Õppekäigul antakse lastele esmased teadmised  internetist ja arvutisuhtlusest, täidetakse töölehti ning vaadatakse õpetlikke multifilme Netilammaste seiklustest. Esimene õppekäik toimub juba järgmisel neljapäeval, 25. oktoobril Tallinnas Audentese erakoolis.

Tiigrihüppe Sihtasutuse „Targalt internetis“ projekti juht Triin Kanguri sõnul on projekti eesmärk propageerida noorte hulgas teadmisi ja oskusi, kuidas internetis suheldes hästi toime tulla. „Kuna lapsed alustavad internetikasutust juba eelkoolieas, siis on oluline, et see teave jõuaks nii nende kui ka lapsevanemateni. Interaktiivses töötoas jagatakse mängude ja „Netilammaste“ multifilmide abil lihtsaid näpunäiteid, missugust infot võib endast teistele jagada ja mis oleks mõistlik enda teada jätta," tutvustas Kangur lasteaialastele suunatud õpituba. Lastega tegelevad Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitajad Johanna Olesk ja Piret Seepa. Õppekäigu teises pooles saavad lapsed treeneri juhendamisel sportida Audentese spordikompleksis.

Audentese Erakooli kommunikatsioonijuhi Helen Vihtoli sõnul pakub Audentes oma õpilastele turvalist keskkonda ning toimetamine turvaliselt ja targalt internetis on üks osa sellest. "Osalemine "Targalt internetis" koostööprojektis on meile suureks auks. Pakume lastele lisaks õpetlikule loengule ka hea võimaluse sporti teha. Eks lapsevanemana soovime me kõik, et lapsed huvituksid rohkem liikumisest ja aktiivsest tegevustest ning nagu Tiigrihüppe Sihtasutus soovitab – kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid mõtestatult, mitte ennast arvuti taha unustades,“ lisab ta.

Õppekäigud toimuvad kuni 2013. aasta mai lõpuni ning neis osalemine on lasteaedadele tasuta.

Registreerumine koolitusele:
Osalemissoovi saate edastada aadressile audentes@audentes.ee, kirjas palume ära märkida:
1. Lasteaia nimi ja aadress
2. Õpetajate nimed, e-maili aadressid ja telefoninumbrid
3. Osalevate laste arv ja eesnimed

Lisainfo telefonidel: 699 6691, 699 6740, 69965 43

Projekti „Targalt internetis“ viivad ellu Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ja Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti tegevusi finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programmi „Safer Internet“.

Samal teemal:

• Õppekäik internetti: mäng ja teadmised käsikäes
  
  

Rocca al Mare Kool nõudis Tallinna linnalt eraüldhariduskooli tegevuskulude katteks 35 673 eurot ning kohus leidis, et nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tegemist on eraüldhariduskooli tegevuskuludega tänavu juuni, juuli ja augusti eest ja puudutab õpilaskoha tegevuskulu. Tallinn peab tasuma nõude 20 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Halduskohus tegi sarnase otsuse ka tänavu augustis, kuid siis puudutas see nõuet juunist varasema õppeperioodi eest.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Allikas: BNS

50-eurosed auhinnad said Mari Eek ja Liisa Otsak, 25-eurosed kolmandad auhinnad pälvisid Marten Juurik, Silvia Tänav ja Tiina Viil, märgib haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates.

28. ja 29. septembril Vikerraadio kodulehel korraldatud võistlusest võttis osa 194 huvilist. Kõige noorem osaleja oli 11-aastane, vanim 88-aastane, osalejate keskmine vanus 29,1 aastat. Naissoost keelehuvilisi oli 125, meessoost 69. Kolmandik osalejatest olid gümnaasiumiõpilased.

Võistlustöid hinnanud žüriisse kuulusid Tiit Hennoste, Martin Ehala, Külli Habicht ja Jüri Valge. Võistlusülesandena tuli žürii esitatud tekstist (Ilmar Raag, Kultuuritust ei ole olemas - Postimees, 8. jaanuar 2011) teha mitte rohkem kui 200-sõnaline kokkuvõte. Tingimuseks oli, et autori kõige olulisemad ideed oleksid kajastatud, stiil kokkuvõttele sobiv, keelekasutus korrektne ning kokkuvõtja isiklikud arvamused puudu.

Lähemalt räägib võistlusest Tiit Hennoste Vikerraadio "Keelesaates" 21. oktoobril kell 15.05. Kokkuvõttevõistluse korraldasid haridus- ja teadusministeerium, Tartu Ülikool ja Eesti Rahvusringhääling.

Samal teemal:

• Tulemas on uus keelevõistlus „Tuum”

Ida-Virumaal on hea õppeasutuse mõõdupuu poole liigutud alates 2005. aastast, märgib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus oma pressiteates. Kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja koolid on jõudnud arusaamale, et kool peaks lisaks faktiteadmistele toetama ka ettevõtliku noore kujunemist. Õpilane, kes on julge algataja, otsib uusi lahendusi, on motiveeritud õppima, tegutseb meeskonnas, püstitab eesmärke ja saavutab tulemusi ning tegutseb vastutustundlikult, näitab õppeasutuse ettevõtlikkust.

Ettevõtlik õpe moodustab kompleksse ja keeruliselt hoomatava kogumi väärtustest, hoiakutest, harjumustest, tegevustest ja paljust muust. Sellest tulenevalt on ettevõtlikkuse arendamine ilma täpsema määratluseta väga erinevalt tõlgendatav.

Selgem arusaam

Kuna väga kompleksset valdkonda on kogumina keeruline üheselt hinnata, tekkis vajadus ettevõtliku õppe täpsemaks ja konkreetsemaks defineerimiseks erinevate näitajate lõikes ning seetõttu sai loodud „Ettevõtliku hariduse standard ja juhend“. Väljatöötatud standard aitab luua õppeasutuste pidajatele ja juhtidele selgemat arusaama, mida ettevõtlik õpe endas kannab ja millele selle rakendamisel eelkõige keskenduda. Ettevõtlikkustaseme hindamine võimaldab saada teavet õppeasutuse kui organisatsiooni toimimisest ja tuvastada kooli või lasteaia ettevõtliku õppe rakendamise kitsaskohti. Samuti saab hindamise tulemusi kasutada õppeasutuste edasise arenguplaani koostamisel.

Õppeasutustel on võimalik standardi rakendamisel saavutada kolm taset – baas-, väljapaistev ja suurepärane tase. Kõikide tasemete puhul on oluline koolil või lasteaial läbi viia enesehindamine. Baastaseme saavutamiseks lisandub sellele ka pisteline välishindamine. Ülejäänud kahe taseme puhul tuleb ettevõtlikkuse kinnitamiseks kaasata välishindaja.

Kvaliteedimärk
Eelnevalt mainitud tasemete saavutamine on koolile selgeks kvaliteedimärgiks, mis võimaldab saavutada tuntust nii kohalikul kui ka riigi tasandil tervikuna. Hetkel jagatakse tunnustust vaid haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ võrgustiku õppeasutustele. Tänavu saavad ametliku tiitli „Ettevõtlik kool“ või „Ettevõtlik lasteaed“ 5 kooli ja 3 lasteaeda, kelle nimed avalikustatakse ja keda tunnustatakse pidulikult selle aasta Haridusfestivalil.

Standardi väljatöötamisel oli eestvedajaks Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Sisu loomisprotsessis osalesid haridus- ja teadusministeerium, Innove, Tartu Ülikooli Narva kolledž, Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja “Ettevõtliku kooli” õppeasutused. Finantsiliselt toetas Ida-Viru maavalitsus.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse algatatud haridusprogramm “Ettevõtlik kool” on Ida-Virumaal olnud töös alates 2005. aastast, tuues samal aastal ettevõtliku hariduse põhimõtted Eestisse. Programmi eesmärgiks on arendada noortes ettevõtlikkust, mis muudaks neid ühiskonnas konkurentsivõimelisemaks. Tänaseks kuulub „Ettevõtliku kooli“ võrgustikku 13 üldhariduskooli ja 8 lasteaeda.

Lisainfo standardi kohta: http://bit.ly/QpzI53

Samal teemal:

• Neljapäeval oled oodatud Jõhvi haridusfestivalile

Ligi 1000-ruutmeetrine pind ja 10 aasta vanune koolikompleks paikneb viies kuplis, mis on varasema koolihoonega võrreldes palju tõhusam. Hoone ehitamine sai võimalikuks kümne aasta eest, kui vaadati läbi senise kooli renoveerimisplaane. Tegelikult oli juba lahendus välja valitud, kuid selle kõrvale ilmunud kuppelkooli projekt oli piisavalt ambitsioonikas, et seda lähemalt uurida. Otsustajad lükkasid valiku tegemise veidi edasi ning üllatusid kõik akendeta kuppelkooli keskkonnasõralikkusest. Üks otsustav argument oli kooliehituse maksumus. Kuppelkooli ehitamine maksnuks 8 miljonit dollarit, renoveerimistasu üksi aga oleks olnud 6,5 miljonit dollarit. Uue tavapärase koolimaja ehitamine maksnuks aga juba kaks korda rohkem kui kuppelkooli projekt. Seetõttu otsustatigi odavama ja tõhusama projekti kasuks.

Maa-alune energia

Kuppelkooli elektrooniline kütte- ja jahutussüsteem on lisaks väga lihtsale juhtimisele ka väga efektiivne. Sooja tootmiseks kasutatakse ligi 45km pikkust maa-alust torude võrgustikku, kuhu salvestatud energia muundatakse soojuseks - seetõttu võtab kuppelkooli kütmine tavahoonega võrreldes palju vähem energiat.

Ka õhu kvaliteet on võrreldes eelmise kooliga palju parem, sest tänu maasoojuspumbale toimib aktiivne õhuvahetus. Direktor Paul Beseli sõnum on märgata õpilaste ja töötajate hulgas vähem allergiaprobleeme.

Maa-aluse energia kasutamine säästab kulutusi oluliselt, sest maapinna salvestatud soojus võimaldab koolil endal kasutada lisaenergiat minimaalselt. Kool tarbib varasemaga võrreldes palju vähem maagaasi. Elektriarved on küll selle arvelt tõusnud. Kui varem tarbis kool maagaasi 26 000 dollari eest kuus, siis 2008/2009 õppeaasta jooksul kulus maagaasile vaid 7658 dollarit kogu aasta lõikes. Seega on kompleks end tublisti ära tasunud.

Ilmastikule vastupidav

Kuigi mitmed õpetajad olid akendeta klassiruumide ees skeptilised, on see muudatus osutunud positiivseks. 4. klassi õpetaja Bob Brusse räägib, et tema eelmises klassiruumis oli viis akent, aga ta ei igatse nende järele, sest praeguses ruumis suudavad õpilased palju paremini keskenduda, väliseid peibutusi on vähem.

Loomulikult mõjub akendeta hoonestus energiatarbimisele soodsalt, külm ei pääse avadest sisse. Loodusliku valguse saamiseks on kolmel kooli kuplil katuseaknad.

Lisaks eelnevale peab kuppelkool vastu igasugusele ilmastikule. Ilmselt on just need Grand Meadow kooli kuplid kõige turvalisemaks kohaks tornaado eest varjumisel. Need peavad vastu väga tugevatele tuultele.

Kui teised hooned on talveperioodil ohustatud lumeraskusest, siis ka see mure jääb kuppelkooli puhul olematuks - ümarad seinad võimaldavad lumel lihtsalt alla vajuda. Kui eelmise koolihoone lameda katuse puhul tuli seda igal aastal erinevatel põhjustel parandada, siis hoitakse need tuhanded dollarid kuppelkooli puhul kokku.

Tihedam koostöö
Hoone paigutus on aidanud kaasa töötajate omavahelistele suhetele, sest kolleegid on nüüd üksteisele füüsiliselt lähemal. Vanas koolis olid mõned klassiruumid teine teises maja otsas ja need õpetajad ei pruukinudki kokku puutuda. Nüüd on aga kõik sama korruse õpetajad üksteise lähedal, direktori sõnul on töötajad selle omaks võtnud. Kui millestki on vaja rääkida, saab seda teha koheselt, sest kõik on olemas ja kättesaadavad. Kooli keskkond on loonud kogukonna tunde, mis on väikeses linnas, kus kõik teineteist tunnevad, väga oluline.

Vaata rohkem pilte siit.

Refereeritud: eSchool News, fotod: ABC Domes, Monolithic

Samal teemal:

• Roheline kool Bali saarel kutsub üles vastutustundlikkusele 
• Uus Rootsi koolisüsteem hülgab klassiruumid

Veebikonstaabel Maarja Punak ütles Postimehele, et ametlikku statistikat teadete arvu kohta politsei ei tee, kuid viimasel kahel aastal on internetikiusamise kohta tulnud teateid üle päeva - kõik nad on väga erineva sisuga alates ähvarduskirjadest postkastis kuni pornovideote postitamiseni kellegi Facebooki seinal, ütles ta. Pikemalt loe juba Postimehest.

Samal teemal:

• Uuring: tavakiusamine on küberkiusamisest kordades sagedasem
• Kuidas tulla toime küberkiusamisega (tunnikava 5.-9.klass)
• Kiusamine internetis (tunnikava 6.-9.klass)
• Kiusamise ennetamise programm

Foto: Flickr

Oma ideid ja mõtteid jagavad õppevideotes Kalev Pihl Sertifitseerimiskeskusest koos Piret Salumäe, Kristjan Kesküla ja Kevin Piperaliga projektist „Targalt Internetis“, Piret Luik Tartu Ülikoolist, Anto Veldre Riigi Infosüsteemi Ametist ja Maarja Punak Politsei- ja Piirivalveametist.

Tänase päeva õppevideod leiad e-õppe nädala kodulehelt: http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppe_paev/e-oppe_paev_2012/17_oktoober

Täna tähistab e-õppe päeva ka Tartu Ülikool, kus keskendutakse e-täiendusõppele. Huvilistel on võimalik vaadata demokursusi ja osaleda ligi kahekümnel mini-e-kursusel. Tartu Ülikooli e-õppe päeva veebilehel http://epaev.ut.ee saab vaadata Tartu Ülikooli ja Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) koostööseminari „ÕIGE AEG ON e-ÕPPIDA“ ettekannete videosalvestusi.

Samal teemal:

• Kool kui digikodanikuks kasvamise koht
• "Targalt internetis" koolituse läbis sel õppeaastal üle 10 000 inimese
• Laste tark käitumine internetis nõuab kodu ja kooli koostööd

Foto: Flickr

Ülikool pakub võimalust tutvuda kasvatusteaduslike erialadega, õppejõud Mai Normak peab ettekande õpetaja tähtsusest, toimub üliõpilaste vaba vestlusring kogemustest ülikoolis ning päeva lõpetab õpetajahariduse ideedekohvik, kus TLÜ vilistlane Siiri Evard kõneleb teemal "Mida ma ülikoolis ei õppinud", märgib Tallinna Ülikool oma pressiteates.

Täna kavas:
Kell 10.00–18.00 avatud on infolauad Terra ja Mare maja esimestel korrustel, jagatakse infot TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi erialade ning avatud uste nädala programmi kohta.

Kell 10.00–18.00 avatud on TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi Üliõpilasnõukogu KÜNi tuba Mare majas ruumis M408. Seal saab tutvuda üliõpilaste õppetöövälise eluga ning mängitakse KÜNi mängu. Terve päeva vältel on kohal ka üliõpilased, kes heal meelel vastavad kõigile küsimustele. Samuti on seal võimalik täita kutsesobivustesti.

Kell 14.00 Õpetajahariduse osakonna lektor ja juhataja Mai Normak peab Mare majas ruumis M342 loengu õpetaja tähtsusest.

Kell 15.00 toimub Mare Maja ruumis M342 üliõpilaste vestlusring. Kasvatusteaduste instituudi erinevate erialade üliõpilased räägivad sõbralikus õhkkonnas oma kogemustest ülikoolis. Vesteldakse nii õppimise kui ka  vabaaja teemadel. Oodatud on kõik huvilised, kuid eelkõige ootame neid, kellel ülikoolis õppimise kogemus veel puudub või on vähene.

Kell 18.00 toimub Mare maja ruumis M439 õpetajahariduse ideedekohvik, kus Tallinna Ülikooli vilistlane Siiri Evard kõneleb teemal "Mida ma ülikoolis ei õppinud".

Kell 17.00-19.00 korraldab rakendusloome osakond Kunstide Instituudis (Lai 22) ruumis L-22K visuaalkunstiteraapia töötoa, lisainfo siin.

Kell 18.00-19.30 korraldab Konfutsiuse Instituut Mare majas ruumis M226 Hiina keele ja kalligraafia workshopi, lisainfo siin.

Samal teemal:

• Algas täiskasvanud õppija nädal

„Nõudlus lasteaiakohtade järele sunnib meid maksimaalselt ära kasutama ka olemasolevaid maju ja üle vaatama nende ruumiprogramme. Paarkümmend aastat tagasi ehitatud tüüplasteaedade varjualused on suhteliselt ebaotstarbekas ruumi raiskamine ning lasteaiad on nende kinniehitamise mõtte ise välja pakkunud,“ rääkis Tartu abilinnapea Tiia Teppan.

Novembris algavad tööd lasteaedades Kannike, Maarjamõisa ja Ristikhein, kus ehitaja leidmiseks on riigihange juba toimunud. Kannikese ja Ristikheina lasteaedade laiendustöid hakkab tegema E&G OÜ, kes esitas odavaimad pakkumised vastavalt 543 907 eurot ja 104 396 eurot, Maarjamõisa lasteaeda hakkab laiendama OÜ PVH Ehitus, kelle pakkumus oli 462 790 eurot.

Kannikese lasteaed saab juurde ruumid kahele rühmale, kunstitoa ja võimlemisruumi, Maarjamõisa lasteaeda lisandub kaks rühmaruumi ja loovustuba ning Ristikheina lasteaias ehitatakse välja ruumid ühele lisarühmale. Tööde valmimistähtaeg on veebruari lõpp. Uutele rühmadele ehitatakse suveks õue ka mänguväljakud.

„Kuna ehitustööd lasteaedades võivad sealset igapäevaelu häirida, siis palume lapsevanemailt ja õpetajatelt mõistvat suhtumist,“ lisas Teppan.

Praegu on käimas veel teinegi riigihange, millega otsitakse ehitajad veel viie lasteaia laiendamiseks. Linnaliste piirkondade arendamise meetmest saadava raha eest ehitatakse varjualused kinni Triinu ja Taavi, Tähtvere, Kellukese, Piilupesa ja Helliku lasteaedades, kus ühtekokku lisandub 8 uut rühmaruumi.

Allikas: BNS

Seoses GIS- ja geograafiapäeva lähenemisega tuletame meelde, et peagi (31. oktoobril) lõpeb võimalus esitada oma töö konkursile "GISi ja IKT rakendamine uues õppekavas". Ootame osalema!

Geograafia ja geoinfosüsteemide (GIS) teabepäeva eesmärgiks on populariseerida geograafiat, geoinformaatikat, kartograafiat ja nendega tihedalt seotud erialasid, tõsta geograafia õpetajate teadlikkust GIS-idest ja toetada neid õpilastes geoinformaatika, kartograafia ja geograafia erialade vastu huvi äratamisel.

Lisaks on teabepäeva üheks oluliseks eesmärgiks kindlasti oskusteabe jagamine – erialaspetsialistid saavad nii omavahel kui ka õpilastele, tudengitele ja õpetajatele oskusteavet jagada. Geograafia nädala (12. – 18.november) raames viivad ürituse korraldajad läbi erinevaid üritusi nii õpetajatele kui ka õpilastele (täpsemalt vaata GIS päeva kodulehelt). Sel aastal on nii töötubade, kui ka ettekannete ja näituse läbivaks teemaks GIS-i andmete kogumine ning nende rakendamine erinevate ülesannete lahendamisel. 

Juhul, kui soovite geograafia nädala raames enda kooli mõnda GIS spetsialisti oma tööst rääkima või mõnda töötuba läbi viima, siis palun andke oma soovist teada kreet.solnask@stat.ee.

Teabepäeval tutvustatakse konverentsisaalis erinevate ettekannete näol GIS-i kasutamist koolis õppetöö efektiivsemaks muutmisel ning erinevate valdkondade spetsialistid räägivad, kuidas GIS-i vahendite abil andmeid koguda ja analüüsida.

Lisaks ettekannetele konverentsisaalis toimuvad teabepäeva raames üritused ka mujal:

ARVUTIKLASS

Rahvusraamatukogu arvutiklassis toimuvad koolide aineõpetajatele ja teistele huvilistele praktilise suunitlusega GIS- ja kaarditarkvara kasutamise lühikoolitused, mida viib läbi Ranel Suurna ettevõttest AlphaGIS. Sel aastal tutvustatakse Esri ArcGIS Online võimalusi, mille kaudu saab koostada, otsida ja kasutada erinevaid kaarte ja kaardirakendusi ning samuti jagada enda isiklikke või asutuse poolt tehtud kaarte/rakendusi teistele. Kohapeal on igaühel võimalus koostada interaktiivne temaatilise sisuga veebikaart, lisades sinna erinevaid geograafilisi andmeid ja GIS-teenuseid. Samuti antakse ülevaade Esri Maps for Office tarkvara vahenditest, mille kaudu on võimalik koostada interaktiivseid veebikaarte otse MS Excel tarkvaras, andes uue mõõtme paremate ja informeeritumate otsuste tegemisel. Kohapeal jagatakse infot ka eestikeelsete ja koolidele suunatud geoinformaatika õppematerjalide kasutamise kohta.

Koolitustunnid kestavad 2 akadeemilist tundi ning algavad kell 10.30, 13.00.

Arvutiklassi koolitusele palume registreeruda siin

NÄITUSED

-          Konverentsisaali fuajees tutvustavad asutused ja ettevõtted tarkvaralahendusi, andmekogusid, publikatsioone, kaarte jm;

-          Konverentsisaali vastas asuvas väikeses näitusesaalis on võimalik tutvuda näitusega “Geodeesiainstrumentide ja katastrikaartide areng”;

KONKURSSIDE VÕITJATE AUTASUSTAMINE

Toimub joonistusvõistluse “Eesti maailmakaardil” ning kaardi koostamise võistluse “Suvised rännakud” tööde näitus ja parimate tööde autasustamine.

 




Samuti autasustatakse konkursi “GIS-i ja IKT rakendamine uues õppekavas” parimaid töid.

Teabepäev on tasuta. Oodatud on geograafiaõpetajad, spetsialistid, ametnikud, tudengid, õpilased ja teised geograafiahuvilised.

Osavõtust palume teatada 12. novembrini - Registreerimine

Vaata kava

Lisainfo: Kreet Solnask, GIS päeva projektijuht - kreet.solnask@stat.ee

Samal teemal

• Läheneb konkursi “GIS-i ja IKT rakendamine uues õppekavas” tähtaeg!