Olulisem alaeesmärk oli erikooli kaheksa pedagoogilise töötaja täiendkoolituste tsükkel, milles käsitleti loovteraapiad ja kunstiteraapiad, sotsiaalsete oskuste arendamist ning viha kontrolli ja enesereguleerimisoskusi, teatab Kaagvere Erikool. Tähelepanu pöörati õpilaste rahulolule ja turvalisusele toimetulekuoskuste õpetamise ning treeningute kaudu, keskendudes ka koolist väljalangemist puudutavatele riskiteguritele. Valmis ka projekti tegevust tutvustav juhendmaterjal koolide pedagoogilisele personalile.

Tegemist oli Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusele Innove esitatud projektiga, mida rahastas Euroopa Sotsiaalfond ligi 75 tuhande eurose toetusega kolme aasta jooksul.

Projekti sihtgrupp jagunes kaheks: kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased ja pedagoogiline personal ning Eesti tava- ja erikoolide sotsiaalpedagoogid.

Sihtgrupi abil soovivad artiklite kogumiku autorid igapäevases koolielus anda veelgi suuremat tuge õpilaste arenguks vähendades keskkondlikke ja perekondlikke riskifaktorite mõjusid. Projekti partnerid olid haridus- ja teadusministeerium, Tartu Ülikool ja Tapa Erikool. Edukalt toimis ka rahvusvaheline koostöö Northamptoni Ülikooliga Inglismaal.

Projekti tulemusi saab lugeda ilmunud trükisest. Digitaalselt saab kogumikuga tutvuda Kaagvere Erikooli koduleheküljel.

Allikas: BNS

6. klassi matemaatika tasemetööde raskust põhjustab ka see, et enamikus koolides tulevad 5. klassis uued õpetajad, kellega lapsed peavad harjuma, samas on ka tendents, et kehvemini teevad töid õpilased, keda õpetab 6. klassini klassiõpetaja, ütles SA Innove õppekava- ja eksamikeskuse matemaatika peaspetsialist Deivi Taal Postimehele. Pikemalt loe juba Postimehest.

Samal teemal:

• Matemaatikast saab gümnaasiumi uue õppekava kardetuim aine
• Matemaatika riigieksami katsetööd teeb ligi 6000 õpilast
• Martin Hallik: milleks meile matemaatika?

„Meie suurim oht ja nõrkus on suur mugavustsoon oma töös“, ütleb EHJLi esimees Triino Lest. On jah mugav toimetada oma koolis oma kindlat tööplaani järgides ja vahetevahel kolleegidega kokku saada ning maakondlikke sündmusi planeerida. Kuid kui palju me, huvijuhid, mõtleme sellele, et kui suhtleks oma kolleegida maakonnapiiride üleselt ka rohkem? Teaks, mis ja kuidas teised teevad, mõtlevad, oskavad? Kui vaataks seda huvijuhtimist distantsilt, teiste silmadega, huvitav, mida me näeksime? Kas see meeldiks, sobiks meile? Kas see sobitub (muutuvasse) haridussüsteemi? Kui ei, siis mida ja kuidas muuta? Ja üleüldse, mis sellest huvijuhtimisest koolis saab, kui Tartu ülikool tegi suvel avalduse, et see eriala tuleks Viljandi kultuuriakadeemias sulgeda?

EHJLi juhatust on viimase aasta jooksul kutsutud väga mitmetele aruteludele, konverentsidele, neid on kaasatud töögruppidesse, komisjonidesse ja tuleb tunnistada, et viiekesi igale poole ja kõike ei jõua. On aeg kõik olulised mutrid ühise eesmärgi nimel koondada. Sügispäevade „Mina, mutter“ esimesel päeval mõtleme koos Ülo Vihmaga, mida üksi ja ühiselt teha saame, et keegi meie olulisuses kahtlema ei peaks. Teisel päeval käivitame EHJLi toimkonnad. Selleks on eeltöö juba tehtud - suvisel suurkogul (suveakadeemia viimasel päeval) sai iga kohalolija valida valdkonna, milles EHJLi toimimisse panustada tahab. Loomulikult on toimkondade nimekirjad avatud ja igaüks saab liituda.

Huvijuhtide sügispäevad „Mina, mutter“ toimuvad 22.-23. oktoobril Türi-Allikul Veskisilla hotellis. Info sügispäevade kohta on üleval Eesti Huvijuhtide Liidu blogis http://eestihuvijuht.blogspot.com/ ja Facebooki lehel. Registreeruda on aega 9. oktoobrini.

Huvijuhtide sügispäevi toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo:
Triino Lest, Eesti Huvijuhtide Liidu esimees
mob 52 140 22

Allikas: huvijuhtide liidu pressiteade

Vastuvõtule on kutsutud 70 õppurit, kelle hulgas on nii üliõpilased, üldhariduskoolide õpilased kui kutsekoolide õpilased üle Eesti, teatab haridus- ja teadusministeerium. Kutse vastuvõtule on saanud ka 53 juhendajat.

Teiste seas saab tunnustusüritusel sõna Jaan Toots. Pildistas Madli Leikop.

Autasustamisüritusel saavad sõna ka noored ise. Endast ja oma saavutustest räägivad lähemalt Tartu Ülikooli üliõpilane Viktor Nikonov, kes osales Euroopa õiguse harjutuskohtu võistlusel Luksemburgis ja saavutas teise koha; Tallinna Reaalkooli 12. klassi õpilane Jaan Toots, kes võitis kuldmedali Eestis toimunud rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil, kuldmedali Singapuris toimunud bioloogiaolümpiaadil ja pronksmedali Ameerika Ühendriikides toimunud keemiaolümpiaadil; Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilane Mette-Triin Purde, kes võitis kuldmedali Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadil Leedus ja pronksmedali lingvistikaolümpiaadil Sloveenias.

Vastuvõtul kõneleb ka Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Jaak Kikas, kes meenutab sel aastal Eestis toimunud suursündmust – rahvusvahelist füüsikaolümpiaadi.

Meie õpilased olid edukad ka erinevatel muusikaalastel võistlustel, näiteks rahvusvahelisel tšellistide ja pianistide konkursil. Samuti on suurepäraseid saavutusi ette näidata sportlastel – edukalt võisteldi näiteks maailmameistrivõistlustel ujumises ja veemotos, Euroopa meistrivõistlustel sumos, karates, sõudmises, vehklemises, vibuspordis, fitnessis ja kulturismis jne.

Vastuvõtule kutsutute nimekiri

Samal teemal:

• Eestlased naasevad rahvusvaheliselt keemiaolümpiaadilt nelja pronksiga
• Koolielu intervjuu Jaan Tootsiga
• Rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt kuld ja neli hõbedat

Kui ökoloogia õppesuund on koolis aastast 1997, siis ilmselt on see läbi aastate olnud väga populaarne, ega muidu üks õppesuund nii kaua ei toimiks. Lihula gümnaasiumi bioloogia- ja ökoloogiaõpetaja Marje Loide, mis on õppesuuna tugipunkt - entusiastlikud õpetajad?

„Kooli hariduspoliitika nägi meie koolis ette kaks õppesuunda, lisaks ökoloogiale ja keskkonnakaitsele toimis meil kuni selle sügiseni ka majanduse õppesuund, kus väljundiks oli äriplaani kaitsmine ja õpilasfirma (koolikohviku pidamine). Ütleme nii, et kes Lihulasse gümnaasiumisse tuli ja jäi, see pidi valima kahe võimaluse vahel, sest nagu maapiirkonna gümnaasiumis ikka, saavad tipud mujale sisse ja meie töötame nendega, kes siia jäävad.

Oletan, et enamasti valivad ökosuuna need noored, kes elavad talus, maal; kelle vanemad on põllumehed, jahimehed või hariduselt bioloogid, metsamehed jne.

Julgen ka seda väita, et õppesuuna valikul loeb seegi, kes millisest õpetajast rohkem lugu peab, keda lapse vanemad tunnevad, targaks peavad;  isiklik sarm ja suhtlemine kogukonnaga on tähtis. Minu puhul sõltus õpilaste suunavalik ka sellest, et õpetasin väiksemates algkoolides ja põhikoolides bioloogiat ja kuna lapsed mind tundsid, siis valisid õppesuuna õpetaja järgi. Ka loeb see, kuidas koolis info liigub vanematelt õpilastelt noorematele. Mõnigi on öelnud, et tuli ökoloogia õppesuunda, kuna kuulis, et minnakse välismaale konverentsidele ja laagritesse, saab reisida ka kodumaal.

Õppesuuna teevad eriliseks välitunnid ja just sellised kursused, mis õpilasi huvitavad. Ma annan võimaluse valida kursusi demokraatlikult, vastavalt õpilaste huvidele. Näiteks kultuurtaimed, ravimtaimed, jahindus, teadlik tarbimine, säästev areng, seeneriik, Eesti loomastik, Eesti taimestik, Eesti kooslused, Eesti looduskaitse, looduse vahendamine, teaduslik uurimistöö-miniuurimus, keskkonnakaitse, geoloogia alused, Läänemeri.“

Alates 2007. aastast on Marje Loide Lihula gümnaasiumis ainuke õpetaja, kes õppesuunaga tegeleb: ta planeerib kursuste sisu, viib läbi õppetöö, kirjutab projektitaotlusi, et saaks osaleda välislaagrites ja konverentsidel ning õppesuuna laagreid korraldada. „Kuna meil on vähe õpilasi, siis see ei ole üle jõu käiv töö, kuid uurimistööde juhendamisel olen küll olnud ülekoormatud - 10-20 uurimistööd aastas,“ ütleb Marje Loide ise oma koormuse kohta. Uurimistööde teemad aastate lõikes leiab Lihula gümnaasiumi kodulehelt.

Viktoriin, kus tuleb tunda Euroopa metsi. Aprill 2012.

Veidi Lihula gümnaasiumi ökoloogia õppesuuna ajaloost ka. Õppesuuna algatajaks oli Kaja Lotman (zooloog ja looduskaitsetegelane, praegu keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni direktor – toim. märkus), kes esialgu kavandas õppesuuna enda võimeid ja kaitseala võimalusi ühitades ning järelkasvu kasvatamiseks nii kodaniku kui elukutsevaliku mõttes. Esialgu peeti loenguid (koos Ilona Lepikuga) klassikalise bioloogia ja looduskaitse õppeteemasid silmas pidades. Ka olid kavas välipraktika tunnid kohalike teadlaste juhendamisel, lõppväljundiks oli uurimistöö vormistamine ja esitamine. Õpilastel oli võimalusi oma uurimuste tutvustamiseks  nii keskkonna-alaste uurimusitööde konkurssidel Tallinnas ja Tartus kui rahvusvahelisel tasandil Türgis. Lihula gümnaasiumi parim tulemus ongi pronksmedal Türgis toimunud konkursilt, töö teema oli „Kõrede elupaikade taastamine ja liigkaitse tulemuslikkus Matsalus“ (juhendajad Kaja Lotman ja Ilona Lepik, autor Maris Markus).

Kui rääkida loodushariduse ja ökoloogia õppesuuna sisust, siis 10. klassis õpiti peamiselt Eesti loodust tundma rõhuga liigiõppel. See on viinud õpilased edukalt osalema ka ETV loodussaadetes ja viktoriinides. 11. klassi teemad olid teadlik tarbija, kultuurtaimed, teadusliku uurimistöö alused; 12. klassis  Eesti looduskaitse, ajalugu; keskkonnakaitse.

Edasiõppijad ja tulevased (või juba praegused) teadlased? Tartus on terve nn kogukond Lihulast pärit teadlasi; tudengeid, kes ilmselt said aru, et loodusained on just neile sobivad - Mart ja Mats Meriste, Teele Jairus, Maris Markus, Regina Soobard, Kirsi Loide, Raili Õunapuu; Tallinnas Janar Õunpuu, Peeter Paabo, Evelin Erismaa.

Lihula gümnaasiumi õpilased loodusviktoriini salvestusel ETV-s. Kevad 2012.

Milliseid muudatusi toob ökoloogia õppesuunda uus riiklik õppekava?

Marje Loide: „Muutunud on kursuste pealkirjad ja uurimistöö kirjutamine on venitatud kolmele aastale, varem oli kaks aastat aega. Ka tuleb suunale uus nimetus  nii nagu RÕK ette näeb –loodussuund. Osa siiani loetud kursusi pakun kogu gümnaasiumis valikkursustena, sel aastal valisid õpilased giidinduse alused.“

Missuguseid tulemusi ise esile tõstaksite?

„Siiani olen veendunud, et õpilastele, keda on olnud õnn õpetada aastatel 2002-2012, meeldisid need kursused ja tehtud töö. Tagasisidena olen saanud südantsoojendavaid lauseid (nt õppisime optimismi; seda, et igale olukorrale on lahendus/väljapääs; saingi uurimistööga hakkama; usaldaksin oma laste õpetamise ka teile; kõik oli väga huvitav ja kasulik; minu edaspidised õpingud olid lihtsad, juba Lihulas läbisime need teemad).

Üks paljudest õppekäikudest Eestimaal, sedapuhku karjääris.

Oleme olnud laagrites Mändjalas, Vormsil, Nõval, Metskülas, Penijõel ja Silmal. Need päevad on tähendanud õpilastele erinevaid vaatlusi, töölehti,  liikide õpet ja öiseid retki ning arvestusi kogu õpitud materjali ulatuses. Käisime Läänemere konverentsidel Stockholmis 2007. ja 2009. aastal, Taanis Arhusis 2011. ja Lätis Valmieras 2012. aastal.

Osaleme BSP (Baltic Sea Project -  rannikuvaatluste projekt) ja Globe (atmosfääriuuringud) projektides. Lisaks võtame osa RMK iga-aastasest metsaviktoriinist ja Overalli loodusviktoriinist.

Minu teada oleme Läänemaal ainuke gümnaasium, kes alati võtab osa Tartu keskkonnahariduse keskuse korraldatud Maapäeva tähistamise keskkonnaalaste tööde õpilaskonverentsist, kes on esitanud uurimistöid üleriigilisele noorteadlaste konkursile ning avaldanud uurimistöid Akadeemiakeses."

Vaata ka õppesuuna blogi!

Fotod: Marje Loide ja õppesuuna blogi
 

Kooli asutajaks on kanadalane John Hardy, kes kolis Balile 1975. aastal. Ta asutas seal väikese juveeliäri ning kohtus seal ka oma tulevase naisega. Kooli asutamiseks andis omal ajal ajal tõuke Al Gore’i kliimamuutustealane film “Ebamugav tõde”. See pani John Hardy ja tema abikaasa mõtlema maailmale, mis jääb neist maha oma neljale lapsele ja nende tulevastele lastele. Nad müüsid oma juveeliäri ja hakkasid tegelema hoopis põnevama projektiga - Rohelise kooli kavandamisega. Oma sõnul loovad nad kooli näol uut haridusparadigmat. Nad tahavad, et seal õppivad lapsed oskaksid toime tulla tänapäevases maailmas olemasolevate väljakutsetega. 

Käsikäes loodusega
Roheline kool ei näe välja selline, nagu enamus meist kooli ette kujutab. Rohelises koolis õpivad lapsed vabas õhus olevates klassiruumides. Seda ümbritsevad suured aiad, mille eest nad ise hoolt kannavad.

Kooli keskuseks on spiraalne ehitis, Aasia suurim ja paljude meelest kauneim bambusehitis maailmas, mida kutsutakse kooli südameks. Kogu kooli hoonestiku jaoks on ehitusmaterjalina kasutatud laialdaselt bambust ja muid looduslikke või taaskasutatud materjale. Kool hoiab au sees ka Bali kohalikku kultuuri ning kombeid.

Looduse keskel, seinadeta klassiruumides õppimine, annab võimsa ja positiivse laengu õppeprotsessile. See mõjub hästi omavahelistele suhetele ning annab tavaklassiruumis lihtsasti hajevile sattuvatele noortele võimaluse keskenduda olulisele.

Kool asub väljaarendamata looduslikus piirkonnas, mida poolitab jõgi - see on ideaalne koht enda loodusega sidumiseks. Piirkonda haritakse tasapisi üles ja maastik kujundatakse selliselt, et see oleks viljakas ning ning pakuks turvalisust.

Õppides tulevikule
Rohelise kooli näol on tegu suurejoonelise projektiga, mis edendab jätkusuutlikkust läbi hariduse. See liigutab koolihariduse piire ajal, mil maailm peab ümber mõtlema hariduse senised eesmärgid.

Kooli õppekava kombineerib talle esitatud ootusi kogemusõppega. See tähendab seda, et põhiaineid õppides jäävad Rohelise kooli õpilastele uksed avatuks edasiõppimiseks kus iganes, kuid nende endi õpikogemus on midagi sellist, mida tavakool pakkuda ei suuda.

Kool on rahvusvaheline - 20% õpilastest on kohalikud, mõned neist tänu sponsorlusele. Rahvusvaheline on nii õppimine kui õpetamine - suur osa lapsi tuleb kokku üle maailma. Õpilased toovad sinna kaasa seni õpitu ning jagavad ja aitavad läbi selle kaasa laiema teadlikkuse kujunemisele nende kodukoha sotsiaalsetest probleemidest. Kool valmistab õpilased ette kriitilisteks ja loovateks mõtlejateks, kes on tulevikus valmis maailma jätkusuutlikkuse eest jõuliselt seisma ja tegutsema.

Kui uskuda kasvõi väikest osa statistikast meie koduplaneedi tuleviku osas, siis peaks inimestel kujunema suurem vastutustunne. Haridusel on võtmeroll. Rohelise kooli eesmärk on kujundada vastutustundlikke ning roheliselt tegutsevaid noori, kellel seal välja kujunenud harjumused jäävad külge kogu eluks.

Praeguses majanduslikus kaoses ei ole haridussüsteemist, mis toodab sama mõttelaadi, palju kasu. Midagi peab muutuma ja Roheline kool seda teha proovibki. Seal koolitatakse õpilasi, kes oleksid valmis tegema keskkonnasõbralikke ning jätkusuutlikke muudatusi ning pakkuma lahendusi.

Tulevik
Bali Roheline Kool on esimene omalaadsete hulgast. See on ehitatud seemneks, näidiseks Balile ja kogu maailmale. Kooli asutajad loodavad, et seda kopeeritakse, taasavastatakse ja luuakse mujale. Tuleb ainult jätta meelde mõned lihtsad reeglid - tuleb olla seotud kohaliku eluga, lasta keskkonnal mõjutada otsuseid ja mõelda, kuidas teie lapselapsed teie otsustest võiksid mõjutatud olla.

Vaata ka kooli asutaja TED-loengut kooli taustast ja asutamisest

Refereeritud: Green School Bali 

Loe lisaks:

• Uus Rootsi koolisüsteem hülgab klassiruumid

Oma kogemustest ettevõtluse vallas rääkisid mitmed Eesti tuntud ettevõtlusega seotud inimesed ja arvamusliidrid, kirjutab Valgamaalane.

"Saades teada majanduse suundumusi ja kuulates edukate kogemusi on noortel lihtsam teha oma valik ettevõtluse kasuks. Teame ju kõik, et innovatiivsed lahendused tähendavad ettevõttele olulist efektiivsuse kasvu ja majanduslikku edu,” sõnas Valga maavanem Margus Lepik.

Otepää ettevõtluskonverentsil esinesid Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets, advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter, Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja, 2012. aasta Eesti õpilasfirmade konkursi võitja õpilasfirma Student Network, Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ juhatuse esimees Aune Past, Raadi SA ja Raadi Arendus OÜ juhatuse liige Jüri Reinpõld ja kodanikuliikumise Maailmakoristus 2012 turundusjuht Anneli Ohvril.

Rakvere abilinnapea Sven Kesleri sõnul vajab linna koolivõrk kahtlemata ümberkujundamist ja ajendiks olevat Rakvere linna algkool, mis senisel kujul oma tegevuse lõpetab, kirjutab Virumaa Teataja. Kooli asukohta ehitatakse 2014. aastal uus 11-rühmaline lasteaed ja osa klassidest (1.-6. klass) kolib Rakvere gümnaasiumi Tallinna tänaval asuvasse koolihoonesse.

Küsimusele, kas Rakvere tulevikuks võib olla ühe riigigümnaasiumi loomine, vastas abilinnapea, et seoses algkooli ümberkorraldamise vajadusega tekib kaks võimalust: esimene neist näeb ette kooli ühendamist Rakvere gümnaasiumiga ja kõik jätkub vanaviisi.

Teise võimalusena korraldatakse praegune algkool Tallinna tänava koolimajas ümber kolmeastmeliseks põhikooliks, millega ühendatakse ka gümnaasiumi põhikooliosa, ning Rakvere gümnaasium muutub pärast üleminekuaega eraldiseisvaks gümnaasiumiks asukohaga Vabaduse tänava õppehoones. Edasi loe juba Virumaa Teatajast.

Rakvere. Foto: Flickr

Samal teemal:

• Koolivõrgu planeerimine eeldab omavalitsuste koostööd
• Küttis: algav õppeaasta keskendub õpetajatele ja koolivõrgule

Ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul kandideeris direktori ametikohale üheksa inimest, kellest viis pääses vestlusvooru, kirjutab Tartu Postimees. Komisjoni väljavalitud kandidaadiga ei jõutud aga töölepingu sisus kokkuleppele.

Jõgeva linn peab ka ära otsustama, kummas senistest gümnaasiumidest jätkab riigikooli valmimise järel põhikool. Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübari sõnul otsustas volikogu saata teema teisele lugemisele ning otsus peaks langema oktoobris.

Samal teemal:

• Jõgeva linna rajatakse riigigümnaasium
• Jõgeva riigigümnaasiumi nimekonkursile tuli 17 pakkumist
• Jõgeva hariduselu kujuneb ümber

Jõgeva riigikooli juhi tool jäi selle konkursiga täitmata. Foto: Flickr

Norralase Pål-Erik Ruudi loodud ja arendatud agressiivse käitumise ohjeldamise meetod on Eestis nii värske, et Masingu koolis seda tutvustanud kliiniline psühholoog Airiin De­mir ning juuratudeng ja judoka Martin Kallavus alles taotlevad treeneriõigusi, kirjutab Tartu Postimees.

Masingu koolis tutvustasid Kallavus ja Demir lühidalt Verge meetodi filosoofiat, näitasid ette esmased liigutused agressiivse inimese tõrjeks ning lihtsaimad haarded tema turvaliseks talutamiseks.

"Selle meetodi põhimõte on sekkuda füüsiliselt võimalikult vähe - kui kasutada jõudu, siis täpselt nii palju kui vaja," kõneles Airiin Demir. Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus rääkis, et kuigi Masingu kool ei kubise vägivallaaktidest ning õpetajaid pole vaja koolitada katkematuks võitluseks õpilastega, kulub pedagoogidele kindlasti ära rohkem enesekindlust ja tegutsemisvalmidust.

Samal teemal:

• Mänguteraapiaga viha vastu