Lapse õiguste konventsiooni peaeesmärk on aidata kaasa sellele, et igale lapsele oleks tagatud võimalus igakülgseks arenguks ja heaoluks. Konventsiooniga ühinemisel võttis Eesti riik endale kohustuse tagada rahvusvaheliselt tunnustatud õigused igale Eestis elavale lapsele.

Eelnevaga seoses tähistab MTÜ Lastekaitse Liit novembrit kui LAPSE ÕIGUSTE KUUD. Erilise tähelepanu all on lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 (lapse õigus avaldada oma arvamust, kõigis teda puudutavates asjades). Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad järgmised tegevused:

1) Essee-, foto- ja joonistuskonkurss „Kuula last!”.Töid ootame 5. novembrini. Konkursi üldeesmärk on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu. Täpsemat infot konkursi kohta leiad siit.

2) Seminar „Lapse õigused meedias” 7.11.2012 Õpetajate majas, Saadikute tuba (Vene tn 5) kell 11.00-15.30. Seminari eesmärgiks on arutada, kuidas laste ja perede lugusid meedias kajastada lapse huvidest lähtuvalt. Seminari sihtgrupiks on lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid, laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud. Täpsem kava.

3) Väitlus „Kuidas kasvatame – piits või pitsa?" 15.11 Solarise keskuses kell 18.00. Täpsemat infot siit.

4) PÖFFi JustFilm saab oma avalöögi 15.11. MTÜ Lastekaitse Liit teeb koostööd PÖFFiga laste- ja noorteõiguste eriprogrammi osas. Hoolikalt on valitud seitse filmi, mis pakuvad mõtlemist- ja kõneainet lisaks noortele ka õpetajatele ja lapsevanematele. Täpsemat kava vaata siit.

5) 101 last Toompeale, 16.11. Ürituse eesmärk on noorte osaluse toetamine riiklikus otsustusprotsessis. Täpsemat informatsiooni ürituse kohta siit.

6) Konverents “Kuidas elad, Eestimaa laps? Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” 21.11 Rahvusraamatukogus kell 10.00- 17.00. Konverents uurib ja arutleb, millised muutused peaksid leidma aset meie arusaamades laste kasvatamisest, et võimaldada lastel elada õnnelikku elu sidusas ja koostööle suunatud ühiskonnas. Täpsemat infot leiad siit.

7) Lapse õiguste kuu raames on võimalik tellida järgmisi koolitusi: „Kas kiita või karistada?”, „Vitsaga või vitsata?” või „Rasked vestlused lapsevanematega”.

8) Ajakiri “Märka Last” sügisnumbris, mis ilmub novembri 2.nädalal, leiavad kasulikku ja harivat lugemist nii spetsialistid kui ka lapsevanemad.

9) Kuni novembri lõpuni ootame tagasisidet lastelt, noortelt ja KOVidelt laste kaasamise teemalisele küsitlusele . Küsitlus.

Täiendav info:

Käthlin Mikiver

Tel: 631 1128

infokeskus@lastekaitseliit.ee

Allikas: BNS, lastekaitse liidu pressiteade

Foto: Koolielu arhiiv

Üldhariduskoolidele suunatud pandipakendite kogumiskampaania eesmärk on suurendada koolipere keskkonnaalaseid teadmisi ning tutvustada õpilaste ja õpetajate vahetu kogemuse kaudu pakendite taaskasutusse suunamise tähtsust.
 
Pärast projekti tutvustust võistlevad Audentese õpilased sportlaste eestvedamisel täpsusviskes ja pakendite kogumises.
 
Loodussõbraliku kooli esimene avalik tutvustus toimub erakooli Audentes aulas (Tondi 84, Tallinn) 5. novembril kell 11.15.
 

Allikas: kommunikatsioonibüroo Vare&Jaakkola pressiteade
 

Presidendi reaalteaduste eripreemia suurus on 3900 eurot ja selle on välja pannud Skype Eesti, kirjutab Pärnu Postimees.

1983. aastast Koidula koolis töötav õpetaja-metoodik Mägi on suurepärane füüsika ainetundja ja loodusteaduste populariseerija. Tema teeneks võib pidada Koidula gümnaasiumis uue reaalklassi avamist 2005. aastal, kui senine matemaatika-füüsika eriklass ei suutnud kõrge konkursi tõttu kõiki soovijaid mahutada.

Mägi õpetab füüsikat nii tavaklassides kui reaalklassides süvendatud õppekava järgi ja on välja töötanud kooli füüsika õppekavad reaal- ja loodussuuna jaoks. Ta juhib Pärnu linnas füüsikaõpetajate ainesektsiooni ja on 2001. aastast üleriigilise füüsika ainenõukogu liige.

Kui näiteks kutsehariduse omandanud kokk, lukksepp või logistik oskab oma tööd interneti ja arvuti abil nii hallata kui turustada, avanevad hoopis uued turud ja võimalused, kirjutavad arvamusartiklis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõema ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liige Erki Urva. Pikemalt loe Postimehe veebiküljelt.

Samal teemal:

• Spetsialist: IT õppimisest hoiavad noori eemal väärarusaamad

Foto: Terje Lepp

Kui normaalsete võimetega laps jääb Eestis oma vanemate (või kelle tahes) süül pidama põhihariduse juurde ega suuda seepärast täiskasvanuks saades iseenda ülevalpidamisega toime tulla, siis see on ebaõiglane nii selle lapse kui ka tema eakaaslaste suhtes, kirjutab Postimees. Edasi loe juba lehe veebiversioonist.

Samal teemal:

• Möödunud aastal jäi 125 esimesse klassi last istuma

Koridori põrandale on maha joonistatud neli keksumängu, mille tarvis ohverdas kooli õpilasesinduse liige Kadri-Ann Kertsmik koos sõbra Martin Muistega oma koolivaheajast kaks päeva, kirjutab Järva Teataja.

Paarkümmend eurot maksma läinud keksukastide maalimise juures oli Kertsmiku selgitusel kõige keerulisem leida kirevaid värvitoone, sest poes on põrandavärve müügil vaid paar-kolm tooni. Seepärast lisasid noored kunstnikud rõõmsama tulemuse saamiseks kirevamaid akrüülvärve.

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel jäi Eestis eelmisel aastal esimest klassi kordama 125 last ja varasematel aastatel on arv olnud veelgi suure, samal ajal kinnitavad arvud ka seda, et teise ja kolmandasse klassi jäädakse istuma kaks-kolm korda harvemini kui esimesse, kirjutab Postimees.

51 juhul ei olnud mullu haridus- ja teadusministeeriumi andmetel tegu klassikalise istumajätmise, vaid esimese klassi läbimise aja pikendamisega individuaalse õppekava alusel. Neile lastele antigi algusest peale esimese klassi läbimiseks kaks aastat.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Merike Mändla sõnul on esimese klassi mineku edasilükkamise või klassi kordama jäämise põhjus enamasti see, et lapsed ei ole kooliküpsed.

"Tegemist võib olla koduste lastega, kelle koolivalmidus on hindamata," lisas Mändla. "Teise suundumusena tahetakse meil lapsi üha nooremalt kooli panna. Põhjused võivad olla majanduslikku laadi, sest lasteaed on tasuline, aga koolikoha eest ei pea maksma ja koolis on soe lõuna tasuta."

Eriti raske on last Mändla sõnul aidata siis, kui ta ei käi koolis. "Kui laps käib koolis, siis on võimalik temaga tegeleda ja pakkuda igasuguseid tugiteenuseid," ütles Mändla Postimehele.

"Probleem on selles, et paljud lapsevanemad ei võta tugiteenuseid vastu – sellistel juhtudel peaks sekkuma kohalik omavalitsus ja lastekaitse," ütles Mändla, lisades, et ministeerium ei poolda istumajätmist, vaid individuaalset õppekava. "Istumajätmise puhul peab laps läbima uuesti ka need ained, milles ta on edukas," selgitas Mändla. "Suundumus on analüüsida iga last eraldi ja vaadata, milliseid tugiteenuseid ta vajab."

Kui mullu jäi esimeses klassis klassikursust kordama 125 last, siis teises klassis oli see number 53 ja kolmandas klassis 40.

Foto: Flickr

Koolitusel tutvutakse nii õpiprojektide kavandamist, nende integreerimist kooli õppekavva kui ka veebipõhised võimalusi projektide läbi viimisel. Koolitusel tutvustame eTwinning portaali kasutamist (partneriotsing, projekti sõlmimine, projektitöö administreerimine) ning edukaid eTwinning projekte.

Koolimeeskondade koolitusele ootame ühest koolist 2-4 õpetajat koos infojuhi või arvutiõpetajaga (eri õppeainete õpetajad, klassiõpetaja, õppealajuhataja, huvijuht). Koolitus on tasuta. Osalejatel palume kaasa võtta sülearvuti.
Koolitus toimub 30. novembril ja 1. detsembril 2012 Tallink Spa & Conference Hotel (Sadama 11A, Tallinn) hotelli konverentsikeskuses. Koolitus algab reedel, 30. novembril kell 14.30 ning lõpeb laupäeval, 1. detsembril orienteeruvalt kell 15.00. Vajadusel majutus Tallink Express hotellis kahekohalistes tubades.

Palume registreeruda 12. novembriks 2012. Meeskondade puhul tuleks registreeruda igal õpetajal eraldi, kuid projekti kirjeldus võib olla meeskonnal ühine.
Koolitusele registreerimine toimub kahes osas:

• 1. Palume täita registreerimisvorm
• 2. Elektroonse tunnistuse saamiseks palume end registreerida ka EKIS infosüsteemis. Registreerimiseks tuleb ID–kaardiga sisse logida ja ning vajutada nupule "Registreerun". Tunnistuse saavad vaid registreerimise tähtajaks end EKISes registreerunud õpetajad, kuna hiljem ei ole võimalik EKIS süsteemi tunnistusi juurde lisada.

Elo Allemann
eTwinningu projektijuht
Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning

Koolitusele oodatakse õpetajaid, kes soovivad alustada rahvusvahelist projektitööd programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning raames ning kes pole varem eTwinningu koolitustel osalenud.

Koolitusel tutvustame:

• portaali www.etwinning.net kasutamist (partneriotsing, projekti sõlmimine, projektitöö administreerimine)
• kuidas integreerida rahvusvahelist projektitööd õppekavaga
• edukaid internetipõhiseid koostööprojekte, milles Eesti õpetajad-õpilased osalevad
• kuidas praktiliselt kasutada tööriistu, mis sobivad veebipõhiseks koostööks, näiteks ajaveebide kasutamist ning pilditöötlusprogramme.

Koolitus toimub Hotell Euroopa konverentsikeskuses (Paadi 5, Tallinn). Koolitus algab reedel, 16. novembril kell 14.30 ning lõpeb laupäeval, 17. novembril orienteeruvalt kell 15.00. Vajadusel majutus kahekohalistes tubades Euroopa hotellis.
Koolitus on õpetajatele tasuta. Osalejatel palume kaasa võtta sülearvuti.

Palume koolitusele registreeruda 12. novembriks 2012. Koolitusele registreerimine toimub kahes osas

1. Palume täita registreerimisvorm.
2. Elektroonse tunnistuse saamiseks palume end registreerida ka EKISe infosüsteemis. Registreerimiseks tuleb ID–kaardiga sisse logida ja ning vajutada nupule "Registreerun". Tunnistuse saavad vaid registreerimise tähtajaks end EKISes registreerunud õpetajad, kuna hiljem ei ole võimalik EKIS süsteemi tunnistusi juurde lisada.

Täiendav info EKIS infosüsteemi kohta

EKIS infosüsteemi saab sisse logida ID-kaardi abil (vajalik teada ka PIN1). Kui ajutiselt ei saa ID-kaarti kasutada, siis on võimalus sisse logida ka kasutajanime ja parooliga. Parooli saamiseks tuleb pöörduda oma kooli EKISe administraatori poole (tavaliselt on selleks sekretär või infojuht). Kui kasutajal ei olnud varem EKISe kontot, siis esmakordsel sisselogimisel ID-kaardiga küsitakse e-posti aadressi, kooli ja ametit. EKISes saavad koolitustel osalejad täita ka tagasisideküsitluse. Kui tagasisideküsitlus on täidetud, siis saab sellele järgnevalt elektroonse tunnistuse, mille võib soovi korral ise välja trükkida. Küsimuste ja probleemide korral palume pöörduda Kristel Laaniste poole (kristel.laaniste@tiigrihype.ee)

Elo Allemann
eTwinningu projektijuht

Kai Võlli, Irene Käosaar ja Peeter Mehisto olnud Eesti keelekümblusprogrammi juures programmi loomisest alates ning andnud selle käivitamisse olulise panuse, märgib MISA oma pressiteates.
 
Viimased viis aastat Londonis elanud, seal Eesti keelekümbluse teemal doktorikraadi kaitsnud ning pedagoogikast ja juhtimisest kirjutanud Peeter Mehisto ütles keelekümbluskonverentsi ettekandes, et kõige suurem väljakutse nii Eestis, Singapuris, Kanadas või mistahes teise riigi haridussüsteemis on aine- ja keeleõppe lõimimine. Mehisto sõnul peaksid aineõpetajad võtma rohkem vastutust keeleõppe eest ja keeleõpetajad peaksid omakorda tunnetama oma rolli erinevate ainetundide õpetamises. “Niikaua, kui usutakse, et keele õpetamine on ainult keeleõpetaja asi, ei jõua vähemalt õpetajad keele ja aine lõimimiseni. Õpilasel aga pole valikut ja tema peab selleni jõudma,” ütles Mehisto.
 
„Peeter Mehisto on nii öelda keelekümbluse maaletooja, sest Kanada eestlasena oli just tema see, kes selle kogemuse Kanadast Eestisse tõi ning koos eestlastega Kanada mudeli põhjal Eestile sobivat keelekümblusprogrammi välja töötama hakkas,“ kommenteeris MISA keelekümblusprogrammi juht Natalja Mjalitsina.

Vasakult: Kai Võlli, Irene Käosaar ja Peeter Mehisto, pildistas Annika Haas.

Mjalitsina täiendas, et ka Kai Võlli ja Irene Käosaar on erinevates rollides osalenud kaheteistkümne aasta jooksul nii programmi väljatöötamise ja arendamise faasis, kus nende abiga viiakse Eesti kogemust ka teistesse riikidesse.

Kvaliteediauhinnad Tallinna haridusasutustele
Tänavu anti esmakordselt välja ka keelekümblusprogrammi kvaliteediauhind. Auhinda antakse programmiga liitunud haridusasutustele, mis paistavad silma hea töökeskkonna, kõrge akadeemilise taseme ning heade pedagoogiliste tavade rakendamise  poolest. Esimesed kvaliteediauhinnad ning sellega kaasnenud 1000 euro suuruse preemia said Tallinna Vindi lasteaed, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium ning Tallinna Pae gümnaasium.
 
Keelekümblussõbra tiitlit annab MISA välja alates 2005. aastast. Esimeste keelekümblussõprade hulgas on näiteks Tõnis Lukas, Toivo Maimets ja Katrin Saks jpt.

Keelekümblus Eestis on kakskeelset haridust rikastav õppevorm eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeltes. Keelekümblusprogrammi rakendatakse Eestis riikliku programmina haridus- ja teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel alates 2000. aastast. Tänaseks on keelekümblusprogrammiga liitunud 38 lasteaeda ja 36 kooli ning programmis osaleb ligi 5000 õpilast ja 1000 õpetajat.
 
Samal teemal:

• Õppematerjalid: eesti keel võõrkeelena
• Aaviksoo tunnustab esimesi keelekümblusprogrammi lõpetajaid