Koolielu veebipõhistel kursustel saavad õpetajad teadmisi omandada ilma kodust lahkumata endale sobival ajal. Koolituse jooksul tutvutakse uue põneva tehnoloogilise tööriistaga/veebikeskkonnaga, õpitakse seda kasutama, jagatakse kogemusi ning tähtajaks tuleb ära teha kodutööd. E-kursus erineb õppimisüritusest selle poolest, et seal käsitletakse vastavat teemalt mahukamalt ja kaks korda pikema aja jooksul kui õppimisürituse puhul (6 nädalat vs 3 nädalat). Õpetajate tagasiside Koolielu veebipõhistele koolitustele on olnud positiivne, eriti oluliseks peetakse asjaolu, et õppida saab siis, kui oled selleks valmis (sõltumatus asukohast). Samuti hindavad õpetajad kõrgelt koolitusel õpitu rakendatavust oma igapäevatöös ning koolitajate professionaalsust.

Registreerumine on avatud järgmistele koolitustele:

1)      Video õppetöös (õppemaht 24 tundi), kestab 17.09-28.10.2012

Aeg on ka õpetajatel filmimine kooli tuua. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et õpetada õpetajaid videot filmima, monteerima ja avaldama. Kursus on mõeldud algajatele ja selle saab edukalt läbida ka omades filmivat fotoaparaati või telefoni.

2)      Arvutiga joonistamine (õppemaht 12 tundi), kestab 24.09-14.10.2012

Uue riikliku õppekava järgi puutuvad õpilased juba põhikoolis kokku digitaalse kunstiga. Õppimisüritus tutvustab vabavaralise joonistusprogrammi Inkscape kasutamist. Arvutigraafikaoskusi saab kasutada töölehtede koostamisel, slaidiesitluste,  wikide, blogide, plakatite, kiituskirjade, diplomite kujundamisel, samuti animafilmide loomisel.

3)      Second Life koolielus (õppemaht 24 tundi), kestab 24.09-4.11.2012. Loe ka artiklit koolituse kohta.

Virtuaalmaailmades veedavad õpilased päris palju aega. Eriti suured huvilised on poisid, kes mõnda virtuaalsesse mängu end ära kaotada võivad. Second Life ehk Teine Elu on virtuaalmaailm, mis sarnaneb pärismaailmale. Käesoleval e-kursusel saavad õpetajad kogemuse virtuaalmaailmas olemisest ja tegutsemisest. Proovime koos leida Second Life’st võimalusi, kuidas virtuaalmaailma õppetöösse rakendada. Kursusel osalemiseks on vaja hea internetiühendusega arvutit ja kõrvaklappe koos mikrofoniga.

PS! Sel õppeaastal toimub kõikidele Tiigrihüppe koolitustele registreerumine läbi infosüsteemi aadressil https://kis.hm.ee/ . Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi abil. Kui ajutiselt ei saa ID-kaarti kasutada, siis on võimalus sisse logida ka parooliga, parooli saamiseks tuleb pöörduda oma kooli EKISe administraatori poole (tavaliselt on selleks sekretär või infojuht). Kui kasutajal ei olnud varem EKISe kontot, siis esmakordsel sisselogimisel ID-kaardiga küsitakse e-posti aadressi, kooli ja ametit. Sisse logides näete avalehel plokki "Tiigrihüppe IS". Selles plokis tuleb valida "Koolitused" ning nende seast valida välja õige koolitus ja klikkida "Registreerun". Tutvuge ka täpse juhendiga. Tehniliste probleemide puhul pöörduge kis@hm.ee.

Pärast EKISes registreerumist liituge vastava kursuse kogukonnaga Koolielus. Seda saavad teha Koolielu portaali kasutajaks registreerunud (registreerumine on samuti tasuta). Selleks tuleb liituda vastava Koolielu koolituskogukonnaga -  minge koolituskogukonna lehele ja vajutage paremal üleval kastil "Palu liikmelisust". Koolitaja kinnitab teid seejärel osalejaks.

Samal teemal:

• Koolielu veebipõhiste koolituste kalender 2012/13
• Teine elu Second Life'is

V.A.T.Stuudio on tegutsenud alates 1997. aastast.  Huviringina on oldud nii Musamari laulustuudio  kui Kanuti noortemaja tiiva all, päris iseseisvad ollakse möödunud sügisest. Stuudios  saab õppida hip-hop, disko-  ja show-tantsu.  Alates 2003. aastast osaleb V.A.T.Stuudio IDO (International Dance Organization) egiidi all toimuvatel rahvusvahelistel tantsuvõistlustel.

Kõik V.A.T.Stuudio võidetud karikad pildile ei mahtunud, see on auhinnariiulist pool...

Rohkem kui lihtne jalakeerutus

Kolmapäeva õhtul olid V.A.T.Stuudio ruumid muusikat ja tantsusamme täis nagu tavaliselt. Stuudio juht Jaanika Pusse ning stuudiolased Riin Uusna Saku gümnaasiumi ja Johanna Salminen Tallinna Kristiine gümnaasiumi 12. klassist tegid trennis pausi ja rääkisid Koolieluga. Riin ja Johanna on nii tantsijad kui ka ise juba treenerid, nad õpetavad väiksemate rühmi. Riin on tantsustuudios käinud kuus aastat, Johanna kümme. 2010. aastal võitis Riin Uusna Euroopa meistrivõistlustel diskotantsu vabakavas I koha, tänavu III koha.

Hip-hop, disko ja show. Võhiku silmale suurt vahet ei ole, mida tantsitakse, vast hip-hopi teatakse rohkem.

Riin ja Johanna selgitasid, et diskotants on nagu iluvõimlemine, aga kiirem, ja väga palju on hüppeid. „Olümpiamängude ajal vaatasin sportvõimlemist,“ meenutas õpetaja Jaanika Pusse.  „Veendusin, et meie tüdrukud teevad täpselt sama asja, ainult viis korda kiiremini. Ka hip-hop on Eesti noorte seas populaarne, see pole mitte ainult tänavatants, vaid kogu kultuur, mis sellega kaasneb.“

Show-tantsus võib teha praktiliselt kõike, kasutada ükskõik mis muusikat, ja ennekõike tuleb silme ette varietee. V.A.T.Stuudios varieteed ei tehta, seal on esikohal loomingulisus, tantsurõõm, võistlusteks valmistumine ja võistlustest osavõtt. „Kui ütled, et on tantsustuudio, siis inimesed kipuvad arvama, et viis last käivad nädalas kaks korda koos ja keerutavad jalga. Keegi ei saa aru, kui palju me pühendume sellele,“ mõtiskles Johanna.

Tantsupere maailmas

Mis on tantsustuudio juures meeldinud, mis on siin kinni hoidnud? „Kogu see seltskond. Kõik on sõbrad, nagu pere,“ ütles Riin. „Tavaliselt veedame siin piisavalt palju aega, et saaksime kõik kokku kasvada. Ka uued liikmed võetakse alati hästi vastu. Ei tahagi ära minna, kui sul on nii hea olla,“ lisas Johanna.

Küsimusele, kuhu tants on stuudiolasi maailmas viinud, saan vastuseks pika loetelu:  Soome, Rootsi, Taani, Tsehhi, Poola, Slovakkia, Läti, Leedu, Saksamaa, Itaalia, Austria.

Jaanika Pusse: „Eesti võistlustel on V.A.T. Stuudio kogu aeg eesotsas, suurvõistlustel (EM, MM) on kõikide riikide parimad koos. Kui on 90 võistlejat, siis on koos 20 riigi top 5. Nii et kui Eesti tüdruk tuleb tagasi I või III kohaga, siis see on väga tugev tulemus. Aga seegi on saavutus, et Eesti tantsijad üldse nendel võistlustel käivad. Algusaastatel ei läinud sugugi nii hästi. Esikohtadele tantsida on väga raske, aga me ei ole ka viimased.“

 Johanna Salminen: „ Enne võistlust teeme trenni iga päev, muutub kogu elustiil, toitumine.“

Toitumine? Porgandite peale pannakse või? Nii õpetaja kui tüdrukud naervad – vastupidi, tuleb korralikult süüa, et jätkuks energiat.

Lastevanemate toetus on oluline

Kas Jaanika on õpetajana range? „Selle kümne aasta jooksul on olnud paar momenti, kus nagu hakkaks rangeks minema,“ muigas Johanna.  „Aga see ei tähenda, et võime teha, mis pähe tuleb. Kontroll on olemas.“

„Nende tüdrukutega, kes on stuudios kauem olnud, toimub tõeline koostöö. Nemad õpetavad mind vahel rohkem kui mina neid,“ rääkis Jaanika Pusse. Tegelikult on tüdrukud nii kaugele jõudnud, et ühest õpetajast jääb väheks. Et areng jätkuks, tuleb otsida treenereid ka väljastpoolt stuudiot. 
Nii kostüümid kui tantsud on õpilaste endi looming. Kostüümide juures õmbleja küll aitab, aga sajad litrid, pärlid ja muu sädeleva sätivad tüdrukud ise paika. Tantsusammudega on sama – ainult tantsija ise teab, mis sammukombinatsioon talle kõige paremini sobib. Suurvõistlustelt saab ideid, aga copy paste ei tohi kunagi teha.

Kes teie tegevust toetavad?

Jaanika Pusse: „Lapsevanemad, mujalt toetust ei tule. Sponsoreid on raske leida. Meie tegevus ei ole üheselt sport ega kultuur, oleme just seal kahe vahel, ja see teeb asja raskemaks. Nii et lastevanemate arusaav ja toetav suhtumine on väga tähtis, nii stuudiole kui lapsele.“

Vt http://www.vatstuudio.eu/

Glamuursed hetked võistlustelt...

... ja argiõhtud trennis.

2010. aastal võitis Riin Uusna Euroopa meistrivõistlustel diskotantsu vabakavas I koha, tänavu III koha.

Fotod: V.A.T.Stuudio arhiiv; Madli Leikop 
 

Erineva raskusastmega programme pakuvad kokku 18 looduskeskust üle Eesti. RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luksi sõnul keskenduvad programmid peamiselt praktiliste teadmiste omandamisele. “Sügis on metsas teatavasti koriluse tippaeg – selgi aastal on rohkelt pohli, seeni ja jõhvikad veel valmimas. Metsahüveks võivad olla aga ka teadmised, mille uueks õppeaastaks koos tarkusepurki talletame ning koolis või muul vajalikul hetkel kaane alt välja võtame,” selgitas Helen Luks õppeprogrammide sisu.

Foto: Flickr

Sügisprogrammid viivad noored huvilised metsast rannikuni. Programmide raames minnakse seenele-marjule, et uurida, mida tasub suhu pista ja mida mitte, vaadeldakse mere ääres rändlinde, uuritakse miks peetakse jahti ja kuidas edenevad metsas sügistööd. Noortele soovitakse selgitada, et inimene ja keskkond on üksteisele vajalikud ja kasulikud. “Samuti anname ülevaade sellest, kuidas metsade jätkusuutlik majandamine tagab nende taastumisvõime ja puiduressursside olemasolu,” rääkis Luks ning lisas, et käesoleva aasta alguses alanud metsamajandamist selgitav pilootprogramm, millest võttis kevadel osa 10. klasside 676 õpilast üle Eesti, ootab samu noori ka sügisesele jätkuprogrammile.

Selleks, et lasteaialastele või kooliõpilastele just neile sobiv õppeprogramm leida, on uuenduskuuri läbi teinud ka RMK kodulehe otsingu- ja tellimissüsteem www.loodusegakoos.ee/metsakool. “Septembrikuus on teatavasti kõik uus ja nii oleme ka oma kodulehele lisaväärtust loonud – lisaks õppeprogrammidele leiab sealt sündmuste kalendri, looduses liikumise info koos vajalike kohalesaamisõpetuste ja kaartidega,” selgitas Luks ja lisas, et RMK eesmärk oli teha õpetajatele programmide leidmine võimalikult lihtsaks.

RMK viib tasuta loodusõppeprogramme koolidele ja lasteaedadele läbi nii kevad-, sügis- kui talveperioodil. 2011. aastal tehti RMK looduskeskustes 1700 kampaaniaprogrammi 33 500 koolieelikule ja õpilasele.

Allikas: BNS

Aaviksoo tõdes ETV saates "Kahekõne", et inimeste teadmised hariduse valdkonnast on tagasihoidlikud ja need on väga palju uskumuste ja harjumuste tasemel, vahendab ERR Uudised.

"Kiiresti ei saa hariduses ilmselt midagi teha, aga see ei tähenda, et ei peaks püüdma muutusi esile kutsuda, kaasa aidata. Võib-olla see tarkus seisneb selles, et tuleb ära jagada, mis on jõukohane, ilma mida muutmata ei saa edasi minna, ja püüda aidata kaasa nendele protsessidele, mis juba on toimumas, neid toetada, neid edasi arendada," rääkis minister.

Ta tunnistas, et loomulikult on inimestel valus, kui kodu juurest kool kaob, kuid tema sõnul teavad kõik, mis on toimunud - kuhu inimesed on liikunud, kuidas rahvastiku areng on toimunud - see ei tule tema sõnul kellelegi üllatusena.

Jaak Aaviksoo Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsil. Pildistas Terje Lepp.

Samal teemal:

• Aaviksoo: õpetaja kogu nädalane töö peaks mahtuma 35 tunni sisse

Rakvere gümnaasiumi direktor Aivar Part lausus Virumaa Teatajale, et on kooli peahoone remondi käiguga päris rahul. “Alguses küll tundus, et ei saa kuidagi vedama, aga kui töö praeguses tempos jätkub ja ilm hea püsib, peaks septembri lõpuks maja korras olema,” rääkis ta.

Rakvere gümnaasiumi kahe õppehoone remondiks sai Rakvere linn raha saastekvootide müügist, sama raha eest tehti energiasäästu andvaid remonditöid ka Rakvere põhikoolis ning sotsiaalabikeskuses Tuleviku 8.

“Nende tööde suurt mahtu arvestades on ime, et kõik sellel aastal tehtud saab,” lausus abilinnapea Allar Aron.

Fotol Rakvere linna tänav. Allikas: Flickr

"Täna ma selline õpetaja pole, vaid on tunne, et nagu õpin alles autoga sõitma – sõidan kahekümnega, hoian kahe käega roolist kinni ja liiklusmärgid vuhisevad mööda. Aga ma tahaks juba tunda seda tunnet, kus ma ei mõtle enam käigu vahetamise peale," ütles Noored Kooli programmi raames lapsi õpetav Kivinurm Postimehele.

Samal teemal:

• Digitaalse andmekoguja abil saab arendada järeldusoskust
• Noored õpetajad tähistavad täna uue kooliaasta algust
• Noored Kooli 4. lend sai kätte lõputunnistused

Üksnes riigieksamite keskmisi tulemusi arvestav pingereastamise metoodika annab selge konkurentsieelise suuremates linnades ja nende vahetus naabruses paiknevatele gümnaasiumitele ja keskkoolidele. Pikemalt loe Siilabergi arvamust juba Postimehest.

Samal teemal:

• Eksamitulemuste põhjal on parim kool Tallinna reaalkool

Ehkki loovtöö võib teha ükskõik millises aines, on selle pärast eriti mures kunstiõpetajad, sest nende aines eeldab töö tegemine sageli kallite kunstimaterjalide ostmist, mis tähendab väljaminekut lapse perekonna kukrust, kirjutab Postimees. Pikemalt loe juba Postimehest.

Foto: Flickr

LibreOffice on tasuta allalaetav kontoritarkvara pakett ja seda võib paigaldada nii paljudesse erinevatesse arvutitesse kui soovid. Tasuta hind ja litsents aga ei tähenda kuigi palju, kui tarkvara ei vasta sinu vajadustele. Õnneks ei ole see LibreOffice’i ja tema eelkäija OpenOffice’i puhul mureks.

Kui te ei aja taga just mingit kindlat funktsiooni, siis ei olegi põhjust muretsemiseks, sest igal programmil on oma plussid ja miinused. Kui keskenduda jõudlusele ja välimusele toob Bruce Byfield, ajakirjanik ning tarkvara arendaja, välja seitse põhjust, miks valida LibreOffice. Ja nende põhjal ei ole LibreOffice’i kasutamine vaid põhimõtte või hinna küsimus.

• Klassikalised menüüd. LibreOffice on jäänud kindlaks klassikalistele menüüdele ja välimusele. Kui see sulle meeldib, aga samas sooviksid, et sinu kontoritarkvara funktsionaalsus ajaga kaasas käiks, siis on LibreOffice üks võimalik valik.
• Ühine programmikood ja välimus. LibreOffice ei ole mitte komplekt eraldiseisvaid programme, vaid disanitud ja arendatud ühise paketina, mis tähendab, et ka programmikoodi on erinevate rakenduste puhul võimalikult palju jagatud, mis omakorda tähendab kettamahu ja mitme erineva kontoritarkvara korraga käivitamisel jõudluse kokkuhoidu.
• Põhjalikud võimalused dokumendi disaini ja lehekülje paigutuse muutmiseks. LibreOffice lubab dokumendi disaini kohandada väga põhjalikult. Kui disain ja paigutus salvestada dokumendi põhjaks, siis on see väga võimas tööriist.
• Regulaarsed versiooniuuendused iga kuue kuu järel. Kuigi nii lühikese aja järel ei tule kardinaalseid muudatusi, tagab selline kiire arendustsükkel siiski programmi pideva arengu ja võimaluse vajadustele kiiremini reageerida. Lisaks on LibreOffice uued versioonid tagasiühilduvad, mis tähendab, et varasemate versioonidega loodud dokumendid püsivad muutumatutena. Ning loomulikult on versiooniuuendused tasuta.

• Navigeeritavus dokumendi sees. LibreOffice’le on sisse ehitatud navigaator, mis laseb sul liikuda pealkirjade, piltide, tabelite, viidete ja muude märgitud elementide vahel. Väga suure dokumendi puhul on see oluline funktsioon, mida lihtne otsing asendada ei suuda.
• Stiilide valik ja võimalused automatiseerimiseks. Lisaks tavapärastele kirja- ja lõigustiilidele on LibreOfficega kaasas stiilid lehekülje paigutuse, nimekirjade ja raamide jaoks. See aitab automatiseerida sisukorra või nimekirjade tekitamist.
• Stabiilsus. Mida suurem on dokument, seda olulisem on LibreOffice eelis selles punktis. Takistuseks võib saada hoopis süsteemi enda mälumaht, mitte programmi stabiilsus.

Refereeritud: World Label

Keelekümblus on kõige radikaalsem haridusuuendus, mis Eestis pärast taasiseseisvumist on ellu viidud. Tuhanded vene lapsed on tänu kümblusele saanud eesti kõnekeele selgeks juba lasteaias või algklassis, kusjuures tuupimata. Praegu õpib kümmeldes eesti keelt üle kolme tuhande vene lasteaia- ja koolilapse.
Paraku ei ole saanud eduloost mainstream, vaid see on jäänud pigem üheks paljudest alternatiivpedagoogikatest, saab lugeda Õpetajate Lehe artiklist "Heale kümblusõpetajale topeltpalk?"