Linnalaager tegutseb 22.-26. oktoobrini. Päevad on täis põnevaid kinoseansse ja vahvaid muuseumikülastusi!
Kõik päevad algavad kinos Artis, kust peale filmiseanssi suundutakse Tallinna Linnamuuseumi erinevatesse filiaalidesse, et tutvuda põnevate muuseumiekspositsioonidega, osaleda muuseumi haridusprogrammides, töötubades, orienteerumismängudes jm. Filmidest olgu mainitud näiteks "Kummi-Tarzan", "Veepomm paksule kõutsile", "Üks kass Pariisis" jt. Lähem info linnalaagri tegevustest Miia-Milla-Manda kodulehelt.

Lisainfo ja registreerimine: mmmm@linnamuuseum.ee; tel 6017057
Kaasa võtta: õpilaspilet, ühistranspordi pilet.
5-päevase linnalaagri hind kokku: 55 eurot (sisaldab kinopileteid, muuseumipileteid ja töötubade materjale ning lõunasööke.)
Laagri eest tuleb tasuda 18. oktoobriks Muuseumi Miia-Milla-Manda kassasse (Koidula 21 c). Tasuda saab sularahas või pangakaardiga.

Allikas: muuseumi pressiteade

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhtimisel ehitatakse kooli tarbeks uus ning funktsionaalselt koostöötav kaasaja nõuetele vastav gümnaasium ja õpilaskodu.

AS Tari poolt projekteeritud 5555 ruutmeetri suurune hoonekompleks on mõeldud 325 õpilasele ning seal on ka 245 kohaga õpilaskodu. Töid teostab konsortsium KRTL OÜ, Eventus Ehitus OÜ, Koger Projektijuhtimise AS.

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse liikme Elari Udami sõnul on õpetamisel ja õppimisel väga oluline roll õpikeskkonnal, mis peab igakülgselt toetama nii õpetajaid kui õpilasi. „Nõo reaalgümnaasiumi koolikompleks saab kindlasti olema üks parimaid näiteid kaasaegsest hariduskeskusest.“ lisas Udam.

„Haridus- ja teadusministeeriumil on väga hea meel, et pikkade traditsioonidega Nõo reaalgümnaasium saab viimaks korraliku koolimaja ning õpilased mõnusa õpilaskodu,“ ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. „Nõo reaalgümnaasiumi uued hooned on märk sellest, et riigikoolide korrastamine jätkub ja mõne aasta võib kõikide riigile kuuluvate koolimajade üle uhkust tunda.“

Gümnaasiumi osa koosneb 3-korruselisest klassiruumide korpusest, erialaklasside ja administratsiooni korpusest ning 1-korruselisest auditooriumist. Õpilaskodu koosneb kahest 4-korruselisest ja ühest 3-korruselisest korpusest, mis on omavahel ja olemasoleva koolihoonega ühendatud esimese korruse fuajee kaudu. Iga korpuse kesksest koridorist on pääs kuude korterisse, milles on kaks kahekohalist tuba, tualettruum ja ühine eesruum. Lisaks on kahel korrusel väikesed köögid, igal korrusel pesuruumid ja –laod ning esimesel korrusel medõe ruum protseduuride ruumiga, invatuba ja isiklike asjade hoiuruumid.

Hoone rajamisel on arvestatud liikumispuudega inimestega: peasissepääsul on kaldtee, hoones on nõuetele vastavad invatualetid ja lift ning õpilaskodus invatuba esimesel korrusel.

Ehitustööde maksumuseks kujunes rahvusvahelise riigihanke tulemusena ligi 4,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde rahastamisel kasutatakse kooliinvesteeringute programmi „Koolid korda“ vahendeid.

Nõo reaalgümnaasium on haridus- ja teadusministeeriumi hallatav üldhariduskool, kus toimub õpe 10.–12. klassis. Gümnaasium tegutseb 2012/2013 õppeaastal asenduspindadel Tartu linnas. Uues hoonekompleksis alustab kool 2013. aasta sügisel.

Allikas: BNS

Osaleda saab nii individuaalselt kui ka meeskonnana, mille suurus on kuni 4 liiget.
Meeskonnad esitavad oma loodud mängu Mobile või Console/Computer Games  kategoorias ning mänge hindavad professionaalid arvutimängude tööstusest. Moodusta meeskond ja loo mäng, mis võib saada kuulsaks!

Võistluse organisaator on Viope Solutions OY (Soome). Võistlus avatakse  9. oktoobril 2012 ning suletakse 20. jaanuaril 2013 kell 11.59.    

Registreeru võistlusele veebiaadressilt http://viope.com/contest/ 

Täpsem INFO EESTI KEELES  Siit leiad infot osalemise reeglitest, kohtunikest ja partneritest, kes panevad välja auhindu kuni 10.000 EUR eest!

Foto: Koolielu arhiiv

Täpse päevakava  leiate siit: http://bit.ly/SK2uiS

Eelmisel õppeaastal toimus Rapla ühisgümnaasium ajaloo ja kirjanduse ühisprojekt „Teatrit avastamas“, mis läks väga edukalt: õpetajad olid rahul ja õpilased samuti. "Teatrit avastamas" oli mõeldud gümnaasiumiastme humanitaarklassidele, et toetada selgemat  eristumist reaalharust, süvendada õpilaste teadmisi, õpetada tundma teatrimaailma ning innustada loomingulisust. Raskuspunkt oli eesti teatri kujunemisel ja selle praegusel arengul: saadi ülevaade eesti teatri minevikust ja olevikust; saadi teada, kuidas sünnib etendus, missugune on näitleja, lavastaja ja näitekirjaniku roll; tutvuti teatri erinevate ruumidega, õpiti analüüsima etendusi.

Emakeeleõpetaja ja teatriprojektide ühe eestvedaja Ülle Mäekivi sõnul otsustatigi eelnevale edule tuginedes sel õppeaastal jätkata, teatriprojekti arendada. “Esimese üritusena toimus loovuslaager ja selle mõju üllatas meid kõiki. Tänu Kristiina Oomerile ja Margus Mikomägile muutusid lapsed vabaks, avatuks, julgeks, väga loovaks ("poleks uskunud, et suudan selliseid asju teha"; "laager ületas ootused"; "selliseid asju peaks sagedamini tegema" jne). Kõik, mis kohapeal sündis, oli imeline ja andis tõepoolest meilegi energiat ja usku, et kõik on võimalik,“ rääkis Ülle Mäekivi. „Loovusteatris sündinud luulekavasid esitleti koolis õpetajate päeval ja vastuvõtt oli soe. Algklasside õpetajad jõudsid teha pakkumise, et ettelugemispäeval 3.- 4. klassidele demonstreerivad noored, mida ühe luuletusega teha võib, eelnevalt mõtlevad õpetajad välja suunavad küsimused, mida jälgida jms. Järelkasvu kasvatamise võimalus igatahes!“

Allpool katkend Rapla ühisgümnaasiumi 11h klassi õpilase Elsa-Maria Poopuu kirjutisest “Loovuse lummuses”.

„28.septembril   alustasime  sõitu  kollases  linnaliinibussis, tee  viis Tohisoole. Ees ootas kahepäevane loovuslaager, mis toimus  Rapla Ühisgümaasiumi humanitaarklasside teatriprojekti raames. Eelmisel õppeaastal külastasime mitmeid etendusi ja tutvusime teatrimaailmaga vaataja seisukohalt.  Sel  aastal  saime võimaluse  ise teatrit teha, lavastada ja saada esinemiskogemusi.

Tohisoo mõisas ootasid õpilasi  Kristiina Oomer ja Margus Mikomägi, kes kahel päeval jagasid oma teadmisi, kogemusi, mõtteid, seda nii teatri, loomingu kui  ka igapäevaelu teemadel.

Üksteisega tutvumiseks moodustati  juturing, kus sai alguse põnev mõttevahetus. Räägiti näiteks  erinevatest loominguvormidest, mis elamusi on pakkunud, loodusest, suurtest  ning väikestest argipäevarõõmudest, ka nn  asfaldi inimestest. Kahekümne  inimese  erinevad vaated ning kogemused panid kuulama, kaasa mõtlema, samal ajal andsid positiivset energiat  kogu õhtuks.
 
Edasi moodustati kaks  gruppi,  kus tegeleti improvisatsiooni ja luule käsitlusega.  Kristiina Oomer oli ette valmistanud huvitavad ja  mugavustsoonist välja tulemist /eneseületust nõudvad ülesanded, nt võõra  teksti lugemine (J.W.Goethe), improvisatsiooniharjutus ja  liikumismäng. Kõigi nende tegevuste kaudu  said õpilased nii füüsiliselt kui vaimselt näitlemisest selgema pildi. Katsetasime meiegi ootamatus olukorras hakkama saamist, harjutasime jälgimisoskust,  detailide märkamist,  kaaslastega arvestamist. Keha soojaks, mõte jooksma! Tulemuseks sulasid pinged ja tundes rõõmu eneseületusest ja üha tärkavast huvist, suundusime järgmise tegeluse juurde.

Mida pakub meile Juhan Viidingu luuletus „Tunnelis“? Igaüks sai seda algul esitada  sisetunde järgi. Seejärel kuulasime erinevaid ideid luule analüüsist, selle vajalikkusest, esitamise  stiilist. Kõlama jäi käsitlus, et luulet võib lugeda endale arusaadavalt või väljapoole. Huvitav oli kuulata teatrikriitiku Margus Mikomägi mõtteid tänapäeva  noortest, mis samas aitasid  tõlgendada ka Viidingu loomingut.  (Näiteks: kust tuleb noortel mõte,et nende sees on juba nii palju prahti;  pseudoprobleemid  „prahist“ vabanemise pärast  jms.) Katsetasime ka regivärsilist esitlusvormi, kuulasime üksteise hääli, nende erinevusi, rollis lugemist.  Kogemus oli sootuks erinev tavalisest klassiruumis esitamisest, midagi hoopis sügavat ja arusaadavamat.“

Fotogaleriid Tohisool toimunust saab vaadata kooli kodulehelt.

Loe lisaks: Kirjandustundi ajalooteadmistega, vastupidi ka

Keeleõpetajate sõnul ei lase üha kiirenev elutempo õpilastel piisavalt lugeda ega seda lahti mõtestada.Ülikooli eesti filoloogiat õppima minnes peaks hea keeleoskus justkui iseenesestmõistetav olema, kuid ometi tunnistavad Tartu ülikoolis filolooge õpetavad õppejõud, et ka tulevasi filolooge kummitavad üha kesisemaks muutuvad keeleoskused, vahendab ERRi uudisteportaal Eesti Päevalehe artiklit. "Ilmne on see, et ka eesti keelt tulevad õppima noored inimesed, kelle keeleoskus on kesisevõitu ja kes õppimisoskuse puudulikkuse tõttu ei suuda ainet omandada," tunnistas eesti keele dotsent Kersti Lepajõe.

Eesti Päevalehe artikli leiab siit.

Tallinna keskraamatukogu korraldab 12.-19. oktoobrini kestva XV üle-eestlise täiskasvanud õppija nädala raames koolitusi, väljapanekuid, töötubasid, infotunde ja luuleõhtuid; Tallinna linnamuuseumi lastemuuseum kutsub aga ekskursioonidele.

Tallinna keskraamatukogu alustab üritustega 12. oktoobril - kell 12 toimub Pääsküla raamatukogus koolitus tööotsijaile, kell 14 jätkub samas arvuti algõpe.

Haruraamatukogudes toimuvad nädala raames mitmesugused üritused, nt leiab 13. oktoobril Männiku raamatukogu ja Nõmme muuseumi koostöös aset kultuurilooline matk, Kännukuke raamatukogus aga toimub 16. oktoobril vene poeetide Ahmatova, Tsvetajeva, Majakovski ja Võssotski luuletuste õhtu.

17. oktoobril saavad huvilised Nurmenuku raamatukogus infot CV koostamise ja tööportaalide kohta. 18. oktoobril on Kännukuke raamatukogus külas kriisinõustaja ja psühholoogialektor Tiina Naarits. Nõmme raamatukogus on aga kogu nädala avatud raamatuväljapanek „Keeleõppest mitut moodi”.

Paljud haruraamatukogud pakuvad arvutikoolitust ning tutvustavad E-kataloogi ESTER ja lugemiskeskkonna ELLU võimalusi. Üritused toimuvad ka Tallinna Keskraamatukogu majas Estonia pst. 8, kus 17. oktoobril leiab aset koolitus „Minu pere pildis ehk vanad fotod jutustavad”, 17.-18. oktoobril on aga avatud keeleõpikute näitus. Lugemissaalis toimuvad avatud uste päevad ja siis saavad huvilised tutvuda ka koguga, mis muidu on lugejatele suletud.

Täiskasvanudõppija nädala üritused toimuvad ka Tallinna linnamuuseumi lastemuuseumis, kus saab 12. oktoobril kell 12 (vene keeles) ja 14 (eesti keeles) osaleda ekskursioonidel, 16. oktoobril aga pakutrüki-teemalises töötoas.

Nii Tallinna keskraamatukogu kui lastemuuseum palub huvilistel registreerida. Üritustega saab tutvuda ja registreerimisaadressi teada http://www.keskraamatukogu.ee/index.php?id=70778

Lastemuuseum palub huvilistel registreerida laste@linnamuuseum.ee või tel 6 413 491.

Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv

Avastades maailma ja alustades suhtlemist paljude inimestega, puutub laps kokku võõra, tema kontrollist väljas oleva reaalsusega. Samas alustab ta reaalsuse variantide läbi mängimist, mis juba alluvad talle, ja kutsub seda mängimiseks. Mäng on lapse poolt avastatava keskkonna mudel, kus kõik toimub lihtsate, talle arusaadavate reeglite järgi, mis on algusest peale tema poolt või tema jaoks loodud.

Mängu tulemuseks on psühholoogiline mugavus, veendumus selles, et iga “peatükk”, iga reaalsuse süžee on tema kontrolli all. Mängides tunneb laps end sama kindlalt olukorra peremehena kui ebakindlalt tunneb ta end reaalses elus. Kui laps on muidu enamasti passiivne jälgija, siis mängides on ta kindel olukordade juht.

Õppimine kui uus peatükk

Õppimine on üks “peatükkidest”, üks selle sama võõra reaalsuse “süžeedest”, mille seadused on lapse jaoks arusaamatud ja kohutavad, seega põhjustavad nad protesti ja vastupanu, mis on sageli alateadlik. Kui algusest peale kujutada õppimise algetappe läbi mängu, leevendab see lapse psühholoogilist vastupanu. Mäng aitab tutvustada lapsele tuupimiselemente, mälutreeningut, lõdvestades teda psühholoogiliselt.

Mängude tüübid võivad olla erinevad: dialoogidel põhinevad mängud, mõistatused, kiiruse, ülesannete õigesti tegemise peale tehtavad mängud jne. Aitavad ka laulud ja võimlemine õppekeeles.

Fraasi osadeks jagamine

Võõrkeele õppimise algaja, eriti laps, ei suuda omandada tervet fraasi, jagades selle osadeks ja jättes nii meelde. Samas on äärmiselt oluline algusest peale anda õige arusaam fraasi struktuurist, tema funktsioneerimisest, kas või ainult küsimuse-vastuse näol. Pedagoogi ülesandeks on öeldud või kirjutatud fraasi lineaarsuse lõhkumine tükkideks-lõikudeks-pallikesteks, näidates selle osade ja elementide  liikumist. Siin aitab žesti, joonistuse või skeemiga väljendatud kujund. Võtte eesmärgiks on fraasi eri osadeks kiskumine, nende elementide kujundmärgiga ühendamine ja fraasi hääldamisse sissejuhatamine nende elementidega kui pallikestega mängides. Seega inversiooni saab illustreerida palli viskamisega ja selle tagasitulekuga üldküsimustele vastamisel tegusõnadega olema ja abitegusõnadega. Alguses võib pall olla reaalne, seejärel võib seda asetada vaid žestiga, viske illusiooniga. Kui pilt näitab, märgistab fraasi struktuuri, siis žest näitab selle funktsioneerimist fraasis, kujundab liikumise muljet.

Sõnade segamine on kasulik ka testides, kuna see paneb last mõtlema sõnade järjekorrale lauses ja grammatilise mõistatuse lahendamisele. Siin võib pakkuda küsimuste “galaktikat”, kus peab esitama küsimuse, liikudes järjekindlalt küsisõnade “orbiidilt” abitegusõnade, aluste ja põhitegusõnade orbiiditidele. Jõulupuust saab korjata sõnadega pallikesed ja paigutada nad õiges järjekorras.

Kujundi võte

Paljude kroonlehtedega lille kujund aitab töötada sõnamoodustamise kallal isegi siis, kui alus on üks,aga tuletisi palju.

Inimese mõtlemisviis on algselt assotsiatiivne, seepärast on kujund üks tugevamatest võtetest, mis aitab üleliigsete sõnadeta fraasi seletada ja äratada lapse huvi.  Kujund on ka üheks semiootiliseks markeriks, mille visuaalne kujutis paneb last hiljem meelde tuletama reeglit või koguni tervet plokki grammatilisi reegleid. Peaasi, et kujund oleks “maskotiks”-märgiks, reegli sisu kujutiseks ja sellele võtmeks, aga mitte reegli pealiskaudseks illustratsiooniks.

Inglise tegusõna “olema” võib olla kujutatud kolme peaga lohe vormis, mis tuleb meelde küsimustes lihtmineviku ja lihttuleviku omandamisel.

Oleviku abitegusõnad võivad jääda paremini meelde kahetiivalise liblika kujul, mis pöörab nii küsimustes kui ka eitustes ühe tiivaga ainsuses sõnade, teise tiibaga aga mitmuses sõnade poole. Minevikus liblikat asendab vastne, kuna minevikus on abitegusõna kõikide pöörete jaoks sama.

Küsisõnad moodustavad päikese, milles esimesed tähed on samad, moodustades keskpunkti, kiired sisaldavad eri lõppudega küsisõnu. Suurte kroonlehtedega lilled tutvustavad sõnu keegi, kedagi,miski, midagi, kuskil, kusagil. Küsimused esitatakse trepide abil, kus õpilane võib selgelt näha kordamist ja seaduspärasust küsimuste moodustamisel.

Paneme lego kokku

Ühe fraasi elemendid on sarnased LEGO osakestega. Korjates neid ühtseks figuuriks, saab laps aru, kuidas fraas ehitatud on. Asi ei ole enam tundmatu ja saladuslik, psühholoogiline arglikkus kaob ja kujuneb asja tundmine ja omandamine ennekõike psühholoogilisest aspektist. Sama toimub ka fraasiga. Kui õpilane saab aru joonistustest, kujunditest, siis ta vabaneb vigade hirmust, opereerib julgemalt elementidega ja moodustab fraase ise õppimise algusest peale.

Iga õppematerjal sisaldab seda kujutiserida, mis on pakutud autori poolt. Oluline on haarata mängu ka õpilane, et ta mõtiskleks antud teemal, kusjuures kujutuste võimalusi ja antud olukordade variante võib olla lõpmatult palju.

Selles artiklis kirjeldatud ideid on edukalt kasutatud rohkem kui 10 aasta vältel autori ja paljude tema kolleegide pedagoogilises praktikas. Antud artikkel on selgituseks autori poolt koostatud grammatikaharjutuste kogumikule.

Foto Koolielu fotovõistluselt.

Šveitsis on noorte töötus Euroopa madalaim, see riik on tuntud paljude uuenduste ja kõrge elukvaliteedi poolest. Edu põhjused on sealses haridussüsteemis.

Lektor Šveitsi ajakirjanik ja ajaloolane Kaspar Näf. Üritus on tasuta.

Info ja registreerimine tel 630 7360, shveits@nlib.ee