Eesti ratifitseeris 1991.aastal ÜRO Lapse õiguste konventsiooni, mille artikkel 12 on üks võtmetähtsusega artiklitest, märgib liit oma pressiteates. Konventsioon tunnustab lapse õigust avaldada oma arvamust, olla ära kuulatud, ning teistel isikutel on kohustus lapse seisukohti arvesse võtta.

Juhul, kui lapsi kaasatakse, siis on nad aktiivsemad ja teadlikumad ühiskonna liikmed, lapsed on teadlikumad oma õigusest osaleda, lastel on suurenenud võimalused oma õiguste ja ideede realiseerimiseks.

Konkursi "Kuula last!" üldeesmärk on laste ja noorte seas lapse õiguste alase teadlikkuse suurendamine nende kaasamise ning osalemise kaudu. Osaleda saavad nii lasteaialapsed kui kooliõpilased, noored ja täiskasvanud. Samuti viib Lastekaitse Liit läbi küsitluse laste, noorte ja kohalike omavalitsuste seas, teemaks laste kaasamine.

„Last tuleb väärtustada ja arvestada tema kui võrdväärse ühiskonnaliikmega. Antud konkursi ja küsitlusega soovime, et täiskasvanud oleksid teadlikumad laste osaluse vajalikkusest ja kaasamise võimalustest ning viisidest, kuidas lapsi parimal viisil kaasata. Tulemusena ootame, et ühiskond oleks senisest lapsesõbralikum ja toetaks lapse igakülgset arengut“, rõhutab Alar Tamm, MTÜ Lastekaitse Liit juhataja.

Konkursi tingimused leiate: http://www.lastekaitseliit.ee/mis-teoksil/konkurss/
Küsitluse leiate aadressilt: http://www.lastekaitseliit.ee/lapse6igused/kaasamine/
Võistlustöid oodatakse kuni 5. novembrini 2012 aastal. Esseekonkursi kaks parimat sõidavad külastama Euroopa Parlamenti.

Lisainformatsioon:
www.lastekaitseliit.ee,
e- post: infokeskus@lastekaitseliit.ee

Internetipõhised viktoriinid, mille abil õpitakse paremini tundma Eestimaa kõige suuremat järve ja temaga seotud elurikkust, valmisid Peipsi Koostöö Keskuse eestvedamisel, autoriks on tuntud loodusfotograaf Arne Ader. Viktoriinide valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Viktoriinid on kättesaadavad internetiaadressilt http://viktoriin.ctc.ee. Elurikkuse viktoriini „Kas tunned Peipsi ranna taimi ja loomi?“ on võimalik alustada nn harjutusviktoriiniga, kus on 25 küsimust ja põnevat lisalugemist Peipsi ranniku ja Peipsi elurikkuse kohta. Küsimusi on nii lihtsamaid kui keerukamad – teadmisi saab näiteks halapaju, kuid ka Ameerika naaritsa ehk mingi kohta. Võistlusviktoriinis tuleb aga juba ära tunda fotodel olevaid taimi ja loomi aja peale, lisavihjena võivad abiks olla helipildid. Maateaduslikus viktoriinis „Kas tunned Peipsi rannamaastikke?“ tuleb lahendajal leida kaardil paigad, kus vastavad fotod ja helid on üles võetud.

Projektijuhi Katrin Saarti sõnul sobivad viktoriinid kasutamiseks koolitunni mitmekesistamiseks, aga ka looduskeskustes ning miks mitte koduski.

Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis (ruumis 227) kell 16 toimuval esitlusel tutvustab Arne Ader valminud viktoriinide ideed ja teostust.

Allikas: BNS 

Ühenduse katkemise põhjuseid oli EENeti teatel kaks - Tallinn-Kopenhaagen kanalil on fiiber katki ja Tallinn-Riia varukanali kahel Riias paikneval ruuteril on riistvaraprobleem.

Probleemi lahendamisega tegeles Euroopa Hariduse ja Teaduse andmesidevõrgu opereerimiskeskus (GÉANT NOC).

EENet hallatav Eesti-sisene magistraalvõrk toimis, aga sellesse ühendatud asutustel puudus juurdepääs välismaistele materjalidele ja keskkondadele.

Allikas: BNS

Seekordsed lektorid on Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik, riigikogu liige ja ajakirja KesKus peatoimetaja Juku-Kalle Raid, akadeemik Enn Tõugu, Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan Mart Noorma. Loengud algavad mõlemal päeval kell 12 ja kestavad 14-ni. Loengud on eesti keeles.

Registreerumine loengutesse on vajalik, kuna kohtade arv on piiratud. Registreerumine lasteülikooli: http://www.narva.ut.ee/lasteylikool . Sel õppeaastal nagu varemgi toimub 10 loengut Narvas, 4 Tallinnas ja 4 Tartus. Tallinna loengud toimuvad Tartu Ülikooli esinduses Teatri väljak 3.

Eesti esimene lasteülikool asutati 2007. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledžis ja seda on tunnustatud Eesti teaduse populariseerimise auhinnaga. Narva Lasteülikool kuulub Euroopa Lasteülikoolide võrgustikku.

522 õpilase ja 45 õpetajaga Nõmme põhikool on just selline põlvkondade kool. Pealinnas, kus haridustee valikul on palju võimalusi ning eliitkooli pääsemine on mõnele eluküsimus, on koolitruudus üsna haruldane nähtus. Õppealajuhataja Rita Anton, direktor Ardi Paul ja huvijuht Marge Liias kinnitavad minu teooriat: siia kooli tullakse ikka ja jälle.

Siin on kogukond

Rita Anton töötab Nõmme põhikoolis 1981. aastast, tema kolm last on õppinud samas koolis, nüüd käivad siin juba lapselapsed. „Ämm oli siin õpetaja, mu mees on Nõmme põhikooli lõpetanud, samuti meheõde. Nagu  perefirma!“ sõnas Rita Anton naeruselt.

Marge Liiasel on õpetajastaaži pea 20 aastat, sellest valdav osa Nõmme koolis. „Poeg õpib siin koolis kuuendas klassis ja tütar lõpetas poolteist aastat tagasi. Eks see kipub nii olema, et kui õde või vend ees, siis teised tulevad järele. Nüüd kooli juubeliks kirjutas üks laps koos isaga luuletuse, isa on selle kooli vilistlane. Toredad seosed tekivad siin,“ jagas Marge Liias omi tähelepanekuid.

Ardi Paul on siin majas 2004. aastast, enne seda töötas ta Pärnus ja Viimsis, ikka koolis.  Direktorina läheb seega üheksas aasta. „Pealt seitset hakkavad kvaliteetaastad, siis tunned kooli läbi ja lõhki, kõik toimib,“ rääkis Ardi Paul. „Ise olen pärit Pärnust, ja esimesest päevast, mil siia tulin, tundus Nõmme väga Pärnu moodi kohana. Siin eksisteerib põlvkondade side, kogukond. Siia tuleb osata sulanduda, aga kui sa siin korra juba oled, on väga-väga turvaline. Alati on, kelle käest küsida, alati keegi teab kedagi, kes kindlasti oskab su küsimusele vastata.“

Inimesed, inimesed ja veelkord inimesed

Mis on Tallinna Nõmme põhikooli fenomen?

„Inimesed,“ vastas Marge Liias kõhklematult.

Aga inimesed ju vahetuvad läbi aegade…

„Jaa, aga ühtne sõbralik joon jääb. Et sa tuled hommikul, sul on hea meel näha lapsi ning kolleege, kes tulevad ja naeratavad sulle rõõmsalt. Mitte et oleks nii õpitud, vaid see on nendes inimestes sees. Ja kelles see joon on, need siia kooli ka jäävad. See on sarnane mõtteviis, et niimoodi asjad käivad.“

Ardi Paul: „Geopoliitiline aspekt ka: 90 aastat on selle koha peal olnud kool. Sõjad on üle käinud, ühiskonnakorrad muutunud, koolihoone ise on erinev olnud nagu kooli nimigi. Aga kool on ikka siin, ja kogu aeg põhikool. Alus- ja põhiharidust on selles majas kogu aeg antud. Ja siis ilmselt need asjad, mida ei saa käega katsuda, need on väärtused. Kes neid väärtuseid jagavad, need jäävad. Vahel mõtleme isegi, mis meil siis nii erilist on, et laste  järjekord ukse taga… Võib-olla on see inimlikkus. Võib-olla lapsesõbralikkus. Kümme aastat tagasi sai kooli füüsiline keskkond valmis nagu vaja, seda me oleme hoidnud. Inimesed, kes meie kooli sisenevad, on öelnud, et teil on teistmoodi, te naeratate, te suhtlete nii vabalt, miks teil ei ole formaalseid asju… Suurema organisatsiooni puhul ütleksin, et see on korporatiivsus. Meil on omad naljad, mida kõik teame; omad vead, mida kõik teame. Probleemid ka, aga me teame, kuidas nendega toime tulla. Inimlikkus ja õlatunne – need väärtused on minu jaoks põhilised. Mehi on natuke vähe…,“ mõtiskles Ardi Paul.

Rita Anton: „Tähtsad on harjumused, kuidas mingeid asju tehakse: tehakse hästi, lapsest lähtuvalt. Kaader on meil üldiselt väga stabiilne. Kes juurde tulevad, võtavad sellise töössesuhtumise omaks. Bürokraatiat oleme viinud nii väheseks kui võimalik. Pühenda paberile kuluv aeg pigem lapsele, tegele temaga.“

Marge Liias: „Metoodiline pool ka, meil on tugevad ainesektsioonid. Õpetajad teevad usinasti tööd selle nimel, et neil oleksid ühtsed nõudmised. Arutatakse läbi, mida tahame saavutada mis klassi lõpuks, millised õpikud valime. Oleme 522 õpilase ja 45 õpetajaga kool, me jõuame üksteiseni ja teineteiseni, hoolimata sellest, et meil on väga sopiline maja.“

Ei ole eliitkool, ei ole!

Olen kuulnud lapsevanemat mõtisklemas, et tahaks panna lapse Nõmme põhikooli, aga kas saab – see on nüüd ju eliitkool. Ardi Paul, kas see on teie jaoks ohumärk, kui öeldakse „eliitkool“?

Ardi Paul: „Me ei ole eliitkool. Mis eristab üldse eliitkooli tavakoolist? Kas meil üldse eliitkoole on? Minu meelest on meil lihtsalt veidike teistmoodi sissesaamisega koolid. Varem tähendas „eliit“ võib-olla, et lapsed on hästi õnnelikud, kui nad seal koolis käivad. Täna see seda ei tähenda. Ja kui lapsed ei ole õnnelikud, siis – selline eliit me küll ei taha olla. Pigem on teised väärtused tähtsad – et laps, kes siin koolis õpib, tuleks toime. „Eliit“ eeldab õppekavas väga tugevat rõhku millelegi, seda meil ei ole. Me ei tee mitte midagi teisiti, üks tunnike majandusõpet ja kunstiõpetust on juures. Pisut akadeemilisust, seda küll, jah. Aga kõik peab olema parajalt timmitud. Laps peab põhikoolis õppima rääkima ilusat eesti keelt, peab oskama arvutada, peab oskama käituda – see tuleb põhikoolis selgeks õpetada.

Meile tahetakse tulla, ukse taga on järjekord ja see tõesti on nii, mitte ainult kaks-kolm viimast aastat. Meil on olnud võimalus valida – võib-olla on see siis tekitanud eliidi-mulje,“ mõtiskles Ardi Paul.

Põlvkondade kuldne narmas

Koolipere hindab ka väga tugevaid traditsioone nagu isadepäeva kontsert ja emadepäeva kontsert; õpetajate päeva tähistamine, mil tunde annavad 9. klassi õpilased; lõpuklassi kevadball; õpilastööde näitused; jõululaat. Kontsertide kavaga probleeme ei ole, tantsurühmad ja laulukoorid on siin koolis populaarsed. Nagu teavad ka kõik oma kooli laulu sõnu, mille refrään kõlab nii:

See, jah, see on meie kool
pisike, väike, kuid armas.
Eluvaipa temast jääb
üks kõige kuldsem narmas.

Loe lisaks:

• Õpetajate päev: rõõm, südamlikkus ja väike puhkus

Foto: Madli Leikop

Haridusfestival on kõigile prii ja võimaldab osa saada järgnevast:

• Konverents, kus saavad sõna haridusvaldkonna professionaalid ning õppetöös ettevõtlikust rakendavad inimesed/asutused
• Ettevõtlike õppeasutuste esmakordne pidulik tunnustamine vastavalt Ettevõtliku hariduse standardile
• MESS Aktiivõppemeetoditest, millest võtavad osa need, kes toetavad oma tegevusega/ teenustega ettevõtlikku haridust + praktilised ettevõtlikkusõppe näited õppeasutustelt ja isetehtud õppematerjalide tutvustamine. Teiste hulgas osaleb messil Tiigrihüppe haridusportaal Koolielu.
• TÖÖTOAD õpetajatele, lastele ja ka lastevanematele
• NOORTEPROGRAMM – töötoad ja vestlusring noortele, et ärgitada neid olema ettevõtlikumad ja ise suuri tegusid korda saatma

Haridusfestivalile oodatakse õpetajaid, õppeasutuste juhte, haridusametnikke, omavalitsustöötajaid/juhte, partnerorganisatsioone, lapsi/noori, lapsevanemaid.

Vaata lisa siit.

Samal teemal:

• Ida-Virumaal valmis hea kooli mõõdupuu

Keskerakonna fraktsiooni liikmed juhtisid tähelepanu vene keele õpikule eestikeelse gümnaasiumi 12. klassile, kus on sees narkosõnavaraga seotud peatükk. Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles, et üldise arusaamise kohaselt ei tohiks probleemseid ja ühiskonnakriitilisi teemasid õppetöös ja õppekirjanduses vältida.

„Loomulikult oleks hea, kui selliseid küsimusi käsitletaks läbi positiivsete rollimudelite. Edastatud näite puhul on raske öelda, kas õpiku lehekülgedel kajastatud sõnavara ja ka need sõnumid on mõeldud aktiivseks kasutamiseks ja omandamiseks või pigem tekstist arusaamise hõlbustamiseks.“

Aaviksoo sõnul on kogu vastutus selle osas, millistest rõhuasetustest ja väärtushinnangutest lähtudes teksti tunnis käsitletakse, pandud õpetajale. Minister sõnas, et kaldub riigi sekkumise asemel usaldama siiski õpetajat. Samas rõhutas Aaviksoo, et konkreetne arupärimises välja toodud tekst ei ole õnnestunud.

„Kindlasti on ka seda teemat, mis puudutab narkomaaniat ja HIV-positiivseid noori, võimalik paremini käsitleda, ilma stereotüüpide kujunemisele kaasa aitamata,“ sõnas ta. „Ometigi – õpetajal on võimalus kasutada õppetöös lugemistekste valikuliselt ning paremad õpetajad kasutavad selleks ka päevakajalisi meedia- ja tarbetekste, mitte ei tugine üksnes õpiku kirjapandud sõnale.“

Retsenseerimise süsteemi muutus

Aaviksoo kinnitusel on ministeeriumil kavas panna seaduseelnõus selgem vastutus õppekirjanduse olemasolu, kvaliteedi ja metoodilise asjakohasuse eest ja samuti õppekirjanduse seire eest riigile. „Selline kava on välja toodud hariduskorralduse kaasajastamise kavas. Põhiline meetod selleks on õppekirjanduse retsenseerimise süsteemi rangemaks muutmine,“ sõnas minister.

Praegu peavad kirjastajad tellima retsensioonid, mis on aga eri kvaliteediga nagu õpikudki. Ministeeriumil on plaanis määratleda riigi poolt retsensendid ring niinimetatud kolmandad retsensendid, kes vaatavad teised, kirjastajate poolt tellitud retsensioonid üle.

„Lisaks sellele on edasipidi plaanis ka retsensentide nimed õppekirjanduse juures nähtaval kohal välja tuua, rõhutades sellega retsensentide vastutust selle õpiku teksti eest lisaks autoritele,“ täpsustas Aaviksoo.

Allikas: BNS

Fotol Jaak Aaviksoo. Pildistas Terje Lepp.

Maakonnas enim punkte kogunud kolmeliikmeline võistkond pääseb Tallinnas toimunud finaali ning auhinnaks on põnev reis Tallinna kogu klassile. Ühest koolist ja ühest klassist võib osaleda mitu võistkonda.

Lisainfo mängu kohta:
http://www.tourism.tallinn.ee/est/tallinncard/vanatoomas

Samal teemal:

• Vana Toomas kutsub Tallinna tutvustavale mängule

Foto: Flickr

Ideelaada eesmärgiks on lasteaedade, üldharidus- ja kutsekoolide ja õpetajaks õppivate üliõpilaste vastastikune kogemusvahetus ja -õppimine, mille käigus rikastatakse üksteist huvitavate ideede ja enda koostatud õppevahenditega.

Päevakava

25. oktoober, neljapäev
10.00 Marika ja Merikese maitsvad terviseampsud, tervisliku toitumise juhised
TLÜ Haapsalu Kolledži tervisejuhtimise eriala vilistlased
10.00 - 13.00 Õppematerjalide müük
•    Kirjastus Atlex
•    Kirjastus Koolibri
•    Kirjastus Maurus
•    SA REC Estonia - keskkonnatemaatilised õppematerjalid
•    Lehte Jõe, Kristel Tereping - õppematerjalid CD-l, ideid kunsti ja tööõpetuse tundideks ning tööjuhendid õppemängude valmistamiseks
•    Maarja Sootalu - Second Life ehk Teine Elu koolielus- piilume virtuaalmaailma ja kogeme selles olemist ja tegutsemist
•    Pille Matt - harjutused ja sõnamängud tähtede õppijale
•    Amino Põldaru - õppematerjalid lasteaedadele
•    TLÜ Rakvere Kolledži trükised

11.00 - 14.00 Töötoad teemal "Loov õpetaja digiajastul"

11.00-12.00   "Innovaatilised tehnoloogiad õppeprotsessis" - Ingrid Maadvere, Gustav Adolfi gümnaasium
või "Õppimine ja õpetamine digiajastul", Varje Tipp, Pärnumaa Kutsehariduskeskus
12.00-13.00   "IT ja kunstiõpetus"
Tiiu Leibur, Pärnu Koidula gümnaasium
või "Video kasutamine õppetöös"
Piret Lehiste, TLÜ Haapsalu Kolledž
13.00-14.00    "iPadi  kasutamine algklassides"
Kristel Kõrvits, Triinu-Liis Vahter, Tallinna Reaalkool
või "Haridusportaali Koolielu koolitused, e-kursused ja konkursid"
Ingrid Maadvere, Tiigrihüppe Sihtasutus  

Mida veel põnevat pakutakse?
TLÜ Haapsalu Kolledži käsitöötehnoloogia- ja disainiosakond  ning Haapsalu kutsehariduskeskus müüvad oma  tooteid. Avatud on kohvik!

Üritus on osalejatele tasuta, vajadusel väljastatakse TLÜ Haapsalu Kolledži koolitustõend.
Palun osalemisest eelnevalt teada anda anneli@hk.tlu.ee või 47 20 244
 

Belgia meediaagentuur Duval Guillaume algatas YouTube’is kampaania, kus muudeti tavapärase koolipäeva dünaamikat. Poisid läksid kooli õppima, tüdrukud aga pidid pesema tualettruume ning tegema muid töid.

See tundub olevat justkui tänapäevane versioon Ameerika 3. klassi õpetajanna Jane Ellioti diskrimineerimise eksperimendist. 1970. aastatel mõtles Jane Elliot välja viisi, kuidas õpetatada klassiruumis, kus on vaid valged õpilased. Ta jagas klassi siniste ja pruunide silmade järgi kaheks ja ütles, et siniste silmadega lapsed on kõiges paremad ning pruunide silmadega õpilased igas mõttes kehvemad. Uskumatult kiiresti muutusid seni väga sõbralikud ja koostööaldis lapsed oma suhtumist üksteisesse ja sellest tõusis mitmeid probleeme. 

Tundub, et ka praegusel ajal on vaja mingit uut ja värsket mõtet, mis ei lubaks meil sallida seda, mis meie ümber toimub - tüdrukud ei saa paljudes piirkondades erinevatel põhjustel koolis käia. Seda teemat võimendas hiljutine uudis 14-aastasest Pakistani tüdrukust Malala Yousafzai’st, keda tulistati Talibani poolt, sest organisatsioon uskus, et tüdrukud peaksid koolis käima.

Ülatoodud teemad võiks panna meid mõtlema selle üle, mismoodi saab digitaalsel ajastul, kasutades ära võimekaid turundusettevõtteid, parandada laste võimalusi kooliharidusele. Miks mitte arutada seda teemat klassijuhataja või ühiskonnaõpetuse tundides, et näha, millised mõtted on selles osas meie noortel.

Refereeritud: Ewan McIntosh'i haridusveeb