Sellel sügisel keskendume uuele õppekavale ja püüame kaardistada muudatusi ning seda, kuidas tehnoloogia  abil uues õppekavas olevat uut õppetava juurutada. Konverents koosneb praktilistest ja samaaegselt toimuvatest töötubadest, mille teemadeks on koolides ja koolide jaoks toimuvad põnevad projektid, koolide tutvustus oma õpikeskkonna muutumises ning tehnoloogia rakendamine koolijuhi töös. Konverentsile on registreerunud 250 inimest, seega on registreerumine seoses kohtade täitumisega lõppenud.

Päevakava:
10.00-10.45 Konverentsi avamine, Haridusportaali Koolielu õpetajate konkursi „Täna samm, homme teine“ võitjate autasustamine (Tiigrihüppe Sihtasutus)
Peale konverentsi avasõnu annab osalejatele innustava eelhäälestuse Kristjan Port Tallinna Ülikoolist.
11.00 - 12.30 Töötoad
    Animafimi valmistamine ja kasutamine võõrkeele õpetamisel, Anneli Kesksaar (Tallinna Liivalaia Gümnaasium)
    LTT gümnaasiumi valikkursused: geoinformaatika, Tõnu Oja (Tartu Ülikool)
    Koolijuhi töötuba. HEV õppimise võimalustest, Tõnu Hein (Heiväl)
    eKool kui õppealajuhataja töövahend, Ene Lindemann (eKool)
    Video kasutamine õppetöös, Karel Zova (Tiigrihüppe Sihtasutus), Allar Veelmaa (Loo keskkool), Katrin Kuusik (Avastusõpe MTÜ)
    Tallinna Tehnikagümnaasiumi töötuba: Teadmiste omandamine õpilaste iseorganiseerumise ja koostöö kaudu. Video kasutamine tööõpetuse tunnis. Webquesti läbiviimine. Õpilaste iseseisev uuring säästulampide tarbimise kohta. Jüri Kurvits, Marina Kurvits, Evelin Kivi, Anne Mädo, Ave Teder, Maie Tibar
    Õppeaasta esimene informaatikatund algajatele ja edasijõudnutele kriitilise mõtlemise metoodika järgi. Integreeritud tund vene kooli eesti keele õppimisega 1. klassis teemal "Elus ja eluta loodus". Kristiina Toropova, Ilona Kononova (Ehte Humaniaargümnaasium)

12.30 - 13.30 Lõuna

13.30 - 15.00 Töötoad
    LTT valikkursus gümnaasiumile: "Arvuti kasutamine uurimistöös" Mart Laanpere, Terje Väljataga (Tallinna Ülikool)
    Arenguvestlus eKoolisAnu Bachmann, Lea Krall (Rocca al Mare Kool), Ene Lindemann (eKool)
    Koolijuhi töötuba: "Üks bränd üks lubadus" - haridusasutus kui bränd, sõnumid ja vahendid, Toomas Dannenberg
    Google organisatsioonikonto haridusasutuseleEdmund Laugasson (Rapla Vesiroosi Gümnaasium)
    Tiigrihüppe Sihtasutuse koordineeritavad rahvusvahelised projektid eTwinning ja InGenious - võimalus igale õpetajale. Krista Savitsch (Tabasalu Ühisgümnaasium); Rain Vellerind (Tallinna Reaalkool), Maarja Kask, (Tartu Kutsehariduskeskus, inGenious programmi õpetajate koordinaator)
    IKT kasutamise metoodika arinevates õppeainetes. IKT kasutamine vene keele ja kirjanduse tundides. IKR ajaloo õpetajale. Irina Portjanskaja, Irina Žikina, Anželika Minina, Margarita Rimša (Tallinna Linnamäe Vene Lütseum)
    iPadid Reaalkooli esimeses kooliastmes, Kati Kurim (Tallinna Reaalkool)

14.45 - 15.15 Kohvipaus

15.30 - 16.30 Töötoad
    Euroopa Kosmoseagentuurist, Elle Klooster (Innove)
    Innovaatiline lähenemine kunstiõpetusele. IKT- gümnaasiumiõpilase abiline kunstitunnis. Metoodilise kogemuse jagamine kunstiõpetuses. Liia Jung (Tallinna Ühisgümnaasium), Jüri Mäemat (Pelgulinna Gümnaasium)
    Koolijuhi töötuba. Uuenduslike hariduslahenduste võimalused Tiigrihüppe Sihtasutuselt: IT juhtimise programm koolijuhile ja e-õpilaspilet, Enely Prei (Tiigrihüppe Sihtasutus)
    Tunniplaan Untisega, Ene Lindemann (eKool)
    SMART hariduslahendused ja Telda Haridusportaal, Kalle Karing (Telda)
    E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes, Mart Laanpere (Tallinna Ülikool) Ave Soekov (Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium) Georg Teras (Tallinna Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium) Aivar Metsaveer, Raino Liblik (Tallinna Kuristiku Gümnaasium)
    Использование комплекта беспроводных компьютерных мышек и дополнения Mouse Mishief для Microsoft Office Power Point. Из опыта использования ИКТ в подготовке и проведении конференций, посвященных Дню родного языка в ТМРГ. Sergei Sumin, Olga Ivanova (Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium)

16.40-17.10 Päeva lõpetame ansambel Padmani esinemisega.
Padmani lugudes on kasutusel kõik tavapärased muusika tegemise vahendid - löökriistad, klahvpillid, keelpillid. Mida laval ei ole, on pillid ise - kogu muusika tehakse iPadidega. Lisaks pillimängule kuulete kõrvale ka juttu, mida ja kuidas nad mängivad ning kas seda saaks kasutada ka õpilastega koolitunnis.

Teistega konkureerimiseks aitas neiul valmistuda ajalooõpetaja Maie Nõmmik, kirjutab Virumaa Teataja.

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma teemalisel olümpiaadil osales kokku 17 võistlejat üheksast riigist, eestlastest osales peale Maali veel Sindi gümnaasiumi õpilane Dajana Raab.

Maie Nõmmik tõdeb, et õpilase saatmine rahvusvahelisele olümpiaadile nõuab õpetajalt ka lisatööd. "Mina tavaliselt just räägin olümpiaadile minevate õpilastega ja soovitan kirjandust. Selleks olümpiaadiks valmistudes kaasasin ka oma pere: mu noorem poeg Andres on noor ajaloolane, samuti on abikaasa Jaan Nõmmik ajaloolane. Nii me koos püüdsime mõelda, mida võidakse küsida."

Lisaks sellele, et Maali jagas ukrainlasega kuldmedalit, tuli ta eelmisel aastal üleriigilisel bioloogiaolümpiaadil esimese kümne hulka ning võitis Kiievist tagasi tulles Rakvere rahvajooksu oma vanuserühmas.

Olümpiaad toimus Kiievis. Foto: Flickr.

Samal teemal:

• Eesti õpilased olid rahvusvahelisel ajaloo-olümpiaadil edukad

Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär ütles, et sotsiaalse talupidamise õpetamise punkt koorus välja ühe projekti vajadusest, kirjutab Saarte Hääl. “See on talukooli projekt ja tegelikult on ta üks võimalik tuleviku õppesuund, mida on võimalik arendada just maakoolides,” rääkis vallavanem, kelle sõnul on talukooli projektist praeguseks üldiselt päris vähe räägitud.

“Päris kindlat suunda ei ole me täna küll arendama hakanud, aga me oleme selleks valmis, kui selleks vajadus ja võimalus peaks tulema,” lisas Põlluäär.

Orissaare valla arengukavas on kirjas, et sotsiaalne talupidamine on talupidamise üks vorme, kus lisaks talutoodete tootmisele pakutakse ka sotsiaalselt mahajäänutele (puuetega, sõltuvustega, raskustega inimestele) töövõimalust, et nad suhtleksid ja areneksid. Seda eelkõige sellepärast, et töö loomadega ja taimedega aitab näiteks puuetega inimestel elust aru saada ja pakub neile rõõmu. Samuti aitab see tekitada tööharjumust.

Foto: Flickr

Avalikkuse ette jõudnud koolivägivallajuhtum Valgast on taaskord tõstatanud arutelu selle üle, kuidas haridussüsteem saaks sarnaseid juhtumeid ennetada ja vältida, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega paneb riik näiteks koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide teenuse tellimise koolijuhi õlule ning omavalitsuse rahakotile - kui viimasel paaril aastal pigistas riik silma kinni, kui kool õpetajate palga või õpikute soetamise rahast ka tugipersonali teenuste eest maksis, siis nüüd enam nii ei tohi.

"Kui me räägime vajadustepõhistest teenuste tagamistes, siis tegelikult võib juhtuda see, et teenuse tagamine võib muutuda pigem võimalustepõhiseks ehk kui palju on kohalikul omavalitsusel ressursse, ja teine asi, kui palju omavalitsus või kooli juht üldse seda tugispetsialistide teenust väärtustab," ütles Eesti koolipsühholoogide ühingu juht Triin Kahre.

Riik panustab maakondlikesse õppenõustamiskeskustesse tänavuse 750 000 euro asemel uuel aastal kaks korda rohkem - samas näitas mullune Praxise läbi viidud keskuste rahulolu-uuring, et enim tunnevad koolid puudust just spetsialistist koolis kohapeal.

Samal teemal:

• Ministeerium algatas koolivägivallajuhtumi uurimiseks teenistusliku järelevalve
• EPLi juhtkiri: Piinamine Eesti koolis
• Haridusministeerium ja politsei uurivad koolivägivalla juhtumit
• Koolivägivald sünnitab heidikuid
• Politsei kinnitusel ei näita koolivägivald vähenemise märke
• Kas koolivägivald on paratamatu?

Päev, mil Tabasalu koolimajas juttu ajasime, oli Valve Meesaku jaoks tavaline koolipäev: kiire, tegus ja käigu pealt otsuseid vajav. Õppetooli juhatajana tuli kahte tundi asendusõpetaja leida, lapsi tuli õigesse klassi suunata, oma tunnid anda.  „Mulle sobib kiire päev. Naljakas on kiita, aga mulle tõsiselt meeldib koolis,“ oli Valve Meesak ise rahul.

Esialgu koolist eemal kontoris

Tegelikult polnud Valve Meesakul pärast Tartu Ülikooli  lõpetamist üldse plaanis õpetajaks saada. Geograafia erialal oli valida kolme suuna vahel: biogeograaafid (kellest bioloogia ja geograafia õpetajad said), loodusgeograafid ja majandusgeograafid. Kes aga vähegi said, valisid loodus- või majandusgeograafi eriala ning vältisid kooli tööle minekut, õpetajakutse ei olnud populaarne. „Ega keegi sügavuti selle üle ei mõelnudki, õpetajaamet oli lihtsalt vähe populaarne. Kuna mina sain pingerea põhjal töökohta valida, siis loomulikult ei läinud ma kooli,“ meenutas Valve Meesak. Hea mitu aastat oli tulevane õpetaja hoopis kontoritööl, käis koolis vajadusel asendusõpetajaks, aga see ei andnud seda õiget tunnet kätte.

Õpetajaamet sobib! 

90ndate algul tegi elu pöörde ning koolist sai Valve Meesaku päris töökoht. „Tulin kooli alles 36-selt. Olen koolis olnud 20 aastat, viis aastat Tabasalus ja enne seda Türil. Kui päriselt kooli läksin, piisas lühikesest ajast, et mõista – mulle sobib see amet. Mulle meeldivad lapsed. Mõned õpetajad ütlevad, et raske on minna 11. klassist neljandasse. Aga mulle just meeldis, see oli nii teistmoodi. Väikesed on toredad, tahavad kõike hästi teha ja kui keegi midagi valesti teeb, siis kaebavad õpetajale. Alguses oli see mulle nii naljakas. Pidin selgitama, et iga asja peale ei sobi kaevata. Keskastmes on jälle vastupidi: kui on vaja lastelt midagi teada saada, siis „mina pole näinud, mina ei tea midagi“. Mis siis, et pahandus juhtus otse nende kõrval. Mul oleks igav, kui  iga päev kõik nööri mööda jookseks. Aga samas ma ei oleks päevagi koolis, kui ei suudaks tunnis korda tagada. Mulle lärm ei sobi,“ rääkis Valve Meesak.

Lapsega tuleb rääkida nelja silma all

Tema tunnis käib rühmatöö ka vaikselt, sosinal. „Mitte minu pärast, vaid kõik peavad saama mõelda ja tööd teha,“ selgitas õpetaja oma põhimõtteid.  „Kui lapsel on kasvuperiood, ei saa temaga suhelda nii, et kui ta on midagi halvasti teinud, siis õpetajana hakkan vimma pidama. Ma pean last mõistma. Hästi mõjub nelja silma all rääkimine. Murdeeas ei tohi absoluutselt teiste kuuldes riielda. Tunnis öelda „Ole tasa!“ – see on teine asi, aga kui on suuremad pahandused, tuleb lapsega eraldi rääkida. Õpetaja peab olema natuke diplomaat ja natuke näitleja. See kõik mulle õpetajaameti juures meeldib. Mul ei ole igav, aeg läheb kiiresti, isegi liiga kiiresti,“ selgitas Valve Meesak õpetaja- ja psühholoogiameti ühitamise nippe.

Kas lapsed tunnetavad selle ära ka, et see õpetaja hoolib meist tõeliselt, ja vastavad samaga?

„Mulle tundub, et tunnetavad.  Olen õpilaste poolt ka aasta sõbralikumaks õpetajaks valitud. Lastega tuleb asjad selgeks rääkida, siis saab ja jõuab ainet ka õpetada. Ühe raske klassiga võtsingi oma aines pool tundi rääkimiseks. Mina olen seda meelt, et õpetaja on õpilase nägu. Noored hakkasid õpetajaid kiruma, et kiusavad ja on süüdi ja mis kõik veel. Küsisin, kas tuleb mõni õpetaja niimoodi tundi, et hakkab kohe teiega õiendama. Ei! Aga millest see pihta hakkab? Nad said väga hästi aru, et õpetaja peegeldab klassi käitumist: kui ei võeta asju välja, ei saa vaikust tundi, ei töötata kaasa. Ütlesin neile, et tehke üks nädal nii nagu tunnis kõik peab olema ja tulge öelge, kas õpetajad siis ka teiega riidlevad. Väga hästi said aru ja mõjus.“

Kuidas te kõige selle kõrvalt või vahelt veel ainet jõuate õpetada?

„Kui tahad ikka südamega tööd teha, siis kuluvad ka õhtud ja mingi osa nädalavahetusestki tööle. Kui tahad, siis jõuad. Öeldakse, et õpetaja amet tekitab stressi. Kõik oleneb inimesest, kõik on enda mõtlemises kinni. Kui oled viriseja-tüüpi, siis ongi halb. Aga kui sulle töö meeldib, siis see ei tekita stressi. Vaba aega võiks küll rohkem olla ja ma ei väsi kordamast, et selle töö eest on jah palk liiga väike. On ka palju paberitööd, mida  poleks üldse vaja. Aga seda on igas valdkonnas …“

Keskmine geograafia

Küsimusele, kas geograafia liigitub kergete või raskete õppeainete hulka, vastab Valve Meesak, et keskmiste. Kes on reaalainetes tugevad, on seda ka geograafias. See aine nõuab päris palju loogilist mõtlemist. Oluline on ka järjepidevus, eriti 7. klassis,  kui geograafia-teadmistele alus pannakse. „Siis ongi geograafia kõige raskem, edasi läheb kergemaks. Ehkki gümnaasiumis on õpik väga raske. Õpikute autorid on valdavalt ülikoolide õppejõud, nende keel ongi keerulisem.“

Seda, et geograafia riigieksami kadumine geograafia õppimist kehvemas suunas mõjutaks, Valve Meesak ei usu. Kooli komplekseksamisse jääb geograafia kindlasti sisse. Aga uurimistööde juhendamine toob õpetajatele küll meeletult tööd juurde. „Seda ma hästi ette ei kujuta, kuidas see toimima hakkab, kuidas me jõuame,“ oli vestluskaaslane murelik.

Kas te õppematerjale ka teete, konkurssidele näiteks?

„Materjale on juba praegu nii palju, et rohkem pole vajagi. Pigem tuleb osata valikut teha. Kui õpetaja panustab palju väljapoole kooli, siis on kindel, et miski hakkab kannatama igapäevatöös, ennekõike ainetund. Ma võiksin küll tundi minna nii, et pole enne materjali üle vaadanud, kogemusest annaksin tunni ära. Aga ma ei tee seda. Vaatan tunnimaterjalid iga päev enne läbi ja vaatan ka klassi, kuhu lähen, sellest sõltub materjali valik. Minu jaoks  on esmatähtis töö oma kooli heaks - tunni andmine,  konsultatsioonid, siis õppetooli juhataja töö. Ja alles siis, kui jõuan – töö väljapoole kooli.“

Lastele tuleb teinekord üllatusena, et õpetajal on elu ka väljaspool kooli…

„Mulle meeldib looduses, just üksinda looduses uidata. Olin vaimustuses, kui siia elama tulin ja Tabasalu pankrannikut nägin, ei väsi seda imetlemast. Suur reisija ma ei ole, ehkki geograafi puhul võiks teisiti arvata. Kodu on oluline. Mulle meeldib kodus olla, eriti meeldib reede õhtu: siis võin teha, mida tahan, ja kui tahan, ei tee midagi. Tööst peab olema ka täielikku lõõgastust ja väljalülimist, ainult siis jõuad seda tööd teha.“

Pildil on Harjumaa aasta õpetaja 2012 Valve Meesak.

Fotod: Madli Leikop

Loe lisaks: Saaremaa aasta õpetaja on Indrek Peil

Jakob on samas koolis tavaklassis õppinud alates 1. klassist (enne kooli käis ta vaegnägijatele mõeldud lasteaia erirühmas, kus õppis selgeks punktkirja) ja seda tavaprogrammi alusel. Ühes käes valge kepp, teises punktkirjamasina kohver, õlal arvutikott ja tihtipeale kaenlas veel ka mõni õpik – niimoodi võib Jakobit koolis ringi liikumas näha. Varem kandis ta õlgadel kokku 7-8 kilogrammi õppetarbeid, koolikoti lukudki ei mahtunud toona kinni, sest erinevate ainete jaoks oli vaja kaasas kanda mitmeid köiteid punktkirja õpikuid. Nüüd on aga mitmete ainete puhul saadaval ka elektroonsed õppematerjalid, mis teevad Jakobi elu mõnevõrra lihtsamaks.

Jakobi kohta öeldakse, et ta on erivajadustega õpilane tavaklassis. „Meil kõikidel on erinevad eri vajadused – nii lastel kui õpetajatel. Mõni ei suuda end pidurdada, mõni on laisk ja lohakas, mõni ei kuule, mõni ei näe,“ ütleb Vanalinna Hariduskolleegiumi direktor Kersti Nigesen.  „Me ei saa lähtuda sellest, et elus on ainult üks standard, millele õpilane peab vastama. Elus on erinevad inimesed, kes saavad üksteist aidata vastavalt oma tugevatele külgedele - see on oluline asi, mida peab maast madalast õppima,“ lisab ta.

Valmisoleku olulisus

Kui küsida, mis on erivajadustega laste kaasamisel tavaklassi kõige keerulisem, jääb direktor mõneks ajaks mõttesse. „Tingimus on see, et kõik peab olema võimalik. Peab olema võimalik laste probleemidega tegeleda,“ toob Nigesen esile tugiteenistuse olulisuse.

Tema sõnul ei saa kunagi teha nii, et pannakse erivajadusega laps tavaklassi ja siis vaadatakse, mis edasi saab. „Peab tekkima valmisolek. Nagu väikeste laste puhul – alguses ta hoiab emast kinni, aga mingi hetk ta iseseisvub ja tahab hakata järgmist sammu astuma. Sellele tuleb siis vastu tulla,“ rõhutas Nigesen paindlikkuse ja individuaalse lähenemise olulisust.

Koostöös Tallinna Heleni kooliga (seal õpivad kuulmispuudega ja nägemispuudega ning liitmeelepuudega lapsed) on korraldatud koolitusi pimedaid lapsi õpetavatele õpetajatele ja abiõpetajatele, kuid kahjuks ei ole kõik õpetajad koolitust läbinud.

Jakobi abiõpetaja Merike Kaljujärv ütleb, et õpetajaid tuleb teatud aja tagant uuesti koolitada. „See on nagu esmaabi andmine – läbid koolituse ja sulle tundub, et tead kõike. Läheb natuke aega mööda ja see teadmine hakkab tasapisi hääbuma. Nii tulebki jälle koolitus läbida ja kõik tuleb meelde,“ märkis Kaljujärv. Abiõpetaja on koostanud ka kaks meelespea-lehte, kus on nii õpilaste kui õpetajate jaoks kirjas põhipunktid, kuidas töötada pimeda õpilasega. Näiteks tuletatakse meelde, et tahvlile kirjutades tuleb rääkida, mida kirjutad. Samuti tuleb meeles pidada, et üks tavaõpik punktkirja ümberpandult moodustab kuni 12 köidet (olenevalt ainest), mistõttu on oluline pimedale varakult teatada, millist peatükki järgmises tunnis käsitleda kavatsetakse.

Erivajadustega laste kaasamine tavaklassidesse eeldab süsteemset jälgimist – ükski oluline muutus ei tohi jääda kahe silma vahele. Praegu on koolis 3,5 psühholoogi ametikohta ja 0,5 sotsiaaltöötaja ametikohta. Pimedaid lapsi õpib Vanalinna hariduskolleegiumis neli ja nad kõik omandavad teadmisi tavaklassides. Neil on ka abiõpetajad. Jakob enam kõikides tundides abiõpetajat ei vaja ning seetõttu on tema abiõpetaja koormus 0,5 kohta.

Jakob koos abiõpetaja Merike Kaljujärvega matemaatikatunnis.

Loovus ja osavus

Kõige enam on Jakobil abiõpetajat vaja reaalainete tundides, kus tuleb tihti töötada erinevate jooniste ja skeemidega, mida õpetaja tahvlile kirjutab. Õpetaja peab seejuures jälgima, et ta selgitaks vajadusel asju lähemalt otse Jakobile, mitte abiõpetajale ning et kasutatavad väljendid oleksid pimedale arusaadavad (ebapiisavad on väljendid „nüüd võtan siit tulbast ja panen sinna tulpa“, „vektor on suunaga sinnapoole“ jne).

Olles koos Jakobiga tema tundides kaasas käinud, peab ütlema, et abiõpetaja puhul peab üks olulisemaid tingimusi olema loovus. Füüsikatunnis võttis õpetaja korraks teemaks pendli kasutamise, mispeale haaras abiõpetaja kätte pastapliiatsi ja imiteeris sellega pendli liikumist vasakule-paremale. Matemaatikatunnis vektoritest ülevaate andmiseks kasutas abiõpetaja aga tikuvõileiva tikke. Jakob peab lisaks loovale meelele olema ka osav mitme asja korraga tegemises. Tunnis kuulab ta ühe kõrvaga õpetajat, teises kõrvas on tal kõrvaklapp, kust tuleb vahepeal kuulata, kuhu maale ta oma konspekti kirjutamisega jäi. „Ja kõrvale on vaja ju Facebookis ja MSNis olla,“ täiendab Jakob. „See, kuidas kõik need erinevad tegevused ajus kokku saavad, on minu meelest fenomen,“ lisab abiõpetaja Merike Kaljujärv.

Tehnoloogiata ei saa

Materjali omandamisel tavaprogrammi alusel on Jakobi jaoks väga olulised erinevad tehnoloogilised vahendid, ilma milleta on tal raske õppimist ette kujutada. Enamikes koolitundides on Jakobi olulisemateks abivahenditeks sülearvuti kõrvaklapi ja punktkirjakuvariga. Arvutis Jakob konspekteerib, täidab töövihikut ning kasutab e-õpikut. Kõrvaklappidest saab Jakob tagasisidet sisestatud teksti kohta. Oluliseks abivahendiks on kaasaskantav kaameraga skänner koos tarkvaraga Open Book Pluss. Tekstide skaneerimiseks tuleb trükitekst asetada skanneri alla. Pärast tühiku vajutamist alustab programm vaikselt ja kiiresti teksti tuvastamist ning seejärel loetakse tekst ette, sealjuures saab teksti lugemise kiirust reguleerida.  

Matemaatikatunnis kasutab Jakob punktkirjamasinat, sest Eestis pole veel välja töötatud elektroonilist punktkirja versiooni kõikidele matemaatilistele sümbolitele. Lisaks kasutab ta igapäevaselt kõneväljundiga taskuarvutit, mis täidab kõiki põhilisi matemaatilisi funktsioone, ning salvestuste tegemiseks digitaaldiktofoni.

Jakob matemaatikatunnis, kus ta kasutab punktkirja kirjutusmasinat.

Tavaklassis õppimise olulisus

Jakobi jaoks on oluline õppida just tavaklassis – see annab võimaluse suhelda endavanuste tavaliste noortega ja nendega ka kooliväliselt koos midagi ette võtta. „Minu meelest on see integratsioon tavaühiskonnaga – saad suhelda tavaliste inimestega, kellega sa tulevikus pead niikuinii suhtlema hakkama. Kui sa käid erikoolis, siis kõik inimesed on seal ikka mingil määral teistsugused, neil on ka teistsugused vajadused. Kui sa nüüd erikoolist satuksid keskkonda, kus sa pead täiesti üksi hakkama saama, siis see on paratamatult väga suur muutus.“

Sulandumine n-ö tavaliste noorte sekka sõltub paljus klassikaaslastest, kuid mõistagi ka Jakobist endast. „Hommikul pärast riiete garderoobi viimist sean sammud klassiruumi poole. Klassi ees mõtlen endamisi kuulatades, et kas keegi on siin või mitte. Üks suurimaid probleeme ongi kohati see, et pead suuresti lootma sellele, et keegi sinuga ise rääkima tuleks. Inimesed kas räägivad omavahel juttu, mil ei taha ju vahele segama minna, või on vait ja siis "ei ole neid ju olemas",“ kirjutab Jakob oma koolipäevast. Oma loomuselt on Jakob õnneks pigem avatud ning nagu abiõpetaja ütleb – on ta ka teerajaja teistele pimedatele, kes sama kooli nooremates klassides õpivad.

Jakob on mitmekülgne noormees ning teeb hobide poolest silmad ette nii mõnelegi n-ö tavalisele noorele. Näiteks võtab noormees erinevatele üritustele kaasa oma diktofoni ja salvestab toimuvat samamoodi nagu teised pildistavad. Samuti tegeleb ta kuuldemängude loomise, klaveri õppimise ja klaveril esinemise ning ujumisega. Tuleviku jaoks on Jakobil mitmeid plaane, mis aja jooksul muutuma kipuvad. Praegu mängib ta mõttega pärast keskkooli ajakirjandust õppima minna.

Artikli autorid: Merje Pors ja Pille Tina-Kuusik, Tiigrihüppe Sihtasutus

Artikkel on kirjutatud Euroopa Komisjoni projekti SENnet (The Special Educational Needs Network) raames. http://www.tiigrihype.ee/et/sennet

Konkursi dokumendid edastatakse osalemistaotluse esitajale 2 (kahe) tööpäeva jooksul.

Juba eile käisid ministeeriumiametnikud koolis töötajatelt infot kogumas ja uurimine jätkub uuel nädalal, märgib ministeerium oma pressiteates.
„Me ei saa kahjuks teha juhtunut olematuks, kuid me saame käitumisega teha palju selleks, et sääraseid asju enam ei juhtuks,“ sõnas haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm.

„Sellistes küsimustes peab olema riigil ja igal kodanikul nulltolerants. Koolivägivalla ees ei tohi silmi kinni pigistada, vaid sellele tuleb viivitamatult reageerida. Kõik lapsed peavad tundma end koolis turvaliselt, mistõttu peab iga meie laps teadma, et koolis on turvaline käia,“ lisas Holm.

Riik selgitab algatatud järelevalvemenetluse toel välja, kas kõigile töötajatele oli selge nende vastutus õpilaste turvalisuse tagamisel ja kas nad järgisid seda. Järelevalve raames ei küsitleta lapsi. Järelevalve keskendub täiskasvanutele, kes peavad olema lastele toeks ning tagama nende turvalisuse.

Koolivägivalla ohvriga tegelevad perekond, lastekaitsespetsialist ja vajadusel psühholoogid. Haridus-ja teadusministeerium on ühenduses pere ja lastekaitsespetsialistiga ning vajadusel valmis pakkuma igakülgset abi ja tuge. Kiusajate suhtes on alustatud kriminaalmenetlus ning ka nendega tegelevad spetsialistid.

Täna siirduvad kõik Valga Jaanikese kooli lapsed koolivaheajale.

Foto on illustreeriv. Allikas: Flickr

Samal teemal:

• EPLi juhtkiri: Piinamine Eesti koolis
• Haridusministeerium ja politsei uurivad koolivägivalla juhtumit
• Koolivägivald sünnitab heidikuid
• Politsei kinnitusel ei näita koolivägivald vähenemise märke
• Kas koolivägivald on paratamatu?

Harrot motiveeris uuesti dekaaniks kandideerima vastutustunne kolleegide ees, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates. „Palju töid on pooleli ja väliskeskkond on olulises muutumises. Selles olukorras olnuks vastutustundetu kolleegidele eitavalt vastata,“ räägib ametis jätkav dekaan Harro.

Harro näeb Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna lähiaastate prioriteedina õpetajahariduse kvaliteedi ja korralduse arendamist. „Üheks sihiks on sünergia saavutamine teaduskonna erinevate üksuste vahel ning kohanemine uue haridus- ja teadustegevuse riikliku rahastamismudeliga,“ sõnab Harro.

Kogemusi on Harro dekaanina kogunud juba mitmel ametiajal. „Väga erinevate inimeste ja nende huvide tasakaalustamine on miski, mida olen juhina palju õppinud,“ räägib ta. Eelmise ametiaja suurimaks väljakutseks peab dekaan kahe teaduskonna ühinemise tulemust. „Oleme hakkama saanud ja peaksime rõõmustama seni tehtu üle,“ ütleb dekaan.

Jaanus Harro on sündinud 1962. aastal Tartus. Harro lõpetas TÜ arstiteaduskonna 1987. aastal, meditsiinikandidaadi kraadi kaitses ta ülikoolis 1990. aastal ning meditsiinidoktori kraadi Uppsala Ülikoolis 1993. aastal. 1998. aastast on Jaanus Harro psühhofüsioloogia professor. Harro peamiseks uurimissuunaks on psühhofarmakoloogia laiemas mõttes, sealhulgas afektiivsuse neurobioloogiline struktuur ja regulatsioon ning tähendus käitumisvalikute tegemisel. Harro on Eesti riigi teaduspreemia, Valgetähe teenetemärgi IV järgu ja mitme rahvusvahelise preemia laureaat. Alates 2011. aastast on Harro Uppsala kuningliku teadusliku seltsi välisliige.

Tartu Ülikool. Foto: Flickr

26. novembril alustame taas e-koolitusega "Hindamismudelid" (kestab 26.nov - 16.dets), lõpetajad saavad tunnistuse 12-tunnisele õppemahule). Otselink registreerumiseks EKISes on siin.

Kursusele on oodatud kõikide kooliastmete õpetajad, kes soovivad saada ülevaadet kujundava hindamise põhimõtetest ning õppida koostama ja kasutama hindamismudeleid. Kursuse viivad läbi Tiia Niggulis ja Veiko Hani. Täpsem info siin.

Sel õppeaastal toimub kõikidele Tiigrihüppe koolitustele registreerumine läbi infosüsteemi aadressil https://kis.hm.ee/. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi abil. Kui ajutiselt ei saa ID-kaarti kasutada, siis on võimalus sisse logida ka parooliga, parooli saamiseks tuleb pöörduda oma kooli EKISe administraatori poole (tavaliselt on selleks sekretär või infojuht). Kui kasutajal ei olnud varem EKISe kontot, siis esmakordsel sisselogimisel ID-kaardiga küsitakse e-posti aadressi, kooli ja ametit. Sisse logides näete avalehel plokki "Tiigrihüppe IS". Selles plokis tuleb valida "Koolitused" ning nende seast valida välja õige koolitus ja klikkida "Registreerun". Tutvuge ka täpse juhendiga. Tehniliste probleemide puhul pöörduge kis@hm.ee. EKISes saavad koolitustel osalejad täita ka tagasisideküsitluse, samuti saab sellele järgnevalt elektroonse tunnistuse, mille võib soovi korral ise välja trükkida.

Kui olete EKISes registreerunud, tuleb sisse logida Koolielu lehel ja liituda vastava koolituskogukonnaga: minge koolituskogukonna lehele ja vajutage paremal üleval kastil "Palu liikmelisust". Koolitaja kinnitab teid seejärel osalejaks, kuid seda tingimusel, et olete eelnevalt EKISes registreerunud.