm sammult jõuti tänapäeva üritustega nagu „Mugav küll, aga hakkame säästma“ ning „Tagasi pimedusse või säästame mõistlikult“. Koostati ka küsitlusi peredele, mängiti mängu „Elektrikatkestus“ ning tehti voolurngi katseid. Läbiviidud ürituste kohta küsiti ka tagasisidet kõikide klasside õpilastelt.

Kõikide väljatoodud koolide üritustesse oli laiapinnaliselt kaasatud õpilased 1. kuni 12. klassini ning samuti ka nende vanemad. Parimate töödega on võimalik tutvuda siin.

Konkursil osales üle 30 kooli pea igast maakonnast, kes korraldasid kokku üle 120 ürituse, mis propageerisid energiasäästu ja looduse hoidu. Osalenud koolide ürituste kokkuvõtetest valis žürii, kuhu kuulusid Lauri Tammiste, Taavi Veskimägi ja Vladislav Koržets, välja 7 parimat, kelle vahel jagati 3 peaauhinda ja 4 lisaauhinda. Peaauhindadest 2 andis välja žürii ning 3. valisid Energiasäästunädala korraldajad lõpuüritusel. Parima teavitaja väljaselgitamisel sai määravaks originaalne lähenemine, ürituste rohkus ja laiapõhjalisus, st kui palju inimesi oli kaasatud ning kaalu andis ka laste panus ürituste korraldamisesse.

„Konkursi tulemused ületasid kaugelt meie ootusi. Noored korraldasid koolides õpilastele nädala jooksul kaks korda rohkem üritusi, kui neid korraldati energiasäästunädala raames täiskasvanutele. Ja ettevõtmisi ei olnud mitte ainult rohkem, vaid need olid ka põnevamad, värskemad, kaasahaaravamad. Kindlasti tahame järgmisel aastal selle konkursiga jätkata ning loodetavasti innustavad tänavused parimad teisi koole järgmisel aastal veelgi aktiivselt osalema,“ sõnas KIK-i juhatuse liige Lauri Tammiste, kes kuulus ka žüriisse.

Koolikonkurss „Energiasäästunädal SINU KOOLIS“ toimus Energiasäästunädal 2012 raames, mis tänavu leidis aset 5.-11. novembrini. Nädala eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust erinevatest energiasäästu võimalustest ja motiveerida neid säästlikumalt tegutsema.

Energiasäästunädala koolikonkursi korraldasid Tartu Regiooni Energiaagentuur, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Intelligent Energy Europe. Toetasid Viking Line ning Tartu Seikluspark.

Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv. Energiakeskus.

Seekordseid projektipartnereid on Paikuse koolil  kuus: Rumeenia, Prantsusmaa, Norra, Holland, Saksamaa ja Itaalia ning läbiv teema on sportlik eluviis, liikumine ja tervislik toitumine.

Teabepäeva eesmärk on tutvustada geograafiaõpetajatele, ametnikele, spetsialistidele ja üliõpilastele geograafia rolli meie igapäevaelus ja GIS-tehnoloogia rakendamise võimalusi erinevates eluvaldkondades. Päeva sisustavad väga laia teemaderingi käsitlevad ettekanded, mis keskenduvad mõistagi geograafilisele aspektile ja geoinfosüsteemidele. Juttu tuleb GPSi kasutamisest koolitunnis, asukoha mõjust Eesti kinnisvaraturule (teemakaartide näitel), Läänemere ökosüsteemi uurimisest, satelliitseirest ja selle võimalustest, 3D ruumimudelitest jpm.

Kava

Fuajees demonstreerivad asutused ja ettevõtted tarkvaralahendusi, andmekogusid, publikatsioone ja kaarte. Arvutiklassis korraldatakse õpetajatele kartograafiakoolitust. Külastada saab Maa-ameti näitust “Geodeesiainstrumentide ning katastrikaartide areng”, välja on pandud teabepäeva eel toimunud õpilaste joonistusvõistluse „Eesti maailmakaardil” tööd ja autasustatakse võitjaid.

Kel huvi vanemate maakaartide vastu, võib läbi astuda Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalist, kus eksponeeritud Läti Rahvusraamatukogust saabunud näitus „Liivimaa 16.-17. sajandi maakaartidel: pilguheit Läti Rahvusraamatukogu kogudesse”.

Teabepäev on tasuta.

Oodatud on geograafiaõpetajad, spetsialistid, ametnikud, tudengid, õpilased ja kõik geograafiahuvilised.

GIS-päeva korraldavad Eesti Geoinformaatika Selts, Eesti Rahvusraamatukogu, Maa-amet, Statistikaamet, Tartu Ülikooli geograafia osakond, Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinna Ülikooli loodusteaduste osakond, Keskkonnateabe Keskus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna geograafiaõpetajate ainesektsioon, AlphaGIS.

Allikas: RRi pressiteade

Pingeliste võistlusülesannete lahendamise tulemusel pälvis esikoha ja rändkarika Venemaa võistkond. Viieliikmeliste võistkondade eesmärgiks oli 4,5 tunni jooksul lahendada kokku 20 erinevatesse matemaatika valdkondadesse kuuluvat ülesannet. Võitjameeskonna skooriks oli 88 punkti 100-st võimalikust. Tubli tulemuse taga oli Venemaad esindanud Peterburi võistkond.

Teisele kohale tuli Poola ning kolmanda koha pälvis Leedu meeskond.

Lisaks nimetatutele olid esindatud Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, Taani, Island, Läti ja Eesti meeskonnad. Eesti koolinoorte võistkonna saavutatud punktisumma asetas nad tulemuste tabeli keskpaika koos Soome ja Taaniga.

Võistluse pidulikul lõpetamisel AHHAA teaduskeskuses tervitasid osalejaid haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe, Tartu abilinnapea Jüri Kõre ning TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan prof Tõnu Kollo, kes kõik rõhutasid taoliste võistluste olulisust. Eesti Matemaatika Seltsi president Raul Kangro märkis Baltic Way rolli eri riikide noorte sõpruse ja koostöö tugevdamisel võistluse algatamise ajendiks olnud Balti keti vaimus. „Matemaatika kui universaalse keele sügav valdamine ning ülesannete lahendamiseks vajalik loovus on edu aluseks mistahes reaal-ja loodusteadustega seotud valdkondades. Ühiskonna vajadused kõrgklassi erialaspetsialistide järele on nendes valdkondades ka kõige suuremad,“ võtab TÜ teaduskooli direktor Viire Sepp eelnimetatute mõtted kokku.

Lisaks haaravale võistlusele said osalejad avastada Eestit ja Tartut ekskursioonidel Tartu vanalinnas, Eesti Rahva Muuseumis, Jääaja keskuses ja Elistvere loomapargis. Rahvusvahelisi võistkondi saatsid võistluste ajal rohkesti külaliste komplimente teeninud vabatahtlikest grupijuhid. Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas ja füüsika instituudis saadi ettekujutus ülikooli teadlaste uurimissuundadest. Võistluse korraldamisel tegid koostööd Tartu ülikooli teaduskool, matemaatika- ja informaatikateaduskond ning Eesti Matemaatika Selts. Matemaatikavõistluse läbiviimist toetasid haridus- ja teadusministeerium, Skype Technologies OÜ, Nortal, Cybernetica, AS Kalev ja Tartu Kultuurkapital.

Allikas: TÜ pressiteade