Kogumiku autorid on kogemustega algklasside õpetajad Greta-Eva Kalberg ja Meeli Pärtelpoeg ning sisutoimetajaks Tartu Ülikooli õpetajate seminari õppejõud Elve Voltein.

Raamatu idee on tekkinud autorite igapäevase töö käigus ja lähtudes praktilisest vajadusest. Autorid on kindlad, et see teos pakub huvi suurele hulgale loomingulisust ja mitmekesisust hindavatele õpetajatele.

„Võtete kogumik klassiõpetajale“ on teejuhiks loomingulisele lähenemisele ning aitab õpetajal praktilises töös leida ja kasutada paljusid uudseid ideid lisaks tavakoolis levinud võtetele.

Sellesse on süsteemselt paigutatud uusi aga ka tuntud ideid, mida esitatakse uuest vaatenurgast, ikka selleks, et õppetundi laste jaoks paeluvamaks muuta.

Tegemist on unikaalse väljaandega selle poolest, et see sobib kasutamiseks igale õpetajale sõltumata tema east ja tööstaažist ning seda saab kasutada nii algklassides kui ka suuremates klassides.

Haridusministeeriumi andmetel on Eesti koolides 1.-6. klassini õpetamisega seotud üle 10 500 õpetaja ja klassiõpetaja. Nende seas on ka aineõpetajaid, kes õpetavad algklassides üksnes mõnda õppeainet. Õpetajaid, kelle ametikoha nimetuseks on klassiõpetaja ja kes õpetavad ainult oma klassis, on üle 2200. Seega võib öelda, et see kogumikon vajalik abimaterjal tuhandetele Eestimaa kooliõpetajatele ning nende kaudu kümnetele tuhandetele praegustele ja tulevastele õpilastele.

Kogumiku väljaandmist on toetanud AS Balbiino, AS Estiko, Tartu Linnavalitsus ja Tartu Kultuurkapital.

Raamatu esitlus toimub esmaspäeval, 10. septembril algusega kell 16.00 Tartu Ülikooli õpetajate seminaris aadressil Salme 1a ruumis nr 37. Lisaks autoritele ja toimetajatele esinevad sõnavõtuga Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave, Eesti Klassiõpetajate Liidu juhatuse esimees Küllike Kütimets , Eesti Lugemisühingu projektijuht Kaja Kivisikk ja kirjastuse Studium direktor Aavo Kennik.

Allikas: BNS

ERRi uudisteportaal vahendab, et Viljandi maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Ilmar Kütt hindas maakonna kooli algust erakordseks, sest korraga avati neli uut kooli. "Aasta aega peab ilma oma majata hakkama saama Viljandi Gümnaasium ning linna kolmest endisest gümnaasiumist said 1. septembrist põhikoolid. Tegelikult on need sammud head ended tuleviku suunal,“ oli Kütt kindel. Vaata lähemalt ERRi uudisteportaalist!

"Tänapäeval on inimene üha enam isolatsioonis ja siin on suuresti roll ka virtuaalmaailmal. Kõrvaltubades istuvad inimesed eelistavad isiklikule suhtlemisele kontaktide pidamist Facebooki, Twitteri ja kes teab mis sotsiaalvõrgustike kaudu," ütleb Eero Vasar Päevalehes. Loe artiklit täismahus siit!

Aivar Haller kirjutab Postimehe arvamusloos, et ta pakub välja ühe mõõdikute variandi, mida on kasutanud ärivaldkonnas juba aastaid ja seda nii Eestis kui piiri taga. Metoodika nimetus on originaalis Commitment Index ehk «pühendumise indeks», kuigi otsene tõlge oleks «enese sidumise indeks». Loe artiklit Postimehest!

Konkursile oodatakse projekte, mis on suunatud kas potentsiaalsetele alustavatele kõrge  kasvupotentsiaaliga ettevõtjatele või õpilastele-üliõpilastele. Projektid tuleb ellu viia ühe aasta jooksul, projekti maksumus peab jääma vahemikku 1600 – 10 000 eurot. Konkursi läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Ettevõtlikkusprojektide konkursil on viimastel aastatel olnud mitmeid jätkusuutlikke projekte, mis on end tõestanud ning sihtgrupile hästi teada. "Tunnustame nende tööd noorte ettevõtlusse toomisel," sõnas EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev. „Sel korral loodame lisaks hästi teada-tuntutele leida ka täiesti uusi ideid, mis erinevaid metoodikaid kasutades innustaksid nii noori kui ka potentsiaalseid kasvuettevõtjaid esimesi samme astuma," rõhutas Burnašev.

Konkursile laekunud projektidest koostatakse pingerida, millest parimad saavad võimaluse projekt ellu viia. Konkursi projektide elluviimiseks on eraldatud 90 000 eurot.

Konkursi täpsemad tingimused ning taotlusvorm on EASi kodulehel, samast leiab ka konkursi eelmise vooru tulemused. Projektid tuleb esitada allkirjastatult märksõnaga „Projektikonkurss" elektrooniliselt aadressil Sirje.Tuvi@eas.ee või tavaposti teel: EAS, Sõbra 56, Tartu, 51013.

Noortefondi eesmärk on pakkuda tuge julgetele ja omanäolistele algatustele, mis julgustavad noori kaasa rääkima nende jaoks olulistel teemadel. Oodatakse projekte, mis edendavad kodanikuaktiivsust, sõnavabadust, sallivust ja teisi avatud ühiskonna põhiväärtusi.

Projekti teemale ja tegevustele piiranguid ei ole, aga eriti tähtsaks peetakse projektide toetamist, mis puudutavad järgmisi valdkondi: noorte kaasamine, kodanikuaktiivsuse edendamine ja noorte osalusvõimaluste suurendamine, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine ja erinevatest rahvustest noorte ühistegevused, tõrjutud ja ebasoodsas olukorras noorte kaasamine, tervislikud eluviisid, eriti HIV/AIDSi ennetamine, säästev areng ja keskkonnateemad, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused. 

Toetussummad on reeglina kuni 1500 eurot.
Kogu info taotlusvõimaluste kohta on Avatud Eesti Fondi koduleheküljel.

Ideede loomisel ja probleemide lahendamisel saab kasutada lisaks oma mõtetele ka kõiki neid erinevaid detaile ja teadmisi, mida koolis õpitakse (nt kala naha omadused loodusõpetusest on olnud lahenduseks suurepärase ujumistrikoo loomisel, materjalide erinevad imepärased omadused füüsikast ja keemiast aitavad luua erinevaid puhastusvahendeid, erinevate keelte ühised jooned keeleõpetusest on aluseks erinevate keelesüntesaatorite loomisel jne, jne).

Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni õpilaskonnas, stimuleerida õpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal ning avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud õpilastele ja õpilaskollektiividele, nende juhendajatele ja õpetajatele ning koolidele.

2012. aasta konkursi tähtaeg on 31. oktoober

Konkursile oodatakse ka sel aastal leiutisi, mis lahendavad kellegi igapäevaelu probleeme ja aitavad elu paremaks muuta. Konkreetset teemat esitatavatele leiutistele sõnastatud ei ole.

Näiteks kui sinu lemmik-rasvakriidid on nii lühikeseks kulunud, et neid enam hästi käes hoida ei saa, mõtled sa välja niisuguse kriidihoidja, mille otsa saab kriidi kinnitada, et kriiti lõpuni ära kasutada. Või kui vanaema armastab kasvatada kaktusi, aga kaktused teatavasti torgivad, siis nende ümberistutamiseks võib välja mõelda vahendi, mille abil oleks võimalik kaktust ümber istutada nii, et vanaema ennast ei vigastaks … ja nii edasi ja nii edasi …

Konkursile esitatakse leiutised kolmes vanuserühmas:

1. vanuserühm – 1.–4. klass
2. vanuserühm – 5.–9. klass
3. vanuserühm – 10.–12. klass

Konkursitingimustega tutvu lähemalt võistluse kodulehel. 

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Rahvusvahelist kirjaoskuse päeva peetakse 8. septembril. Sel päeval tuletatakse rahvusvahelisele üldsusele meelde kirjaoskuse tähtsust indiviidile, kogukonnale ja ühiskonnale. Arutlege kirjaoskuse olulisuse üle igapäevaelus. Laske õpilastel koostada nimekiri tegevustest, mille jaoks nad ühe päeva jooksul kirjaoskust kasutavad. Seejärel paluge õpilastel ette kujutada omavanuste tüdrukute või poiste elu, kellel ei ole olnud võimalust koolis käia. Õpilased võivad näiteks joonistada kujutletud tegelastest pildisarju ning esitleda neid tervele klassile.

Rahvusvahelist demokraatia päeva tähistatakse 15. septembril. Päeva eesmärk on arendada arusaamist demokraatiast ning julgustada valitsusi tugevdama demokraatiat ja oma kodanike osalemist poliitilistes protsessides. Rahvusvahelise demokraatia päeva raames võiks koos noortega külastada näiteks Riigikogu, arutada klassiruumis demokraatia olemuse ja selle mõjude üle nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil.

Rahvusvaheline osoonikihi kaitsmise päeva tähistatakse 16. septembril. Sellel päeval võib rääkida hõrenevast osoonkihist, selle mõjust kliimamuutustele ja meie igapäevaelule ning mõelda, kuidas saaks iga inimene käituda nii, et osoonkihti oma igapäevaste tegevustega võimalikult vähe kahjustada.

Ülemaailmset rahupäeva tähistatakse 21. septembril. Päev on pühendatud riikidesisese kui ka rahvusvahelise rahu tugevdamiseks. Rahupäeval tahetakse, et kõik konflikti osapooled kuulutaksid välja vaherahu. Üle maailma korraldatakse ülemaailmse rahupäeva raames erinevaid algatusi – „Kallistus rahu heaks” ja Rahutuvi kampaania ning erinevaid kontserte, piknikke, spordiüritusi. Neid võiks ka oma õpilastega ellu viia. Vaata tegevuste planeerimiseks ka kodulehti Peace One Day ja International Day of Peace.  

Ülemaailmse puude istutamise päeva tähistatakse samuti 21. septembril. Sellel päeval võiks rääkida õpilastega loodusressursside funktsioonist ja tähtsusest, maailma puuvarade hetkeseisust ning puude istutamise väärtusest. Päeva raames võiks oma noortega minna puid istutama ning teha koostööd teiste koolidega.

Allikas: Maailmakooli uudiskiri: august 2012

Uus riiklik õppekava soodustab ainetevahelist lõimimist igal võimalusel. See on ennekõike õpilase huvides, kes peab nägema, et ained on omavahel põimitud ja kõik need ühtlasi ka reaalse eluga seotud. Teisalt võib aga öelda, et lõimimisel on oma eesmärk ka õpetajate kokkuviimisel.

Kuivõrd Eestis õpetajad omavahel koostööd teevad, erineb ilmselt kooliti või ka piirkonniti üsna palju. Riiklikult soodustatakse ning toetatakse eesti- ja venekeelsete õpilaste, seeläbi ka õpetajate koostööd erinevate projektide näol. Koolisiseselt on koostöö iga kooli oma teha.

Tundub, et see protsess võiks olla täiesti loomulik, aga tegelikult on mitmeid näiteid, kus koolisisene kolleegidevaheline koostöö jääb väheseks või üldse olematuks. Väikestes koolides kulgeb kolleegidevaheline koostöö loomupäraselt. Suurtes koolides aga, kus töötab pea sadakond õpetajat, on kõikide õpetajate omavaheline koos töötamine pea võimatu - ei teki eriti kohta ega aega, kus kõik saaksid omavahel jutustada, muljeid vahetada või ühist tööd planeerida. Nendes koolides on tavapärasem, et koostöö ja põhiline suhtlemine toimub väiksemates gruppides.

Ameerikas on viimasel ajal olnud kuulda aina rohkem nurinat õpetajate vähese koostöö suunas. Pedagoogid veedavad oma aja peamiselt kolleegidest eemal (uuringu kohaselt veetsid õpetajad vaid 3% oma koolipäevast teiste õpetajatega koostööd tehes). Selline taust julgustab pigem võistlusvaimu kui koostööd ja teeb õpetajate omavahelise mõttevahetuse haridusküsimuste lahendamises keeruliseks. Loomulikult ei peaks asjad sedasi olema. On väga palju võimalusi, kuidas õpetajad saavad üksteisega ühendust pidada ja seeläbi luua koostööd soodustava õhkkonna. Siin on mõned näited, aga olete kindlasti teretulnud ka selles osas oma mõtteid jagama. Kuidas panna õpetajad koos töötama nii, et õpilased sellest võidaksid?

Ühised eesmärgid, jagatud kogemused

Suureks tõrkeks omavahelises koostöös on õpetajate erinevad seisukohad haridusküsimustes. Kooli juhtkonna huvides oleks paika panna ühine platvorm kooli töötajaskonna eesmärkide osas ning väärtustada kõiki olulise meeskonna liikmena, kelle suhtes kehtivad sarnased ootused. Kui pedagoogid seisavad samal lehel, on suhete ehitamine hea õppekvaliteedi nimel palju lihtsam.

Koolis töötab koos palju eksperte, kõigil unikaalsed oskused ja teadmised. Oma oskuste jagamine annab koostööle uue väärtuse ning muudab õpetajaskonna teineteise jaoks oluliseks ressursiks. Kui sa oled tugev tehnoloogias, siis õpeta kolleegidele, kuidas alustada ajaveebi pidamist või kasutada Twitterit. Käisid muljetavaldaval koolitusel? Jaga oma elamust teistega. Kui mingid võtted või ülesanded annavad õpilastega väga häid tulemusi, siis tutvusta neid ka teistele. Kasulik on ka üksteise tundide külastamine või ühistundide andmine. Kuigi kriitikat ei ole alati lihtne taluda, viib see ühiselt paremate tulemusteni. Kui on vaja abi, siis ära pelga küsida. Õpetaja peaks olema avatud uutele ideedele.

Kuna tööpäeva pikkus on piiratud ja selle vältel ei pruugi leida tõesti aega kolleegidega tihedamaks suhtlemiseks, on võimalik kasutada tehnoloogia abi. Looge ühine ajaveeb, foorum või õpikogukond, kus on võimalik arutada erinevaid küsimusi ning jagada kogemusi ning leitud materjale. Digitaalsete kanalite eeliseks on ka võimalus kutsuda oma vestlusringi kolleege teistest koolides või riikidest. Omavahelise metoodika jagamine annab kindlasti palju huvitavaid mõtteid, mida võimalik ka oma praktikas järele proovida.

Refereeritud: Edudemic, foto Flickr 

Osale ka:

• Ainetevahelise lõimimise konkurss "1+1=3"

Ükskõik millise keele omandamine avab uue kultuurimaailma, kuid pragmaatiliselt võttes on just vene keele roll Eesti kontekstis väga oluline, kirjutab Eesti Päevaleht. Pikemalt loe juba lehe veebiküljelt.

Loe lisaks:

• Koolielu e-õppematerjalid: vene keel võõrkeelena

Foto: Flickr