„Õpetajate töötasu ja töötingimused peaksid olema esmatähtsad, et see elukutse köidaks ja hoiaks parimaid oma alal. Õpetajatel on laste elus tähtis roll ja nagu kõik teavad, mõjutavad õpetajad laste tulevikku väga oluliselt,” ütles hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.

Eelarvepiirangute ja kokkuhoiumeetmete tõttu on õpetajate palgad enim langenud Iirimaal, Kreekas, Hispaanias, Portugalis ja Sloveenias. Alates 2010. aasta keskpaigast kärbivad üha enam riike nii palku kui ka toetusi, nagu puhkuseraha ja lisatasusid. Kreekas vähendati õpetajate põhipalka 30% ja lõpetati jõulu- ja lihavõttepreemia maksmine.

Iirimaal kärbiti 2011. aastal uute õpetajate palkasid 13% ning õpetajad, kes määrati ametisse pärast käesoleva aasta 31. jaanuari, seisid kvalifikatsioonitoetuste kaotamise tõttu silmitsi edasise 20% palgalangusega. Hispaanias vähendati 2010. aastal õpetajate ja muude riigisektori töötajate palkasid ligikaudu 5% ja neid ei ole sellest ajast saadik inflatsiooniga kohandatud. Samasuguseid meetmeid on kohaldatud Portugalis.

Euroopas on vanemõpetajate maksimumpalk uustulnukate miinimumpalgast üldjuhul kaks korda kõrgem. Eestis kasvab õpetaja palk karjääri jooksul veidi vähem kui poolteist korda. Kui Euroopas keskmiselt võtab maksimumpalgani jõudmine aega 15-25 aastat, siis Eestis peab õpetaja maksimumpalga saamiseks koolis töötama 7-8 aastat.

Aruandest ilmneb ka, et kuigi kõik riigid väidavad, et õpilaste saavutustaseme parandamine on esmatähtis, antakse vaid pooltes aruandes käsitletud riikidest õpetajatele toetusi heade õpetamis- või õppimistulemuste alusel. Nende riikide hulgas on ka Eesti.

Euroopa õpetajate ja koolijuhtide palku ja toetusi käsitlev aruanne sisaldab andmeid 32 Euroopa riigi kohta (ELi liikmesriigid, Norra, Island, Liechtenstein, Horvaatia ja Türgi). See käsitleb täisajaga töötavaid täiskvalifikatsiooniga õpetajaid ja koolijuhte alushariduse, põhihariduse ning teise taseme alumise ja ülemise astme hariduses.

Aruanne on täies mahus kättesaadav siin.

Allikas ja pilt: Euroopa Komisjon Eestis

Henn osales tänavu veebruaris-märtsis USAs õpetajatele mõeldud koolitusprogrammis TEA (Teaching Excellence and Achievement Program), kus kohtas Kasahstani keemiaõpetajat Dargul Tiyessovat, tänu kellele ta sattuski Kasahstani, kirjutab Õpetajate Leht.

Kõige silmatorkavam Kasahstani tavakoolis on ilmselt see, et lapsed käivad siin koolis ka laupäeviti ja kannavad kõik koolivormi, ütleb Henn. "Suurim kontrast Eestiga on aga see, et siinseid lapsi on varakult harjutatud vene keeles rääkima, mõningates koolides on õppeained vene keeles ja kasahhi keel on vaid eraldi keeletunnina. Mitmed täiskasvanud kasahhid tunnistavad, et on oma emakeele unustanud," märkis ta.

Henni sõnul on ta Kasahstanis väga hästi vastu võetud: "Lapsed tunnevad siirast huvi ja olid muide väga üllatunud, et nii väikesel rahval on oma keel, vanemad kohalikud kolleegid teadsid kohe Anne Veskit ja Jaak Joalat." Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

Astana linn. Foto: Flickr

Ei, tuleb välja, et õpilaste unistused on palju maisemad. Tallinna Kristiine gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helmi Kelle lasi 12. klassi õpilastel kirja panna, milline näeb välja nende unistuste koolipäev. Õpetajate päeva puhul avaldab Koolielu õpilaste nägemuse – sõna saavad Tallinna Kristiine gümnaasiumi õpilased!

Liis:

• Koolipäevad peaks algama 9:30 paiku, sest siis olen suutnud end korralikult välja puhata ja ei ole esimestes tundides unine.
• Õppekavas oleks lisaks põhiainetele ainult need lisaained, mida meil edaspidistes õpingutes vaja läheb. Seega me otsustaks juba palju varem ära mida me edasi tahame õppida.
• Vahetundidel peaks olema rohkem võimalusi puhkamiseks - diivaninurgad jms.
• Vahetunnid võiks olla lühemad, siis lõppeks ka koolipäev varem.
• Loomulikult ei tohiks tundidest puududa naer, sest nagu on öelnud õpetaja Helmi Kelle: "Igas tunnis peab saama vähemalt kaks korda südamest naerda, siis on tund korda läinud".

Rain

• Iga su lemmiktundi annab see inimene, keda pead selle ala iidoliks.
• Palju suhtlemist õpilase ja õpetaja vahel.
• Õpilasel peaks olema võimalus õppida oma eelistatud  õppemeetodil – klassis peaks olema nii palju õpilasi, et õpetaja jõuaks kõigini ning tase peaks olema ühtlane.

Kaisa

• Unistuste koolipäeval on keemiaklassis katsete tegemise käigus juhtunud õnnetuse tõttu koolitunnid ära jäänud ja maja on ajutiselt suletud. Õpilased viiakse limusiinidega väiksele sõidule, mõistagi on see hariduslikul eesmärgil. Sõidame Tallinna Tehnikaülikooli, kus toimuvad erinevad loengud ning huvitavad rühmatööd. Iga õpilane saab valida endale meelepärase päevakava, mis hõlmab teda intrigeerivaid õppeaineid.
• Hiljem minnakse kinno, kus näidatakse dokumentaalfilmi „Mälu teedele eksinud“. Filmi kestel on õpilastel võimalik saali nurka paigutatud Rootsi laualt võtta midagi hamba alla ning filmi lõppedes peab kõne mälutreener Tauri Tallermaa. Seejärel viiakse õpilased Viimsi Spaasse, kus päeva lõpetuseks saavad kõik nautida mitmesuguseid protseduure, saunamõnusid ning suplust basseinis.

Foto Koolielu fotovõistluselt.

Kaire

• Innovaatiline mõtestatus on väga oluline, sest tänapäeval teeb tehnika vähese ajaga suuri uuendusi parema tuleviku nimel. Koolikorraldus peab olema kursis kaasaegsete tundidega.
• Minu unistuste koolis antakse haridust läbi praktikaülesannete ning õpilastel lastakse olla vägagi loovad.
• Õpilastel on võimalus koostada ise endale tunniplaan ning samuti on valikuvabadus arvestuslike tööde ees.
• Iga õpetaja prioriteet on anda võimalikult head haridust ning seda avarapilguliselt. Aga et õpilased ei muutuks oma teises "kodus" liiga koduseks, toimub paar korda aastas reis välismaale, mis on ühtlasi nii keeleliselt arendav kui ka silmaringi avardav.

Saara

• Parim koolitund oleks selline, kus igaüks saaks end väljendada mingit moodi. Mulle meeldiks, kui tunnis valitseksid erksad emotsioonid. Kindlasti võiks iga aine juures läheneda asjale loominguliselt.  Ainetund võiks alguse saada mõnest sõnamängust või grupitööst. Edasi võiksime suures ringis lahendada ülesandeid ja kõik koos arutada nende üle, et kõik oleksid kaasatud. Arutlus hoiab kõik erksana ja paneb teise pilgu alt paremini mõistma. Tunni lõpus võiksime teha kõik ühe suure grupikalli, et minna rõõmsa ja energilisena järgmisse tundi.

Kadi

• Maksimaalselt 6 tundi päevas ja vaheajal põnevad üritused
• Ühte tundi päevas võiks külastada Märt Avandi ja Ott Sepp, nad on Eesti parimad koomikud. Kõigile meeldiks nende külaskäik, nad tooks koolipäeva nii palju päikest ja rõõmu.
• Tunnid võiks toimuda ka väljaspool kooli, näiteks oleks meeldiv parkides tunde läbi viia või siis muuseumides ajaloo tunde pidada.

Kadi meelest võiks vahepeal Ott Sepp tundi külastada ja päeva huumoririkkamaks teha. Foto Lauri Kulpsoo, Wikimedia.

Kristiina

• Pärast koolipäeva võiks õpilastel olla võimalus tegeleda oma meelisspordialaga.  Selle jaoks oleks koolis olemas mitu välist spordiväljakut ning sisehalli. Kindlasti ei puuduks koolist ujula. Ka uisuväljak võiks kooli territooriumil olemas olla.
• Üldiselt leian, et päeva jooksul võiksid õpilased rohkem aega värske õhu käes veeta. Seetõttu võiksid väljas olla terrassid või spetsiaalsed katusealused, kus aeg-ajalt tunde läbi viia.

Mati

• Minu kõige suurem unistus kooli puhul on müra - ja jooksuvabad vahetunnid. Mõni võib pidada väikeste laste kisa ja teistele otsa jooksmist nunnuks, kuid mina nii ei arva.
• Alternatiivina pakuks ma välja lasta pisikesed õue ja seal järelvalve all lõbutseda. Ise käisin neljanda klassini ühes väikeses algkoolis, kus sai iga vahetund soovi korral õue minna.

Koolielu toimetus tänab Tallinna Kristiine gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helmi Kellet, kes õpilased unistuste koolipäeva teemal arutlema pani.

Kui küsisin Tallinna Nõmme põhikooli õppealajuhatajalt Rita Antonilt, huvijuhilt Marge Liiaselt ja direktor Ardi Paulilt (tööajal, muide), milline oleks nende unistuste koolipäev õpetajana, siis eeldasin, et vastuseks kuulen juttu suurepärastest õpilastest, ideaalsetest töötingimustest ja hiiglaslikust töötasust. Võta näpust, õpetajate unistused olid maised mis maised. Ja vägagi mõistetavad.

Unistuste tunniplaan

Rita Anton lähtus oma jutus sellest, et õppealajuhataja ülesanne on kokku panna tunniplaan. Ideaalne tunniplaan loomulikult, selline, mis kõigile meeldib – õpetajatele, õpilastele, lastevanematele. „Õpetajad on küll väga erinevad, aga mina kui tunniplaani tegija võin täpselt öelda, kes millest unistab. Mõni õpetaja ei taha mingi hinna eest kohe esimest tundi saada, nad tahaksid alustada näiteks pool kümme. Teine osa õpetajaid jälle vastupidi: unistavad, et kõik päevad algaksid kell kaheksa, siis lõppeksid ka varem. Mõne õpetaja ideaal oleks see, kui tunniplaanis poleks ühtegi auku. Kolmandale sobiks, kui igas päevas oleks paus, saaks  hinge tõmmata ja siis läheks jälle tundidega edasi. See on, kui rääkida ajalisest dimensioonist…“

Et telefon ei heliseks...

Aga õppealajuhataja unistuste koolipäev? „On selline, kus kõik õpetajad on koolis,“ vastab Rita Anton kõhklematult. „Keegi ei ole haige, kellelgi ei ole laps haige, keegi ei helista hommikul, et juhtus ootamatu asi… Kõik tulevad kooli, lähevad tundidesse, on tunniplaaniga rahul ja kõik on hästi. Tahaks ka, et päevad oleksid jaotunud ühtse raskusega, aga tunniplaanis on väga keeruline seda teha. Ei saa ju kõikidele klassidele panna kehalist kasvatust viimaseks ja matemaatikat esimeseks tunniks. Proovime küll, aga reaalsus on ikka teine.“

Marge Liias: „Loomulikult tahaksid kõik, et hommik algaks rahulikult, kõik räägivad rahuliku häälega, keegi ei jookse, keegi midagi ära ei kaota ja ükski asi pole kadunud; õpetajad, kes klassi ette tulevad, on rõõmsas tujus ja tunnid on alati huvitavad; mõni tund on ultramoodne ja mõni on klassikaline loeng; mõni tund toimub koolimajast väljas. Me kõik tahame vaheldust: laps, õpetaja, lapsevanem, ükskõik, kui vana ma olen.“

Turvalise koolipäeva projekt

Koolijuht Ardi Paul aga tõdes, et laste jaoks on koolipäev ikka juba väga unistuste-lähedane. „Meie kool osaleb Soome-Eesti ühisprojektis „Aktiivne ja turvaline koolipäev“, seal on Turu linna ja Tallinna koolid, kokku paarkümmend. Põhiteema on vahetundide ja laste vaba aja sisustamine, arengud on tuntavad. Näen, et koolimajja on ilmunud lauamängud, kabe-male, muud mänguasjad. Lapsed ei pea vahetunnis jalutama, nad leiavad tegevust, aga õpetaja silm on ikka peal.“

Foto: Dreamstime

Kõigil kolmel on õpetajastaaži nii palju, et mälestused ulatuvad 1980ndatesse. Aastaarvust ja riigikorrast hoolimata on päeva mõte ju ikka sama olnud: märgata ja väärtustada õpetaja tööd. Tähistatud on seda kord lustlikumalt, kord tõsisemalt, üks traditsioon tundub vääramatult paigas olevat – et tunde annavad sel päeval õpilased. Vahel võib aga juhtuda, et õpetajate päev otsustab õpetaja edasise saatuse.

Otsustavaks said vahtralehed ja meeldiv õhkkond

„Mina mäletan aastat 1981 ja tookordset õpetajate päeva. Olin Nõmme põhikoolis siis kuu aega tööl olnud,“ meenutas vestlusringis õppealajuhataja Rita Anton. „Mul oli II klass, seal oli 38 õpilast. See oli nii raske töö, et võtsin kaalust seitse kilo alla. Mõtlesin, kas üldse jään õpetajaks. Kui tulin sel päeval tööle, siis oli terve maja värvilisi vahtralehti täis, sõna otseses mõttes kahlasime lehtedes. Küünlad põlesid (mida tänapäeval ohutuse pärast enam ei lubata), kohvilõhn… See kõik oli nii ilus! Ma ei mäletagi täpselt, mida tol õpetajate päeval tehti, aga mäletan väga meeldivat õhkkonda. Arvan, et see aitas teha ka otsuse, et jään kooli õpetajaks. Üldine mõte on ikkagi kogu aeg olnud, et see peab olema õpetajale rõõmupäev, natuke ka puhkepäev.“

Õpetajate päev kui tsirkus?

Direktor Ardi Paul sõnas, et nende koolis annavad õpetajate päeval tunde 9. klassi õpilased, aga põhikoolis on sellega üks väike probleem: ega 8. klassi noor vanuses 14-15  endast vaid aasta vanema õpilase käske eriti ei täida, pole piisav autoriteet. „Sõltub muidugi ka lennust, on õpilasi, keda täielikult respekteeritakse,“ lausus Ardi Paul. Nii et pigem annavad üheksandikud tunde noorematele, aga tegevust jagub kõigile klassidele.

Enda koolipõlvest on Ardi Paulil meeles, et see oli pigem selline tsirkusetegemise päev, tundide andmisega sai palju nalja teha, õpetaja roll taandus tahaplaanile. „Ja kui juba ise olin õpetaja, sai muidugi kõik tehtud, et sellest tuleks pull päev,“ muigas koolijuht. „Eks ta oli ja on üks selline formaat paljudes koolides.“

Südamlik, soliidne, oodatud päev

Nõmme põhikool on viimastel aastatel siiski teist rada läinud. „Meie koolis antakse üheksanda klassi õpilastele sel päeval tähtis roll, nad tegutsevad väga läbimõeldult, tunnid arutatakse enne õpetajaga läbi: asjal on kindel algus ja lõpp, kindlad ained, kindel tundide arv, pärast tehakse kokkuvõtted. Õpetajad on sel päeval puhkusel, neile toimub pidulik osa: kontsert, kohvilaud. Kõik on rahulik, soliidne, aga mitte liiga tõsine,“ selgitas Ardi Paul.

„Ehk siis palju aastaid õpetajad mängisid lapsi ja lapsed mängisid õpetajaid,“ ütles Rita Anton. „Vahel läks kõik väga toredasti, vahel võis pärast suurtest klassipäevikutest üht kui teis huvitavat leida, aga see kõik kippus ennast ammendama. Nüüd on meil samuti sel päeval õpetajatele tund, aga seda ei anna lapsed. Kutsume tunniandja väljastpoolt – mõne koolitaja, psühholoogi, kultuuritegelase. Pigem oleme kogu päeva muutnud pidulikumaks. Hommikul antakse õpilastele üle statuudid, kes on direktor, kes õppealajuhataja, kes mis aine õpetaja. Lapsed lähevad tundi andma, meie koguneme kohvilauda. Me ei pea mängima õpilast, võime rahulikult olla vanainimesed,“ sõnas Rita Anton naerulsui.  Kõik on korraldatud nii, et kõlama jääb õpetajate päeva mõte, aga lapsed saavad ikkagi tundi anda. Ja pärast teevad „noored õpetajad“ endalegi kohvilaua, kus arutatakse, kuidas läks. On juhtunud sedagi, et just seal on noor inimene otsusele jõudnud: tahan saada õpetajaks.

„Nii et kui üldse tendentsi küsida, siis õpetajate päev on ikka väärikas, südamlik päev väikese naljaga ja õpilane ka tajub seda,“ tegi kokkuvõtte direktor Ardi Paul.

Kooli juubel kattub seekord õpetajate päevaga

Tänavu, tõsi küll, kattub õpetajate päev just täpselt Nõmme põhikooli 90. sünnipäeva tähistamisega. Ühelt poolt lisab see pidulikkust nii juubelile kui ametipäevale, teisalt tuleb traditsioonides korraks muudatusi teha: tunniandmised lükkuvad veerandi lõppu, lapsi ilma sellest ei jäeta. Lihtsalt õpilased on 5. oktoobril rakkes muude ülesannetega. Ja sünnipäeva põhirõhk on seekord õpetajal – nii endistel kui praegustel. Vilistlastele on maja 5. oktoobril loomulikult avatud, kontsert ja aktus algavad kell 17.00. „Puutepunkt on ikka koolimaja,“ sõnas huvijuht Marge Liias. „Oleme selleks päevaks pikalt valmistunud. Lapsed kirjutasid luuletusi koolist, kogutud on vilistlaste mõtteid, üleval on fotonäitus koolipere tegemistest, anname välja sünnipäevakalendri. Kontserte on kerge teha, meil on väga head tantsuõpetajad ja palju tantsurühmi, samuti lastekoorid. Probleem pole mitte, mida kavasse panna, vaid kuidas kava ajalistes piirides hoida.“

Nii et Tallinna Nõmme põhikoolis on õpetajate päev täna topelt-pidulik, pidulik ja rõõmus kindlasti igas koolis, ülemeelik paljudes koolides. Tähistamata ei jäeta seda päeva üheski õppeasutuses. Head õpetajate päeva Koolielugi poolt!

Vasakult: Marge Liias, Rita Anton ja Ardi Paul.

Näitus kooli tegemistest-toimetamistest.

Koolimaja vana saaliosa vilistlaste ootel...

UNESCO sõnul rõhutab õpetajate päev teadlikkuse, mõistmise ja tunnustuse olulisust, mida õpetajad kõikjal maailmas hariduse arengusse panustavad. Õpetajate päeva tähistamist 5. oktoobril järgib umbes sada riiki, paljudes teistes peetakse seda päeva aga mõnel muul ajal. Nendel puhkudel on tihti kuupäeva erinevus seotud mõne olulise rahvusliku haridustegelase isikliku aastapäevaga või mõne olulise riigisündmusega.

Paljudes riikides tähistatakse õpetajate päeva erinevate pidustustega. Õpetajatele on sel päeval pühendatud aktused, kus astuvad üles õpilased laulude, tantsude, kõnede ning esitlustega. Idamaades on kombeks tuua õpetajatele lisaks meiegi mõiste tavapärastele lilledele ning tervituskaartidele ka erinevaid kingitusi. Mõnes piirkonnas on riik seda isegi piirama pidanud, näiteks Lõuna-Koreas pannakse paljud koolid õpetajate päeval isegi kinni, et vältida kallite kingituste toomist õpetajatele.

Nagu ilmselt paljude Eesti koolide jaoks tuttav traditsioon, vahetavad õpilased ka mitmetes teiste riikide koolides üle maailma sel päeval oma rollid õpetajatega - samal ajal kui vanemate klasside õpilased saavad kogeda õpetamise vastutusrikast ametit, võimaldatakse õpetajal kogeda taas õpilase rolli. Samas peetakse siin-seal õpetajate päeva ka niivõrd suureks tähtpäevaks, et see päev on hoopis vaba ning mõeldudki õpetajale lõõgastumiseks ja puhkamiseks. Mitmetes riikides valitakse õpetajate päeva paiku ka aasta parimad õpetajad ning haridusliidrid kohalikul ja riiklikul tasandil.

Järgnevad videod annavad aimu õpetajate päevaga seonduvast erinevais maailma paigus.

Malaisias Kuala Lumpuris teevad poistekooli õpilased koos õpetajatega ühise moeetenduse: 

Indias valmistavad vanemate klasside õpilased traditsiooniliselt õpetajatele tantsuetenduse: 

Singapuri tüdrukutekool korraldab oma õpetajatele viktoriini:

Tallinna kooliõpilased parodeerivad õpetajaid: 

Konkursil saavad osaleda 6.-12. klasside õpilased. Ühe töö autoriks võib
olla kuni kaks õpilast. Töö teema peab olema seotud looduse ja/või
keskkonnaga.

Uurimustöid saab elektrooniliselt pdf failina üles laadida aadresil
https://www.archimedes.ee/konkursid/

Täpsemat infot konkursi kohta leiate:
http://www.teec.ee/ET/konkurssid/opilaste-keskkonnaalaste-uurimistoode-konkurss/2013-aasta-konkurss/
Margit Sokk
konkursi koordinaator
Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Kompanii 10, Tartu
7366120
margit.sokk@teec.ee

Tallinna Ettevõtlusameti juhi Kairi Teniste sõnul on “Vana Toomase mõistatus” mäng kõigile 7. – 9 klassi õpilastele Eestis, kes tahavad oma nutikuse proovile panna.

“Vana Toomase mõistatus on Tallinna tutvustav mäng, kus ei maksa mitte eelteadmised, vaid teadmisjanu. Võitjaks tuleb võistkond, kes suudab teha hästi koostööd, kaasata sõpru ja rakendada oma loovust,” selgitas Teniste.

Mäng kestab oktoobri keskpaigast novembri lõpuni, registreerimine kolmeliikmeliste võistkondadena on avatud 11. oktoobrini.

Kolmeosalise mängu kaks esimest etappi toimuvad kodukohas, igas maakonnas enim punkte kogunud võistkond kutsutakse ühe päeva jooksul Tallinnas toimuvale finaaletapile. Esimese koha auhinnaks on põnev päev pealinnas võitjameeskonna klassile.

Registreerimisinfo ja täpsemad mängujuhised on avaldatud veebilehel http://www.tourism.tallinn.ee/vanatoomas ning www.facebook.com/tallinncard.

Vana Toomas. Foto: Flickr

Õppereisi raha eraldas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus koolist esitatud projektile “Biootiliste ja abiootiliste tegurite mõju Devoni liivakivile”, keskkonnateadlikkuse programmist jagus ettevõtmiseks umbkaudu 1800 eurot, kirjutab Pärnu Postimees.

“Tänavuse õppekäigu jooksul kogutud materjali põhjal valmivad meil 2013. aasta seinakalendrid, mis sisaldavad pilte ja teoreetilist materjali, ja nende põhjal valmivad ka töölehed,” selgitas Koonga põhikooli direktor Ülle Andrea retke käegakatsutavat tulemust.

Projekti sisulise juhi, loodusainete õpetaja Hele Nööri ja arvutiõpetaja Agnes Kaio juhendamisel kujundatud kalendris on kasutatud valikut õpilaste tehtud fotodest ja kuude juurde lisatud tekstid harivad täiskasvanuidki. Näiteks saab teada, et Devoni kivimite paksus kodumaal võib ulatuda 500 meetrini, kuidas liigitatakse ürgorge ja kus asub Setumaa Sahara.

Samal teemal:

• Lihula gümnaasium: loodusteadlaste kasvulava

Üleriigilisele aasta õpetaja konkursile esitab Tallinn kuus silmapaistvaid tulemusi saavutanud pedagoogi: Ülle Kõllo (Haabersti Vene Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja), Marianne Liiv (Kadaka lasteaia direktor), Tiia Luuk (Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja), Eike Valgma (Lasnamäe Üldgümnaasiumi klassiõpetaja), Helgi Palm (lasteaia Pallipõnn liikumisõpetaja) ja Külli Arand (Saksa Gümnaasiumi inglise keele ja klassiõpetaja), kirjutab Postimees. Pikemalt loe juba Postimehest.

Foto: Flickr
Samal teemal:

• Selgusid Harjumaa aasta õpetajad
• Selgusid Pärnumaa parimad haridustöötajad