Mustamäel asuvas Vivendi puidu- ja paberistuudios on peatselt algamas uued põnevad praktilise sisuga kursused. Osalemine on eelregistreerimisega ning mõnel kursusel on vaid 1-2 viimast vaba kohta.
Puitmööbli valmistamine - eeltund E, 29.okt 18:00 ning L-P, 3.-4.nov 10:00-16:00 (iga osaleja võib valmistada endale just soovitud ja kavandatud mööblieseme, joonised ja materjaliarvestused eeltunnis või e-maili teel).

Mööbli restaureerimine - K, 14.nov - 12.dets kell 18:30-21:30 (iga osaleja saab restaureerida just enda soovitud eseme, milleks võib olla nii puidust lauake, kapike,riidekirst vms, pehme mööbel, vana kohviveski, õmblusmasina kast vms)

Dekupaaž ja kraklee - P, 04. - 25.nov kell 12:00-14:00 või T, 20.nov - 11.dets 18:00-20:00 (kaasa võib võtta oma esemed, mida soovitakse kaunistada, väike valik asju on ka kohapeal olemas. Räägitakse tehnika ajaloost ja praktilise tegevuse käigus saavad mitmed esemed erinevatel viisidel ära kaunistatud)

Raamatu restaureerimine - L, 10.nov - 01.dets kell 12:00-15:00 (kui kodus on armsad vanad raamatud, mida soovid korda teha, et seda jälle kätte julgeks võtta või lastele lugemiseks anda, siis sellel kursusel saab iga raamat restaureeritud ja sellega koos ka teoreetilised teadmised, kuidas kodus järgmistega sama teha)

Köitetehnikate kursus - R, 16.nov - 07.dets kell 18:00-21:00 (kursuse jooksul valmib igal osalejal 3 erinevas liimita köitetehnikas köidet, mis on erineval moel viimistletud ning üks eksperimentaalsem kombineeritud köide osaleja enda kavandi järgi, tutvutakse ka teiste lihtsamate tehnikatega - leporello, jaapani köide, jm)

Lambi(kupli) valmistamine - E, 19.nov - 10.dets kell 18:30-21:00 (paberist lambivarjud annavad hea võimaluse oma kodu isikupärasemaks, huvitavamaks, soojemaks ja hubasemaks muuta. Lisaks annavad kursusel omandatud teadmised võimaluse oma kodust interjööri väikeste lihtsate meetoditega alati värskena hoida ja nii endale kui külalistele silmailu pakkuda.)

Peatselt lisandumas ka temaatilised jõuluteemalised lühikursused ja töötoad! Hoia silm meie kodulehel peal või hakka meie Facebooki sõbraks, et saada infot meie tegemistest!

Meilt saab ka soovi korral tellida endale huvipakkuvaid kursused ja töötubasid nii enda sõpruskonnale kui ka töisematele koosviibimistele!

Täpsem info kursuste ja meie teiste tegemiste kohta meie kodulehel!

Kohtumiseni põnevatel kursustel!

Vivendi puidu- ja paberistuudio

tel. 600 2244, gsm 537 28520

e-mail: info@vivendi.ee, www.vivendi.ee,

www.facebook.com/Vivendikoolituskeskus

Võidu tõid neile heigifileest valmistatud kalasupp, hakkliharull köögiviljatäidisega koos kartuli-kõrvitsapudruga ning kihline mannapuder mahlakisselliga, teatas Tervise Arengu Instituut.

Finaalis osalenud kuue kooli kokad pidid etteantud aja, 2 tunni ja 20 minuti, jooksul valmistama kolm rooga – prae ja magustoidu koolis kasutusel olevast igapäevamenüüst ning lisaks uuendusliku kala-köögiviljasupi omal valikul. Supi toorained pidid jääma koolile sobivasse hinnaklassi ja reaalsesse valikusse.

Tabasalu ühisgümnaasiumi kokad. Foto autor: Tervise Arengu Instituut.  

Toiduasjatundjatest koosnev žürii võttis hindamisel arvesse toidu maitset ja välimust, serveerimist, toiteväärtust, toitainelist koostist ja omavahelist sobivust, samuti valmistamise protsessi - kokkade professionaalsust ja hügieeninõuete täitmist. Kala-köögiviljasupi juures jälgiti lisaks ka roa uudsust, võimalikku populaarsust õpilaste seas ja roa reaalse valmistamise võimalust koolisöökla tingimustes.

Žürii esimehe, restorani C´est La Vie peakokk Vello Kivibergi sõnul oli võistlus tänavu tasavägisem kui kunagi varem. „Žürii üksmeel on see, et kõik saaks auhinnad,“ lausus ta. „Road olid maitsvad ja soovitame neid igati koolilastelegi.“ Žürii hinnangul valmistas finaali parima kalasupi Valga põhikool, parima prae Tabasalu ühisgümnaasium ning parim magustoit oli žüriiliikmete arvates Põlva keskkoolil. „Eriauhind meie poolt läheb Häädemeeste koolile, kelle road olid kõige koolisõbralikumad ja paremini teostatavad  koolimenüüs,“ lisas Kiviberg.  

Konkursile registreerus sel aastal 13 kooli. Finaalis osalesid Häädemeeste keskkool, Paikuse põhikool, Põlva keskkool, Tabasalu ühisgümnaasium, Türi toimetulekukool ja Valga põhikool.

Tervise Arengu Instituut valis parimat koolisööklat tänavu seitsmendat korda. Konkursi eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu koolitoidule ning selle valmistajatele ning tunnustada parimaid. 2011. aasta parima koolisöökla tiitli sai Vääna mõisakool, 2010. aastal Sõmeru põhikool ning 2009 läks võit Kivi-Vigala põhikoolile.

Võidu toonud Tabasalu ühisgümnaasiumi kokkade tehtud praad. Foto autor: Tervise Arengu Instituut

Samal teemal:

• Parima koolisöökla tiitel läks Vääna mõisakoolile
• Parima koolisöökla tiitel läks sel aastal Sõmeru Põhikoolile

Kultuurikeskuse ette kogunenud õpilased ja õpetajad kinnitasid, et nad pole valla koolivõrgu uuenduste vastu, kuid laste vähesusele ja raha kokkuhoiule viidates ei tohi ära lõhkuda kahte linnas tegutsevat gümnaasiumi, vahendas ERR Uudised.

"Need kaks kooli on ju väga erinevad ja õpilastel ongi võimalik valida, millisesse kooli nemad õppima tahavad minna. Nad ei pea vaatama Rapla maakonnast kaugemale, kusagile Tallinna poole," ütles Vesiroosi gümnaasiumi õpilasesinduse esimees Kristi Tüür.

"Vesiroosi gümnaasium oli sunnitud sellel aastal päris mitmed lapsed ära saatma, kuna lihtsalt ei olegi enam kohti. Meil on ülimalt hea kool ja ma arvan, et meil jagub lapsi täna, homme ja ma arvan ka, et veel kümne aasta pärast," arutles muusikaõpetaja Monica Arme.

Rapla vallavanema Ilvi Pere kinnitusel on vallavalitsuse seisukoht see, et Raplas võiks õpilaste arvust lähtuvalt olla üks põhikool ja üks eraldiseisev gümnaasium.

Comeniuse õpetajate täiendkoolituse projekti raames oli minul, Põlva Roosi kooli logopeedil ja õppejuhil, võimalik viibida paar nädalat Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Kehli lähedal Willstätt-Hesselhurstis Astrid Lindgreni koolis. Nimetatud kool on mõeldud toimetuleku õppekava alusel õppivatele lastele. Varasemad sõprussuhted pärinevad samuti Comeniuse koolidevahelise projekti ajast.

Viibides töövarjuna kohapeal kümmekond päeva, oli võimalik näha tavapärast koolielu, kogeda koos õpetajate ja õpilastega igapäevaseid rõõme ja kordaminekuid, olgu need siis suured või väikesed. Tegelikult koosnebki toimetulekukooli eduelamus pisikestest asjadest. Näiteks ühel päeval märkas klassiõpetaja, et poiss, kes muidu alati pead õlgade vahel hoidis ja väga väikeseks püüdis end teha, on juba hommikuringis end sirgu ajanud ja nii kogu päeva. See oli suur rõõm ja saavutus!

Kool, kus viibisin asus väikeses maakohas, väikelinna Kehli vahetus läheduses. Õpilasi oli kooli nimekirjas alla saja. Koolis kohapeal oli neli klassi ning väljaspool kooli veel kolm, lisaks kutsekooli juures tegutsev rühm. Õpilased tuuakse ja viiakse koju invataksodega iga päev. Internaatkoole on sellel liidumaal üldiselt väga vähe, sest rõhk on sellel, et laps peab olema kodus vanemate juures.  Selleks on riigi poolt ka kõik tingimused loodud.

Kodundustund Lindgreni koolis.

Väliklasside toimimine

Minu jaoks oli huvitav, kuidas toimivad nn. väliklassid. Kolm klassitäit toimetuleku õppekaval õppivaid õpilasi olid end sisse seadnud erinevate tavakoolide juures. Vastavalt kooliastmele on ka tavakoolid Saksamaal: algaste, s.o. 1.-4.klass, keskaste on 5.-7.klass ja vanem aste vastavalt 8.-10.klass. Selle järgi olid ka erivajadustega õpilaste klassid koolide juures. Klassis õpib 5-8 õpilast, kes sobivad tavakooli juurde. Raskema puudega õpilased õpivad siiski nimetatud koolis kohapealsetes klassides.

Kuidas toimub erivajadustega õpilaste õppimine tavakooli juures? Iga kooli juures on eraldi klassiruumid toimetuleku õppekaval õppivate laste jaoks. Neil on suured ruumid koos väikese köögi-, puhke- ja mängunurgaga. Ruum on see, mis annab vabaduse erinevateks töödeks ühel ajal. Seda oli kõigis kolmes kohas küllaga. Eraldi töökohad on iga õpilase jaoks ka arvutiga tööks. Alates esimesest klassist õpetatakse last arvutit kasutama, olgu selleks siis lihtne mäng, tähe kirjutamine või lihtsalt hiirele vajutamine. Koolides on olemas eriprogrammid, mis on erivajadustega lastele kohandatud ning jõukohased.

Tugiisikute olulisus

Klassis on alati klassiõpetaja ning tema abi, kas siis praktikandi või vabatahtliku näol. Praktikandiks saab olla ka noor, kes on lõpetanud gümnaasiumi ning ei tea veel täpselt, mida ta edasi õppida soovib. Selleks tuleb tal endal leida praktikakoht ja aasta jooksul selgubki, kas ta on valmis näiteks eripedagoogiks õppima minekuks.

Samuti teevad oma praktika-aastat nende klasside juures viimasel kursusel olevad üliõpilased. Minu sealoleku ajal olid mõlemad erinevate klasside juures: nii gümnaasiumi lõpetanu kui ka üliõpilane. Kui osutub vajalikuks, siis on klassis ka täiendavat tööjõude tugiisiku näol. Põhitunnid toimuvad oma klassiruumis, samuti süüakse seal hommiku- ja lõunasööki. Mis oli aga minu jaoks uudne, need olid tunnid, mis olid koos tavakooli õpilastega. Valitud on tunnid, mis on jõukohased ja lihtsamad kohandada ka erivajadustega õpilastele: näiteks muusika, võimlemine, meisterdamine, kodundus- või teatritunnid. Juba nooremast astmest peale on tava- ja erikooli lapsed teatud tundides koos. Osatakse üksteist mõista ja aidata. Õpetaja sõnul esineb väga harva halvustamist või narrimist. Kui seda juhtub, siis vesteldakse õpilasega eraldi ja ka klassis tervikuna antud teemal. Eriti noorema astme õpetaja on märganud, et tema klassi lapsed püüavad koos eakaaslastega tavaklassidest  eeskuju võtta, seda heas mõttes.

Meisterdamistund Lindgreni koolis.

Koolid, kus erivajadustega klassid asusid, olid väikese õpilaste arvuga, asusid maakohas, mitte kaugel linnast. Kõik õpilased ja õpetajad tunnevad seal üksteist. Võtsin osa mitmest koostunnist. Väga tore oli meisterdamistund, kus polnud vahet, missugusest klassist keegi lastest on, kõik tegid seekord õuna ja õunaussi koos, koos riputati need okste külge ja rõõmu jagus kõigile. Juhendamas olid nii eriklassi kui ka tavaklassi õpetaja. Samas on ka tunde, kus tavaklassi õpilasi õpetab eripedagoog. Üheks selliseks tunniks oli teatritund, samal ajal olid eriklassi õpilased võimlemas koos praktikandiga tavakooli laste ja õpetajaga. Selline tegevus rikastab mõlemat osapoolt. Samas leidis eriklassi õpetaja, et õpilased peavad hakkama saama ka temata, et sellega tõsta iseseisvusastet. Muidugi on kogu see süsteem kokkulepete ja hea koostöötahte küsimus. Seda jätkus igasse kooli, kus käisin. Kõik õpetajad ja õpilased on nagu üks pere. Kõik nn. väliklasside õpilased ja õpetajad on aga erikooli nimekirjas. See tagab kindlustunde, et erivajadusega õpilased saavad jõukohast õpetust spetsialistidelt, mitte ei istu lihtsalt tagapingis  tavaklassis.  Ühised tunnid toimuvad paar-kolm korda nädalas.

Ühiselt tehakse ka mitmeid projekte, näiteks savitöö alal või ühine teatrietendus, kontsert. Väliklassid on kord nädalas ka oma põhilise kooli juures, seal toimuvad näiteks hobuteraapia, muusika- ja õuesõppetunnid. Nii ei jää ühe kooli õpilased ega õpetajad üksteisele võõraks.

Lapsevanema soov aluseks

Õpetajad kogunevad erinevatele nõupidamistele vähemalt kord kuu jooksul. Töötavad erinevad ainesektsioonid ja töörühmad, kes teevad koolielu puudutavaid ettepanekuid  ja võtavad koos otsuseid vastu. See, et töö toimub erinevates kohtades, ei tähenda, et pole koostööd. Koolijuht on igati teadlik, mis toimub väliklassides, kuigi tema töökoht on oma kooli juures. Suheldakse palju e-maili teel või telefonitsi. Kogu töö usaldatakse klassiõpetajale, kes teab täpselt, mida ja milleks ta teeb ning oskab seda vajadusel ka põhjendada. Koolidirektori sõnul on klasside täituvus aastate kaupa erinev. Kord on lapsevanemad soovi avaldanud oma laps panna kohapealsesse kooli, on aastaid, kus täitub korraga nn. väliklass, sest nii on lapsevanemate soov olnud. Tavaliselt arvestataksegi kooli panekul lapsevanema soovi: kas panna laps erikooli või tavakooli juurde eriklassi. Kui aga selgub, et laps peaks õppima siiski erikoolis, toimub lapsevanemaga põhjalik vestlus ning reeglina läheb laps erikooli klassi. Sageli soovivad vanemad kohe oma lapse erikooli klassi õppima panna, sest koolis on loodud kõik tingimused lapse turvaliseks ja heaks arenguks.

Edasi kutsekooli

Peale toimetulekukooli lõpetamist lähevad kõik õpilased kutsekooli õppima. Nende jaoks on loodud erirühm koos vastavate spetsialistidega. Minu sealoleku ajal oli selle grupi suuruseks 12 noort, üle poolte olid lõpetanud just A. Lindgreni kooli. Kutsekoolis saavad õpilased õppida tavapäraselt kolm aastat. Nende õppekava on koostatud vastavalt õpilase võimetele. Õpetatakse igapäevaeluga toimetulekust kuni metallitööni välja. Kõik oleneb õpilase võimetest ja puude raskusest. Kutsekooli juures õpivad erivajadusega noored koos teiste õpilastega, kuid neil on alati kaasas oma juhendaja-õpetaja. Need 12 noort olid jaotatud kahe õpetaja vahel, lisaks olid neil abiks õpilaste tugiisikud. Noormeestele meeldib väga metallitöö. Olenevalt õpilastest oli ka tegevus jaotatud: kes õppis lausa masina taga midagi tegema, kes aga keeras lihtsalt traati antud kujuks, see olenes kõik õpilase võimetest. Samamoodi toimus töö koristamise ja kokanduse tundides. Väga suurt rõhku on õpetamisel pööratud just igapäevaoskustele: koristamine, pesu pesemine ja triikimine, voodite tegemine, lihtsamate toitude valmistamine. Iseseisvusastme tõstmiseks  on koolil olemas väike korter majas, mis on mõeldud toetatud elamisel  olevatele puuetega inimestele. Nii harjutatakse juba kutsekooli ajal noori iseseisvalt hakkama saama. Samas on siis ka selgem, kes on võimeline omaette elama ja kes mitte. Majas on kokku kaheksa korterit, kus igapäevaselt on olemas tugiisik, kes korraldab vajadusel erivajadustega elanike elu, lahendab erinevaid probleeme ja jälgib lihtsalt majaelanike tegevust. Enamus elanikest töötab neile mõeldud töökodades.

Muljeid ja kogemusi on sellest käigust Saksamaale väga palju. On tore kogeda, et ka meie  erivajadustega koolid on jõudsasti arenenud. Samas on uusi ideid ja mõtteid väga palju. Mõtlen ikka ja jälle sooja tundega mind võõrustanud Saksamaa õpetajate peale, kes olid kõik väga sõbralikud, alati valmis oma tööst rääkima ja seda näitama.

Mida üle võtta?

Mida võtaksin Saksa koolist üle? Tekkis idee teha veel rohkem koostööd tavakoolidega. Siiani on meie koostöö olnud tööõppe vallas, kuid ka näiteks meisterdamis-, muusika- ja teatritunnid on võimalik mõnikord koostöös läbi viia. Samas on juba kokkulepped olemas kutsekooliga, et näha metalli- ja lukksepaõpilaste tööd. Kes teab, ehk saab sellestki algul lihtsalt vaatlemisest koostöö ning koos oma õpetajaga saavad toimetulekukooli noored ise kätt proovida mõne metallitöö juures. Tulevikus võiks mõelda ka tavakooli juures olevale eriklassile, kus õpetajaks on ikkagi vastava hariduse saanud spetsialist koos abilisega ning õpilased saavad jõukohast õpetust oma kodukohas. Mõtteid jagub ilmselt terveks õppeaastaks ja kauemakski veel.

Anne Nukk, Põlva Roosi kooli logopeed ja õppejuht

Fotod: Anne Nukk

PhET animeeritud simulatsioonid - milles saab vaataja klõpsata ja tirida, nupule vajutada - aitavad õpilastel erinevaid mõisteid visuaalselt korrata. Interaktiivsete tööriistade kasutamine annab kohesed vastused ning tekitab põhjus-tagajärje seosed.

Haridusliku efektiivsuse tagamiseks on kõiki simulatsioone testitud ja hinnatud. Testid sisaldavad lisaks loengute, grupi-, kodu- ja laboritööde juhistele ka õpilaste intervjuusid. Kõik simulatsioonid on tasuta kättesaadavad PhET veebilehelt ja on õppetöös lihtsasti kasutatavad. Need on kirjutatud Java ning Flashiga ning jooksevad veebilehitsejas, kuhu need pluginad paigaldatud on.

PhET’i 10. aastapäeval uuriti projekti algatajalt Nobeli laureaat Carl Wieman’ilt, kuidas ta ideeni jõudis, mis teeb simulatsioonidest väärtusliku õppematerjali ning kuhu on plaan edasi areneda.

Arusaadavus ja mõju õpetamisele

Idee sai alguse 1990. aastatel, kui Wieman tutvus simulatsioonidega. Erinevais paigus oma laser-tehnoloogiaid tutvustades sai Wieman aru, et simulatsioonid on teooriate selgitamisel teiste õpetamismeetoditega võrreldes väga efektiivsed. Need toimisid hästi ning mõjusid arusaadavalt nii professoritele kui tavakooli õpilastele. Pärast menuka õpetamisauhinna võitmist kasutas ta osa auhinnarahast simulatsioonide arendamiseks. Veidi pärast seda tuli Nobeli auhind, misjärel tundus loogiline palgata erinevad meeskonnad, kelle ülesandeks sai arendada ja testida erinevaid interaktiivseid simulatsioone - nii see kasvas.

PhET simulatsioonid teeb Wieman’i arvates eriliseks nende mõju õpetamisele. Simulatsioonid tõmbavad õpilased endaga kaasa - nad jälgivad simulatsioone, on huvitatud ja tahavad neid lähemalt uurida. Need seostavad õpikust loetut reaalse maailmaga. Teaduses ei ole oluline ainult uute teadlaste tootmine, aga ka tavalistele inimestele teaduse selgitamine, mõistmaks, millist rolli see igapäevaelus mängib. Simulatsioonid heidavad välja suure osa tehnilistest detailidest ja keerulisest matemaatikast ning muudavad teaduse arusaadavaks. Heaks omaduseks on ka see, et simulatsioonid panevad õpilased teaduslikult mõtlema. Nad testivad, ennustavad, arendavad mudeleid ja mõistavad, mis teadus on, sest silmale muidu nähtamatu saab nähtavaks. PhET simulatsioone luuakse teadlaste ning tarkvaraarendajate koostöös ning need arvestavad inimese õpiharjumusi.

Miljonid õpilased üle maailma

Projekti arendamiseks on mitmeid võimalusi. Palju oleks uurida selle kohta, kuidas õpilased õpivad ning kuidas nad PhET’i simulatsioonidest õpivad. See aitaks mõista, kuidas kasutada tehnoloogiat veelgi efektiivsemalt. Teine valdkond, mis arendamist vajab, on õpetajatega seonduv. Neile tuleks pakkuda tuge, näitamaks simulatsioonide kasutusvõimalusi õppetöös. Õpetajad ei ole uue tehnoloogiaga veel hästi kursis ja ei tea seetõttu simulatsioonide tulususest õppetöös.

Projekt on kümne aastaga võimsalt kasvanud. Algataja Carl Wiemani jaoks on üllatuslik selle populaarsuse kasv. Läbi tõlgete on simulatsioonid muutunud kättesaadavaks kümnetele miljonitele õpilastele üle kogu maailma.

Üks suuremaid väljakutseid PhET’i juures on kallis hind. Kõrgekvaliteedilise toote arenduskulud on suured. Tehnoloogia muutub kogu aeg, kõike peab pidevalt uuendama, tekivad uued platvormid, tarkvara, riistvara. See seab PhET’ile suured nõuded, et kõik oleks viimasel tasemel ja areneks selliselt, et seda oleks võimalik kasutada tahvelarvutites või järgmistel seadmetel, millest me veel ei teagi. Seetõttu loodetakse, et inimesed näevad projekti potentsiaali ja uurivad ka selle toetamise võimaluste kohta.

Refereeritud: PhET October 2012 Newsletter, foto

Samal teemal

• Koolielu õppematerjalidesse lisatud simulatsioone

Ministeerium soovib oma võtmepartnerite abiga leida need tegevused ja plaanid, mis on tulevikus vajalikud ja kasutoovad Eesti noortele, märgib ministeerium oma pressiteates.

"Tuge ja võimalusi isiklikuks arenguks saab noortele pakkuda mitmetes erinevates valdkondades. Senised kogemused näitavad paraku, et kui noori võetakse üksnes ühena paljudest sihtgruppidest, siis leiab riik end olukorrast, kus midagi on küll tehtud, aga noorte jaoks probleemid üha korduvad," märgib ministeerium. Meetmed, kus valikute aluseks on noorte tegelikud vajadused ning lahendusi otsitakse lähtuvalt noortest mitte valdkonnast, on noortepoliitika ja noorsootöö meetmed. Noortepoliitiline vaatenurk näeb iga noort kui väärtust sõltumata tema edukusest õpingutes või tööturul ja kavandab tema arengut toetavaid meetmeid.

"Noored ei kujune ühiskonna liikmeteks, nad on ühiskonna väärtuslikud liikmed nüüd ja praegu ehk just noortena," ütles ministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. "Kuid noortel on võrreldes enamiku teiste ühiskonnaliikmetega vähem õigusi, nõrgem staatus ja valdavalt jõuetu võim mõjutada otsuseid, vajadus teha kaalukaid eluvalikuid ja majanduslik sõltuvus. Noortest lähtuvate lahenduste leidmiseks käivitab ministeerium protsessi, mille eesmärgiks on välja selgitada valdkonna arengud aastani 2020."

  Foto: Koolielu arhiiv

Konkursile saabunud silmapaistvamatest kunstitöödest valmib rändnäitus, märgib Kadrioru Kunstimuuseum oma pressiteates. Kunstikonkurss „Loom, lind ja inimene“ on inspireeritud Mikkeli muuseumis tulevast näitusest „Lõvist leevikeseni. Animalistikat perekond Sterni kogust“ (avatud 17.05-13.10.2013).

„Animalistliku kunsti konkursiga soovime innustada noori andeid. Tänastest lastest võivad tulevikus saada sama kuulsad loomade-lindude portreteerijad, nagu seda on olnud Eduard Viiralt, Paul Burman, Jaan Koort ja Enn Roos, kelle loometööga saab tutvuda kevadel avaneval näitusel „Lõvist leevikeseni“,“ ütles konkursi üks korraldajatest, Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Tiina-Mall Kreem.

„Kutsume kõiki lasteaia ja põhikooli õpetajaid oma õpilastega osalema, et pakkuda lastele võimalust end kunstis väljendada. Kunst ei tee vahet, kas portreteeritav on armastatud või hüljatud, pärit kodust, loomaaiast või loodusest, olulisim on laste vaba loomelend ja rõõm loomisest,“ ütles konkursi Kadrioru Saksa gümnaasiumi poolne korraldaja, kunstiõpetaja Jaanika Kall.

Konkursile registreerumine toimub kuni 5. novembrini aadressil maarja@prpartner.ee. Kõikidele registreerunud lasteaiarühmadele ja klassidele saadab kirjutus- ja joonistuvahendite tootja Stabilo kingituse. Registreerumiseks palume saata õpetaja nime, lasteaia või kooli nime ja aadressi ning osalevate klasside või rühmade arvu.

Tööde esitamise tähtaeg on 20. detsember 2012 kell 17. Tööd tuleb tuua või saata aadressil: Kadrioru Saksa Gümnaasium, Gonsiori 38, Tallinn 10128. Märksõna „Loom, lind ja inimene“.

Konkursil osalemiseks tuleb juhendajal saata kogu klassi või lasteaiarühma laste tööd. Iga laps võib valida endale meelepärase teema lähtudes konkursi pealkirjast „Loom, lind ja inimene“.

Allikas: mikkelimuuseum.ee

Töödest valmib näitus
Konkursile saabunud silmapaistvamatest kunstitöödest valmib rändnäitus „Loom, lind ja inimene“, mille avamisel 17. mail kell 16 Kadrioru kunstimuuseumis (Lossikooli ruumides) tunnustatakse konkursi võitjaid ja nende juhendajaid. Rändnäitus jääb Kadrioru kunstimuuseumis avatuks 16. juunini, näitust saab külastada ka Tallinna Loomaias 1. juulist 1. septembrini ning Kadrioru Saksa gümnaasiumis 15. septembrist 15. oktoobrini.

Iga vanuserühma kolmele silmapaistvamale autorile paneb auhinna välja kirjutus- ja joonistusvahendite tootja Stabilo. Oma vanuserühma võitja saab koos oma lasteaiarühma või klassiga minna ekskursioonile Tallinna Loomaaeda ja külastada Mikkeli muuseumis näitust „Lõvist leevikeseni“. Iga vanuserühma parima töö juhendaja saab tänutäheks väärika animalistliku ehte.

Parimad konkursitööd selgitab välja žürii, kuhu kuuluvad kunstiajaloolane Mai Levin (Eesti Kunstimuuseum), kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem (Kadrioru kunstimuuseum), kunstiõpetaja Jaanika Kall (Kadrioru Saksa gümnaasium), animalistlik kunstnik Sandor Stern (Tallinna Loomaaed) ja animalistliku kunsti kollektsionäär dr Aleksander Stern.

Konkursi info ja tingimused www.mikkelimuuseum.ee
 

Ka rahututel ning pöördelistel aegadel on jõulupüha vaikne ja pühalik meeleolu perekonnad kokku kutsunud. Jõuluküla heidab valgust erinevatele aegadele eestlaste ajaloos, mis on kaasa toonud muutusi inimeste igapäevaelus. Vaata ürituse kava siit: http://www.evm.ee/id/377/

Tule muuseumisse mardikooli, valmista omale mardimask või õpi hoopis mardisante vastu võtma! Õhtu lõpetab mardipidu Kolu kõrtsis. Ürituse kava leiad muuseumi veebilehelt: http://www.evm.ee/id/376/

Esimene veerand on läbi. Õpetajad teevad kokkuvõtteid, analüüsivad tehtut ja valmistuvad uueks õppeveernadiks, ehk leiavad aega ka puhkamiseks. Minul ja veel 42 saksa keele õpetajal üle Eesti on kõike seda tehes võimalus muuhulgas kasutada 11.-13. oktoobril Riias toimunud Baltimaade saksa keele õpetajate konverentsil saadud muljeid, kogemusi ja uusi teadmisi. Sellelaadne kõrgetasemeline konverents leiab aset iga kahe aasta tagant ühes kaunis Baltimaade linnas. Kaks aastat tagasi käidi Klaipedas, sel aastal Riias.

Konverentsi programm on alati mitmekesine ja huvitav, sel aastal moto all „Global leben, europäisch denken, Deutsch sprechen“ (Globaalselt elada, euroopalikult mõelda ja saksa keelt rääkida).

Konverentsi plenaarettekanded toimusid Läti Ülikooli aulas. Osalejaid tervitasid Saksa, Austria ja Šveitsi suursaadikud, Läti Seimi esindaja, Läti Haridus- ja kultuuriministri esindaja, ülikooli rektor ja kõigi kolme  Balti riigi saksa keele õpetajate esindajad. Muusikalise tervituse andis edasi suurepärane Riia toomkoorikooli poistekoor.

Pärast tervitussõnavõtte sai kuulata  põnevaid ettekandeid  LAK-õppest, aktuaalsetest keele muutustest seoses tehnika ja interneti arenguga. Saksa keele õpetajate jaoks oli huvitav ka ettekanne saksa keele õppimise motivatsiooni kohta tehtud uuringust Baltimaades. On ju motivatsiooniküsimus meie jaoks üks suuremaid murekohti igapäeva töö tegemisel.

Eestist esinesid Anneli Kesksaar ja Aimi Jõesalu

Konverentsi teine päev oli tihe töö väga erinevates töötubades, mis toimusid Riia Goethe-Instituudis ja hotelli „Konventhof“ seminariruumides. Filmid saksa keele tunnis, grupis õppimine, e-õpe, erinevate osaoskuste arendamine, saksa kirjanduse arengud viimastel aastatel, Saksamaa ja Austria erinevused-sarnasused, kultuurilugu, uued õppekomplektid, interaktiivsed õppekomplektid jne - need on ainult mõned märksõnad pakutud valikust. Ühtekokku oli valida peaaegu 40 erineva töötoa ja esineja vahel. Nii mõnelegi osutus valik raskeks, sest kõike, mida oleks tahtnud, ei olnud võimalik kaasa teha. Saadud materjale ja teadmisi jagati lõunalauas ja hilistel õhtutundidel veel hotellitoas või kohvikutes. Eestit esindasid oma töötubadega Anneli Kesksaar, kes tutvustas oma e-õppematerjale ja Aimi Jõesalu, kes jagas oma kogemusi eTwinningu projektidest  ja teadmisi erinevatest WEB2.0 -võimalustest, mida kasutab nii projektides kui ka saksa keele tundides.

Kohtumine toimus Riias. Foto: Flickr

Kõik soovijaid said osa ka linnaekskursioonist Riia vanalinnas. Mõlemal konverentsi õhtul pakuti ka kõrgtasemel kultuuriprogrammi. Neljapäevaõhtul saime osa suurepärasest sooloetendusest. Näitleja  Cora Chilcott Berliinist interpreteeris Georg Büchneri draamat  „Lenz“. Teine õhtu oli kinoõhtu. Film „Pina“ koreograaf  ja tantsija Pina Bauschi elust ja loomingust on üks omapärasemaid  eluloofilme, mida allakirjutanu näinud on. Film nomineeris Oscarile parima dokumentaalfilmi kategoorias.

Need, kes pärast pikka päeva värskes õhus tahtsid olla, said nautida hoopis teistsugust ekskursiooni Riia linnas - „Baltisakslase Heinz Erhardi jälgedes“- linnaekskursioon, mida saatsid luuletused ja lood  suurepäraselt koomikult, muusikult, meelelahutajalt, näitlejalt ja luuletajalt.

Kolmandal hommikul koguneti taas ülikooli aulasse tegemaks kokkuvõtteid. Kuulasime ettekandeid külalistelt Valgevenest ja Soomest. Põhirõhk oli nendes ettekannetes meediakompetentsil. Lõpetuseks enne kojusõitu andis lühikese hüvastijätu kontserti noorte sümfoonia orkester Riiast.

Kõik kolm päeva olid raamatulettidega ja professionaalsete esitlejatega kohal ka kolm suuremat õpikute kirjastust Hueber, Klett ja Cornelsen. Praktiseerivatele õpetajatele on see ülimalt oluline, et õppekomplektidega lähemalt tutvuda, neid „käes hoida“. On ju brošüüri järgi õpikut üsna raske valida. Kohe õpikute kõrval oli aga oma koha sisse võtnud härra Dieter SpieB materjalidega Lübeckist.

Järgmine kohtumine Eestis

Ka seekord said kõik võimaluse osaleda Lübecki teemalisel viktoriinil, mille  2 paremat sooritajat saavad osaleda nädalasel koolitusel Lübeckis. Üks peavõit tuli Eestisse, Pärnu õpetajale Siiri Mägile.

Täiendkoolitustel, konverentsidel, seminaridel õpib alati midagi uut, alati kordab ka unustatud vana. Aga alahinnata ei saa keeleõpetajate võimalust suhelda saksa keeles täiskasvanutega, emakeellastega. Suhelda saksa keeles ja keskenduda sealjuures sisule, mitte keelele - see on väärt võimalus, millest tuleks ikka ja jälle kinni haarata. Järgmine kord on  kolleegidega Baltimaadest võimalik juba kohtuda   Eestis.

Inna Tomson

Jüri gümnaasiumi saksa keele õpetaja