Kuna koolisüsteem kohandab ennast mõõdikutele, siis oleks vaja ka mõõdikut, mis näitab, kas uue põhikooli õppekavas ette nähtud "õpilaste kasvatamist loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks" on mingil määral läbi viidud - sellist mõõdikut on raskem koostada kui teadmiste oma, kuid mitte võimatu, kirjutab California ülikooli teadlane Mare Taagepera Postimehes. Täispikka artiklit loe juba Postimehest.

Samal teemal:

• Tartus algas Avastustee aastakonverents
• Tagasivaatavalt 2012. aasta riigieksamite tulemustest

Tallinna Kivila lasteaia uuris haridusametilt, kas lasteaed saaks raha äärmiselt viletsas korras tualettide remondiks, kuid sai oma meelehärmiks jäiga eitava vastuse, kirjutab Postimees. Ülevaate sel aastal Tallinna lasteaedades teostatavatest töödest saad juba Postimehest.

Tartu Ülikool lõi Pedagogicumi 2009. aasta alguses iseseisva asutusena, millel oli kaheksa töötajat, muist neist Peda­gogicumi kõrval ka teadustööl, kirjutab Tartu Postimees.

"Praegu on kõige tähtsam ülesanne korrastada õpetajakoolituse õppekavad ja kogu õppetegevus nii, et järgmisel üleminekuhindamisel oleks võimalik saada õppekavade tähtajalise tunnustuse asemele alaline tunnustus," selgitas Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik. Eelmisel aastal andis Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur TÜ õpetajakoolituse õppekavale tähtajalise akrediteeringu, järgmine hindamine tuleb 2014. aastal.

Kuidas hakkavad lähiaastail kujunema ja täpsustuma Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli rollid õpetajakoolituses, on Martin Halliku sõnul veel ähmane. Tartu Ülikooli tugevaks küljeks õpetajakoolituses nimetas õppeprorektor erialaainete didaktikat.

Tartu Ülikool. Foto: Flickr

Samal teemal:

• Klaas: õpetajakoolitus peab sisaldama rohkem praktikat

Kui sülearvutisse on aga kogunenud tolmu, on õhu liikumine korpuses veelgi rohkem raskendatud ning tagajärjeks võib olla arvuti ülekuumenemine, millest annab märku undamine. Nõuandeid, kuidas sülearvutit tolmust puhastada, pakub portaal E24.

Foto: Flickr

Linnavalitsus vabastas Arno Timoškini täiesti ootamatult Kesklinna gümnaasiumi direktori ametist mullu 22. augustil. Timoškin kaebas otsuse juba septembris kohtusse. Tänavu kevadel toimunud kohtuistungi ajal pakkusid linnavalitsuse esindajad välja kompromisslahenduse.

Kohtumäärus, millega saavutati kompromiss ja menetlus lõpetati, jõustus selle aasta 25. septembril. Linn kohustus maksma Timoškinile hiljemalt 30. novembriks kuue kuu keskmise palga, kokku 11 287,74 eurot, samuti peab linn hüvitama tema kulud advokaadi abile summas 1080 eurot, kirjutab Põhjarannik.

Kohtus kõlas väide, et gümnaasiumidirektorile heideti ette puudulikult vormistatud dokumente. Hiljem süüdistati teda, kuna ta eiras Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna määrusi. Timoškin aga teatas, et määrusega kirja pole talle kätte toimetatud ja sellest lähtuvalt ei olnud ta määruse sisuga kursis ega saanud seda ka ignoreerida.

Hageja väitis, et ta ei mõista, miks temaga leping katkestati, samuti märkis, et vallandades ei peetud kinni etteteatamise tähtajast, mis peaks olema vähemalt 90 kalendripäeva, arvestades Timoškini enam kui kümneaastast staaži direktorina.

Timoškin palus kohtul tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, kohustada linnavalitsust teda tööle ennistama ja mõista linnavalitsuselt tema kasuks välja hüvitus. Seejärel esitas kostja kompromissettepaneku, kirjutab Põhjarannik.

“Esimene, millega ma rahul ei ole, on see, et mind ei ennistatud, teiseks peab linn maksma hulga raha. Aga mis puutub siia linn? Narvakad ei ole ju milleski süüdi. Kui kohus meile maikuus kuu aega andis, et kompromiss leida, läksin 6. mail linnapea juurde ja tegin ettepaneku lahendada asi ilma rahata: ennistage tööle ning ma ei küsi kopikatki. Linnapea keeldus,” rääkis Timoškin ajalehele.

Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja ja linnavalitsuse liige Viktoria Lutus, kes Timoškini vallandas, vastas põiklevalt ajalehe küsimusele, kes peaks ametnikest karistust kandma sellise rohmaka ja kalliks maksma läinud personalitöö eest. “Ametniku töö kvaliteeti hindab tema juht. Praegu pole vaja sanktsioone rakendada,” ütles Lutus.

Ta selgitas, miks linnavõimud vabanesid kogenud koolidirektorist üldsusele ootamatult. “Rikkumised puudutasid Eesti hariduse infosüsteemi, mis on riiklik andmebaas. Eelmise õppeaasta lõpus leidis ametijärelevalve Kesklinna gümnaasiumis, et õppeasutust juhtides on toime pandud arvukalt rikkumisi. Ka see mõjutas otsust, millega tööleping üles öeldi. Kõik need dokumendid sisaldavad õpilaste ja õpetajate isikuandmeid ning seetõttu ei saa neid avalikustada,” teatas ametnik.

Timoškini vallandamise hetkest täidab Kesklinna gümnaasiumi direktori kohuseid gümnaasiumi õppealajuhataja Anna Zubova. Timoškin jätkab samas õppeasutuses tööd eesti keele õpetajana.

Allikas: BNS

Aasta Õpetajate valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu, märgib haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates.

Aasta Õpetaja 2012 vastuvõtule kutsutud õpetajad:
Tallinna Kadaka lasteaia direktor Marianne Liiv
Haabresti Vene gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Kõllo
Tallinna Reaalkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja õppealajuhataja Tiia Luuk
Lasnamäe üldgümnaasiumi klassiõpetaja Eike Valgma
Tallinna lasteaia Pallipõnn liikumisõpetaja Helgi Palm
Tallinna Saksa gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja klassiõpetaja Külli Arand
Hugo Treffneri gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Age Salo
Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri kutseõpetaja Sirje Jäär
Pärnu Koidula gümnaasiumi vene keele õpetaja Viive Korb
Kose gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Rein Tint
Jüri gümnaasiumi muusikaõpetaja Rutt Ridbeck
Kärdla ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige
Narva 6. Kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja Tereza Filippova
Sillamäe lasteaia Pääsupesa rühmaõpetaja Ilme Kriisk
Kohtla-Järve Kunstide Kooli ja Ahtme Kunstide Kooli õpetaja Valeri Antonov
Toila gümnaasiumi muusika- ja karjääriõpetuse õpetaja Stella Müsler
Põltsamaa ühisgümnaasiumi kunstiõpetuse, joonestamise, käsitöö ja kodunduse õpetaja Siiri Kõrv
Paide gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Erika Kranich
Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Tiiu Randmann-Mihkla
Sõmeru põhikooli, Lasila põhikooli ja Rakvere reaalgümnaasiumi füüsika- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Toivo Reinsoo
Räpina ühisgümnaasiumi autoõpetuse õpetaja Madis Punson
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autote hniku eriala kutseõpetaja Priit Auväärt
Märjamaa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Nootre
Saaremaa ühisgümnaasiumi projektõppe õppealajuhataja ja füüsikaõpetaja Indrek Peil
Ülenurme gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Viive Peiker
Otepää gümnaasiumi geograafiaõpetaja Ülle Kümmel
Viljandi Jakobsoni kooli õppekoordinaator, kunstiõpetuse ja vene keele õpetaja Virve Kikas
Rõuge lasteaia direktor Ene Mõttus
Tartu Emajõe kooli rehabilitoloog Anne Kõiv
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse inglise keele õpetaja Sirje Tamm
Riia Eesti põhikooli eesti keele ja kultuuriloo õpetaja Anne Laur

Foto Koolielu fotovõistluselt.

Samal teemal:

• Selgusid Harjumaa aasta õpetajad
•  Selgusid Pärnumaa parimad haridustöötajad

Saaremaa Miniteaduspäevad on kuuendat korda toimuv üleriigiline õpilaste teaduskonverents, mis pakub laias vanusevahemikus noorteadlastele võimalust oma senitehtut teistega jagada, tagasisidet saada, kogemusi vahetada ning uusi teadmisi omandada. Miniteaduspäevad toimuvad 30. novembrist. 2. detsembrini 2012 Kuressaares, Saaremaa Ühisgümnaasiumis.

Konverentsile oodatakse õpilasi, kes on 6.-12. klassis koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja nõus seda tutvustama. Teretulnud on ka juhendajad ning kõik teised asjast huvitatud.

Sobivad uurimused mistahes valdkonnas. Tegemist ei pea olema viimaseni lihvitud süvateadusliku uurimistööga. Peaasi, et teema ja tulemused on originaalsed ning pakuvad kuulajatele huvi ja põnevust.

Uurimused esitatakse suuliselt või stendiettekandena. Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasisidet ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa töötubades, kus on võimalik oma käega teadusetegemist praktiseerida. Töised päevad lõpevad meelelahutuslike puhkeõhtutega.

Registreeruda saab 9. novembrini 2012, selleks vajalik ankeet ning lähem teave on üles pandud Saaremaa Ühisgümnaasiumi kodulehele: http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=514

Registreerimise ajaks peab olema selge, kes osaleb, milline on esitatava uurimuse teema ja ettekande vorm (suuline või stend).

Konverentsi toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja teadusministeerium jt.

Küsimuste tekkimisel saatke need aadressile indrek.peil@syg.edu.ee

Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja

Loo autorid on Paide ühisgümnaasiumi õpetajad Tiina Kivimäe ja Heli Prii.

See, mis nähtud, käib üle silmade, mis tehtud, üle südame

Meil on olnud au ja õnn juba kahel aastal väikeste kodu-uurijate töid lugeda ja hinnata. See on olnud eriline elamus – nagu saaks ajas tagasi rännata ja läbi hekkide-aedade ning võõraste koduseinte vanaaja laste elu piiluda. Ja taas oma lapsepõlve rännata...

Paide, Kuressaare, Tapa, Kärla, Kääpa, Rapla, Jõgeva, Luua, Jõõpre, Jüri, Vastseliina, Tallinn, Aegviidu, Melliste, Simuna, Väike-Maarja, Roosna-Alliku, Aseri, Võru. See on juhuslik valik Eestimaa kohanimedest, kust meie konkursile töid saadeti. Sel aastal laekus võistlustöid 28 Eestimaa koolist, mis näitab, et meie konkurss laieneb ja pakub huvi. Uurimistööd ületavad ka riigipiire, nõnda kirjeldab üks autor oma isa Armeenias veedetud lapsepõlve. 70 arvestatavat tööd olid valminud 44 juhendaja (osad juhendajatest olid laste vanemad) asjatundliku abiga. Ka hindajate ring oli sel aastal laiem. Kui esimesel aastal lugesime töid neljakesi, siis nüüd oli meid juba kuus – oma hinnangu andsid esimese võistluse parimate uurimistööde juhendajad.

Perfektselt vormistatud tööde kõrval leidus siiski mitmeid vigase ülesehitusega kirjutisi. Puudusid sisukord, sissejuhatus või kokkuvõte. Töö põhiosa oli liigendamata ja autori mõte  seetõttu raskesti jälgitav. Peatükid peaksid mahult võrdsed olema. Segadust esines lehekülgede nummerdamisel. Juhendaja ülesanne on parandada õpilase töös esinevad õigekirjavead. Loomulikult mustandis. Töös esinevad fotod peavad olema kirjeldatud ning tekstis peaks leiduma valitud foto kohta vihje. Kui on otsustatud kollektiivne uurimustöö teha, siis tuleb hoolikalt mõelda, kuidas erinevad mälestused ühise mütsi alla sobitada.
Juhendajal jätkugu tarkust mitte üle juhendada, st liiga keerulist sõnastust lapse töösse sisse suruda.

Tark õpib vigadest

Vead on head asjad selleks, et neist saab õppida. Ning teinekord leidusid tõelised AHHAA-elamused hoopis just sellises töös, kus vormistuse poolest kõik perfektne polnud. Kas oli tegemist suurepärase jutustajaga või oli valitud fotomaterjal väga ilmekas. Või oli autoril uskumatult ilus käekiri.  Õnneks selliseid lapsi veel Eestimaal on. Mõni töö oli niivõrd kaunite kaantega, et unustasid sisus leiduvad apsud. Ka oli huvitav teemavalik väga suureks eelduseks töö õnnestumisel. Mõne töö tegi eriliseks seal kirjeldatud mäng, mida keegi teine kirjeldanud polnud. Meenub näiteks ühe vanavanaema mäng karvapalliga, mis oli valmistatud lehmakarvadest.

Moodsa aja lapsed võtavad karbist uue valmis mänguasja ja hakkavad sellega mängima. Või klõbistavad arvutiklaviatuuril ning valmis mullikesed ja kollikesed hüppavad valmisprogrammeeritud pesadesse. Vana-aja lapsed kõigepealt tihti nuputasid, varusid, meisterdasid ja lõid ise mängu või lelu. Nii kirjeldas üks Aegviidu poiss isetehtud autodega liivasel künkanõlval mängimist. Kui autod olid valmis ehitatud, rajati autotee kaaslast liival lohistades. Väheste vahenditega sai palju korda saata.

Vahel ongi elus nii, et hoopis vähe on palju. Mängija Ahto Vesmese kohta võis ühest tööst lugeda: „Väikeste paberist tehtud leludega sai pidada suuri lahinguid.“ Üks laps kirjutas: „Minu emal oli väiksena parasjagu mänguasju. Mängimiseks piisavalt ja lõhkumiseks liiga vähe...“  Mitmest tööst selgus ka, et väikese inimese mängust saigi hiljem suure inimese töö, lemmikmängust kasvas välja hilisem elukutse.

Töid lugedes tulime mõttele, et peame uurimistööde koostamise juhendisse ühe punkti lisama. Kus elab töö autor, seda teame, kuid kus töös kirjeldatud sündmused arenesid, see alati ei selgu. Nii ei saagi algul aru, et trihvaa (ka trifaa) ja leka on üks ja sama mäng, lihtsalt eri paigus kasutati erinevat nime. Seega tuleb edaspidi töösse märkida, kus tegevus toimus.

Kodu-uurimuslik tegevus on hindamatu pereväärtuste kandja. Aegviidu poisi Raiko Steni töö sissejuhatuses oli eriti hästi näha, kuidas pere ühise eesmärgi nimel pingutas. Raiko Sten kirjutas: „Ma küsitlesin enda isa nädalavahetustel. Isa rääkis ja mina kirjutasin kõik arvutisse. Siis viimistlesin lauseid. Ja oligi töö valmis. Aga enne kontrollis mu ema õigekirja ära. Tänan oma isa, kes viitsis seda teha ja ka oma ema, kes tuletas mulle sageli meelde, et pean tööd tegema, kuna tähtaeg läheneb."

Kes kõneleb, see külvab, kes kuulab, see lõikab

14. septembril võtsime Paides vastu külalisi üle Eesti - toimus konkursil osalenute tänupäev. Õpilasi ja nende juhendajaid tervitasid Paide Vallimäel koolidirektor Kersti Laastau, abilinnapea Elena Sapp ja Ajakeskuse juhataja Ants Hiiemaa. Külalistel oli võimalus rännata ajamasinaga ning kuulata giidide Ellen Rosimannuse ja Urve Schkiperovi pajatusi Paide linna ajaloost. Peale lõunat sai teoks konverents seitsme omanäolise uurimistöö tutvustamisega. Kui väikesed kodu-uurijad töötubadesse läksid, astus juhendajate ette Laupa Põhikooli direktor Kaarel Aluoja, tutvustades Järvamaa ajalooga seonduvat. Meeleolukas päev pakkus üllatuse kõikidele osalejatele, kui klaveri taha istus oma poja uurimistöö juhendaja muusik Antti Kammiste ning koos õpetaja Tiina Kivimäega kõlas laul „Nii kena on olla, kui pere on koos”. Sellise pealkirja all oodatakse käesoleva õppeaasta 3.–6. klasside õpilaste kodu – uurimistöid.

Töö kiidab tegijat

Väikeste kodu – uurijate päev lõppes tänu- ja kiituskirjade kätte andmisega. Parimateks  individuaalsete tööde kirjutajateks tunnistati Amelia - Liis Mikk  Jüri gümnaasiumist  (juhendaja Anu Tammemägi), Georg Kõss Jüri gümnaasiumist (Liivi Kõss), Ivar Salm Paide ühisgümnaasiumist (Urve Salm), Johann Mattias Kammiste Jüri gümnaasiumist  (Antti Kammiste), Kirke Tobreluts Väike – Maarja gümnaasiumist (Helve Noorlind), Triin – Mary Raudkivi Paide Valla lasteaed-koolist (Urve Salm), Joonas Aru ja Marian Luht Simuna koolist (Siiri Kanarbik), Triinu – Liis Kindel Tallinna 21. koolist (Ester Barkala), Kristina Roosiväli Melliste algkool – lasteaiast (Sirje Jugaste), Jolandra Kraav Paide ühisgümnaasiumist (Tiina Kivimäe).
Kollektiivsete tööde kategoorias osutusid võitjateks Tapa gümnaasiumi 4.b klass (Malle Truu), Kuressaare gümnaasiumi 4.c klass (Raina Tiidovee), Paide ühisgümnaasiumi 4.a klass (Heli Prii), Kääpa põhikooli 4.klass (Anita Kikas), Jüri gümnaasiumi 5.a klass (Mirje Hagur), Aseri   keskkool 5. – 6. klass (Lea Karja), Kärla põhikool 5.klass (Kadriann Saar).

Tao rauda, kuni raud kuum on. Uus võistlus on välja kuulutatud

Johannes Käisi selts ja Paide Ühisgümnaasium kuulutavad 2012\13. õppeaastal  3.– 6. klassi õpilastele välja kodu-uurimistööde võistluse üldteemal “NII KENA ON OLLA, KUI PERE ON KOOS”. Ootame töid, mis tutvustavad pere traditsioone (ühiseid ettevõtmisi, kokkutulekuid, jutuvesteid, tähtpäevade tähistamisi jms).
Tööde esitamise tähtaeg on 1. märts 2013.
Uurimistöö vormistamise juhend on kättesaadav Paide ühisgümnaasiumi kodulehel (http://www.paideyg.ee/).
Uurimistööd saata aadressil:
Paide Ühisgümnaasium
Kodu-uurimistöö
Kooli 1
Paide 72718

Tööle lisada juhendaja  meiliaadress.
Kodu-uurimistöödest tehakse kokkuvõtteid 2013. aasta septembris toimuval väikeste kodu-uurijate päeval Paides.
Täpsem info: Tiina Kivimäe – Paide Ühisgümnaasiumi õpetaja, tiinakivimae@gmail.com

Paide Ühisgümnaasiumi õpetajad Tiina Kivimäe ja Heli Prii

Konverentsidel jagavad Eesti IT- ettevõtted teadmisi, missugused on tehnoloogia arengusuunad ja mida tuleb internetiohutuse seisukohalt silmas pidada. Samuti räägitakse, kuidas  kasvatada noortest teadlikud Interneti kasutajad. Tänapäeval, kui suhtlusvõrgustikud ja mobiilsed seadmed on noorte elu loomulik osa,  tuleb  ka täiskasvanuil tagada, et lapsed  teaksid,  kuidas end kaitsta Internetis peituvate ohtude eest.

Lisaks ettevõtetele astuvad konverentsil  üles õpetajad,  korrakaitsjad ja  internetiturvalisuse tagajad,  kes selgitavad, mida teha, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine  on toonud  kaasa noore jaoks keerulise olukorra. Samuti tutvustakse erisuguseid õppemeetodeid ja -materjale, mida saab  kasutada noorte teadlikkuse tõstmiseks.

Konverentsidel astuvad üles ITLi president  Taavi Kotka, Sertifitseerimiskeskuse juht  ja internetiturvalisuse koolitaja Kalev Pihl, Microsoft Eesti tehnoloogia konsultant Rasmus Reimo, Igor Zujev Kaspersky Labist, Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeekspert  Anto Veldre, Pelgulinna Gümnaasiumi arendusjuht ja projekti Targalt Internetis koolitaja Birgy Lorenz,  BCS Koolituse koolitaja Tarmo Rosenfeldt ning veebikonstaabel Maarja Punak Politsei- ja Piirivalveametist.

Konverentsid toimuvad 23. oktoobril Rakvere Kultuurikeskuse ja 24. oktoobril Jõhvi 2012 kontserdimajas.

Konverentsidele oodatakse õpetajaid, noorsoo- ja sotsiaaltöötajaid ning kõiki, kes oma töös puutuvad kokku noorte ja lastega, samuti lapsevanemaid. Konverentsid on osalejatele tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine ITL-i veebilehel.

Konverentside sarja lõpetab 4. jaanuaril Tallinnas toimuv konverents. Kevadisel koolivaheajal toimusid konverentsid Tartus, Pärnus ja Paides.

Konverentside korraldamisel tehakse tihedat koostööd nii Eesti Lastekaitse Liidu, Tiigrihüppe Sihtasutuse, Eesti Politsei ja Piirivalveameti kui ka  Riigi Infosüsteemi Ametiga.

Konverentside sarja  „See on turvaline IT!“ toetab  Euroopa Regionaalarengu Fond.

Autähis on auavaldus õpetajatele, kes Haljalas aastast 1687 on koolmeistritena töötanud, kui ka pühendus kõikidele õpetajatele, vahendab ERR Uudised.

Skulptor Mati Karmini loodud tähisele on kantud kaheksa keelt, milles on Eestimaal jagatud kooliharidust.

Autähise mõte sündis 2009. aasta kevadel Haljala gümnaasiumis. Autähise rajajate eesmärk on anda Eesti õpetajale tagasi talle õigusega kuuluv väärikas koht ühiskonnas.