26 aastat selles ametis olnud senine juht Sven Rondik ei kandideerinud ja tema ametiaeg lõpeb 1. novembril, kirjutas Postimehe veebikülg.

Voltri valiti järgmiseks neljaks aastaks esimeheks üksmeelselt. Voltri on igapäevatöö kõrval seni olnud Tartumaa Haridustöötajate Liidu esimehe asetäitja.

Lahkuv esimees Sven Rondik ütles Postimehele, et haridustöötajate liidu üks olulisimaid saavutusi on see, et "ühiskond mõistab õpetajat ja tema seisundit, positsiooni ja vajadusi". Lahkuva esimehe sõnul on lahendamata mitmeid keerulisi probleeme, esmajärgus see, et meelitada koolidesse noori õpetajaid.

«Me tahaksime, et õpetajal oleks tagatud töö ja selle eest garanteeritud tasu. Aga praegu selgub koolis kohapeal, kas see saab võimalikuks, rääkis Rondik.

Allikas: BNS

Samal teemal

• Reemo Voltri: koolijuhid pole muutuseks valmis
• Reemo Voltri: Miks ma streigin

Kolmapäeval arutab 11 vallavolinikku, kas hoone täies mahus või osaliselt taastada, samal ajal kogub pooldajaid ka idee maja täielikult lammutada ning uus ehitada. Vaivara vallavolikogu esimees, kauaaegne vallavanem Veikko Luhalaid on viimase variandi poolt.

"Uude majja saaksime luua tänapäevase õppekeskkonna, lisaks lahendada ka valla lasteaia- ja raamatukoguprobleemid," rääkis Luhalaid. Ta lisas, et 1960. aastatel 200 õppurile ehitatud koolihoone oli ebapraktilise ruumilahendusega, U-kujuline põhiplaan tähendas suurt välisseinte hulka ning suurt küttekulu.

Praegu on põlenud koolimaja seisus, nagu ta jäi tuletõrjujatest maha 21. septembril. Koolirahvas on majast evakueerinud pea kõik kasutuskõlblikud õppematerjalid, mida paljud pedagoogid kodudes hoiavad. Avatud katust pole katma hakatud. Algul takistas seda paarkümmend päeva väldanud politseiuurimine, hiljem hinnati peakorpuse kahjustused nii suureks, et katmiseks ei nähtud vajadust, kuna koolimaja saatust pole veel otsustatud. Koolimaja oli kindlustatud RSA kindlustuses, firma on teinud oma esimese pakkumise kahjude hüvitamiseks.

Kitsastes oludes
Täna algavat uut õppeveerandit alustab 58 õpilasega kool nii valla sotsiaalmaja ülikitsastes tingimustes kui ka Sillamäe gümnaasiumi ruumides. Kokku on naaberlinna kool lubanud põlenguohvreile kasutamiseks anda kaheksa klassiruumi, mille remont aga paraku veel venib.

"Inventuur hävinud õppematerjalide kohta jõuab lõpule novembri jooksul," ütles Sinimäe põhikooli direktor Evald Teetlok. Peale uue arvutiklassi jäi kool ilma ka värsketest õigekeelsussõnaraamatutest. "Meie kooli külastanud Tallinna linnapea Edgar Savisaar on Tallinna poolse abi uute arvutite ostmiseks juba üle kandnud," märkis ta.

Prokuratuur pole tulekahju põhjuste uurimisega veel lõpule jõudnud.

Häirekeskus sai Sinimäe põhikooli põlengust teate 20. septembri õhtul kell 21.40, kui selgus, et kolmekorruselise koolimaja katus põles lahtise leegiga. Tuli hävitas suurema osa koolimaja katusest ja kogu hoone sai veekahjustusi. Sinimäe põhikoolis õpib tänavu 56 õpilast - eestikeelses osakonnas 18 õpilast, vene osakonnas 19 õpilast ja keelekümbluse osakonnas 19 õpilast. Koolis töötab 19 õpetajat.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Tuli hävitas suurema osa Sinimäe põhikooli katusest

Eesti Päevaleht kirjutab, et peamiselt ei ole inimesed e-teenustega rahul seetõttu, et neid on liiga keeruline kasutada, need kulutavad palju aega ning juhised ja kasutajatugi on ebapiisavad. Praegu on iga riigiasutus oma nägu ning paberite esitamine võib nõuda mitme asutuse vahel jooksmist, kus pahatihti küsitakse üle ka infot, mis eelmisele asutusele juba anti.

Riigiportaali eesti.ee lehel on kättesaadavad 548 dokumendivormi. See kõik kulutab raha, aega ja närve nii inimese kui ka riigi poolt vaadates. Riigiasutused ise möönavad samuti probleeme ja leiavad, et teenuseid küll luuakse ja arendatakse, kuid pole kedagi, kes vastutaks selle eest, et erinevate asutuste loodu moodustaks terviku.

Kolm enimkasutatavat e-teenust on tuludeklaratsiooni esitamine, rahva- ja eluruumide loenduse rakendus ning internetipangas avalike teenuste eest tasumine või riigilõivu maksmine. Kõige rohkem on inimesed rahul Euroopa tervisekindlustuse kaardi taotlemisega interneti vahendusel.

MKM-i infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõuniku Janek Rozovi sõnul pole inimesel üldjuhul riigiga väga tihti suhelda vaja, tihtilugu ehk korra või paar aastas.

"Põhiprobleemiks ongi, kuidas inimene saaks vajaliku teenuse kergelt kätte ka siis, kui kasutab seda kasvõi ühe korra elus," märkis ta.

Kuidas suhtlus paremini sujuks

Et inimese ja riigi suhtlus hõlpsamini sujuks, on ministeeriumis koostatud mõttepaber avalike teenuste korraldamisest. Ühe keskse lahendusena pakutakse seal välja kontaktpunktide loomine nii veebis kui ka füüsiliselt. Internetis tuleks koondada teave teenustest portaalidesse nagu näiteks eesti.ee, ettevõtja portaal ja muud sellised ning panna need omavahel koostööd tegema.

Füüsiliste kontaktpunktide all peab ministeerium silmas näiteks nn pereametnikke, kelleks võiksid olla laiendatud volitustega sotsiaaltöötajad, maavalitsuse töötajad või teised ametnikud, kes väiksemates asulates ühest kohast erinevaid teenuseid vahendaksid.

Veel pakub ministeerium lahendusena avalike teenuste kataloogi loomist, andmete topelt küsimise keeldu ning dokumendiliikide ja -vormide ühtlustamist. Lisaks tuleb ka inimeste teadlikkust tõsta, mida näitas ka uuring – vaid 29 protsenti küsitletutest peab end teadlikuks e-teenustest.

Nende murede lahendamiseks on ministeeriumil juba töös neli eri projekti nii teavituse kui ka teenuste arendamise vallas ning kavandamisel on veel seitse – näiteks ühtse tagasiside andmise süsteemi loomine, avalike teenuste kataloogi loomine ning infotelefoni käivitamine, millel annaksid nõu erinevate asutuste ametnikud.

Allikas: BNS

Koolitusel omandasid osalejad joonistusprogrammide kasutamise põhioskused vabavaralise programmi Inkscape näitel. Samuti tutvuti graafikaprogrammides kasutatavate otstarbekate töövõtetega. Arvutigraafikaoskusi saab kasutada töölehtede koostamisel, slaidiesitluste, wikide, blogide, plakatite, kiituskirjade, diplomite kujundamisel. E-koolituse viisid läbi Ene Moppel, Evi Tarro ja Krista Kõlli.

Vaata virtuaalnäitust siin.

Järgmine "Arvutiga joonistamise" e-koolitus algab Koolielus 4. veebruaril 2013. Ootame teid sinna osalema!

Ülemise töö autor on Anne K, alumise töö autor on Julia R.

Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud vestlesid põhjalikult direktori, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoogi, kasvatajate, klassijuhatajate ja kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötajaga, märgib ministeerium oma pressiteates. Kogutud on kirjalikud seletused, vesteldud on ka kannatanu perega ja kodukoha lastekaitsetöötajaga.

Kiusatud õpilane asub uuest veerandist õppima kodulähedases koolis, kus saab ka vajalikku psühholoogilist nõustamist. Teiste intsidendis osalenud õpilastega tegelevad kooli ja piirkonna spetsialistid.

Haridus- ja teadusministeerium paneb avalikkusele jätkuvalt südamele, et kõikidest tõsistest koolivägivalla juhtumitest ja küberruumist leitud koolivägivalda sisaldavatest videotest tuleb koheselt informeerida politseid. Sääraste materjalide üleslaadimine ja levitamine tekitab kannatanutele põhjendamatuid lisakannatusi ning on seadusega karistatav.

Ministeeriumi teenistusliku järelevalve õiend valmib pärast kogutud andmete täpsustamist ja juhtumi analüüsimist hiljemalt 22. novembril.

Samal teemal:

• Haridusministeerium ja politsei uurivad koolivägivalla juhtumit
• Koolivägivald sünnitab heidikuid
• Politsei kinnitusel ei näita koolivägivald vähenemise märke

• Kas koolivägivald on paratamatu?

Sel sügisel hakkasid uue õppekava järgi õppima teised, viiendad, kaheksandad ja üheteistkümnendad klassid  – paljud õpikud ja töövihikud jõudsid kooli alles septembri teises pooles või oktoobris, kirjutab Õpetajate Leht.

Esimese õppeveerandi lõpuks ei olnud koolidesse jõudnud 5. klassi loodusõpetuse, 8. klassi matemaatika ja 11. klassi matemaatika õpik Koolibri kirjastuselt ja 8. klassi ajalooõpik Avitalt. Õpetajate hinnangul on nonsenss, et kaks aastat pärast uue õppekava rakendamist ei ole veel vajalikke õpikuid ning ebamäärane olukord on saanud kesta nii kaua.

Samuti on koolid hädas õpikute kõrge hinna ja ebaühtlase tasemega - Salme põhikooli direktor ja matemaatikaõpetaja Marika Pütsep ütleb, et uue õppekava järgi on kaheksandas klassis matemaatikatunde vähem ja paljud teemad ei kattu eelmise õpikuga. Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

„Mitmele klassile tuleb teha kõikide ainete õpikud ühekorraga, õpikuid aga kirjutavad valdavalt ühed ja samad inimesed, kes teevad seda oma põhitöö kõrvalt - eelmise aasta septembris said nad vaevalt ühe õpiku valmis ja kohe hakkasid järgmist tegema,” ütles Haljamaa Õpetajate Lehele.

Kirjastuse Avita peatoimetaja Ly Kriiska räägib, et enne uute põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade kinnitamist 2010. aastal pöördus viit õpikukirjastust esindav kirjastuste liit haridusministeeriumi poole palvega lükata uute õppekavade rakendamine aasta võrra edasi. „Ühe aastaga ei ole võimalik teha uusi õpikuid, inimvõimetel on piirid. Leidsime, et õpikute valmimiseks, õpetajate täienduskoolituseks, ainekavade tegemiseks on vaja anda rohkem aega, aasta on selles valdkonnas lühike aeg," märkis Kriiska ja lisas, et mitte midagi ei oleks juhtunud, kui õppekava oleks rakendatud sellest sügisest.

Foto: Koolielu arhiiv

Samuti antakse lehes infot novembris toimuvatest regionaalsetest keskkonnahariduse konverentsidest, keskkonnahariduse uuringutest ja keskkonnaameti uutest trükistest, teatab keskkonnaamet.

Samuti tutvustatakse lähemalt Nõo põhikooli keskkonnaharidustegevusi, antakse ülevaade ühest teistmoodi keskkonnalaagrist, mis toimus Sebeži rahvuspargis Pihkva oblastis, tutvustatakse keskkonnaameti korraldatud uurimusliku õppe projekti ning Põhja-Venemaa külaelu visiitkaarti Kenozero rahvusparki. Lugejaid kutsutakse külastama värskenduskuuri läbinud Eesti Loodusmuuseumi ja uut Jääaja Keskust ning kasutama uuenenud keskkonnahariduse portaali keskkonnaharidus.ee.

Ajaleht ilmub kaks korda aastas, sügisel ja kevadel ning see saadetakse otsepostituse teel lasteaedadesse, üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidesse, omavalitsusasutustele, noortekeskustele, raamatukogudele ja keskkonnaharidusega tegelevatele asutustele.

Keskkonnahariduslehe leiab eesti- ja venekeelsena Keskkonnaameti kodulehel
http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/esf-programm-keskkonnahariduse-arendamine/keskkonnahariduse-teabeleht/

Allikas: BNS

„Palju aega kulus töövahendite valikule, õppematerjali kujundusele ning sisulisele poolele. Kui kontseptsioon oli olemas, siis edasi  läks juba üsna kiiresti,“ sõnas Anne Kalmus Koolielule intervjuud andes. „Materjali loomisel ja katsetamisel osalesid aktiivselt ka minu õpilased, kes õhinal joonistasid pilte ning lahendasid töölehti. Võtsin arvesse ka laste ettepanekuid. See oli väga tore periood. Mulle elasid kaasa ja hoidsid pöialt minu kolleegid ja pere. Suur tänu neile!“

Lapsel mugav kasutada

Matemaatika veebivihik 2. klassile on mõeldud õppeaasta jooksul 35 matemaatikatunni läbiviimiseks arvutiklassis ehk iga õppenädala kohta on veebivihikus olemas ühe tunni materjal. Žürii hinnangul on tegemist hea ja lapsesõbraliku tööga, mida on lihtne kasutada. Õppematerjali koostamisel on kasutatud Hot Potatoes teste ja õppematerjalil on ühtne kujundus, mille juures on õppe-eesmärgil hästi ära kasutatud õpilaste kunstitöid.

“Idee oligi, et lapsel oleks vihikut hästi mugav kasutada, seda saab ka tahvelarvutil edukalt täita,“ selgitas Anne Kalmus. „Veebivihiku  „Mõtle ja lahenda“ osa ei ole konkreetselt seotud 2. klassiga, sinna on vanusepiirangut raske panna. Seal on ülesanded, kus tuleb natuke rohkem mõelda ja nuputada.  Eeskuju võtsin Jaapani piltmõistatustest nagu sudoku, nii et jalgratast pole ise leiutanud.“

Laps saab „Mõtle ja lahenda“ osas iga ülesannet ise kontrollida - need ruudud jäävad aktiivseks, kus on vale vastus antud. Ja kui väga hätta jääb, saab ka õiget lahendust vaadata. Kas seda kiusatust ei teki, et vaatan kohe õiged vastused ära, saan lihtsamalt?

„Kodus on seda alati võimalik teha. Tunnis ikkagi õpetaja jälgib, mis toimub. Kes ei viitsi lahendada, sellel on tava-töölehega piisavalt tegemist. Huvilised lapsed ei ole sellised, et pigem vaatavad enne lahendust. Nendel on ikkagi võidurõõm oluline, teadmine, et ma leidsin lahenduse.“

Kohene tagasiside õpetajale

E-materjali põhiosa ongi veebivihik, kus teemad on paika sätitud õppekava järgi. Iga tunni juures on tööleht ja mäng või pusle nende jaoks, kes töö kiiremini tehtud saavad. Natuke arvutamist, natuke mõtlemist ja lõpus jälle kontroll. „Laps vajutab minu silme all kontrolli-nuppu  ja ma näen kohe, mis lahtrid jäid aktiivseks ehk mida ta ei ole nädala materjalist omandanud,“ rääkis Anne Kalmus.

Kas matemaatika veebivihik oli esimene omatehtud e-õppematerjal?

„Ei, olen väga palju teinud. Suurematest asjadest on Koolielu portaalis üleval keskkonnaõpetuse projekt, kus on ka videod, esitlused, mängud. Koolielu aineeksperdid andsid sellele hea hinnangu. Paikuse kooli kolmandike arvutiring töötab teist aastat, laste huvi on suur, nii et sellist õpet teen ka.“

Varasemast kogemusest on kasu

Anne Kalmus on kokku pannud ka arvutiõpetuse lehekülje, mis on mõeldud kasutamiseks ennekõike õpilastele, lastevanematele, kolleegidele. Seal on kasutatud teiste õpetajate väga häid materjale, autoritele loomulikult viidates.  „Seda ma ei esita kui oma õppematerjali, lihtsalt olen head asjad kokku koondanud. Sel aastal on juba ligi 1500 kasutust,“ rääkis Anne Kalmus. 

Millist kasu on tööde tegemisel olnud Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitustest?

„Minu esimene kokkupuude Tiigrihüppega oli  2001. aastal, kui läbisin esimese 40-tunnise koolituse. Tänaseks olen läbinud enamuse Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt õpetajatele mõeldud koolitusi. Siin tahan tänada Tiigrihüppe koolitajat Varje Tippu, kes igati innustas proovima ja katsetama. Õppematerjalide loomine on minu arvates väga huvitav protsess.“

See peab olema ikkagi hobi, ega heast peast ei hakka õppematerjali tööst vabal ajal kokku panema…

„Jah, mul on selle vastu huvi. Ja enesedistsipliini peab olema. Eelmine kevadvaheaeg kulus selle peale, et panin kella hommikul helisema, istusin arvuti taha ja tegin koolivaheajal 8-tunnised tööpäevad. Mulle ei meeldi asju viimasele minutile jätta, nii jäi veel kuu aega, et konkursitöö üle vaadata ja katsetada.“

Olete klassiõpetaja, aga annate matemaatikatunde ka põhikooli II astmes. Kas teie matemaatikatundides pliiatsit ja paberit enam üldse ei kasutata?

„Oi, vastupidi! Meil on koolis n-ö avatud klassid, klaasustega - on näha, mis klassis toimub. Minu vanemad kolleegid arvasid ka, et no sinul, Anne, on  seal klassis seina peal kogu aeg midagi vilkumas, et mis me siis edaspidi peale hakkame, kui lapsed suurematesse klassidesse jõuavad. Olen kindel, et arvutit tuleb kasutada seal, kus selleks on vajadus. Minu matemaatikatunnid näevad ka keskastmes  väga palju välja sellised, et ongi raamat ja ruuduline vihik, lahendame ülesandeid. Tahvli juurde armastan lapsi kutsuda, et näeks, kas nad oskavad või ei. Arvuti peab õpetaja elu lihtsamaks muutma ja tundi näitlikustama, et laps paremini aru saaks, muidu pole asjal mõtet,“ kinnitas Anne Kalmus veelkord.

Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi õnnitleb Anne Kalmust võidutöö puhul. Foto: Terje Lepp.

Loe lisaks:

• "Täna samm, homme teine" konkursi võitis Anne Kalmus
•  Rõõmuga tehtud e-õppematerjal aitab plokkflöödimängu selgeks saada
• Õppematerjalide konkurss "Täna samm, homme teine" alustab neljandat korda

Ettevõtja, riskikapitalist ja Arengufondi endine juht Ott Pärna arutleb koos majandusteadlase Andres Arraku, näitleja Vallo Kirsi ning äsja keskkooli lõpetanud Mats Meimeriga selle üle, kuidas teha täistabamus haridusvalikutega ning millised on noorte ees seisvad valikud ja võimalused.
 
Väliskogemuste paneelis saab kuulda sellest, millised on erinevad võimalused välismaale minemiseks. Oma kogemusi jagavad Luukas Ilves (lõpetanud Stanfordi Ülikooli), Liis Kängsepp (olnud aasta Argentiinas vabatahtlikuna), Ülane Vilumets (teinud USAs praktika) ning Katrin Vares (õppinud lisaks Eesti ülikoolidele Inglismaal, Hollandis ning Hispaanias).
 
Kolmas paneel on pühendatud karjäärile ning enda koha leidmisele. Swedbanki ja Eesti Energia pikaaegne personalidirektor Riina Varts räägib karjääriteemadel oma isikliku elu näitel. Elioni pikaaegne juht Valdur Laid vaatab tööturgu tippjuhi silmade kaudu. SEB panga investeerimisstrateeg Peeter Koppel avab seda, mida „hea elu“ tulevikus tähendab ning Skype’i eestlastest kaasasutajate uute investeeringute eest vastutav Margus Uudam arutleb võimatute eesmärkide teemal. Konverentsi modereerib koolitaja Tauri Tallermaa.
 
Konverentsil osalemiseks tuleb registreeruda kodulehel www.voimalused.ee ning tasuda ülekandega osalustasu. Osavõtutasu on 7€, mis sisaldab nii konverentsipäeva, materjale kui kohvi- ja lõunapausi.
 
Konverentsi korraldavad SA Innove, Dream Foundation, SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Eesti Europassi Keskus.

 

Foto allikas: www.voimalused.ee