Osaluskohvikud "1500 pead ja 15 000 sekundit noortesõbralikuma tuleviku nimel" on ellu kutsutud, et igas Eesti maakonnas leiaksid kohalikud noored ja otsustajad ühiselt lahendusi olukordadele, mis vajavad nii maakonnas kui ka riigi tasemel muutmist, teatab noorteühenduste liit.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo paneb tänavused kohvikutes osalejad mõtlema selle üle, et just need noored ja otsustajad on osa kodanikuühiskonnast, kellega koostöös on võimalik tasapisi üles ehitada paremat Eesti Vabariiki: "Ilma noorte osaluseta ja nende hääle ära kuulamiseta on raske kujutada ette Eesti Vabariigi tulevikku ja arengut."

Kohvikutes kogunevad noored ja noortemeelsed - riigikogulased, õpetajad, vallavanemad, ettevõtete juhid ehk kõik, kes peavad Eesti noori meie maa üheks suuremaks tulevikuinvesteeringuks. Teemad, mille üle üheskoos mõtiskleda, on valinud noored ise. Tänavu on neli üleriigilist teemat - sport ja huviharidus, noorteinfo, noorte kaasatus noorsootöö elluviimises ning põlvkondade vaheline solidaarsus.

Reedel toimuvad kohvikud kaheteistkümnes maakonnas üle Eesti, Järvamaal avanevad uksed aga kolmapäeval ning päev pärast seda on juba Viljandimaa Osaluskohviku kord. Viimane, kuid mitte vähem tähtis Osaluskohvik toimub 16.novembril Jõgevamaal. Kohvikutesse ootame ühtekokku ligikaudu 1500 osalejat. “Et noored mõistaks seda, kui oluline on jääda ka tulevikus oma maakonnas tegusaks, ootame kõiki noori ja ka otsutajaid ühiselt kohvi- ja teetasside äärde, et just üheskoos muuta nii kohalikku kui ka kogu riigi elu paremaks,” tõdes Osaluskohvikute projektijuht Marili Niidumaa.

Osaluskohvikute kohvikupidajateks igas maakonnas on noored ise, seega kohvik on mõeldud noortele, noortemeelsetele ja noorte jaoks! Kõige täpsema info iga kohviku kohta leiab kohvik.noortekogud.ee või Osaluskogude Facebooki lehelt. Osaluskohvikud "1500 pead ja 15 000 sekundit noortesõbralikuma tuleviku nimel" viiakse ellu koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga ning noorte osaluskogudega.

Mis saab siis, kui vald selle vaidluse kaotab, ei osanud vallavanem Kaupu Rätsepp ennustada, kuid ta on kindel, et kui kohus sunnib ühele lapsele kuidagi lasteaiakoha andma, tuleb kohe veel hulk inimesi, kes samamoodi oma lapsele kohta tahavad. Pikemalt loe lugu juba Eesti Päevalehest.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Tartu lasteaedadesse ehitatakse uusi rühmaruume
• Tallinna volikogu tõstis lasteaiakohtade tasumäärasid

Seminar algab kell 10.30 Tallinna Õpetajate Maja magistrisaalis (Raekoja plats 14, Tallinn) ja sinna on oodatud lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid ning laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud, teatab Lastekaitse Liit.

MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamme sõnul on meil kõigil õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, kuidas elavad meie lapsed. Kuid selle info vahendamisel peame täiskasvanutena alati jälgima, et viis, kuidas infot edastatakse, ei riivaks laste õigusi ja heaolu.

Seminaril arutletakse, kuidas laste ja perede olukorrast infot anda laste õigusi riivamata ning mida teha, kui lapsi ja peresid kajastavates lugudes on rikutud laste õigusi. Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tutvustab üldisi põhimõtteid, mida meedia peaks järgima oma töös. Ajalehe Eesti Ekspress ajakirjanik Sulev Vedler annab ülevaate sellest, mida ajakirjanik silmas peab, kui lastest ja peredest lugusid kirjutab. Pressinõukogu esimees Eve Rohtla tutvustab pressinõukogusse pöördumise korda ja pressinõukogu otsuseid.

Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit koostöös Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja MTÜ Lapse Huvikaitse Kojaga. Seminari korraldamist toetab Hasartmängumaksu nõukogu. Seminariga aidatakse kaasa Laste ja perede arengukava 2012-2020 rakendusplaani täitmisele. Seminar toimub MTÜ Lastekaitse Liidu lapse õiguste kuu ning Tallinna noortenädala raames.

Digiajastu avab ukse individuaalsele õppele. Kas ja kuidas toetavad individuaalset õpet õppekavad erinevatel haridustasemetel? Kas valitud meetodid, õpiülesanded ja hindamine aitavad kaasa individuaalse õppe rakendamisele? Kas õpetaja on valmis sellises kontekstis õpetama? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia annab võimaluse individuaalse õppe toetamiseks mitmekülgsemalt
ja laiapõhjalisemalt. Jalgratast leiutama ei peagi, tuleb osata vaid parimaid praktikaid oma õppetundi kohandada. Tuleb olla avatud ja loominguline.

Tule mõtle kaasa ja õpi teiste kogemustest! Teiste seas esinevad ettekannetega Tiigrihüppe haridustehnoloog Ingrid Maadvere ja Koolielu aineeksperdid Kristi Rahn ja Laine Aluoja.

Koolitusseminarile registreerimine http://www.e-ope.ee/konverents on avatud kuni 8. novembrini. Osavõtutasu on 50 EUR.

Teiste seas kõneleb konverentsil Meeri Sild Lilleküla gümnaasiumist. Pildil Meeri Sild Tiigrihüppe Ideelaadal. Foto: Ülar Mändmets

Aunimetus määratakse linnas tegutsevale inimesele või organisatsioonile, kelle algatus on oluliselt aidanud muuta Tartu linna lastele ja noortele meeldivamaks, sõbralikumaks, kaasavamaks ja turvalisemaks.

"Elluviidud laste-ja noortesõbralikud teod võivad olla oma mastaabilt suuremad ja väiksemad, kuid nad peaksid tooma esile selle, et lapsed ja noored on Tartus tähele pandud ja väärtustatud," ütles noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar.

Esitada võib näiteks algatusi, mis on teinud linnaruumi lastele turvalisemaks ja arendavamaks või aidanud head teha. Tegevused ja algatused peavad olema ellu kutsutud käesoleval aastal ning ei peaks olema asutuste-organisatsioonide põhitegevus.

Ettepanek peab sisaldama andmeid kandidaadi kohta (tegu ja teoga seotud isik või organisatsioon), teo kirjeldust ja põhjendust ning infot esitaja kohta (nimi ja/või asutus).

Tartu. Foto: Flickr

Aunimetuste kandidaate võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud kuni 20. novembrini veebikeskkonnas aadressil http://bit.ly/aasta_tegu_2012 Samuti on kandidaate võimalik esitada e-posti aadressil Kristel.Altosaar@raad.tartu.ee või postiaadressil Tartu LV kultuuriosakond, noorsooteenistus, Raekoja plats 12, 51004 Tartu.

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna poolt moodustatud komisjon vaatab üle laekunud ettepanekud ja suunab ettepanekud avalikule hääletusele. Linnakodanikel on võimalik anda oma hääl juba esitatud kandidaatide poolt ja lisada uusi põhjendatud ja sobilikke kandidaate 22. novembrist kuni 4. detsembrini Tartu linna kodulehel.

Avalikul hääletusel enim hääli saanud kandidaat kinnitatakse aunimetuse laureaadiks. Kui avaliku hääletamise tulemusel tekib mitme kandidaadi vahel võrdne tulemus, kinnitab aunimetuse laureaadi komisjon.

Aasta laste- ja noortesõbraliku teo aunimetuse laureaat kuulutatakse välja 10. detsembril 2012. a toimuval tseremoonial.

Allikas: BNS

Täna toimunud Loodussõbraliku kooli avaüritusel tutvustasid Gerd Kanter ja Grit Šadeiko koos Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raaliga järgmise aasta kevadeni vältavat kampaaniat.

„Iga kampaaniaga liitunud kool saab kogutud pandipakendite tagatisraha täies mahus endale. Ainus tingimus on, et seda kasutataks koolile sporditarvete ostmiseks. Koolist kampaania käigus taarapunkti ei saa, küll aga anname vahendid ja igakülgset abi pakendite kogumiseks. Kõik transpordi- ja muud kogumisega seotud kulud kannab Eesti Pandipakend,“ ütles Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal.

Kaks kõige rohkem pakendeid kogunud kooli võidavad spordipäeva koos Gerd Kanteriga. Foto: Flickr

Kampaanias saavad osaleda kõik Eesti üldhariduskoolid võisteldes omavahel pandimärgiga varustatud plastpudelite ja plekkpurkide kogumises. Kaks kõige rohkem pakendeid kogunud kooli võidavad spordipäeva koos Eesti spordikangelastega, kelleks on olümpiavõitja Gerd Kanter, kergejõustiklane Grit Šadeiko ja jalgpallur Mart Poom.

Kampaania kestel tehakse regulaarseid kokkuvõtteid ning koostatakse edetabel koolidest, kus on kõige rohkem pakendeid kogutud nii kokku kui õpilase kohta. Kui kampaania peaauhinnaks on uutmoodi spordipäev, siis viis kuud vältava kampaania vaheauhinnaks on jaanuaris viite kõige rohkem pakendeid kogunud kooli külastav AHHAA teadusteater.

„Soovime, et lapsed ka väljaspool Tallinna ja Tartut saaksid osa põnevatest algatustest ja tegemistest. Selleks oleme kampaaniasse kaasanud AHHAA teadusteatri, mis sõidab usinamatesse koolidesse ja näitab, kui põnev on teadusmaailm,“ ütles Raal.

Loodussõbraliku kooli kampaaniaga on oodatud liituma kõik Eesti üldhariduskoolid.

Allikas: BNS

Õpetajate Leht kirjutab, et Reemo Voltri jäi sügisel Tartu õpetajate konverentsil silma kirgliku ja motiveeritud kõnelejana nii saalis kui ka vaheajal kohvitassi taga diskuteerides - "temast tuleb uus Rondik", sahistasid teised noored õpetajad.

"Olen avaldanud viimasel paaril aastal oma mõtteid kitsamas ringis ja ajakirjanduses, näidanud mõtlemisvõimet ja kriitilist meelt. Ilmselt oli põhjuseks ka vanus – õpetajaskonna soov tekitada haridustöötajate liidust teistsugust kuvandit, kui esindusnägu on nooremast generatsioonist," vastas Voltri küsimusele, miks langetas volikogu otsuse just tema kasuks. Tema hinnangul tuleks senisest rohkem teha koostööd õpetajate liiduga. Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

Samal teemal:

• Haridustöötajate ametiühingut asub juhtima Tartu õpetaja Reemo Voltri
• Reemo Voltri: koolijuhid pole muutuseks valmis
• Reemo Voltri: Miks ma streigin

Linnapea Kaido Ivask arvab, et koolireform võib Paides teoks saada aastal 2015, sest ettevalmistöö ja koolihoonete ümberehitamine võtab aega, vahendab ERR Uudised.

Praegu tegutseb Järvamaa pealinnas Paides kaks gümnaasiumi - kui veel tosin aastat tagasi õppis mõlemas koolis peaaegu tuhat õpilast, siis praeguseks on mõlema kooli õpilaste arv kahanenud alla 600.

Kaido Ivask ütles, et ka Paide peab ajaga kaasas käima ja tagama selle, et ka tulevikus antaks maakonnakeskuses head gümnaasiumiharidust.

"Paide linna koolides on gümnaasiumiealiste arv nii väike, et mõeldes selle õpikeskkonna peale, on kindlasti mõttekam saavutada uus õpikeskkond ja tehes seda kahe kooli peale kokku."

Samal teemal:

• Ministeerium: riigi haridusraha hakkab edaspidi soosima suuri keskkoole
• Kuidas edeneb koolivõrgu optimeerimine erinevates maakondades?

Foto: Flickr

Ilves rõhutas konverentsil "Visioonist lahenduseni", et IT vajab valitsuses senisest nähtavamat, kõrgemat ja jõulisemat kohta, vahendab ERR Uudised. "Loobuda tuleks 19. sajandist pärinevast ministeriaalse tööjaotuse mudelist ning luua IT ministri koht, kes vastutab riigi digitaalse arengu eest ja suunab seda," ütles ta.

"IT ministri olemasolu võimaldaks jõulisemalt ellu viia ka arenguid haridus- ja tööjõupoliitikas," lisas president. Ilvese hinnangul võiks Eestist 10-20 aastaga saada juhtiv keskus IT kasutuses, arenduses ja teadustegevuses.

Toomas Hendrik Ilves. Foto: Terje Lepp

Nendeks teosteks on Ülo Pikkovi „Presidendi torukübar“ ning Jaanus ja Janika Leoste „Jänku-Jussi lood 4“. Mõlemad e-raamatud on vene keelde tõlkinud Marina Tervonen.

„Tasuta e-lasteraamatud aitavad vene lastel leida tee eesti lastekirjanduse juurde ja aitavad tutvustada nii eesti keelt kui kultuuri,“ ütles kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Artjom Tepljuk.

Ülo Pikkovi „Presidendi torukübar“ on eelkooli- ja varases koolieas lastele mõeldud raamat, mis lisaks lõbusale loole õpetab selliseid väärtusi nagu usaldus, sõprus ja isamaa-armastus. Raamat räägib endisest politseikoerast Laisust, kes asub lahendama kaduma läinud presidendi torukübara saladust. Raamatu üks teema on omal moel ka tolerantsus ja teistsuguse omaks võtmine. Raamat ilmus eesti keeles 2008. aastal, mil pälvis ka eridiplomi konkursil „25 + 5 kaunimat raamatut“.

„Jänku-Jussi lood 4“ raamatus on 23 rõõmsat talvelugu. Autoriteks on Jaanus ja Janika Leoste, illustratsioonid on teinud Maigi Magnus. Raamat ilmus eesti keeles 2011. aastal. 2012. aasta „XI Nukitsa konkursil“ valisid lapsed selle kolme kaunimate illustratsioonidega lasteraamatu hulka. „Jänku-Jussi lood 4“ on saadaval ka audioversioonis iPad-ide jaoks. Audio on sisse lugenud Aleksandr Aidarov.

Eesti laste- ja noortekirjanduse venekeelsete tõlgete avaldamist e-teavikuna toetas kultuuriministeerium esimest korda. Toetust sai taotleda programmist „Ühise teabevälja edendamine läbi kultuuritegevuse, kirjanduse vahendamine võõrkeeltesse”.

E-raamatud leiate siit.

Allikas: BNS